Meie Elu = Our life, September 13, 1979

              ilu" nr. 37 (1544) 197? „Meie Elu" nr. 37 (1544) 1979 NELJAPÄEVAL, 13. SEPTEMBRIL;-- THURSDAY, SEPTEMBER 13 fisr^'-
pda majandavad Tiiu
avatud kl. 5—10 õ.
ledel on kohvik sule-
;renaisi,' Aivi Luukas
de Mets.
Fo X) — 0. Haamer
PET00
mmid- taas täidetud
Itati koolitööd aktu-lanemaid.
•keskkooli 15. aasia
ka Ülemaailmsete
levalmistamine-koo-,
hise kaudu. .
koolile on • nüüd
jodustusi õpilastele. -
|kud; kasutamiseks •
l).n.e. Õppemaks-on
perekonna pealt
Joard oi" Educatio-..-'•
l i koostöö vaga hea.
üks kooli toetaja-..'
istale edu soovides:
|itee esimees Hans
lenn Ründva kõne-ntas,
et meil kõigil
ütte kaduda!
Itame end selleks,
õpetajad. Selleks//
iksid tublid eestla-juba
kuus aastat
?t. meie tegime tar­ime.
Need sõbrad,
soetatakse jäävad
|s kogu eluks. Meil .
tugev side, mis
je on eesti keel. Ta
las eesti, keel oli
kui ta oli 1940. a.
la Vargamäe soo-lelaste
eest peidus;
nud eesti keelt ja
lane, kes oli tasa-hulgas,-
oli metsa-/
põgenema kaski-.
Indadel, õnnestus,
lolijuhataja haka­tagu
sugulasteks
I.' : '.'.>. • v.".
|e meile armsad,
|ed algajad meie
:is. koolijuhataja
Itoimus klassides
line ja tegeliku
Spilasi oli üle ka-koolis
fpetöö
i õppetöö T.E.S.
[b Eesti .Majas,
reedel, 21. sep-
»e vastu noori,
.E.S. Täiendus-licine
teise täien-ii
klassi. Regist-rõtmine.
toimub
kohapeal,
leskkool töötab
dajas täiendus-
[keskkooli- õppe-tuses,
mida või-'
v aeg. Kursuse
lastat.
>LI KOMI TEE
und IM.
.ind.S9.44
|st, Süite 1900,
tel. 364-1131
25-6812
miumid jt.
jes kuulus osa-idu
korraldaja-hatusliikmetelf
Joasaare'le hu-eest.
Avaldati
võiks selliseid-
'm olla.
EKs '-..'
40 aa
23. augustil ja 28. septembril 1939 sõlmiti Kremlis 1. V.Sialmi juuresolekul ja Adolf Hitleri voiitusel n.n.
jRibbentropÄolotov kokkulepped ja Saksa-Vene sõprusleping, mis jagasid Balti vabariigi ja Poola territooriu­mi
rahvussotsialistliku saksamaa ja! konimunistliku Nõukogude Vene • mõjusfäärideks''', s.t- änastamiseks. Nen*
de lepingute ja eriti neile täienduseks koostatud salajaste lisaprotokollide — lepingute sõlmimisest on möödu-irrad
40 aastat.): •:-...-':;;".. "'-.--, ; '
Järgnev kirjutus püüab neid kurikuulsaid Kremli ja Berliini diktaatorite „tehinguid" ja nende tulemusi, ula­tust
ja osatähtsust kirjeldada, toetades usaldusväärsetele allikmaterjalidele, nii hagu..need /on;4intam»at5Kštes
dokumentides jäädvustatud.
8
i
Saksa;-välisministri teine ajalooli­ne
lend Moskvasse toimus 27. sep­tembril.
Esimehe konverents Stalini
ja Molotoviga kestis õhtul kella 10-st
kuni kella üheni öösel. 28. septembril
- lasti v. Ribbentropil oodata kuni; kel­la
kolmeni p.L, sest homhiikuspoolel
•Stalinirja Molptovil oli Kremlis kok­kusaamine
Eesti välisministri K. Sel-teriga,
N, Vene ja Eesti vahelise mit
tekallaletungi ja Soveti sõjaliste baa-side
rajamiseks Eesti Territooriumi-.
Je pealesurutud lepingu sõlmimiseks,
USA allikad väidavad, et Ribbentro­pil
lasti oodata (kuni sundkokkujepe
oli Eestile peale surutud, et -siis Rib-bentrop
asetada sündinud fakti ette.
