1983-11-10-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
$i - I'' 1^ ( • • U ML5AFÄEVÄL, 10.NOVEMBR1L -TH.13RSDAY, NOVEMBERIO „Meie Elu" nr, 4S (1758) 1Ö83 tea taevalaotusse ilmuvad rasked pilved ning hämar õhtu saabub kiiresti. Vanaema on aga optimistlik: „Kas Elust suvelaagris Tingimata pean jutustama, kuidas iviti'ga kalal käisime. Tema on sellel alal spetsalist, aga endast ma parem vaikin. Võibolla saaks minust ka asja, kui uss ise konksuotsa läheks, aga ta ei taha ja kui tagant lükkan, tõrgub kõigest jõust vastu. „Targem" annab järele ja' nii minust ei olegi kala- Ivit käivitas pefadimootori ja surinal liuglesime üle suure järye, Jaanide lahest läbi jõesuudmesse,-kust lan- •; .geb kõrge kosk. Tirisime paadi kaldale ja läksime üles kose ülle ehitatud tammi peale. I Tammile minek nõuab suurt julgust ja Ivit, kes on igati minust julgem, õpetas: „01e ettevaatlik, see on nii kitsas, sa ära vaata kahele poole, vadd ainult ette, siis ei juhtu midagi." Tammi peal on päris tore, muidugi siis, kui seljataha ei vaata, sest ees on • täiesti rahulik jõesuu, ei paistagi et vesi liigub, aga seljataga langeb suure kohina ja' mühinaga sügavusse vahutav valge veemass; Kui sealt alla kukuks, siis pole üldse enam nalja. Meil läks hästi, Ivit loopis spinningut, mina aga istusin niisama ja kõi-gutasin jalgu. Kui tema kala sai, pistsin selle kaasasolevasse ämbrisse, et ka natukene asjaeest väljas olla.-Me võitsime aiijiult suuri, Ivit viskas kõik väiksemad tagasi, öeldes, et las kasvavad veel. Mina eriti küll'arvasin, et nüüd nad lähevad ja kaebavad . teistele, kuidas sa neid lõugapidi konksuotsa tirisid, aga Ivit ainult , naeratas ja ei uskunud. Tal oligi õigus, nii kui ta õnge uue ussiga vette viskas, nii jäUe oligi mõni otsas. Küllap nad olid uudishimulikud ja tahtsid näha, mis me seal üleVal teeme ja mismoodi maailm sealt paistab. SeU ges vees oli näha, kuidas nad kiiruju-i^ ateha õngele järele kihutasid, et kes aga enne jõuaks. • Siis äkki, kaldal bli Iiikümi£|t näha ja kõrgest rohust kerkis kolm pruuni kogu. „Kes need on . . ?" imestas Ivit ja siis me vaatasime neid kahekesi ja hoolsalt. Üks neist tõusis koguni püsti, vist parema ülevaade saamiseks. ,,See on ju saarmas oma poegadega", hüüatas Ivjt.„Küllap nendel on siin eluase ja tülid õhtusöögile. Nad peamiselt söövadki kala, aga lepivad ka igasugu lõõrikate ja mardikatega, kuimuudeiole.,,Saarmaen|avaatas-ki meid ilmse arupärimisega, et kuulge teie seal üleval, mis te õige mõtlete, see on meie söögituba. Kes teid siiakutsus.. .Kindel see, et temal oli eesõigus, sest jõesaarniad teevad oma kodu pervesse, või nõlvakule, koopasuu on üsna avari aga tunnel, mis läheb mugavasse pessa on võrdlemisi kitsas. Veebruari ja märtsi vahepeal s,ünnivad seal pojad. Kui nad on veel väikesed, hooldab ja imetab neid ema, kui aga saavad mõne kuuseks, kutsutakse ka isasaarmas pere- . konda ja siis nad elavad ilusat perekondlikku elu., Saarmad on head ujujad,.sest neil on lühikesed lestä-lisedjalad. pikk sihvakas elastneke-aeva Tegevusrohkest suvevaheajast on aina paisuvad. Ma kavatsesin, et lm . -: säilinud vaid mälestused. Mõnikord midagi teen, siis teen seda hästi. \^^^y. keskpäeval, kui päike taas särab, . Nüüd polnudki enam mahti nuk- ^jiifjfi^ sooviksin pikendada ilusat päeva ja nitsemiseks. Kõigepealt valisin osa- ^ f e i - ^ loodan pikale „indiani suvele", aga lisi. Peaosaliseks „Okasroosis" sai "* oma hea eesti keele tõttu Katre. Nõiaks ei leidnud mä tüdrukut, vaid n selleks tuli poiss — Siim. Printsi osa _, , soovis endale Tarmo. Lossirahvas sa sügise ilu ei naegi? Mind paneb koosnes poistest ja tüdrukutest mõtlema, et kas ma siiski ei nae... ^o küll nad proovidel ikka venita- Vanaema jätkab: „Jälgi looduse sid oma laulu: „See Okasroos on muutumist. Ka vihmapiisas ja tuules ...jj^g ^gj^j^ ..^.j^g ^^.