1981-10-01-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Fiirjesportlaste piknik Hanlam Foint'iI; ta
,,§ilmardo" kapten (Uno Prii, abiliseks Ants
klubi liikmed ja nende külalised. Ees vasakul
Ene Alartens, Tiiu Tralmanh, Geannye, Viivi
Volli Guštavson, Ilmar Martens, Ervin Hopp,
Heino Arro, Karin Ilvesi Mart taanemäe ja
gapIaaBil suMrlinna Toromitd siluett Kat ääres esimene
Puust), selle taga „Tereta" |a „Pagan''. A l l— Eesti Jaht-t:
Uno ja Silvi Prii, Maie I^es,: Reet Kasäk, Tiiu Hopp,
Vähi, Evi Kilu. Tagareas jA^ts Puust, Peeter Gustavspn,
Arvo Vähi, Miivo Ilves, Andres Martens, Peter Kriisa,
Fotod — Elna Kungla
- ja Geislinigeni (GEG) Sõp-
^^späevad toimuvaa tänupühade ajal
f--28. nov. 1981 Chicago pesti' Ma-i^
s ja selle lähedal asuvas Marriott
'nshire, (Resort hotellis,
äapaeval, 26. nov. pn kogunemine
Marriott hotelHs. Informatsiooni
Jba avatakse kell- 10.00 hommiikul.
Õhtul kell 19.30 toimub 'kontsert. Ees-
^ajas, kaastegevad Jüri Täht,
tshelTo, Albert Siska, (klaver, teine osa
esitatakse noorte talentide poolt Guiw
doiaikve juhtimisel. Reedel, 27. nov.
esinevad Roman Toi, Walter. Rand,
Afe Truumaa, Vello Salo, Taavo
Virkhaus ja Rutt Tulving, õhtusöök
korraldatakse Eesti Majas ja kell
^930 samas Geislingeni õhtu, kaaste-gijad
Jyri iKork, Rudolf Lipp, Riina
Reinik; Guido Laikve jt. Tantsuks
mängib Albert Siska orkester.
Laupäeval, 28. nov. esinevad Felix
Oinas, Mardi Valgemäe, Priit Vesi-lind
ja Velb Sermat. õhtusöök oh
Eesti Majas kelM9.30. 'Sõpruspidu,
Rene Ufer esitab oma loomingut, Al^
tet Siska orkester .mängib tantsuks,
Enn Kiilaspea teadustajaks!
'Kõik loengud ja päevased ettekanded
toimuvad Marriott hotellis, õhtused
kavad aga Chicago Eesti Maijas.
Üldpileti hind kõikidele üritustele
on 140.00 isikult, õhtusöögid ja joodid
on eri mafesu eest. Noortele on
loengute pääsmeteks hinnaalandus.
Kõiki pileteid saab osta ka kohapeal'
üksikult. Eelregistrerimiser tshekid
saata „iKienk-Geislingen" nimele allpool
antud aadressil. Palume sel juhul
saata pool üldpireti hinast s.o.
$20.00 isiikult. 'Hotelli toa eest ei tule
ette maksta, kuid reservatsiooni tühistamisest
teatada Astrid Jaansonile
nädal enne päevade algust. Hotelli
toa hind on $44.00 päevas üksikute,
148.00 päevas 2 kuni 4 inimest toas.
Kõik toad on liahe suure voodiga.
Marriott Lincolnshire Resort hotell
asub Lincölnshire, IIL, 60015, tel. 312-
634-0100, Hotellil on korrapärane au»
toühendus P'Hare lennuväljaga, siiski
on soovitav helistada hotelli, et
vältida asjatut 'ootamist.
Reservatsioon ja informatsioon on
saadaval Urve Auksi ja Astrid Jaan-
I ,soni käest aadressil: Astrid Jaanson,
1141 S. Kaspar Ave. Arlington
,Heights, lUv 6Ö005, tel. 312-255-7535.
;^icago Eesti 'Maja tel. 312-537-9585
või 312-537-8016. •
Klenk-GeislingenT Sõpruspäevad on
avatud kõikidele eestlastele, eriti soovime
näha eesti noorust.
Pühapäev, 27. september kujunes
õrmestunud kohtumiseks eesti purje-sportlastele
Toronto sadama lähisel
Purjetamine algas Toronto Harböur
Square'ilt 5 paadi osavõtul, j Heino
Kasak oli admirali ülesannetes^ koordineerides
Eesti Jahtklubi kanadas
igaaastast väljasõitu. Vaevalt ilusamat
ilma ja paremat tuult oleks saa-^
nudpurjesportlastele soovida.
Viis eesti jahti 26 reisijaga pardal
purjetasid välja Toronto sadamast.