. Muide Saksa allikas marsib eksli-kult,
et. Stalinil oli sellel saatuslikul
hommikul läbirääkimisediätlastega,
mida Ribbentropile- oli teatatud ja
nagu viimase päevakavas oli kirjuta­tud-.
(On ilmne,, et Kremli valitsejad
varjasid oma taktikat ja ei. olnud
veendunud kas leping' Eestiga reali-
• seerub); .
selt; et mõlemad lepingu osalised
tunnustavad Kes artiklis fikseeritud
piire kui lõplikke ja oh kohustatud
tagasi lükkama kõigi- kolmandate
riikide vahelesegamist selle lepingu
vastu.
III artikkei määritles, et .maaala­del,
kokkulepitud piirjoonest lääne-pool
Saksa riik ja piirist idapool N.
Liit teostavad vajalikud ümberkor­raldused
elanikkonna administreeri­miseks-.
.
.; IV artiklis kinnitati, et see lahen­dus
olgu kindel alus progressiivseks
arenguks sõbralikus vahekorras,
('„' „... between their peoples.'')— š.t.
sakslaste ja venelaste rahvuslikes
huvides.;
V artikkel fikseerib; lepingu rati
fitseerimiskirjade . vahetuse, kohaks
Berliini, nii kiiresti kui võimalik ja
et leping jõustus Ribbentropi ja Mo-lötövi
poolt allakirjutamisega, mis
toimus 29. septembri hommikul kel
viis. (Seda üldiselt tuntud, kui' 28
septembri lepingut Briti teaduslike
instituutide väljaannetes mainitaks
kui 29. septembri lepingut.)
INI
15
iftgliskeeifie kökar^cimaf
tinud Leedu ja Saksamaa vahelised |
majanduslikud lepingud jäävad keh- |
tima ja ;Soveti valitsus ei tohi nende j |
atkumisttakistada. -
ISTONIAN STYU
Hind $10.00, pluss saatekulu.
; SÕPRUSLEPING^ .!. :
28. septembril 1939 koostati Krem:
lis Hitleri Saksamaa ja Stalini Ve­nemaa
vahel ..German—Soviet Boun-dary
and Friendship • Treaty" ja
kolm salajast, täiendavat protokolli,
millele võiv Ribbentrop ja Molotov
Stalini juuresolekul järgmisel hom­mikul
ke\ll viis alla kirjutasid. ..Sak­sa—
Vene piiride ja sõprusleping"
koosneb viiest lühikesest osast, (Är-ticles).
Nende sissejuhatuses ön dek-riigi
ja N. Lii­du
valitsuste arvates on nende ainu­õigus,
pärast Poola riigi kokkuvari­semist,
jalule seada rahu ja kord
, sellel territooriumil ja kindlus
inimestele, kes sellel elavad, rahulik
elu ja säilitada nende rahvuslik loo­mus.
/'•' :'-'
I artiklis lepinglased määritlesid
omavahelise rahvuslike huvide piiri­na
endise Poola riigi territooriumil,
vastavalt lepingule,lisatud maakaar­dile
tõmmatud, (mWde Stalini poolt
isiklikult oma1 käega, J. K.) joone
kohaselt, mida täpsemalt pidi sõnas­tatama
lepingut täiendavas.protokol­lis;
(Seda. protokolli ega maakaarti
USA State Departmehfi. raamatus,
. ega. Saksa diplomaatiliste dokumen
iide hulgas ei leitud. Ilmselt jäid
' need Kremli võimude poolt sakslas­tele
üle andmata.) ~
JI. artiklis deklareeriti veelkord-
SALAPROTOKOLLID
10
II
Kolmas.salajane lisaprotokoll, k'o- p
lustas lepinglasi maha suruma iga- | :
958 Broa^view ;Ave.-Toronto, Ont.M4K 2R6
suguse võimaliku agitatsiooni Poola aastapäeva tähistav
iigi iseseisvuse huvidega, mõlenu»
pool uut administratsiooni piiri. Kui
midagi taolist avastataks, siis leping­lased
on kohustatud teine-teist sel-,
lest informeerima, et siis ühiselt sel­le
vastu astuda. (Seda kasutatigi hil­jem
demokraatlike riikide protestide
tagasilükkamiseks ühiselt.) -
Lceskesporflasiele
Seedrioru Laškurklubi korraldusel
toimuvad järjekordsed Kanada eest-
St laste: meistrivõistlused välisrajal
m laskmises laupäeval, 22.. sept. algus
fjkell 10.30 hommikul, Relv: 22 k l .
