Meie Elu = Our life, July 21, 1983

              „Meie Elu" nr. 29 (1742) 99M eie Elu" nr. 29 (1742J
enamm
1NELIAPÄEVAL, n JUÜLIi - KUHSDÄY, JÜLY 21 3
lõrküs võrreldes N. Liidu armeega
m üheks põhjuseks, miks kardetakse
luumrelvade kasutamisele võtmist
|ulevases sõjas. Viimase võimaluse-.
la kaotav pool võib võtta kasutami­sele
taktikalised tuumrelvad, et mitte"
caotada sõda. Tuumrelvate, kasuta-iiisele
võtmise vältimiseks suurvõi-iiud
peaks püüdma saavutada võrd-ms
konventsionaalsete relvade alal
la hoiduma luumrelvade kasutamise­le
võtmisest.
Sahharov selle juures kahtleb, kas ;
ISA ja teised NATO riigid on valmis
suurendama oma armeesid vajalisel
lääräl, et pidurdada N, Liidu armee­le
pealetungi. Armeede suurendami­ne
ja konventsionaalsete relvade ula-
[tuslikum kasutamisele võtmine la-
|hinguväljal nõuab rahva psühholoo-
Ijilist ettevalmistust sõjaks, taktika ja,
I strateegia asetamist uutele- alustele.
Sell6s suunas pole lääneriikides seni
•palju tehtud. .
Tuumrelvade kasutamisele võtmi-
|se.ja üldse sõja ärahoidmiseks ei ole
küllaldased võrdse võimsusega ar^-
'meed. Sellele peaks kaasa aitama
, diplomaadid, majanduslik koostöö,
ideoloogia ja, poliitika, kultuurne ja
sotsiaalne koostöö. Nõupidamisi
kõigil nendel aladel tuleb pidevalt pi­dada,,
kuni kokkulepped on saavuta­tud,
siis on loota, et tulevikus jäävad.
ära rahvaid hävitavad sõjad.
Iseenese kohta Sahharov^kirjutab,
et tema on erand N. Liidus oma
arvustavate märkuste pärast valitsu­se
otsuste ja poliitika kohta. Va­litsuse
otsuste ja' poliitika arvusta­mine,
nagu see on kombeks Lää,nes,
ei,ole lubatud N . Liidus. Seal ka süü­tumate
märkuste tegemine valitsuse
otsuste ja poliitika kohta võib olla
küllaldaseks põhjuseks inimese ar-,
reteerimiseks ja karmiks karistami­seks
või saatmiseks psühhiaatrisele
i'avile. See on põhjuseks, miks rahvas
vaikib N. Liidus ja valitsuse otsusi
.ega poliitikat ei arvusta.
ELU OHUS
. Kohe pärast Sahharovi kirja aval­damist
ühjes New Yorgi lehes, ilmus
terav kriitika Andrei Sahharovi isiku
kohta N, Liidu valitsuse ametlikus
häälekandjas ,,Izvestia". Seal 4 N.
Liidu teadlast süüdistasid Sahhai-o-yit
president Reagani mõtete levita­mises
ja viha väljendamises oma ko­dumaa.
valitsuse vastu. Need teadla­sed
väitsid, et USA valitsus laskis
hukata Julius ja Ethel Rosenbergi
1953. a. kui need andsid üle aatom­pommi
saladused Moskvale, iÄim-konna
'üldise rahu huvides. • I^üüd
puudub vähe, et Sahharov süüdüstab
N. Liitu kui kõige kurja juurt ja kut­sub
üles rahvaid ristisõjaks kommu­nismi
vastu. Tä teeb perfektselt seda,
mida soovib Pentagon ja Valge Maja.
• Andrei Sahharovi süüdistusele,
mis avaldati 2. juuli ..Izvestias" olid
kirjutanud alla ,geofüüsik Anatoli
Dorodnitsyn, ' füüsik - Aleksander
Prokhorov, biokeemik Georgi Skrya-bin
ja matemaatik Andrei Tikhanöv.
Nõukogude mõiste kohaselt süüdis­tus
on raske..
. A.N.