Kui mõned arvavad, et purješport on
mugav ajaviide, siis randlasena Hiiu
saarelt võisin järjekordselt veenduda,
et purjetamine on tugev töö ja
nõuab palju praktikat; Tugevas tuules
sageli paadi serv kohtus veepinnaga.
Kapten aga kindlalt hoidis rooli
ja purjenööre. Et purjetada täis-purjega
tugevas tuules nagu sellel
väljasõidul toimus, nõudis kipperilt
oskust, rahu ja käte jõudu. Rõõmsas
tujus seoti purjed kinni Toronto
' saare tipul, et meremeeste kombel
pühapäeva pärastlõunat pidada.
„Maarotir' oli hea-meel, kui kiiidla
maa jalgealla Sai, sest' nü mõnelgi
paadil paistis põhi kui tuul purjeid
paisutas.' ^ ' •
Purjesportlaste väljasõit kulmineerus
lõunasöögiga saarel, mida
kaptenite agarad abikaasad olid val-
. mistanud. 'Nagu võis kuulda, on mõnede
kaptenite abikaasadest saanud
uljad meremehed" ja oma oskustega,
aidanud võita sellel suvel mitmeid
esikohti. 'See oM purjetamise
tänavuse hooaja lõpu väljasõit.
Väljasõidust võtsid osa viis purje°
kat: „Tereta" (chance 32") — Heino
Kasak, „Pagan" (C&C: 35") - Ilmar
Martens, ,;SiImardo" (Älberg 30")
IJno Prii, ,,Saarelmd'' (Nordica 20")
— Volli Gustavson, ja „Maru Mari"
(contessa 26") — Peeter Gustavson.
Noortest purjetajatešit on mitmeid
esikohti .saavutanud .. Peeter ..Paul
Kriisa GeorgianBay ja Robert Muru
Toronto klubidest. * Mõlemad eesti
noored on Kanada purjesportlaste
esireas oma saavutustega. Ilimar ja
Ene Martens võitsid läinud hooajal
mitmeid esikohti oma klassis, kuid
ikahjuks kavatsevad, nüüd pensioni»
le-\ minna.
Purjetamispäev lõppes päikese loo°
jangul sini-must^valge lipu langetamise
ja lauluga „Meil merivood on
.vabad!"':;; r'''.'r--. .\
^elna'
EBtoniü teater T&Uüm&g.
Laske isoleerida| oma maja $30.(M) eest „Tlae Canadian Homs
InsulationProgramT' alusel — CHJ-F.
INSULATION
klaasvida puhumisega.
(EPL) — Oktoobris
tähistab Estonia" kutselise teatrina
oma 7S-aastast juubelit. Seda Juubelit
ei Me. ära vahetada „EstoiiiSa"
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425-0839
I, sultsuribid Ja p^ale.
Kutseline teater ažutäti ülies maja-lobudite
Väike-Tartu maanteel
1906, võimas teatrimaja aga ehitati
1913. Sd puhul andis teaitri direktor,
helilooja A. Sõber ETA (vene Tassi
Eesti filiaal) esmdajale intervjuu.
Äsutajatešt-veteranidest suvatses direktor
nimetada ainult Paul Pinna
nime. Küll aga kriipsutas ta alja; et
;,esimese põlvkonna näitlejate ettevalmistamises
etendas olulist osa Peterburi
Konservatoorium. Ei silpigi
sellest, et ^Estonia" teatri kutseli^
seks muutumine oli puht eesti rahvuslik
ettevõtlus, kus venelusel |K)1-
nud mingit osa.
Iseseisvusaegsetest teatri taladest
nimetatakse peale Pinna • veel Karl
Otsa, Ed. Aava, Rahel Olbreid ja
Eino öüüt... Kuhu jäid aga talad
nagu Ants Lauter, Hugo Laur, Agu
Lüüdik ja paljud^aljud teised?
Külalisesinejatest tõstetakse esile
ainult „nõukogude baleriin" V; Kri-
"ger,:kes.i
pelia" ja tantsis peaosa...
. Kõige „tuumaikam"^ lause selles in-tervjuus
tohiks olla järgmine: „Pä-rast
edukaid külalisetendusi (muidu^.
gi vene okupatsiooni ajal. Toim.)
Moskvas sai kollektiiv akadeemili^
seks." Niisiis: sõida mõned korrad
Venemaa pealinna ja oled >kohe,,akadeemiline"!
juus t jääb. mulje, et enne venelaste
tulekut ja nõuikogude rezhii-nii
oli „Estoniä" tegevus ajaviiteline.
Ajavaherhikus 1940/M ^ tõstetakse
esile palju nimesid. Sest siis tegutses
ju „õige teater" Moskva vaimus
juhitud...
^Estonia" teatris, mis nüüd riiklik
ja aJkädeemilihe, töötab 450 inimest.