püss..:-;..;.;
Kavas:; 1. Inglise matsh (60;lasku:
11 lamades), 2.; Kolmest asendist, 3 x
j lasku. -
Võistlused viiakse läbi I.S.U. laske­ni
määrustiku kohaselt. Juhul kui võist-/
| le jäid ilmub rohkem kui 'lasketiir
8 mahutab, toimuvad võistlused kahes
| vahetuses ja kasutatakse lühendatud
| asendite aegu. Laskmise ajal; treeue-
| ritel ja abista j a tel tulejoonel olek o n
lj keelatud.
Kuna • käesoleval aastal täitub,
||Seedrioru Laškurklubi asutamisest
^110 aastat, on see võistlus ühtlasi kiu-
/võistlus,
koos hilisema omavahelise koosvii­bimisega.
/' ..:.'':•''•
Seedrioru Laškurklubi juhatus
. Esimene salajane lisaprotokbll
keelab lepinglastele takistuste tege­mise
Saksa riigi kodanikele ja saks­laste
järeltulijatele, kes elavad N.
Liidu „mõ.jusfääri" aladel ja kes
soovivad ümber asuda Saksamaale
või Saksamaa jurisdiktsiooni alade­le.
Ümberasujatele mahajäänud va­rade
eest õiglase tarn kättesaami­seks
on nõukogude võimud kohusta­tud
abiks olema. Samasuguse kohus­tuse
võttis endale ka Saksa valitsus,
et nende jurisdiktsiooni all elunevad
ukrainlased ja valgevenelased saaks
soovi korral ümber asuda N. Liidu
..mõjusfääridesse" ja ka nende va­rade
eest saaks õiglaselt tasutud.-
Teine salajane lisaprotokoll mää­ri
tleb, et 23. augusti salajane lisa­protokoll
muudeti selles osas, et
nüüd Leedu territoorium enamuses
määrati Soveti ,,mõjusfääri", origi­naalselt
Saksamaale lubamise ase­mel;
Seda põhjustas asjaolu,/et Sak­sa
väed olid vallutanud Poola terri­tooriumil
Lublini jä osa Warssavi
provintsist, mis 23. augusti lepingu
kohaselt pidid kuuluma venelaste
„saagi" hujka. Sakslased omakorda
nõudsid mõningate, Leedit alade ta­gasisaamist,
mis I Maailmasõja lõ­pul
anti Leedule. Samas sala-pröto-kollis
määritleti, et kõik tollal keh-
Nagu Briti ja ; USA 'dokumendid
tõendavad, pärast 28. septembri
Kremfis sõpruslepingu sõlmimist ja
Poola jagamist, Soveti esindajad
nõudsid ja haarasid hulga rohkem
strateegiliselt tähtsaid. Poola alasid
kui Puna-armee oli. suutnud valluta­da.
Ameeriklaste dokumentides on
märgitud, et. kuna Stahn võttis osa
kõigi oluliste küsimuste .otsustami­sest,
siis tavaliselt teised juuresoli­jad,
ka Ribbentrop ja Schülenburg
ei-saanud oma seisukohti avaldada,
kuna Slalin kogu aeg rääkis ja lan­getas
otsusi. Kuna Stalin„oma õig­lase
meelega" ei tahtnud- agressor
Hitlerilt mõningaid sakslaste • poolt
vallutatud Poola alasid kingina vas­tu
võtta, siis maksti Stalini korral­dusel
Saksamaale 35,5 miljonit Riigi-kold
rr fTem eföaShSmlikol
karmi 0.» JB ,;;
Kodumaal (1973. a.) on ilmunud
kahe soome spordireporteri (P. Ka-rikko
ja M. Koski) koostööna P. Nur­mi
biograafia, mida eesti keelde tõl­kinud
— K. Raig. Raamat (124 lk.)
on varustatud üsna rohkelt piltidega
Paavo Nurmi elust ja tegevusest.
Toome .sellest huvitavast biograa­fiast
mõne osa.
KUULSAIM KÕIGIST
Omal aj ai oli kogu sperdimaailm
hämmastunud sellest kergusest, mil­lega
Paavo Nurmi purustas •maail­marekordeid.