^^ ....j^g on meeldivust. Sügisnukruseski on ^^^^ Esimesel olid aga kõik te- , oma võlu. Nukrutsema aga ei tohi ise geiased tublid. Eriti koomiline oli n^^seks. Siis minnakse kirikusse päl-jääda! Ei tohi olla nagu karu tal- nõid, kes oma nimetissõrmele muret- v^*^"^^ ^^nama Jumalat kõige sügi LÕIKUS-TÄNUPÜHA Lõikus-tänupühal oleme tänulikud saagi ja lõikuse eest, mida saame ela- Kella kaheksa paiku läksime lipu rivisse. Rivist läksime sööma.. Hommikusöögiks oli alati puder (mis mulle eriti ei maitsenud) või meil Eelmisel suvel olin.Jõek.äärul kolm nädalat. See. oli tore! Soovin teile kirjutada meie tavalt- - i v * i - M *— x j . x , sest päevast. Hommikul, umbes kell ^«T' ° w ° ^ ' 'u hiigla kunstliku küüne ja sellega «este saaduste eest. Ka koik loomad seitse, äratas Helle meid. Helle oli jõudetunnid aktiivselt^^^^^^ ^^^^^,3 okasroosf peal kohal, kuni on tanulikud hea suve eest Oravad meie kasvataja. Riietusime ja tegime Teen ettepaneku: korrald • on korjanud kullald^^^ hommikvõimlemist. Peale selle pidi mee elahutusruumis mardipeo nai- j^eie meelelahutusruumi esireas ammetorusid talveks oma pessa. Osa igaüks koristama oma. osa tarest. ^^"d^Sa.Sina.Lu^^^^^^ istusid memmed, mammad, papad, Imde laulavad veel okstel, enne len-ja, küll mina valin näidendi. Nõustu- issid, emmed, onud, tädid, sõtsed, du lõunasse. Teised jäävad talveks sin. . lelled, nõbud, isad, vanaisad, vana- siia, söövad seemneid ja on rõõmsad. . ,. . . . 4 1 . • I Paan päeva parast tuligi me k alnli. s ePTmTiaaHa jiaa nrisqitiivvaannepmmaaad. iN\iiii nnoooorreeda u"ai^rii liJk u|l t su-l1e taJk se sel nädalalõ^p ul memm vihikuga, kus leidus näidendi neid hüüdsid..Nõnel lapsed oli seal ^ ^ oli ..krõbinad". Kord nädalas anti tekst pealkirjaga „Okasroos". mitmed omaksed ja sugulased, kes pannkooke. Peale sööki tulime tagasi Memm ütles naerdes, et see olevat "^^^^ ^ ^ ^ i ^ " ^ kõiksugu hõrgutusi ja tatre ja valmistasime endid tundi- noorte operett, sest laulude ja tant- maiustusi pakkusid. Ka kiitust sain deks. sude jaoks olevat ka noodid. Tundides õppisime tennist, eesti isa ja ema soovisid jõudu tegut- -keelt (mis on natuke nagu eesti täi- semiseks ning arvasid, et mardi - enduskoolis) ja ujumist. või hallowini-jooks majast majja po- Kella pool ühe ajal sõime lõunat. Jevat kena, parem juba kultuursem nad, kes„opereti lõpul pusti tõusis, Peale lõunat oli meil jälle vaba aega. tegevus. ' ^^^^^ mardipäevakingituse andis ja Umbes pool neli läksime vabaujumi- ' lausus: „Koige mõistlikum komme Nüüd oli mõtlemist ja t e g u t f T i i s t . mardipäeva pühitsemiseks on nii. Klaveri ette istudes leidsin, omaks nafeu seda tehti selles eesti kodus, suureks üllatuseks, et näidendi pea- Hea eesti keel noorte suus on meie meloodia kolmneljandik taktis, oli mulle õige kerge mängida. S'^rmed liikusid klahvidel kergelt ja koi iselt. mina ja said -sõbrad,et head eesti keelt noorte suust kuulda teeb meele rõõmsaks ning südame soojaks. Mulle jäid meelde mu ristiisa sõ- Meie riisume lehti ja hüppame le-hehunnikutesse. Lõikus-tänupüha on huvitav ja rõõmus sügisvärvidest. . TIINA PEDEL Toronto E.S. Täienduskooi sele. Peale seda meil oli jällegi vaba aega ning poole seitsme ajal sõime-õhtusööki. Kord juhtus, et ma rääkisin kaaslasega inglis keeltj Helle kohe ütles,et kui tagasi tarre saame, siis ma pean minema konnatiigi äärde ja tegema 20 kergemat kehalist See andis mulle indu ja hoogu juurde Saarmas sukeldus kalale, kalad läksid peitu. Mitu kala sina leiad? Mina leidsin viis? ha ja neid peetakse loomariigis kõige paremateks ujujateks, Kui saarmapere oli meid küllalt juba imetlenud, siis vist'ema märguandel sukelduti vette. Nad tegid seda nii hästi, et isegi veeringe ei tekkinud. No õli see alles lõbu/mis siis algas, meile lavastati täielikult veespordi pidu. Aegajalt tõusid pruunid pead ja nende elastsed kehad lookle-sid nagu rõngas vees, ikka tõustes ja vajudes. Vaadeldes veepidu jäi kalapüük soiku, hoopis unustusse, seni kui Ivit jälle hüüatas: ,,Vaata, mis kalad nüüd teevad!" Ja tõesti, kaladel kelledega meil Juba sõprus oli loodud, algas kibekiire, õieti paanika. Igaüks tormas kuhu aga sai, küll peapidi põhjamudasse, kivide vahele ja vee-rohtude puhmastesse. Küllap nad tundsid jiiba saarmaperet. .Veepidu lõppes, nähtavasti nemad satd omad kõhud täis ja ronisid jälle kaldale. Meile.nad saatsid veel viimased hüvastijätmise pilgud ja kadusid kiiresti. Korjasime ka omad püünised kokku, mõtet ei olnud enam tammile jääda, õhtusöögiks oli küllalt kalu ämbris ja need jnis meist ja saarmastest üle jäid,olid ikka veel peiduurgastes.