Nagu juba öeldud, on direktoriks A.
Sõber, peadirigendiks E. Klas, peanäitejuhiks
A. Mikk ning peaballeti"
.meistriks Mai Murdmaa>
Juubeli puhul korraldatakse teatri»
dekaad, mis haarab U parimat ooperi-,
balleti- ja operetilavastust. Külla
kutsutakse „Estonia"shefluse all oie-vad
ikäitised, põlevkivi basseinist,
Saaremaalt ja mujalt. Pidulikust õhtust
võtavad osa ka 'külalisesinejadi
,^ • • -AHI
RAPHIC:
224 lk. Hind $20.00
Postiga tellides pluss saatekulu $1.
iüügli>,MEIE ELU" talitust
Broadview Ave. Toronto, Ont.,M4K 2R6
KUNSTNIKUST
Eric Pehap, Paintings and Graphics.
Edited by Lydia Olvet and
Eric Pehap. Carswell Printing Co
Ltd, Toronto 1981
Ülalmärgitud pealkirjaga äsja ilmunud
teos on üks luksuslikumaid
väljaandeid meie paguluspolve perioodil.
See on ühe meie kunstniku,
Eric Pehapi pikast, üle poolsaja aastasest
kunstialasest tegevusest, mis
annab kui mitte absoluutselt, siis
ometi õige ulatusliku retrospektiivse
ülevaate kunstnikust ja tema loomingust.
Juba teoses 290 reproduktsiooni
(neist ligi 100 täisleheküljelistena)
on arv, mida harva ühe kunstniku*
loomingust on esitatud.
Lühisõnalises sissejuhatuses kunstnik
mainib teose tekkelugu ja saamist.
Samas lausub ta ka kunsti olemusest,
mis näib olema kunstniku
enese credo, Järgmist: Kunstniku kujunduse
sihiks peab olema teostuse
terviklik lõppkujundi loomine, nüs
oma lõpptulemuses peab mõjimia nagu
muusikaline akord, vormid Ja iga
detail kombhieeritult kooskõlaliselt
koetisse, varieeruvas Värvirikkas ekspressioonis,
rütmis Ja muljete tunnetusel.
Graafikas aga meisterlik töö-abinõude
valitsemine mõttekujuhdu-se
sõltumatuks ]a täielikuks valjem-duseks.
Kunstniku üle lühibiograafiast
nähtub, et ta on sündinud Viljandis,
seal koolis käinud ja lõpetanud güm»
naasiumi 1931. a., seejärel kaks aas»
tat Tallinna RUgi Kunstkäsitööstus-koolis
Ja edasi Tartus Kõrgemas
Kimstikoolis ,J'anas", mille lõpeta-nudvkunstnikuna
maali, alal 1937 ja
graafikuna 1939, üheaegselt omandanud
Tärtü Ülikoolist pedagoogiga
alal didaktllis-meetodilise seminari
lõpetamise] õpetaja kutsetunnistuse.
Kodumaal olnud giimnaasiumeis
õpetaja ja vabakunstnik, illustraa-tor,
kunstiline nõuandja Ja lektor.
Rootsis omandanud Graafika Instituudist
(Stokholm) diplomi ning Kanadas
lõpetanud Montreal Institute
of Mechanical Braughting ning siin
töötanud vaba- jpi kommertsiaaU
kunstnikuna.
Toimetajad pole laskunud kunst-
Miku tegevust ega kunsti hindama.
Mad on vaid loendanud näitused Ja
toonud väljavõtteid kriitikast, misi
koos hulgaliste loomingu reproduktsioonega
toob esile dokumenteeritult
ja erapooletult Eric Pehapi kunstnikuna.
,
Möödaminnes näituste loeteks
märgitud esinemisist eestlastele nii
üld. kui„ühemehe" näitusist, on E.P.
neid väheseid kunstnikke, kes nü
laialt on esinenud ka väljaspool, ala»
tes Juba kodumaa-paevist korraldatud
Eesti kunsti tutvustamisel Riias,
Kaunases, Varssavis, Münchenis,
Prahas ja Viinis. Pagulasena Rootsis
Stokhohni, Karistad! ja Skanska
muuseumeis, Uppsala Konsthallen
Jt., Kanadas sellistes paikades nagu
Röyal Canadian Academy (viiel korral
1954-^9), Ontario Soclety of Ar-tists,
Soclety of Canadian Palnters,
Etchers & Engravers, Cotemporary
Etchers & Engravers, Contemporary
Canadian Palnters, Montreal Mu-seum
of Flne Arts, Laurentlaii Unl-verslty
Art Gallery Jt. Siit väljaspoo.
le: International Art Fair Baselis }a
Düsseldorfis ning Berliinis spetsiaalselt
teemal „Adam und Eva heute",
Zürichis Ärtists Centre, Nottbigha-mis
Centenary Art, Hispaanias IBI-ZÄGRAFIK,
Prantsusmaal (Lyon)
31-st International Art Competitlon,
Stokholmis Galerie International Jm.