See mõjus nii ,pimesta
vait, et paljud pidasid saavutatud tu­lemusi
rekordi tabelite lõplikeks
numbriteks. Leidus- isegi asjatund­marka
nende alade eest, 28. septemb , ja.i d, ke..s, arvasid, et neid ei suudeta t . , ,T n . k, ok,k, ul,e pet.e k, ogu't ul,e mus ohf. sak,s - ,e nam,. ületada. N urm.i .i se p..i.d as seda ± . , ,., ,
ilaistie le va- ga e,b asood, us. THTiVtIl er oil nud, laadi ennustusi täiesti ekslikeks
peale seda väga vihane ja olevat ühe­le
oma heale sõbrale lausunud, et ta
ei saa enne rahuldust kui Stalin rau­du
pandult Berliini luuaks, s.t. Hit­leri
ette. . . . ' ; .
Mõlemi lepinglase selleks määra­tud
kõrgemad; ametikandjad: mars­sal
Herman Göring ja NikitaKrushs-
Paavo Nurmi miilij.ooksu maail
marekord (4.10,4) pidas vastu seitse
aastat, 5000 m (14.28,2) kaheksa aas
tat, 10000 m (30.06,2) kolmteist aas­tat
ja tunnijooksu rekord (19 210 m)
seitseteist: aastat. Nüüd on need tu­lemused
jäänud edetabelite tagumis­tele
lehekülgedele, Nurmil On niisu­guseid
suursaavutusi, milleje tema
et ehk läheb paremaks, otse lapse­põlve
sekka, tungiv surm.
Niisugused raskused, kuid sugugi
mitte: ebatavalised elutingimused
jätsid murdeikka, jõudva poisi ise­loomule
vaevalt mõju avaldamata)
Sõltub inimese hingelaadist, mis
suunas välismõjud/teda kallutavad
ja milles aastate jooksul kuhjunu
vallandub. " Nurmi ise ön pidanud
nende aegade kogemusi suureks
toeks oma hilisemas eneseteostuses,
sest need kasvatasid tahtekindlust.
•Omal; ajal vaieldi selle üle, kas
Paavo Nurmil oli erakordselt häid
sünnipäraseid eeldusi või saavutas
ta oma tulemused üksnes tänu. tar­mukusele
' ja vaevanägemisele. Nii
küsida on mõttetu. Isegi, palju taga­sihoidlikumate
tulemuste saavuta­mine
eeldab teatud loomuliku ande
olemasolu. Et Paavo Nurmil oli an-hev,
,kes oh sus Ukraina K(b)P , , ... •. .-, .
võ-•i mumees j.a Pt>o o,la ,t: ok, upeeri.n ud, kuulsad järelkäijad pole saanud ligi T„ ^ ,n
Soveti väeosade pölitrükkide/ ülem)
asusid kohe rinde - kannul" vastavalt
lääne- ja idapoolsete Poola alade ad­ministratsioonide
loomisele ja le­pinglastele
omast röövpoliitikat juh­tima.
Okupeeritud aladelt veeti väl­ja
kõike võimalikku .„sõjasäaki".
Vabrikute sisseseaded, toormaterjal,
tsiviil kauba- jä toitainete laod kon­fiskeeriti
või natsionaliseeriti ja saa­deti
rongidega Berliini või Moskva
suunas teele. i;--'j ,
J, Käis
(lärgneb) .;'• , ; . / . ;.
UHH0U)06SDI T
UIDI
Kinniste uste taga toimub Nõukogude Liidus agar parapsühholoogilis-i
te nähtuste uurimine, üritatakse leida kaitsevahendeid nn. sansväljade 'kai
huri vastu, mille suunitlemisega ön usinalt viimasel ajal ametis olnud .hiin­lased;
Ametlikult pole aga parapsu isi nähtusi, olemaski!'
Erauurijaid takistatakse kõikvõi­malikult.
Neid ön ähvardatud; saata
vaimuhaiglasse, kui nad oma uurin­guist,
ei loobu (näiteks moskvalanna
Varvara Ivanovaga, ori.eriti pahasti
ümber käidud, sooritatud koguni lä­biotsimine
kodus). Valitsevate ring­kondade
arvates ei tohi rahval olla.
mitte' mingisugust ettekujutust sää­raste
^nähtuste olemusest, et neid il-mingujd
hiljem '.seda paremini oma­kasupüüdlikes
huvides ära kasutada.
Moskvas on praegu juba" mitu sala­jast
instituuti, kus tegeldakse prob­leemiga,
kuidas otstarbekamalt ra­kendada
erinevaid / meelteväliseid
7iähtusi (sealhüIgas meetodeid oma
- rahva märkamatuks .psüühiliseks
mõjustamiseks). Sellepärast. peab'
ajakirjandus looma neist asjust kir­jutades
võimalikult "hämara pildi.