„Tead", ütlesin. „Mi"- nuarust saarmad on küll maailma vallatumad ja lõbusamad mängutü-julised loomad ja neile on see selts-kondlikkus meeldivalt loomupära-harjutust. Ühel õhtul, kui Helle väljas "kellegagi kõneles, siis mina jaLeena hakkasime viskama tema „smurfi". See, kes ei püüdnud pidi vaatama, et Helle ei näeks. Ta pidi jooksma voodist välja, võtma „smurfi" ja uuesti kiiresti ronima tagasi voodisse, ilma et keegi muu näeks... Kui ma pidin koju tagasi minema Jõekäärult, olin teeninud oma uju-mismärgi. Just enne lahkumist küsis ema, et kas ma ka oliri saanud, üju-mismärgi. Mul ei olnud märki, Aga ma läksin tagasi ja küsisin: „Palun oma märki!" Siis sain oma teenitud märgi kätte. See laager oli tore! Loodan, et järgmisel aastal jällegi panevad vanemad mind Jõekääru laagrisse, seal oli tõesti tore olla! KRISTIINA NÕU - Toronto E.S. Täienduskooi Otsustasin olla muusika-ja näitejuht ise. Vanaema ergutas,et kes rohkem tegutseb, selle kogemused ja võimed kaunim rahvuslik muusika." Ta soovis meie eestikeelset jutuvada veel kauem kuulata ning kutsus kõiki noori „tegelasi" oma juurde maitsvat mardihane sööma. HELLA LEIVAT Dff ESTOryiAN FOR BEGiNNERS EESTI KEEL ALGAJATELE" WINIFRED OSER ja TllU SALASOO Hind $12,50. Postiteel tellides saatekulu: Kanadasse $1.75, USA-sse $2.33 VALERIA KIMBERG-KOTKAS PILVE ALL JA PILVE PIIRIL' . , Luuletused Hind S7.00. Postiteel tellides saatekulu Sl .40. OB SALME RAATMA PÄEV OOTAB SIND aü Luuletused. Hind $5.00. Postiteel tellides saatekulu $1.50., Müügil „MEIE ELU talituses sa 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 on ne.' ,,Nii see ön tõesti", nõustus l v i . V. A. KIMBERG-KOTKAS aastaaegadel TALVEL MINU MARDIPÄEVA . UNENÄGU Mardi õhtu sel aastal oli väga vaikne, minu tuju ei olnud hea, läksin vara magama. Ei teadnud, et kui magama jään, samal, õhtul tuleb minule alles mardisandi õhtu. Ma olin ühe-jalaga mereröövel ja käisin ligadi- Sl MINU PILDIRAÄMÄ? Hind $2.50 Postiga tellides lisandub hinnale saatekulu. Meil on suvila juures saun. talvel logadi puust jalaga. Minul oli suur käime ainult mõnikord suvilas, siis püss ja sellega varastasin omalekol-on saun meile väga kallis. Sel ajal on mekordse puust laeva, sama värvj järv külmunud. Käime päeval uisu- ^^"i \^^^' Mõlemal pool olid tamas ja suusatamas. Õhtul on kuum minu uuel laeval kuuhpi dujad kae-saun mõhus. Kuna vees käia ei saa, las oh mmul kunmga kuldraha ]a rullime end lumes. Kui oleme täitsa ^''^ TEADE EKK muusikavõistlused ja Esto '84 noorte sblistide kontserdi valikvõistlused Eesti Kunstide Keskuse kuuendad muusikavõistlused toimuvad Torontos veebruari lõpul 1984. Klassid jagunevad: 1. Talentide klass (jaguneb ka vanuse järgi). Palad on vabavali-kul: klaver, laul ja kõik instrumen-Öö telgis Paul, kes oli 12 aastat vana, oli oma isa ja emaga sõitnud suvilasse. Ühel soojal ja päikesepaistelisel päeval Paul küsis oma emalt, et kas ta võib järve ääres telgis öösel magada. Ema käskis soojad riided kaasa võtta ja tulega ettevaatlik olla. 'Enrie õhtusööki Paul ja isa läksid ja seadsid telgi üles. Pauli koer Sapi tahtis ka tulla, aga Paul pdni ta tuppa kinni. Paul keetis oma õhtusöögi lõkkel ja hiljem istus tule ääres,kunihakkas pimenema. Ta läks telki ja pani taskulambi põlema, seadis end magamiseks valmis ja puges magamiskotti., I Paul mõtles veidi, võttis siis raamatu välja ja hakkas lugema, t a luges ja luges ning lõpuks tuligi uni. Paul oli maganud kolm tundi, kui ta ärkas. Ta ei olnud enam väsinud. did, 2. Eesti helitööde klass. Võistlus- .