Okupeeritud Eestis on sealsetest
muuseumidest Ja kogudest Pehaplt
esitatud näitustel Kölerist Würaltlnl
(1980), ,JPallase" lõpetajaid (1970) Ja
Jaan Tassa kollektsioonist näitus
(1970).
Ta on autasustatud E.V. haridusministeeriumi
poolt (1942), kuldmedal
Creative Art Academylt (Lyon)
ja samuti kuldmedaf Academla Ita-ilalt
(Parma). Ka on ta liige mitmes
rahvusvahelises kunstlühlnguis nhig
tema töid leidub riiklikes Jt. kogudes.
Teoses kunstikriitikat käsitlevas
osas meie oma kriitikute kõrval leiame
Rootsi arvustaja Yngve Bergi,
Kanadast: Robert Morrison, Jean
Denechaud, Robert Ayre, Pearl Mc-
Carthy, D.G. Patridg^ Jt.
Targu on teoses Eric Pehapi üle
poolesaja-aasta rikas Ja laiahaardeline
looming paljude tuntud kunsti-vaatlejate-
krlltlkute poolt lähtlmõls-lugeja
ette. Pilt on tunnustatav. Tõstetakse
esile kunstniku lal amplituud
aines ja tehnikas, dlstlnktset kom-posltsioohi
tihedust ja eriti värvl-val-guse
taju --^ spektrillkku nüansirikkust.
Tema looming on isikupärane
Ja. orighiaabie, põhinedes realistlikul
alusel, on analüüsiv, detailides läbimõeldud
| Ja läbitöötatud, omalaadne
ekspressiivne tervik oma dramaatilL
ses lõppkujunduses.
Kuna pn rõhutatud eriliselt kunstniku
väryimeel, võinuks olla repro»
duktsioonide hulgas mõni näidis värvis.
Kimstijälgijalle on silma puutunud
õige mitmed kunstileksikonid
kus Pehapist lehekülgi, näiteks „MeE
of Ächlevement" toimetaja dr. E. Key
Biographical Centre, Cambridge 198C|,.
Christian Hals'1 toimetatud „Les Arts
en Europe" (Monte Carlo 1973), Bu-gattl
„Inteimatlonale Degll Artisti"
(Ancona 1970) jt. Näituste kriitika
kõrval võinuks needki olla, vähemalt
registreeritud. Harva pääseb mõni
meie ktuistnikest sellisesse väljaandesse.
Muidu on teos teretulnud Ja
väärtuslik meie kunstitaseme näita»
maks meile enestele ja Ingliskeelsena
väljaspool®.
R.ANTIK
ÜRJO KAREDA — endine Strat-fordi
teatri dramaturg, kutsuti
„Tarragon Theatre" kunstiliseks
juhiks alates tuleva aasta juunist.
Praegu Ürjo Kareda töötab
luures.
Riiklikud toetused
Rootsis
STOKHOLM (EPL) - Eesti' Komi^
tee/kelTe kaudu Invandrarvericet jagab
organisatsioonide-toetusi, jagas
tegevus toetuse summad j ärgmiselt:
Eesti Ralhvusnõukogu 53 000, Eesti
Rahvusfond 27 000, Balti Arhifv
26 000, Eesti Kultuuri Koondis 15 000,
Eesti Teaduslik Selts 8000, Balti K&
mitee 8000, Eesti õpetajate Keskühing
2000. Vabadfe Eestlaste Põllumajandusliit
2000, Eesti Keele j^, Kirjanduse
Instituut 2000^ Eesti Kaubalaeva
Juhtkonna ühing 1000, Eesti
Kalurite Koondis 1000, EestiKomitee
Naissektsioon 3000 ja Eesti Komitee
Göteborgi osakond 3000 krooni.
Vastavalt möödunud kooliaasta
aruannetele on Eesti Komitee määranud
eesti täiendus- ja mängukoolide
õpetajate palkadeks järgmised summad:
Göteborgi mängukool 37117,
Lundi täiendus- ja mängukool 24 142,
Bärasi' täienduskool 13539, Norrkö-pingi
täienduskool 11 737, Stokholmi
mängukool ja eesti keele ring 11 633,
Helsingborgi täienduskool 7207, Björ-kö
suvikodu täienduskool' 4942, VaJ^
gerannä suvikodu täienduskool' 2883
ja örebro mängukool 2059 k i ^ n i .