1974. aastal toimus Genuas rahvus­vaheline
• parapsühholoogia konve­rents,;
mis oli pühendatud Tshehho-
• slovakkia ja Nõukogude parapsühho-loogiale.
; Ühelgi parhpsühholoogil
Nõukogude Liidust ei lubanud või­mud
sellest osaleda. Vastavad ette­kanded
Nõukogud^ uuringuist esita­sid
inglane Herbert ja brasiilia uuri­ja
Rodrigues.
Nõukogude Liidus on praegu kõik
positiivsed parapsühnoloogia- jä
UFO-teemalised loengud suurema
avalikkuse ees keelatud.
Eriti marru on ametiisikud 'läinud
nende juhtumite avaldamise puhul,
mis vih j avad taaskehas tumise või­malusele
(see olevat sulaselge bu­dism!).
Iga parapsühholoogia-alase
kirjutise1 ilmumine sealkandis on
seega eriline -ime (ka juhul, kui näh­tusi
eitatakse või uurijaid sõimatak-tembeldada.
Pealegi ilmutavad vaimsete nähtuste
vastu huvi just peamiselt intelligent
semad-noored. - ^
Tõsised parapsühhoioogid; näita­vad
tänapäeval inimestele vaimsuse
teed. Tagakiusamine aitab neil pare­mini
avastada ja kõrvaldada oma
nõrku,külgi. Nad põle mitte üksnes
vaimsete nähtuste Uurijad ja tutvus-se
petisteks jne.).. Inimesed aga jä- j tajad, vaid ka teiste abistajad ja tee-reldavad-
et kui: juba sõimatakse, juj näitajad, olles ühtlasi moraalseks
seal taga. siis midagi ikka on. Nii on eeskujuks. Parapsühholoog peab öle-nõukogude
ametivõimud asjale taht- j m a aus, ei tohi libastuda eetiliselt,
matult reklaami.teinud,'tõstes viima-1loobuma alkoholist, suitsetamisest
sel: ajal; tunduvalt intelligentsi (pea. Olles teadlik vaimsetest .'.seadustest
miselt loovisikute) ja eriti noorte Jui- vastutab, ta teistegi eest. Võiks arva-vi
mõistatuslike nähtuste vastu. Nii ta, et parapsühholoogide elulaad so
suutsid ametivõimud oma diskrimi- biks kommunistlikku-ühiskonda, ent
neerimispoliitikaga inimeste huvi tegelikkuses on 'kõik: hoopis teisiti
parapsühholoogia vastu mõne kuuga Parem juba joodikud ja muidu alla-enam
tõsta kui tõsistel uurijatel aas-, käinud kodanikud (paljud kõmmu­ta
tega. :-'••" nistid on. just säärased), kes ei sutt
Huvipakkuva; ankeetküsitluse ene- da ;enam. intuitiiVselt: 'ja loovalt
se jaoks organiseeris eesti psühhiaa- mõelda; /kui/-vaimsete tõdede poole
ter/Ilmar ISoömere 1972. aastal Vii- püüdlevad moraalselt kindlad inime-niuses
Balti psühholoogide konve- sed!
rentsiL Vastajaid oli,22 psühholoogi,] Läänemaailmas ön pilt mõnevõrra
kelle keskmine vanus 34 aastat. Meist teine. Uuringuid; ;ei takistata, västa-
40% pii ise kogenu4 paraelamusi. vad loengud: ja kirjutised on luba^
Naisi oli 15, mehi 7. . - tud... Kõige; enam: on parapsühho-
• Nähtuste:, olemasolu tunnustati loogia-assotsiatsioone USA,s'. • Roh-lähedalegi.
Ta jooksis ligi 30 maail­marekordit,
neist kaks, 1500. jä 5000
m, ühe tunni jooksul Helsingis. 19.
juunil 1924, aastal. Pariisi olümpia­mängudel
(10. juuli .1924) kulus Nur­mil.
samale distantside kuldmetalite
võitmiseks natuke üle tunni, kusjüu--
res ta tegi seda mängleva kergusega.