öö oli <blnud nii ilus, vaikne ning te toimkond on valinud selleks järg- kuuvalgfe. Paul otsustas veidi kõndi-mised palad klaveri alal: uügil ,,MEIEELÜ^^ talituses 958 Broadview Ave., Toronto., Ont. M4K 2R6 I Askeldalp vara valge põllega vanaema. I Mida nii tähtsat köögis täna? I Puhtusest läigivad purgid laual rea^ I lase Triinalgi toimetada nende seas. 1^ Saab Triinagi lumivalge põlle, i sellele seab ta veel hõbedast sõle. I Nägunaerul, siis tähtsalt tõsine, I sest tardunud keedis pole vesine. I Täidab tüduk purgid maitsva rnoosiga, I omaette ise sepitseb öäla sooviga: I tuleks õhtul, ikka memmega koos, I pinna mardisandiks naabritele nalja hoos. 1 Õhtul ei moosipotte pliidil enam podise, 1^ ega valge põlledega kokad jonni, törise. I Triina vanaerijia, valge mütsi-põllega I mardijooksu alustavad kokkadena, I moosilõhnaga. 1; HELLA LEIVAT {Sillllllilll Tuul oli tugev ja laev peksis lainete vastu, aga mina ainult naersin, sest minule oli see juba vana tee, mõttes oli ainult kui palju kulda saaks röövid Hispaania kuninga laevast. Mida mina olen juba, näinud. Äkki kuulsin suurt mürinat, minul lumised, siis jookseme ruttu sauna sulama. KEVADEL Kevadel käime tihti suvilas. Käime ka tihti saunas. Peale pikka päeva kõndimist.ja emakese looduse imet- süda hakkas tujgevasti peksma, aga lemist,on hea sauna minna lõdven- mürin ei olnud Hispaania kuninga dama. Nuud on jaä pooleldi sulanud, püssidest, vaid ainult minu õe äratus-võibjälle minna jääkülma vette end kell.. Päike oli õues ja vaatasin üm-karastama. berringi, minul ei olnud mingit puu- „ jalga. Tooli peal oli minu mardi-kos- SUVEL tüüm, minu vana mängu püstol, silma Igal reede õhtul, kui mu isa tuleb lapp, isa vana jakk ja püksid, ja isegi linnast maale, kütab ta sauna soo- minu shokolaadist tehtud kuldraha, jaks. Me käime veesuusatamas, kuni Tõusin ülesse ja läksin vaikselt saun on kuum. Siis jookseme kül- kööki ja vaatasin, kas minu suur mast veest kuuma sauna. Kui saame varandus oli ikka kapis. Jah oli, me-seal väga kuumaks ja higiseks, jook. reröövel ei olnud seda õhtulära söö-seme ruttu taas külma vette. Nii see nud. Võtsin omale ühe punase kom-kordub mitu korda. Vahete-vahel on mi ja vaatsin kella. Kell oli alles pool viht ka leos, viskame leili ja viht- seitse ja läksin rahulikult uuesti magama. . GLEN LEIS Toronto E.S. Täienduskooli vii. = leme. I SÜGISEL I Ka sügisel sõidame nädalalõppu- I del suvilasse. Mängime kogu laupae- I vasel'päeval õues ja õhtul läheme I sauna. Sel ajal on saun kuumem kui i ^uvel. Vees käime harva. 1 Mulle meeldib saun väga, loodan I et,saan alati.ikogu elu saunas käia' I . HELEN.SADUL I 1 Toronto E.S. täienduskooli vii. Tl ! Keele tän. VI k l I klass - Aavik „Miks sa nutad',' ja „Kui ma hakkan läulemaie". II klass - Päts„Kaera Jaan". III klass - Päts „Sarve lugu". IV klass - Jürme „Sepikojas". V ja VI kl. - Miido ,Jaan läeb jaanitulele" või Vettik „Kaks.kukke". VII ja VIII kl. - Marguste „Nirk" või Pärt „Puna-mütsike ja hunt". IX kl. - Pärt ..Fughetta". Laulude nimestik Eesti helitööde klassis avaldatakse hiljem. Ametlikud saatjad on Liina Teose ja Margit Viia. Esto '84 noorte solistide ja talentide kontsertide valikvõistlus toimub nädal hiljem. Muusikavõistluste võitjad on automaatselt nende kontsertide kandidaadid, kusjuures ka arvestatakse annet. -Lisainformatsioon ja registreerimine: Margit Viia, 398Empress Ave. Willowdale, M2N 3V7, Ont. Tel. (416) 222-6359. ' da. Kui ta põõsaste juurde jõudis, mis ta telgi lähedal kasvasid,- kuulis ta põõsastest ulgumist. Paul hakkas, kartma ja võttis suuna telgi poole. Äkki nägi poiss, et midagi või kedagi liikus. Ta jooksis oma telki nii kiiresti, kui jalad suutsid ja süütas tule. Läbi telgi seinte nägi ta, et hundi-moodi elukas kippus telgile lähemale ja lähemale. Kui Paul enam hunti.ei näinud, julges ta oma pea telgi seinte vahelt välja pista. Ta ei näinud midagi, kuid järsku tundis, et midagi märga on'ta näol, siis jällegi millegi sooja ja märja paitust oma põsel.Nüüd muutus Paul rõõmsaks. See elukas polnudki. hunt, vaid oli ta oma truu koer Sapi. Kuidas Sapi õue pääses, seda ta kavatses vanematelt teisel hommikul küsida. ELLEN SILM Toronto E.S. Täienduskooi Lehekülg „Meie Noored" ilmub Kanaida Eesti Õpetajate Ühingu üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Valeria Kotkas. Toimetuse Siaadress: c/o Hella LeiYat,/^^ ^^16 Cortland Ave., Tpronto, Ont. M4R 1T8 „Meie Elu'* nr. 45 (1758) 1983 i Tenor Heinz suurpä JLaulja harukordse juubeli saavü- tumi tas Välis-Eesti üks populaarsemaid erili) soliste — tenor Heinz Riivald oma uudj äsjase SO-aastase karjääriga, mida N.Y.I ta «tardina märlfis 30. okt. oma liiki praegusel kodumaal - USA-s. sõpi Tema juubeli kontsert New Yorgi dis Lexingtoni avenüü kirikus mitme KulJ| organisatsiooni ühiskorraiduses Riiv] tõi kokku täismaja avaras eesti pü- dust hakojas. Osalejaid oli ka kaugelt K( väljastpooh nagu Floriidast, guvi Bostonist jm., eriti rohkelt igat tuuli liiki muusika-inimesi, näitekunsti öhlk» harrastajaid j.t., kellede huviala tüüri või ka elukutse on leidnud juubi- ettel lari pikal tegevuse ajal temaga Ruuj kokkupuuteid. tuni Kontsert oli\kavandatud nii, et kelh selle esimene osa täisvaimulike või jastH sinna sobivate teiste eesti laulude- mäe ga esitati juubilarilt helikunstnik luks] Meeta Noorkuke prefektse oreli- ja saatega kirikus ja ilmaliku ilmega laul* teine osa all kirikusaalis solisti mik) abikaasa helikunstnik Asta R. K( meisterlikus klaverisaates. Vaimu- nud likus osas praost mag. R. Kiviranna eleej oma lühikeses vahepealses saate- järgi sõnas rõhutas, et täieni, mis esineb natui väga varieeruvatel aladel, on juma-- mütll lik anne, mida ei pea mitte hoidma Enne „vaka all" vaid kasutama seda valgil võimaluste kohaselt enese ja ühls- rannl konna hüvanguks. Ta tõi praktilisi oma näiteid, nii ühiskondlikke eestlaste sisec ajaloost, näit, uskumata tõusuga mulj pärast piiritut hävingut Venc-Liivi (Bettl sõja, samuti Põhjasõja järgnevu- meisi ses, ja individuaalseid hilisematest hani aegadest meie silmapaistvate vai- sai tl muinimcste saavutuste näol ütel- kusal des, et ka juubilar H. Riivald oma tud a| laulja talendiga, seda mitte hoides punl varjus, on rikastanud väärtuslikult läbi eestlaste kultuurielu aastakümne- oluli te kestel. Solist esitas kirikus 6 kui laulu Loigult, Müdolt, Toilt ja A. näitlj Kapilt, 2 lühiaariat — R. Toi kantaa- humJ dist „Suur on Jumal" ja Kapi „Vai- laad* mulik aaria"(Ps. 57). Üks voolava Moe^ meloodiaga laul — „Mu jumal" oli dilslJ ainuke välismaise autori (S. Hine) distel töö, mille originaaltekst on muide (Sali loodud omal ajal Eestis. Riivald on Hein alati selle palaga erakordset edu j.t.) saavutanud ja nii kujunes ka see- „Krii kordne ettekanne. Tel juubilari õnnitlemisel koguduse kunsl esim. A. Ers, andes temale kingina harul üle praost Kiviranna iluköites jut- eriti | luste kogu ja lilled Asta Riivaldile, ja si kellel on kaasteened juubilari kaai kunstilisel karjääriteol, ütles, et e\ he&< puudunud palju sellest, et tenor muul Riivald läinuks eesti kultuurielust liku kaduma, kuna tal olid avarad väi- kujul javaated Saksamaa teatrilavadel, Ardu Eesti Helikunsti Keskuse USA-s hiljJ esim. j. Kurman täiustas seda, ütel- damf des, et tolleaegsed sealsed era- ningi kordselt kehvad eluolud ja —kah- sollsl juks Saksamaale ning kasuks meile päral eestlasile kallutas see juubilari roosi koos ta sisemise tahtega olla jtttku- endi vait eestlane, emigreeruma USA- kont sse, kus ta on kujunenud meil vaba seesj maailma eestlaste üheks armasta- JÕULUKINK HINNAA^ päästke eesti emakeel. KH sugulastele ja sõpradel] „MEIE ELU" KiNKETELLi 10%HINNAALAn KINK Saatke ,Aiele Elu" talitusele tellimine andmiseks kinkekaardl, v5l taadamej Tellin „MEIE ELU" (aastal Hr., pr., prl. Aadress! • .......«•• 1 ,,,,,,, ,,,,,»,»..»«»...........••...•«••••^«•••••••| Tellija nimi! • 1 Aadress! • • 'j .,„ ......«>...... ».•• < I Palume käesolev kupong täita ja saaj 958 Broadview Ave, Toronl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 10, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-11-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E831110 |
Description
Title | 1983-11-10-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
$i -
I''
1^
( • • U
ML5AFÄEVÄL, 10.NOVEMBR1L -TH.13RSDAY, NOVEMBERIO „Meie Elu" nr, 4S (1758) 1Ö83
tea
taevalaotusse ilmuvad rasked pilved
ning hämar õhtu saabub kiiresti.