Viisid ji sõnad: RENE UFER
Uus heliplaat
AHELDUS
Kaastegev: alt LILIAN TREIBERG
Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam,
ütle lind, Kesköine arm, Pruuidd
poisid, Põhjamaa neiu, Kalurlema,
Armukllr, Las Vegas, Vald Illusioon.
Hüid: J10.0Ö
RBKALLA RECOiRDS
Box 45941/Westchester Station
Los Angeles, CA. 9Ö045 U.SA.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 1, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811001 |
Description
| Title | 1981-10-01-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Fiirjesportlaste piknik Hanlam Foint'iI; ta ,,§ilmardo" kapten (Uno Prii, abiliseks Ants klubi liikmed ja nende külalised. Ees vasakul Ene Alartens, Tiiu Tralmanh, Geannye, Viivi Volli Guštavson, Ilmar Martens, Ervin Hopp, Heino Arro, Karin Ilvesi Mart taanemäe ja gapIaaBil suMrlinna Toromitd siluett Kat ääres esimene Puust), selle taga „Tereta" |a „Pagan''. A l l— Eesti Jaht-t: Uno ja Silvi Prii, Maie I^es,: Reet Kasäk, Tiiu Hopp, Vähi, Evi Kilu. Tagareas jA^ts Puust, Peeter Gustavspn, Arvo Vähi, Miivo Ilves, Andres Martens, Peter Kriisa, Fotod — Elna Kungla - ja Geislinigeni (GEG) Sõp- ^^späevad toimuvaa tänupühade ajal f--28. nov. 1981 Chicago pesti' Ma-i^ s ja selle lähedal asuvas Marriott 'nshire, (Resort hotellis, äapaeval, 26. nov. pn kogunemine Marriott hotelHs. Informatsiooni Jba avatakse kell- 10.00 hommiikul. Õhtul kell 19.30 toimub 'kontsert. Ees- ^ajas, kaastegevad Jüri Täht, tshelTo, Albert Siska, (klaver, teine osa esitatakse noorte talentide poolt Guiw doiaikve juhtimisel. Reedel, 27. nov. esinevad Roman Toi, Walter. Rand, Afe Truumaa, Vello Salo, Taavo Virkhaus ja Rutt Tulving, õhtusöök korraldatakse Eesti Majas ja kell ^930 samas Geislingeni õhtu, kaaste-gijad Jyri iKork, Rudolf Lipp, Riina Reinik; Guido Laikve jt. Tantsuks mängib Albert Siska orkester. Laupäeval, 28. nov. esinevad Felix Oinas, Mardi Valgemäe, Priit Vesi-lind ja Velb Sermat. õhtusöök oh Eesti Majas kelM9.30. 'Sõpruspidu, Rene Ufer esitab oma loomingut, Al^ tet Siska orkester .mängib tantsuks, Enn Kiilaspea teadustajaks! 'Kõik loengud ja päevased ettekanded toimuvad Marriott hotellis, õhtused kavad aga Chicago Eesti Maijas. Üldpileti hind kõikidele üritustele on 140.00 isikult, õhtusöögid ja joodid on eri mafesu eest. Noortele on loengute pääsmeteks hinnaalandus. Kõiki pileteid saab osta ka kohapeal' üksikult. Eelregistrerimiser tshekid saata „iKienk-Geislingen" nimele allpool antud aadressil. Palume sel juhul saata pool üldpireti hinast s.o. $20.00 isiikult. 'Hotelli toa eest ei tule ette maksta, kuid reservatsiooni tühistamisest teatada Astrid Jaansonile nädal enne päevade algust. Hotelli toa hind on $44.00 päevas üksikute, 148.00 päevas 2 kuni 4 inimest toas. Kõik toad on liahe suure voodiga. Marriott Lincolnshire Resort hotell asub Lincölnshire, IIL, 60015, tel. 312- 634-0100, Hotellil on korrapärane au» toühendus P'Hare lennuväljaga, siiski on soovitav helistada hotelli, et vältida asjatut 'ootamist. Reservatsioon ja informatsioon on saadaval Urve Auksi ja Astrid Jaan- I ,soni käest aadressil: Astrid Jaanson, 1141 S. Kaspar Ave. Arlington ,Heights, lUv 6Ö005, tel. 312-255-7535. ;^icago Eesti 'Maja tel. 312-537-9585 või 312-537-8016. • Klenk-GeislingenT Sõpruspäevad on avatud kõikidele eestlastele, eriti soovime näha eesti noorust. Pühapäev, 27. september kujunes õrmestunud kohtumiseks eesti purje-sportlastele Toronto sadama lähisel Purjetamine algas Toronto Harböur Square'ilt 5 paadi osavõtul, j Heino Kasak oli admirali ülesannetes^ koordineerides Eesti