Kaks päeva hiljem võitis ta põrgu-kuumuses
joostes 10 650 m maasti­ku
jooksu, kus 40-st startinust langes
25 minestanult tee veerde. Nurmi
saabus finishisse uhkes üksinduses,
sest teiseks tulnud suure vastupida­vusega
Ville Ritolal oli veel läbida
500 meetrit. Paljud sattusid sellelt
,,kannatuste rajalt" otse haiglasse,
mõned lamasid seal veel järgmiselgi
päeval, kuid Nurmi võitis 3000 m
meeskonnajooksu, seegi "kord otse­kui
kõike välja panemata.
net üle keskmise, seda tõendavad te­ma
poolt lapsepõlves naljaga pooleks
joostud võistlused.
Sel ajal 9-aastast Paavo Nürmit ei
tahetud kaasa võtta, kuna teda pee­ti
liiga väikseks. Kui ta aga lõpuks
löögile pääses, lunastas ta igati oma
köha, võites endast 3—4 aastat ;va-jiemaid
kaaslasi. 10-aastasena sai ta
ümberkvartalijooksus 1500 m ajaks
5.43,0 ja 11-aastasena söerajal 5.02,0.
Küi isa suri, tüli 12-aastasel Paa­vol
osa võtta perekonna elatamisest.
Sel perioodil jäi sport tema eluorbii-dilt
kõrvale.
NOORUSPÄEVAD /.'; >: v
järgmiselt:;
; 1. Intuitiivne prohyetlus 87%
2. Telepaatia : ,. 82%
. 3. Prohvetlikud/ unenäod ..64%
4. Astroloogia 64%
5. Ended ;!L-..:;.4,;...:^:;;-\;;^%
6. Selgeltnägemine ......... 45%
7. Imetervistamine. ....... 40%
.B.PsühhÖkihe.es; 31%
9. Saatuse paratamatus 27%
10. Hinge olemasolu ....... 23%
; IL ÜFO-d l;.....,............;..... 18%
12. ..Nõiavits" 13%
13; Taaskehastumine ........ 9%
Sääraselt ön siis küsitluse positiiv­sed
tulemused üsna üllatuslikud, kui' pärapsühholoogiliste nähtuste uuri-võtame
arvesse igapäevast marksist- mine jätkub kogu maailmas, ka- šu
kem kui sajast organisatsioonist on
erilaadsemaid tervistaja ja - selgelt­nägija
Edgar Cayce nirneline. Maail­ma
suurim paranähtuste uurimiskes­kus
aga asub Brasiilias.ja seda ju­hib
Oscar Quevedo. Seal on esinda,
tud kõik koolkonnad. Selles, on hulk
laboratooriume, .loengusaale ja ravi­asutusi,
kus ametliku loaga tervista
takse inimesi psüühiliste võimete
abil./ Sao Paulos asub koguni Psüh
hobiofüüsika Instituut, mis vahen­dab/
informatsiooni ka nõukogude
paräuurijatega.
Irvitajatest, ükskõiksetest ja nõu­kogude
pimedusjüngritest hoolimata
RAUDNE TAHTEJÕUD . -1
Martti Jukola ütleb Nurmi kohta
oma „Tippspordi ajaloos": „Aastate
jooksul muutis- ta asjkeedi raudse
tahtejõuga oma organismi peremeest
kuulekalt teenivaks eksimatuks ma
sinavärgiks. Temast tuli jooksurada­de
hiiglane, keda ümbritses muinas
jutu müütiline võluvalgus. Temas­ki
r j uta ti jä räägiti kümne aasta
jooksul maailmas rohkem kui ühest
ki teisest sportlasest, veelgi enam
võibolla rohkem kui ühestki vaimu
hiiglasest, Miljonid ihkasid teda nä
ha ning sellel, kuidas ta kehtivale
rekordeid plaanipäraselt ründas, oli
kirjeldamatu külgetõmbejõud. [Kuid
eks olnudki ta ju .jooksjate kunin­gas",
Nmõistatuslik^ü,liinimene, lihast
ja luust masinavärk, kelles igaüks
ihkas .'imetleda./ inimvõimete 'põista-uslikke
piirsaavulusi. /' .-".'
Pingelised treeningud muutsid
Nurmi ümara võitu noorukikeha ja
pehmejoonelise näo peagi sooneli-seks
ja karmiks, sisima mina pain­dumatuks
ja endassešulgunulcs. Ta
käis üksi oma täherada, otsekui ei
puutunuks, temasse publiku vaimus-tushüüded,
kuulsuse loorberipärg.