Vanaema on aga optimistlik: „Kas
Elust suvelaagris
Tingimata pean jutustama, kuidas
iviti'ga kalal käisime. Tema on sellel
alal spetsalist, aga endast ma parem
vaikin. Võibolla saaks minust ka asja,
kui uss ise konksuotsa läheks, aga
ta ei taha ja kui tagant lükkan, tõrgub
kõigest jõust vastu. „Targem" annab
järele ja' nii minust ei olegi kala-
Ivit käivitas pefadimootori ja surinal
liuglesime üle suure järye, Jaanide
lahest läbi jõesuudmesse,-kust lan-
•; .geb kõrge kosk. Tirisime paadi kaldale
ja läksime üles kose ülle ehitatud
tammi peale. I
Tammile minek nõuab suurt julgust
ja Ivit, kes on igati minust julgem,
õpetas: „01e ettevaatlik, see on
nii kitsas, sa ära vaata kahele poole,
vadd ainult ette, siis ei juhtu midagi."
Tammi peal on päris tore, muidugi
siis, kui seljataha ei vaata, sest ees on
• täiesti rahulik jõesuu, ei paistagi et
vesi liigub, aga seljataga langeb suure
kohina ja' mühinaga sügavusse
vahutav valge veemass; Kui sealt alla
kukuks, siis pole üldse enam nalja.
Meil läks hästi, Ivit loopis spinningut,
mina aga istusin niisama ja kõi-gutasin
jalgu. Kui tema kala sai, pistsin
selle kaasasolevasse ämbrisse, et
ka natukene asjaeest väljas olla.-Me
võitsime aiijiult suuri, Ivit viskas kõik
väiksemad tagasi, öeldes, et las kasvavad
veel. Mina eriti küll'arvasin,
et nüüd nad lähevad ja kaebavad
. teistele, kuidas sa neid lõugapidi
konksuotsa tirisid, aga Ivit ainult
, naeratas ja ei uskunud. Tal oligi õigus,
nii kui ta õnge uue ussiga vette
viskas, nii jäUe oligi mõni otsas. Küllap
nad olid uudishimulikud ja tahtsid
näha, mis me seal üleVal teeme ja
mismoodi maailm sealt paistab. SeU
ges vees oli näha, kuidas nad kiiruju-i^
ateha õngele järele kihutasid, et kes
aga enne jõuaks. •
Siis äkki, kaldal bli Iiikümi£|t näha
ja kõrgest rohust kerkis kolm pruuni
kogu. „Kes need on . . ?" imestas Ivit
ja siis me vaatasime neid kahekesi ja
hoolsalt. Üks neist tõusis koguni püsti,
vist parema ülevaade saamiseks.
,,See on ju saarmas oma poegadega",
hüüatas Ivjt.„Küllap nendel on
siin eluase ja tülid õhtusöögile. Nad
peamiselt söövadki kala, aga lepivad
ka igasugu lõõrikate ja mardikatega,
kuimuudeiole.,,Saarmaen|avaatas-ki
meid ilmse arupärimisega, et kuulge
teie seal üleval, mis te õige mõtlete,
see on meie söögituba. Kes teid
siiakutsus.. .Kindel see, et temal oli
eesõigus, sest jõesaarniad teevad
oma kodu pervesse, või nõlvakule,
koopasuu on üsna avari aga tunnel,
mis läheb mugavasse pessa on võrdlemisi
kitsas. Veebruari ja märtsi vahepeal
s,ünnivad seal pojad. Kui nad
on veel väikesed, hooldab ja imetab
neid ema, kui aga saavad mõne kuuseks,
kutsutakse ka isasaarmas pere-
. konda ja siis nad elavad ilusat perekondlikku
elu., Saarmad on head
ujujad,.sest neil on lühikesed lestä-lisedjalad.
pikk sihvakas elastneke-aeva
Tegevusrohkest suvevaheajast on aina paisuvad. Ma kavatsesin, et lm . -:
säilinud vaid mälestused. Mõnikord midagi teen, siis teen seda hästi. \^^^y.
keskpäeval, kui päike taas särab, . Nüüd polnudki enam mahti nuk- ^jiifjfi^
sooviksin pikendada ilusat päeva ja nitsemiseks. Kõigepealt valisin osa- ^ f e i - ^
loodan pikale „indiani suvele", aga lisi. Peaosaliseks „Okasroosis" sai "*
oma hea eesti keele tõttu Katre.