Jahtklubi kanadas igaaastast väljasõitu. Vaevalt ilusamat ilma ja paremat tuult oleks saa-^ nudpurjesportlastele soovida. Viis eesti jahti 26 reisijaga pardal purjetasid välja Toronto sadamast. Kui mõned arvavad, et purješport on mugav ajaviide, siis randlasena Hiiu saarelt võisin järjekordselt veenduda, et purjetamine on tugev töö ja nõuab palju praktikat; Tugevas tuules sageli paadi serv kohtus veepinnaga. Kapten aga kindlalt hoidis rooli ja purjenööre. Et purjetada täis-purjega tugevas tuules nagu sellel väljasõidul toimus, nõudis kipperilt oskust, rahu ja käte jõudu. Rõõmsas tujus seoti purjed kinni Toronto ' saare tipul, et meremeeste kombel pühapäeva pärastlõunat pidada. „Maarotir' oli hea-meel, kui kiiidla maa jalgealla Sai, sest' nü mõnelgi paadil paistis põhi kui tuul purjeid paisutas.' ^ ' • Purjesportlaste väljasõit kulmineerus lõunasöögiga saarel, mida kaptenite agarad abikaasad olid val- . mistanud. 'Nagu võis kuulda, on mõnede kaptenite abikaasadest saanud uljad meremehed" ja oma oskustega, aidanud võita sellel suvel mitmeid esikohti. 'See oM purjetamise tänavuse hooaja lõpu väljasõit. Väljasõidust võtsid osa viis purje° kat: „Tereta" (chance 32") — Heino Kasak, „Pagan" (C&C: 35") - Ilmar Martens, ,;SiImardo" (Älberg 30") IJno Prii, ,,Saarelmd'' (Nordica 20") — Volli Gustavson, ja „Maru Mari" (contessa 26") — Peeter Gustavson. Noortest purjetajatešit on mitmeid esikohti .saavutanud .. Peeter ..Paul Kriisa GeorgianBay ja Robert Muru Toronto klubidest. * Mõlemad eesti noored on Kanada purjesportlaste esireas oma saavutustega. Ilimar ja Ene Martens võitsid läinud hooajal mitmeid esikohti oma klassis, kuid ikahjuks kavatsevad, nüüd pensioni» le-\ minna. Purjetamispäev lõppes päikese loo° jangul sini-must^valge lipu langetamise ja lauluga „Meil merivood on .vabad!"':;; r'''.'r--. .\ ^elna' EBtoniü teater T&Uüm&g. Laske isoleerida| oma maja $30.(M) eest „Tlae Canadian Homs InsulationProgramT' alusel — CHJ-F. INSULATION klaasvida puhumisega. (EPL) — Oktoobris tähistab Estonia" kutselise teatrina oma 7S-aastast juubelit. Seda Juubelit ei Me. ära vahetada „EstoiiiSa" Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425-0839 I, sultsuribid Ja p^ale. Kutseline teater ažutäti ülies maja-lobudite Väike-Tartu maanteel 1906, võimas teatrimaja aga ehitati 1913. Sd puhul andis teaitri direktor, helilooja A. Sõber ETA (vene Tassi Eesti filiaal) esmdajale intervjuu. Äsutajatešt-veteranidest suvatses direktor nimetada ainult Paul Pinna nime. Küll aga kriipsutas ta alja; et ;,esimese põlvkonna näitlejate ettevalmistamises etendas olulist osa Peterburi Konservatoorium. Ei silpigi sellest, et ^Estonia" teatri kutseli^ seks muutumine oli puht eesti rahvuslik ettevõtlus, kus venelusel |K)1- nud mingit osa. Iseseisvusaegsetest teatri taladest nimetatakse peale Pinna • veel Karl Otsa, Ed. Aava, Rahel Olbreid ja Eino öüüt... Kuhu jäid aga talad nagu Ants Lauter, Hugo Laur, Agu Lüüdik ja paljud^aljud teised? Külalisesinejatest tõstetakse esile ainult „nõukogude baleriin" V; Kri- "ger,:kes.i pelia" ja tantsis peaosa... . Kõige „tuumaikam"^ lause selles in-tervjuus tohiks olla järgmine: „Pä-rast edukaid külalisetendusi (muidu^. gi vene okupatsiooni ajal. Toim.) Moskvas sai kollektiiv akadeemili^ seks." Niisiis: sõida mõned korrad Venemaa pealinna ja oled >kohe,,akadeemiline"! juus t jääb. mulje, et enne venelaste tulekut ja nõuikogude rezhii-nii oli „Estoniä" tegevus ajaviiteline. Ajavaherhikus 1940/M ^ tõstetakse esile palju nimesid. Sest siis tegutses ju „õige teater" Moskva vaimus