Naeratamata, külmana ja ligipääs­matuna
jättis ta ületatuina selja ta­ha
kõik varasemad palju ülistatud
vägiteod ning, töö tehtud, lahkus
kordagi kõrvale vaatamata ja talle
ulatatud kätt märkamata. Temas oli
midagi ebainimlikult karmi, kuid ta
vallutas maailma säravaima relvaga:
oma tahtega, milles oli ebamaist jõu-du.'
•-.:,•-' .''; .;•
likku ajuloputust.
Nõnda pole ka parapsühholoogia
. vastu huvi tundvaid noori enam nii
permaterialistlikus Nõukogude tota
litaarriigis
Jüri Lina
Paavo. Nurmi elutöö algui ei olnud
millegi poolest eriline. Elu mlges ,ta-välises
sajandivahetuse väikelinna
käsitöölise perekonna miljöös, .mida
iseloomustasid raske töö, tagasihoid­lik
toidulaud, ebamäärased lootused,
Oma esimese tõelise võistluse pi­das
Paavo Nurmi seitsmeteistküm-nesena.
Sellele Oli eelnenud viis aas­tat
suhteliselt kerget treeningut.
Soome spördiajaloo seisukohalt oli
sellel vaikelul ilmselt, üsnagi suur
tähtsus. Kui ta oleks jätkanud vanas
vaimus ja kasvuea viimastel aastatel
pigistanud pingeliste- võistluste ja
askeetliku treeninguga endast; välja
kogu oma jooksuvaimustuse ja
võistlusinnu, oleks tast vaevalt ku­nagi
tulnud õiget jooksjat. Erinevalt
muust Soomest oli Turus juba, sel
ajal. kombeks treenida maastikul.
Õnneks võttis Nurmi selle kombe
omaks.. Veel suurem õnn oli aga, et
Stokholmi olümpiale\ järgnev jook-sujoövastus
ei haaranud teda nii jää­gitult
nagu paljusid teisi Soome, pois­se.
Nurmi- ettevõtmisi; iseloomustas
pikameelne põhjalikkus. Ta tähtis
oma organismi tulevasteks rekord­jooksudeks
paremini: ette valmista­da:
ta ei söönud kuue. aasta jooksul/
liha, sest pidas taimetoitu tervisli­kumaks,
loobus kohvist jä teest, -tu­bakat
ja alkoholi pole. ta kunagi-pruukinud.
Ta ei pinud õhtuti kaua
üleval ega seltsinud suuremat oma­ealistega.
Vaba aeg; kulus metsas
hulkumisele, jooksuharjuiustele,
treeninguplaanide koostamisele.
1914. aastal astus -17-aastane Paavo
Nurmi Turu -Spordiiiitu. Sama aasta
teisel juunil võitis ta Turu IFK (Id-rottslorengen
Kamraterna) rahvusli­ke
1 võistlustel noorte 3000 m jooksu
ajaga 10.06,9. See oli tema. esimene
ametlik vöistius.; Järgmisel aastal
jooksis ta 300. m 9.30,0 ja 2000 m
6.06,8.. 5000 m jooksus tuli Nurmi
(15.57,5) viiendaks, temast eespool
olid muuhulgas Albin Stenroos ja
Tatu Kolehmainen. Juhö Hai me kir­jutas
mainitud võistlustest spordile­hes
järgmist: ..Tähelepanuväärsem
kui nende meeste saavutused oli siis­ki
noore spordiliitlaseP. Nurmi esi­nemine."
Spordipröfessor Lauri Pih-kala
meenutab, et kuulis Paavo Nur-mi.
st esmakordselt 1915. aasta talvel,
Temast räägiti kui noormehest, kes
..treenis hoolikalt ja jooksis täpselt
nagu Hannes".;Hoolikas.harjutamine
tähendas 3—4 korda nädalas .2—6
km murdmäalõike, mille eesmärgiks'
oli vastupidavuse .arendamine.-. Kii
ruseharjutused puudusid tollal' veel
Nurmi treeninguprogrammist.
19-aastasena lisandus käimine
iga uus „MEIE ELU4 tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
EI:
MINGIT
KOAIPkOMISSI
RCM™UNISTIDEGA
K. Päts -1918,
(paarž korda., päevas, kokku; 8—25
km). Õhtul parast tööd sooritas .-yä.;-
kõigepealt käimistreeningu, millele
järgnesl paar 80—100 meetrist kiit-d
lõiku, seejärel 2—6 km murdmaad
ning lõpuks veel võimlemine kodus-
Muud spordialad, mida ta enne roh-- j.
kem meelelahutuseks oli harras ut­nud,
jäid nüüd kõrvale, välja arva­tud
suusatamine — veel 19-aastase-na
tegi ta 10—20 km, pikkusi suusa­retki.;'-
.„'.