Nõiaks ei leidnud mä tüdrukut, vaid n
selleks tuli poiss — Siim. Printsi osa
_, , soovis endale Tarmo. Lossirahvas
sa sügise ilu ei naegi? Mind paneb koosnes poistest ja tüdrukutest
mõtlema, et kas ma siiski ei nae... ^o küll nad proovidel ikka venita-
Vanaema jätkab: „Jälgi looduse sid oma laulu: „See Okasroos on
muutumist. Ka vihmapiisas ja tuules ...jj^g ^gj^j^ ..^.j^g ^^.^^ ....j^g
on meeldivust. Sügisnukruseski on ^^^^ Esimesel olid aga kõik te- ,
oma võlu. Nukrutsema aga ei tohi ise geiased tublid. Eriti koomiline oli n^^seks. Siis minnakse kirikusse päl-jääda!
Ei tohi olla nagu karu tal- nõid, kes oma nimetissõrmele muret- v^*^"^^ ^^nama Jumalat kõige sügi
LÕIKUS-TÄNUPÜHA
Lõikus-tänupühal oleme tänulikud
saagi ja lõikuse eest, mida saame ela-
Kella kaheksa paiku läksime lipu
rivisse. Rivist läksime sööma..
Hommikusöögiks oli alati puder
(mis mulle eriti ei maitsenud) või meil
Eelmisel suvel olin.Jõek.äärul kolm
nädalat. See. oli tore!
Soovin teile kirjutada meie tavalt- - i v * i - M *— x j . x ,
sest päevast. Hommikul, umbes kell ^«T' ° w ° ^ ' 'u hiigla kunstliku küüne ja sellega «este saaduste eest. Ka koik loomad
seitse, äratas Helle meid. Helle oli jõudetunnid aktiivselt^^^^^^ ^^^^^,3 okasroosf peal kohal, kuni on tanulikud hea suve eest Oravad
meie kasvataja. Riietusime ja tegime Teen ettepaneku: korrald • on korjanud kullald^^^
hommikvõimlemist. Peale selle pidi mee elahutusruumis mardipeo nai- j^eie meelelahutusruumi esireas ammetorusid talveks oma pessa. Osa
igaüks koristama oma. osa tarest. ^^"d^Sa.Sina.Lu^^^^^^ istusid memmed, mammad, papad, Imde laulavad veel okstel, enne len-ja,
küll mina valin näidendi. Nõustu- issid, emmed, onud, tädid, sõtsed, du lõunasse. Teised jäävad talveks
sin. . lelled, nõbud, isad, vanaisad, vana- siia, söövad seemneid ja on rõõmsad.
. ,. . . . 4 1 . • I Paan päeva parast tuligi me k alnli. s ePTmTiaaHa jiaa nrisqitiivvaannepmmaaad. iN\iiii nnoooorreeda u"ai^rii liJk u|l t su-l1e taJk se sel nädalalõ^p ul
memm vihikuga, kus leidus näidendi neid hüüdsid..Nõnel lapsed oli seal ^ ^
oli ..krõbinad". Kord nädalas anti tekst pealkirjaga „Okasroos". mitmed omaksed ja sugulased, kes
pannkooke. Peale sööki tulime tagasi Memm ütles naerdes, et see olevat "^^^^ ^ ^ ^ i ^ " ^ kõiksugu hõrgutusi ja
tatre ja valmistasime endid tundi- noorte operett, sest laulude ja tant- maiustusi pakkusid. Ka kiitust sain
deks. sude jaoks olevat ka noodid.
Tundides õppisime tennist, eesti isa ja ema soovisid jõudu tegut-
-keelt (mis on natuke nagu eesti täi- semiseks ning arvasid, et mardi -
enduskoolis) ja ujumist. või hallowini-jooks majast majja po-
Kella pool ühe ajal sõime lõunat. Jevat kena, parem juba kultuursem nad, kes„opereti lõpul pusti tõusis,
Peale lõunat oli meil jälle vaba aega. tegevus. ' ^^^^^ mardipäevakingituse andis ja
Umbes pool neli läksime vabaujumi- ' lausus: „Koige mõistlikum komme
Nüüd oli mõtlemist ja t e g u t f T i i s t . mardipäeva pühitsemiseks on nii.
Klaveri ette istudes leidsin, omaks nafeu seda tehti selles eesti kodus,
suureks üllatuseks, et näidendi pea- Hea eesti keel noorte suus on meie
meloodia kolmneljandik taktis, oli
mulle õige kerge mängida. S'^rmed
liikusid klahvidel kergelt ja koi iselt.
mina ja said -sõbrad,et head eesti
keelt noorte suust kuulda teeb meele
rõõmsaks ning südame soojaks.
Mulle jäid meelde mu ristiisa sõ-
Meie riisume lehti ja hüppame le-hehunnikutesse.