>SAAR,C.A.
Accountani
^e>, Toronto, OntarSo, M5H 3M7
^64-0099
^ ^ ^ ^
.V.tf w « •
amporee
Maailmajamboree
. Foto - E.
liipsiping*
KANANASKI, ABberta („Meie Elu" ernkirjasaatjalt) - Skautide ü!©-
maailmsetel kokkutulekutel on alati leida huvitavaid mooduseid oma
mhvuse tutvustamiseks. Tõsi küll, erinevad vormid tähistavad rah-wslikku
kuuluvusi, kuid kes tunneb neid sadu erineva vormi detaili-de
omapärasid. Selleks tuleb rakendada leidlikkust.
Norra skautide saabumisest teata- samba on liikmesorganisatsioonide
dd suusapatrullid. Tundus, et enne lipud.
veel kui telkküla oli püstitatud saa- Peateel, enne Maailma Väravat
deti skaudid suuskadel ..teatesõi- lehvisid kõrgetel palk-varrastel eel-dule".
Murdmaasuüsad suvisel ajal?
Üle kivide ja kändude? Just nii —
ning enamus meist nägi seda, võlu­des
nägudele sooja naeratuse ning
huultele heatahtlikud õpetused.
nevate Jamboreede lipud. Värav on
ehitatud palkidest mida dekoreerib
Maailmabüroo skaudiliilia koos sta­tistiliste
andmetega.
Terve külalispäeval esinesid eri-
; / Maleva
(Algus esiküljel]
Helmut lääguste juba linnas oli pä.ä- ^JPP^ polnud suures lippuderivis?
le joonistanud Toronto linna siluetti. ^eiJes telgis töötaska meie tuntud
Naha keskele oli astatud pikk laud, slcaut Jaan Lepp, kes seletas, et need
millele oli sisselõigatud „Toronto" ja esindused, kes tegutsevad teistel
alla äärele kirjutatud osavõtvate jl^aaael ja omal^ riiki ei ole, nende
poiste nimed, nagu hiljem kogesin W ei saa ülesse tõmmata, erandiks
kirjutas iga külastaja oma nime naha LJ" Armeenlased, kelledel oli erile-tahaküljelejakuinahkmahavõetioh
P^^S Lord Baden Po
tagakülg tihedalt nimesid täis. • kohtasin veel Evi Jaagus-
Jällenägemise rõõm oli suur,. kui ^' *^es töötas laagri pangas, Helmut
üksuse juhid Ants Evard, Mikk Jõgi [^^S^stet, kes i :aalis tehnilises osa-ja
Riki Laanvere väravast sisseastu- >°nnas silte ja plakateid, Valter Piig-des
kätt, surusid ja kohe oma töö "-^es töötas laagri kantiinis ja Pee-juürde
tagasi läksid, et tuuleohu tõttu ^^r Kallaste't, kes oli tervishoiu kont-mahavõetud
suurt söögikoha katust ro™. Üldse oli laagris üle 2000
üles seada. Poistel olid kenad rohe- stajti hikme, kes kõik skautjuhid,
lised telgid, millistega neil probleeme f^^^s oma panuse Jamboreele tasu­ta,
makstes aga ise oma transpordi
eest.
Poolepäevase vantsimise järele,
olid jalad väsinud ja paar rulli filmi
seljakotis. Olin aga ülimalt endaga
rahul, sest olin kohanud skaute igast
meie roomava kadakadapinnale man- i,„„ K . . . . . ,
dide vahele, tõmbasin jalga kerged if f ""'"^ abivalmidus
matkasaapad, ning nõutasin kohe ' ™ n e e d skautluse pph.alused
..linnaloa", et minna laagrit külasta- vnbimise ajal tegm tut-
. vust vähemalt kolme tosina erimaa-
Jamboree laagriala on väga suure- P°^^%^^"^
mõõtmeline: ühest otsast teise kõn- SSSS
dimiseks kulub pooltundi ja terve " " f , , f^^^^^^
1 • X * . ~4„u„«Uo«,nU 9 tust. Meie poistel oh selleks trukitud
laagriga tutvumine võtab vähemalt 2 , , y . 1 ^ 1 1 j
ja pool päeva. Linnaloaks on pass, ,'"j^^^^l^^f
kuhu igat all-laagrit. programmi- k^^iutasid esikülje e oma ^
punkti või asutust külastades vasta- f^. "^'^^ ^^^akulg oh varustatud
L c o o v.Mo f n r ^ . o i cicoo innbk^f^. Eestit tutvustava luMlooga.