Neil aastail ei vapustanud Nurmi
oma saavutustega veel spordiavalik-kust
(1916. a. 2000 m 5.55,0 ja 5000 m ;
15.52.8, 1917. a. 5000 m 15.47.4). Koeu-sõjale
järgnenud suvel, mil foicu-.
oludki kehvad, halvenesid tulemu­sed.
5000 m aeg oli 15.50,5, seega nõr­gem
kui eelmisel aastal, ninglSOD ui
tulemus samuti kehvavõitu — 4.29.0.. -
Alles 1919. aastal, mil Nurmi oli Tu­rus
Pori'rügemendis aega teenimas,,
hakkas ta spordiareenil esitama osi.,
mida kroonisid aplausid;
•'• '•:'•.'". ; .r •• 'r " . : . '.'.,:
SÕJAVÄES •
Nurmi poolteist aastat kestnud sõ­javäeteenistus
algas/ 1919. aasta ap­rillis.
Tegelikku riviõppust oli-kaks
kuud, mille järel ta suunati kuulipil-dujakompanii
relvasepaks. Treenin­gud
muutusid nüüd intensiivsemaks.
Nurmil lubati tõusta hommikul kell
viis, et ta jõuaks enne õppuste algust
sooritada käimistreeningu (10—30
km). Teine võimalus harjutamiseks
avanes tavaliselt kella kahe ajal päe­val.
Siis oli kavas 80—lOO-meetriseid
lõike ja 1—10 km vahelduvat jooksu.
Sõjaväes olles hakkas Nurmi regu­laarselt
paar korda nädalas kasuta­ma
ka massaazhi. \/
; Esimesed võistlused ei olnud edu­kad.
Soome- murdmaajooksul meist­rivõistlustel
oli ta sunnitud piste tõt­tu
katkestama. Spordiseltsi ..Turun
Riento" võistlustel sama aasta mai­kuusjäi
-.taj kolmandaks, kuigi võit jn
Koskenniemi aeg oli vaid 15.53.9.
Juunis tuli ta küllalt tugevas konku­rentsis
3000 / meetris ne 1 j and a k s, ent
Soome meistrivõistlustel' Turus, oli
la 10000 meetris, pärast 8-dat kilo­meetrit
sunnitud jällegi piste tõttu
tempot maha võtma. Finishis õli
Nurmi kolmas — üle minuti meist-;
riks tulnud Liimataisest maas. Nur­mi
aeg oli 33.56,4.
Samal distantsil' oli Nunni aga ju­ba
varem jooksnud parema tulemu­se.
Pori rügement oli' tol korral su­veks
üle viidud Käkisalme ja sealt
edasi idapiirile. Viiburi pehmel, 250
m pikkusel rajal jooksiski Nurnu
oma elu esimese 10 000 m jooksu'.
Aeg oli siis 33.25,4. Teiseks -jäänuü
Tatu Koi ehm ainen kao tas Nu r m i 1 e
31 sekundiga. Samadel võistlustel
võitis Nurmi ka sõdurile 3000 nr.
jooksu. Sügisepoole jooksis Nurmi
juba aga 36.56,0. Uued rekordid sün­disid
ka 3000 ja 5000 meetris — vas­tavalt
8.58,1 ja .15.31,5. Sel ajal töö­tas
Nurmi relvatehases, eemal regu­laarsetest
jalaväeõppustest. •
Paavo Nurmi biograafia lehekükc-del
.juhiksin lugeja tähelepanu kahe­le,
tekstile:: ^Spordireporteritega ef
armastanud Paavo. Nurmi kunagi eri­ti
sõbrustada. Kuuekümnendate aas­tate
lõpul nõustus ta istuma mikro­foni
ette.üksnes vabariigi.presidendi.,
omaaegse kõrgushüppemeistri ja.
Soome Kergejõustikuliidu esimehe'
Urho Kekkoneni- kutsel," Ja teisal:
,.Sõjajärgsetel aastatel peeti Nurmi
kõige edukamaks- õpilaseks viienda
soomlasena oma. nime 10 000 m maa­ilmarekordi
tabelisse kirjutanud
jo Heinot. Artur Kuke sõnade järgi
olevat tema soontes voolanud ka ees­ti
verd". •;'.':.•' ':
•sf •