juhitud... ^Estonia" teatris, mis nüüd riiklik ja aJkädeemilihe, töötab 450 inimest. Nagu juba öeldud, on direktoriks A. Sõber, peadirigendiks E. Klas, peanäitejuhiks A. Mikk ning peaballeti" .meistriks Mai Murdmaa> Juubeli puhul korraldatakse teatri» dekaad, mis haarab U parimat ooperi-, balleti- ja operetilavastust. Külla kutsutakse „Estonia"shefluse all oie-vad ikäitised, põlevkivi basseinist, Saaremaalt ja mujalt. Pidulikust õhtust võtavad osa ka 'külalisesinejadi ,^ • • -AHI RAPHIC: 224 lk. Hind $20.00 Postiga tellides pluss saatekulu $1. iüügli>,MEIE ELU" talitust Broadview Ave. Toronto, Ont.,M4K 2R6 KUNSTNIKUST Eric Pehap, Paintings and Graphics. Edited by Lydia Olvet and Eric Pehap. Carswell Printing Co Ltd, Toronto 1981 Ülalmärgitud pealkirjaga äsja ilmunud teos on üks luksuslikumaid väljaandeid meie paguluspolve perioodil. See on ühe meie kunstniku, Eric Pehapi pikast, üle poolsaja aastasest kunstialasest tegevusest, mis annab kui mitte absoluutselt, siis ometi õige ulatusliku retrospektiivse ülevaate kunstnikust ja tema loomingust. Juba teoses 290 reproduktsiooni (neist ligi 100 täisleheküljelistena) on arv, mida harva ühe kunstniku* loomingust on esitatud. Lühisõnalises sissejuhatuses kunstnik mainib teose tekkelugu ja saamist. Samas lausub ta ka kunsti olemusest, mis näib olema kunstniku enese credo, Järgmist: Kunstniku kujunduse sihiks peab olema teostuse terviklik lõppkujundi loomine, nüs oma lõpptulemuses peab mõjimia nagu muusikaline akord, vormid Ja iga detail kombhieeritult kooskõlaliselt koetisse, varieeruvas Värvirikkas ekspressioonis, rütmis Ja muljete tunnetusel. Graafikas aga meisterlik töö-abinõude valitsemine mõttekujuhdu-se sõltumatuks ]a täielikuks valjem-duseks. Kunstniku üle lühibiograafiast nähtub, et ta on sündinud Viljandis, seal koolis käinud ja lõpetanud güm» naasiumi 1931. a., seejärel kaks aas» tat Tallinna RUgi Kunstkäsitööstus-koolis Ja edasi Tartus Kõrgemas Kimstikoolis ,J'anas", mille lõpeta-nudvkunstnikuna maali, alal 1937 ja graafikuna 1939, üheaegselt omandanud Tärtü Ülikoolist pedagoogiga alal didaktllis-meetodilise seminari lõpetamise] õpetaja kutsetunnistuse. Kodumaal olnud giimnaasiumeis õpetaja ja vabakunstnik, illustraa-tor, kunstiline nõuandja Ja lektor. Rootsis omandanud Graafika Instituudist (Stokholm) diplomi ning Kanadas lõpetanud Montreal Institute of Mechanical Braughting ning siin töötanud vaba- jpi kommertsiaaU kunstnikuna. Toimetajad pole laskunud kunst- Miku tegevust ega kunsti hindama. Mad on vaid loendanud näitused Ja toonud väljavõtteid kriitikast, misi koos hulgaliste loomingu reproduktsioonega toob esile dokumenteeritult ja erapooletult Eric Pehapi kunstnikuna. , Möödaminnes näituste loeteks märgitud esinemisist eestlastele nii üld. kui„ühemehe" näitusist, on E.P. neid väheseid kunstnikke, kes nü laialt on esinenud ka väljaspool, ala» tes Juba kodumaa-paevist korraldatud Eesti kunsti tutvustamisel Riias, Kaunases, Varssavis, Münchenis, Prahas ja Viinis. Pagulasena Rootsis Stokhohni, Karistad! ja Skanska muuseumeis, Uppsala Konsthallen Jt., Kanadas sellistes paikades nagu Röyal Canadian Academy (viiel korral 1954-^9), Ontario Soclety of Ar-tists, Soclety of Canadian Palnters, Etchers & Engravers, Cotemporary Etchers & Engravers, Contemporary Canadian Palnters, Montreal Mu-seum of Flne Arts, Laurentlaii Unl-verslty Art Gallery Jt. Siit väljaspoo. le: International Art Fair Baselis }a Düsseldorfis ning Berliinis spetsiaalselt teemal „Adam und Eva heute", Zürichis Ärtists Centre, Nottbigha-mis Centenary Art, Hispaanias