Kolinapäeva õhtul oli meil külla-ei
olnud ja keset laagrit olid ülesse
seatud heli suurt söögilauda, katuseks
..sööklale" oli suur telgiriidest kate.
Selle all keedeti, söödi japeeti kooso­lekuid.
PROGRAMMID
SOODSAD HINNAD
TERIVIOAKNAD - TOPELTAKNAD - TIIBAKNAD
RÕDUUKSED - SEINAKATTED |
AKNAD - PUUST VÕI ALUMIINIUMIST
T A S U T A H I N D A M I NE
L & R ALUMINUM
759-7485 igal ajal
Shveitsi skaudid liikusid mööda nevad maad vaheldumisi oma pea-laagri
radu, istmikule seotud üheja- korteri ees — küll muusika, laulu kui
laga lüpsipingid. Iga teatud aja jär^i tantsuga. Siin. võiks küll esile tuua
tehti väike peatus, sest pink ja tugi Austria tantsurühma ja nende sega­vasse
kohta tempel sisse lüüakse.
Meie all-laagri templil pn meie Jam­boree
märk. ,
Laagriala suurust iseloomustas
üks väike shveitsi poiss, kes üles, kui
ta saabumispäeval laagriväravasl
oma all-laagrisse oli jõudnud, et selle
kaugusega millise ma praegu maha
kutse soomlasilt, ehkki lõkked olid
keelatud tuleohu kartusel möödus õh­tu
soomlaste juures tujuküllaselt.
Soomlasi on laagris umbes 300)
Neljapäeval tutvusin programmi
aladega. Samuti trükkisime Jaan
miljomt dollarit
surnutele
Esimene pilt tööst ja vastutusest
USA hoolekandeasutustes
olid omast käest.
Itaallastel olid seekord sinised
kootud mütsid, palistatud rahvus­värvidega.
Miitsi otsast pika paela
koori.
JUMALATEENISTUSED
, Pühapäevane laagripäev hakkas
rahulikumalt — oli tunda hommikul
otsas rippus aga rõõmus tutt-pall — kiriku vaimu, mis haaras tervet laag-seda
pidi käes kandma, sest muidu rit.Rühmitult mindi oma usulisele ju-öleks
see maad mööda järgi jooks- • malateenistustele. Täis vormis ko-nud.
Nendele Väidetele võib veel l i - guneti selleks ettenähtud aladele. Nii'
sada eri-maade rahvarõivaid — nagu liikus soomlasi oma sinises vormis —
aafrika, arabia.lähi-aasia. siniste murumütsidega ja valge risti-
ESIls(EMIS,ED ga, prantslasi punases vormis, amee-
Kuid kõigest sellest ei ole veel kül- riklasi khakis, rootslasi terav-sini-
•lalt. Suurel Jamboree laval on esin-: ses. Selles värvikülluses aga ei esine-dusüksustel
võimalik reserveerida nud ülimeelikust ega vallatust mis
aja oma rahvust tutvustavaks ette- laagrile nii omane. Vaimulikud tee-marssisin
oleksin switsis jõudnud ^^PP ^.^^^P^^^^l^^^^^J^f
piirist piirini! Kõik kõndisid, sest «^^^i ja kaelaram
sõidukdd mida silm nägi. olid ainult esindusuksuse margiga^ Neid ^oleks
reenistusautod. Ka pidid poisid jala veel võinud trukkida sadu. tmtja
sammuma ühest pi^ogrammi punktist
teise, millised olid tavaliselt paigu­tatud
laagri ääremaile.
Suurimad programmi alad olid:
„takistusrada, märgilaskmine savi-tu^^
dele, jõel parvetamine omateh­tud
parvega, maastiku rattasõit,
„metsiku lääne tegevus", spordi-aeg
lõppesid otsa. nii jäi nii mõnigi soovi­ja
ilma.
Kahjuks meie teine tõmbenumber
laser püss oli transpordiga kanna­tada
saanud ja ühe osa puudumisel ei
saanud seda tarvitada.
LIPP KEELATI
Neljapäeva õhtul oi Jamboree
kandeks. Nii näiteks on seal praegu
Trinidadi raudvaadi orkestri ettekan­ne
koos rahvatantsudega. Sama or­kester
esines kä ühel einel .suures
söögisaalis lõunamuusikaga. Ee­mal
ühel teisel väljakul on shoti toru-nistused
toimusid laagrite avarvälja-kutel
— nii ühis-jumalateenistusena
kui väikervestlusgruppidena.'
UUED SÕBRAD-Kuid
pealelõunaks, vallandus taas
noorusrõõm. Jamboreel^ oli korral-võistlused.
mägestikus üleöö matk ametlik lõpetamine. Meil oli kavat-ja
teised. Meie poisid võtsid kõigest sus viia lõpuparaadile eesti lipp mille
huviga osa. kõige huvitavamaks loeti nurgas Jamboree märk ja Skautmale-takistusrada
ja laskmine. va lipp, kõigile katsetele vaatamata
Päevaneteguskavaajaliseltolijao- ei õnnestunud aga suurt eesti lippu
tatud: Kell 6 — äratus, kell 8.00 — kaasa võtta, kuna see keelati. Meie
hommikusöök, kell 10.00 programr slcautmaleva lipp lehvis aga võimsalt
mid. kell 12.00 lõunasöök, kell 14.00 m^ie rivi eesotsas ja kui me lõpeta-programmid.
keli 18.00 õhtusöök vai'* mise platsile jõudsime oli meie lipp,
baaeg ja kell 23.00 öörahu. Kõik toi- mille teisel küljel sini-niust-valge
pillide orkestri ettekanded. Kavas on datud ühismäng. Igale skaudile anti
täna veel Indoneesia ja Korea esine- kaart ühe tähega, ning ta pidi otsima
mised.. Kui Torontos oli erinevate teisi skautej et saada sõna „^pprus-rahvuöte
omapärade tundmiseks va- sõber". Mäng oli mõeldud uute sõp-.
jalik reisida Karavani ajal paviljo- rade leidmiseks ja loomiseks. Huvi-nist
paviljoni, siis Jamboreel on vaja tav on jälgida „puukeelseid" vestlusi
vaid istuda suurlava ees — ja kõik — raskused mis ületatakse tahteli-erimaade
omapärad kantakse seal susega. Ja lõpuks — saavad kõik ikka
aru — mida tähendab soe käepigis­tus,
naeratus ja silmsära.
Sellele järgnes Kanada sõjaväe
poolt esitatud demonstratsioon lan­gevarjurite
poolt — küll paaris kui
neljakesi — tehe pöördeid, vabalan­gemist
ja täpsusmaandumist Jambo­ree
pere keskele. Sellele järgnes õhu-akrobaatika
lennuväe eskadroni
ppoh — sõlmed, rullumised, täpsus-lennud.