IBI-ZÄGRAFIK, Prantsusmaal (Lyon) 31-st International Art Competitlon, Stokholmis Galerie International Jm. Okupeeritud Eestis on sealsetest muuseumidest Ja kogudest Pehaplt esitatud näitustel Kölerist Würaltlnl (1980), ,JPallase" lõpetajaid (1970) Ja Jaan Tassa kollektsioonist näitus (1970). Ta on autasustatud E.V. haridusministeeriumi poolt (1942), kuldmedal Creative Art Academylt (Lyon) ja samuti kuldmedaf Academla Ita-ilalt (Parma). Ka on ta liige mitmes rahvusvahelises kunstlühlnguis nhig tema töid leidub riiklikes Jt. kogudes. Teoses kunstikriitikat käsitlevas osas meie oma kriitikute kõrval leiame Rootsi arvustaja Yngve Bergi, Kanadast: Robert Morrison, Jean Denechaud, Robert Ayre, Pearl Mc- Carthy, D.G. Patridg^ Jt. Targu on teoses Eric Pehapi üle poolesaja-aasta rikas Ja laiahaardeline looming paljude tuntud kunsti-vaatlejate- krlltlkute poolt lähtlmõls-lugeja ette. Pilt on tunnustatav. Tõstetakse esile kunstniku lal amplituud aines ja tehnikas, dlstlnktset kom-posltsioohi tihedust ja eriti värvl-val-guse taju --^ spektrillkku nüansirikkust. Tema looming on isikupärane Ja. orighiaabie, põhinedes realistlikul alusel, on analüüsiv, detailides läbimõeldud | Ja läbitöötatud, omalaadne ekspressiivne tervik oma dramaatilL ses lõppkujunduses. Kuna pn rõhutatud eriliselt kunstniku väryimeel, võinuks olla repro» duktsioonide hulgas mõni näidis värvis. Kimstijälgijalle on silma puutunud õige mitmed kunstileksikonid kus Pehapist lehekülgi, näiteks „MeE of Ächlevement" toimetaja dr. E. Key Biographical Centre, Cambridge 198C|,. Christian Hals'1 toimetatud „Les Arts en Europe" (Monte Carlo 1973), Bu-gattl „Inteimatlonale Degll Artisti" (Ancona 1970) jt. Näituste kriitika kõrval võinuks needki olla, vähemalt registreeritud. Harva pääseb mõni meie ktuistnikest sellisesse väljaandesse. Muidu on teos teretulnud Ja väärtuslik meie kunstitaseme näita» maks meile enestele ja Ingliskeelsena väljaspool®. R.ANTIK ÜRJO KAREDA — endine Strat-fordi teatri dramaturg, kutsuti „Tarragon Theatre" kunstiliseks juhiks alates tuleva aasta juunist. Praegu Ürjo Kareda töötab luures. Riiklikud toetused Rootsis STOKHOLM (EPL) - Eesti' Komi^ tee/kelTe kaudu Invandrarvericet jagab organisatsioonide-toetusi, jagas tegevus toetuse summad j ärgmiselt: Eesti Ralhvusnõukogu 53 000, Eesti Rahvusfond 27 000, Balti Arhifv 26 000, Eesti Kultuuri Koondis 15 000, Eesti Teaduslik Selts 8000, Balti K& mitee 8000, Eesti õpetajate Keskühing 2000. Vabadfe Eestlaste Põllumajandusliit 2000, Eesti Keele j^, Kirjanduse Instituut 2000^ Eesti Kaubalaeva Juhtkonna ühing 1000, Eesti Kalurite Koondis 1000, EestiKomitee Naissektsioon 3000 ja Eesti Komitee Göteborgi osakond 3000 krooni. Vastavalt möödunud kooliaasta aruannetele on Eesti Komitee määranud eesti täiendus- ja mängukoolide õpetajate palkadeks järgmised summad: Göteborgi mängukool 37117, Lundi täiendus- ja mängukool 24 142, Bärasi' täienduskool 13539, Norrkö-pingi täienduskool 11 737, Stokholmi mängukool ja eesti keele ring 11 633, Helsingborgi täienduskool 7207, Björ-kö suvikodu täienduskool' 4942, VaJ^ gerannä suvikodu täienduskool' 2883 ja örebro mängukool 2059 k i ^ n i . Viisid ji sõnad: RENE UFER Uus heliplaat AHELDUS Kaastegev: alt LILIAN TREIBERG Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam, ütle lind, Kesköine arm, Pruuidd poisid, Põhjamaa neiu, Kalurlema, Armukllr, Las Vegas, Vald Illusioon. Hüid: J10.0Ö RBKALLA RECOiRDS Box 45941/Westchester Station Los Angeles, CA. 9Ö045 U.SA. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-01-07