madallennud, nii et lennuk
kadus puude varju, köitsid noori. Ja
lõpuks esines ratsavägi paraad­mundris
täpsussõidus. Pooleteise
tunnine esinemine andis elamuse nii
duained toodi poiste poolt kohale j
nad ise keetsid pmale süüa. Toitu 0
külluses, mitmekesine ja poisid päris
ette. •
Neile kellel veel sellest rikkalikust
valikust puudus tuleb — neil on või­malik
veel all-laagrite lõketel lisa
leida. "
ICÜLALISPÄEV
Laagri südamikus asuvad esindus-üksuste
paviljonid-peakorterid. Lau-päeVjasel
suur-külastuspäeval arvati
külaliste, hulka ületavad 5000 - see­ga
paisus laagri elanikkond enam kui
21.000-le. Tundus, et enamus neist
olid koondunud laagri südamikku—
Maailma Väravasse. Selle keskel
asus palkidest püstsammas. tahista-püsti
keset suuri väljakut, kus skau­did
istusid ja lipud iilal lehvisid. See
oli võimas vaade kui nportemass ko-head
kokad. Ööseks laagrisse mingit gunes ja siis istus, ainult peade mets
toiduaineid karude hädaohu pärast ei "ja igas suuruses lipud. See pilt nagu
lubatud jätta. ütles, et siin tõstab pead homne maail-
Kui karudest juttu, siis peab ütl^- ma juhtkond,
ma, et see on karude maa ja poisid " Lõpetamise tseremoonia aga venis
olid külalised, seepärast olid vist neli sest esinejaid oli mitmelt m^aalt skau-suuri
karupuuri igaks juhuks valmis, tide hulgast. Võimsaks kujunes aga
Ei olnud kuulda aga, et karud olek- lõpul skautluse isa Lord Baden
sid laagrit külastanud. ' Poweiri pojapoja sõnavõtt ja temale
Suursündmusiks olid laagri tegb- skautluse suurte teenete tähistamise
vuses —Calgary stampeed'i külas- märgi üleandmine, laagrijuht pani
tamina. kust poisid omale suured- sümboolselt kapslisse laagrisöed ja
kaabud ostgidi eriti silmatorkavad Austraalia esindaja, kus korralda-olid
juhtide helekollased kaabud, takse järgmine maailma Jamboree.
Teine väljasõit toimus Banffi, kus võttis need vastu. Siis kustus laagri-supeldi
soojas basseinis ja imetleti tuli ja XV Maaihna Jamboree oli;
mäestiku ilu köisraudtee kondulitest. ametlikult lõppenujd.
'des eelnevaid Jamboreesid. Ümber noorele kui vanale. Ahm
Eriprogrammiks oli üleöö mäesti-kumatk,
kus meie hulljulged poisid
peatuskohast-vabal ajal yeel 1500
jalga ülespoole ronisid ja üks poiss
oma kella sinna kaotas, pärast uh-
Reedene päev 0 i kurvem laagri­päev,
siis tuli hak« ta pakkima. Kui
meie poisid kella kolmeks oma tel­gid
kokku said, SÜÜ hakkas tugevah
sadama. See polnud ime, sest laagris
AUGUSTIKUU SUUR
Kuni 50% hinna­alandust
Teadlik ostja valib
FURS BV FINN
Rikkalikus valikus moodsaid
karusnahk tooteid, nahkmantleid
ja riidest mantleid.
PARIMAKS VALIKUKS
TULGE VARAKULT!
liteet on meie parim reklaam
kusega teistele näitas, et näe seal sadas tihti, mitte |)ikalt, aga pääle
kõrgel on minu kelli lõunat tuli tihti mõni sagar. Suurim
Minu esimeseks retkeks oma all- valang tuli just eniie avamisparaadi.
laagrist oli matk laagri keskusesse. Tuult oli aga laagris palju, see tõusis
Et õiget teed leida, kasutasin laag- tugevaks iga päev kella "nelja paiku
riplaani ja et mu aeg oli piiratud pääle lõunat, vaibus õhtul jä puhus
asusin kohe pildistama. Huvitavaid jälle tugevalt, nii et telk rappus öösel
telke ja väravaid oli palju, seepärast kella nelja ajal!
Vanade elamisraha, riiklik vana-duskindlustus
või selle maa keeles
„social security^' on olnud USA
valitsusringkonqades nüüd juba
mõnda aega suu^ nagu koeral koit.
Rahad olevat otsias ja esimene asi,
mida miljonäridest „seadustegi-jad''
nüüd teha mõtlevad, on unus­tada
ära vanade ja väetite elukalli-dusjuurdehinde
vajadus 6 kuuks,
kuigi igatlaadi streikijate ja riigi­ametnike
tasud järjest tõusevad,
viies üles ka igapäevaste tarbeaine­te,
elektri, gaasi jne. hinnad. Tule­mus
on juba praegu see, et näit.
Täielik opositsioon valitsuse kava­dele
tuleb mitte ainult vanade, vaid
kogusummas ligi 100 eri grupi poolt,
nendehulgasneegrid, puertoriikola-se.
d, farmerid, haiglate teenistujad,
politseinikud, riigiteenijad, tuletõrju­jad
j.t., kelle taskud tahetakse panna
„puudujääke" hüvitama.
Mis puutub vanadesse, kes on ta­sunud
aastaid vajalikku maksu ja
kellel ei ole ühtki muud sissetulekut,
siis kaotakjjid nad American Assos,
of Retired Persons asjatundja hin­nangul
elukallidustõusu juurdehinde
edasilükkumise tõttu 6 kuu võrra
keskmiselt 1.100 üksiku ja 1.800 dol­larit
avielupaäri kohta järgmise. 7
aasta jooksul. Kuna kavas on aga
veel.ka teatava osakindlustussumma,
maksustamine, siis arvestatakse, et
kõrgemapalgalised kaotaksid tulevi­kus
10-25% kindlustussummast.
Ei ole huvituseta küsida, kuidas on •
hooldatud seda nüüd „pankroti" lä­vel
fondi? Eestlaste hulgas leidub
neid, kellele saabus 65-aastaseks
saamisel esimene tshekk üle 30Ö0
dollari suuruses, millele varsti järg­nes
..eksituse" tõttu 2200-2400 dolla­ri
tagasimaksmise nõudmine, kuigi
järelpärimisel oli teatatud, et „ei ole
mingit viga" j ^ kui on, siis vastutab
asutis. Nüüd selgub ajakirjandusse
pääsenud värskeimast informatsioo­nis,
et revideerimistulemused 11 osa-riigis,
New Yorgis ja Veterans Ad-ministratipni
dokumentides s.a.
veebruaris avastasid 7 miljoni dolla­rilise
väljamaksu 1.618 juba 15-20
kuud tagasi surnud hoolealusele.
Keskmiseks selliseks surnule saade­tud
summaks on 5.600 dpllarit, kuid
ühel juhul Kalifornias on võetud vas­tu
üle 50.000 dollari. Üldiselt arva­takse,
et surnutele tehtud väljamak­sude
kogusumma ulatub viimase 20
aasta jooksul vähemalt 30 miljonile'
dollarile, kuigi enamikul juhtumeil on
surmast õigeaegselt teatatud. Seni on
õnnestunud saada tagasi 591.000 dol­larit.
Üks naine tagastas näiteks 90
tshekki kokku 23.000 dollari ulatu­ses,
millised olid kuust kuusse saa-tjunud
tema 8 aastat tagasi surnud
ema nimele.
Ei üle "kahtlust, et revidendid, jät­kates
oma tööd ülejäänud osariiki­des
aprillis, avastavad veel rohkem ja
suuremaid üllatusi, mis ühtlasi näi­tab,
kuhu kaob sissetulekuta vanade­le
kuuluv raha. Kuid on samuti kin­del,
et suur osa jääb avastamata. New
Jerseyst kuuldus näit. juba paar aas­tat
tagasi, et seal ke^egi võtab välja
summasid 4-5 kohast\ kasutades eri­nevaid
nimesid ja sõites paigast teise
luksusautol. USA seaduste juures ei
ole raskusi muretseda endale mitme
nime all autojuhiluba ja selle abil ka
soe.see.kaarti. Kui siis väljamaksud
on tõendatud selliste ..dokumentide-ga",
siis on raske oletada, kuidas
võimaldub avšsta^da kelmi.
On küllalt iseloomustav, et juurd­lus
on alanud EPA (Environmental
Protection Agency] 1.6 biljon-dolla-rilise
,,superfondi" kasutamise ja
mõnede dokumentide peeneksjahva-tamise
kohta. Washingtonis kutsu­takse
seda ,,Sewergate'iks", kuid ra­haliselt
küljelt paistab asi olevat
„Watergate'ist" hulga halvem. Igal
sellisel nähtel cn oma tagasilöök
väljaspool, liitlaste hulgaf^', mlll'3l
võivad olla saatuslikud tagajärjed.
•
Et meie ärasõit laagrist toimus al­les
õhtul, siis kasutasin viimasel päe­val
veel aega laagri keskuse külas­tamiseks.
Seal oli siis veel märkide
„turg" täies hoos. Ameerika poistel
olid isegi skautmärkide katalogid
pidin valima objekte. '
LIPP PUUDUS
Laagriteel tuli vastu igas värvis
poisse ja tüdrukuid, kirevais vormi­des
ja märkidega dekoreeritud. Laag­ri
keskuse moodustasisisseminekuks kaasas. Vahetati märke, särke, kae-suur
lippude.allee, kuhu suurte pik- larätte ja esemeid mis kedagi huvitas,
kade palkide otsa olid tõmmatud kõik Jagasin ära oma viimased märgid,
jamboreedevlipud. Selle allee lõpus muide meie esindusüksuse märk oli
oli suur palkidest A kujuline värav, üks omapärasemaid ja seepärast võis
millel maailma skautluse märk; Sealt sejle eest saada mida soovisid,
edasi avanes suur lippude väljak mil- Nii kandsid viimasel päeval paljud
le keskel palkidest sammas kandes vahetatud vorme ja oli raske öelda
skautluse 75 aasta juubelimärki. kes oh kes.
Suures lippude ruudus olid kõikide Vaatamata, et posid, kui nad lau-,
osavõtjateinaade lipud, pilt oli kirev päeva hommikul väsinuina, kuid
ja võimas, meele tegi kurvaks tead- röömsaina ja uhkeina Torontosse ta-mine,
et meie lipp sealt puudub. Sealt gasi jõudsid, võis nende ilmeist luge-edasi
oli kesklinn, nimelt iga maa da, et nad oli saanud täide viia skau-esindusel
oli üks telk, kus tehti rek- di' suurima unistuse. — osavõtta
laami oma skautlusele ja rahvusele. Raalima Jamboreest!
Sealt leidsin ka telgi mille sildiks oli Ka mina olin uhke, et skautlik
„Rahvusvaheline suhtlemine". Astu- ^^^^ elab nii võimsalt edasi terves
sin sisse, et protesteerida, miks nieie maailmas ja ka meie skautluses.
Toodang Nõuk. Liidus
tõusnud
Tööstustoodang N.Liidus suurenes
4,1 protsendi võrra käesoleva aasta
viie esimese kuu jooksul, teatas
„Pravda". Möödunud aastal samal
ajavahemikul oli see 2,6 protsenti.
Seega on toodangu kasv pisut pi­durdunud,
kuna see aasta esimese
nelja kuu jooksul oli 4,4 protsenti.
Sellest hoolimata aga on see tublisti
üle plaanis ette nähtud 3,2 protsendi,
mis on selle aasta keskmine.
Pärast Andropovi võimuletulekut
on tööstuse ekspansioon tõusnud,
eeskätt sektorites gaas, kunstväetis,
toiduained, puu- ja aedvili, kala ja
ravimid. Pravda kohaselt on ainult
söetoodang plaanist maha jäänud.
The summer
Ibioocl donor
a rare bird.
Be otie.
friendsforüfe +
Peale selle,,lohisevad" ka sektorid
energia, keemia, elektrotehnika ja
õlitehnika. Ka kergetööstus polevat
tootnud nii palju kui seda tarbijad
nõuavad.
EPL
191 Egiinton Ave. E.
Toronto, Ont. M4P 1K1
Tel. (416) 488-1701
Visa — Mastercard
nrrr
^ Uued ja parandamine ^ öLI- ja GAASIAHTUDE vahetamine.
M Korstnavoodrid (cWmney lintags) lt Veetorude parandamins
li^ Mõõdukad hinnad, oskusteiga töömehed.
R 0 L A N D KULL1K Tel. (416 ) 275-1280
• - . ' I i l F f f l t i l l ''
"il
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega./^ 5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Riiästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaltsed.
Tasu!!^ Mndamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238
Kodus 769-0932
OSSO IMVES-TMENTS INC.,
10335 Keele^ Str., Äfaplei Ontario LOJ lEO
r