Lõikus-tänupüha
on huvitav ja rõõmus sügisvärvidest.
. TIINA PEDEL
Toronto E.S. Täienduskooi
sele. Peale seda meil oli jällegi vaba
aega ning poole seitsme ajal sõime-õhtusööki.
Kord juhtus, et ma rääkisin
kaaslasega inglis keeltj Helle
kohe ütles,et kui tagasi tarre saame,
siis ma pean minema konnatiigi äärde
ja tegema 20 kergemat kehalist See andis mulle indu ja hoogu juurde
Saarmas sukeldus kalale, kalad
läksid peitu. Mitu kala sina leiad?
Mina leidsin viis?
ha ja neid peetakse loomariigis kõige
paremateks ujujateks,
Kui saarmapere oli meid küllalt
juba imetlenud, siis vist'ema märguandel
sukelduti vette. Nad tegid seda
nii hästi, et isegi veeringe ei tekkinud.
No õli see alles lõbu/mis siis
algas, meile lavastati täielikult veespordi
pidu. Aegajalt tõusid pruunid
pead ja nende elastsed kehad lookle-sid
nagu rõngas vees, ikka tõustes ja
vajudes.
Vaadeldes veepidu jäi kalapüük
soiku, hoopis unustusse, seni kui Ivit
jälle hüüatas: ,,Vaata, mis kalad
nüüd teevad!" Ja tõesti, kaladel kelledega
meil Juba sõprus oli loodud,
algas kibekiire, õieti paanika. Igaüks
tormas kuhu aga sai, küll peapidi
põhjamudasse, kivide vahele ja vee-rohtude
puhmastesse. Küllap nad
tundsid jiiba saarmaperet.
.Veepidu lõppes, nähtavasti nemad
satd omad kõhud täis ja ronisid jälle
kaldale. Meile.nad saatsid veel viimased
hüvastijätmise pilgud ja kadusid
kiiresti. Korjasime ka omad
püünised kokku, mõtet ei olnud
enam tammile jääda, õhtusöögiks oli
küllalt kalu ämbris ja need jnis meist
ja saarmastest üle jäid,olid ikka veel
peiduurgastes.„Tead", ütlesin. „Mi"-
nuarust saarmad on küll maailma
vallatumad ja lõbusamad mängutü-julised
loomad ja neile on see selts-kondlikkus
meeldivalt loomupära-harjutust.
Ühel õhtul, kui Helle väljas "kellegagi
kõneles, siis mina jaLeena hakkasime
viskama tema „smurfi". See,
kes ei püüdnud pidi vaatama, et Helle
ei näeks. Ta pidi jooksma voodist
välja, võtma „smurfi" ja uuesti kiiresti
ronima tagasi voodisse, ilma et
keegi muu näeks...
Kui ma pidin koju tagasi minema
Jõekäärult, olin teeninud oma uju-mismärgi.
Just enne lahkumist küsis
ema, et kas ma ka oliri saanud, üju-mismärgi.
Mul ei olnud märki, Aga
ma läksin tagasi ja küsisin: „Palun
oma märki!" Siis sain oma teenitud
märgi kätte.
See laager oli tore! Loodan, et järgmisel
aastal jällegi panevad vanemad
mind Jõekääru laagrisse, seal oli
tõesti tore olla!
KRISTIINA NÕU -
Toronto E.S. Täienduskooi
Otsustasin olla muusika-ja näitejuht
ise. Vanaema ergutas,et kes rohkem
tegutseb, selle kogemused ja võimed
kaunim rahvuslik muusika."
Ta soovis meie eestikeelset jutuvada
veel kauem kuulata ning kutsus
kõiki noori „tegelasi" oma juurde
maitsvat mardihane sööma.
HELLA LEIVAT
Dff ESTOryiAN FOR BEGiNNERS
EESTI KEEL ALGAJATELE"
WINIFRED OSER ja TllU SALASOO
Hind $12,50. Postiteel tellides saatekulu:
Kanadasse $1.75, USA-sse $2.33
VALERIA KIMBERG-KOTKAS
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL'
. , Luuletused
Hind S7.00. Postiteel tellides saatekulu Sl .40.
OB
SALME RAATMA
PÄEV OOTAB SIND aü
Luuletused.
Hind $5.00. Postiteel tellides saatekulu $1.50.,
Müügil „MEIE ELU talituses sa
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
on
ne.'
,,Nii see ön tõesti", nõustus l v i .
V. A. KIMBERG-KOTKAS
aastaaegadel
TALVEL
MINU MARDIPÄEVA
. UNENÄGU
Mardi õhtu sel aastal oli väga vaikne,
minu tuju ei olnud hea, läksin
vara magama. Ei teadnud, et kui magama
jään, samal, õhtul tuleb minule
alles mardisandi õhtu. Ma olin ühe-jalaga
mereröövel ja käisin ligadi-
Sl MINU PILDIRAÄMÄ?
Hind $2.50
Postiga tellides lisandub hinnale saatekulu.
Meil on suvila juures saun. talvel logadi puust jalaga. Minul oli suur
käime ainult mõnikord suvilas, siis püss ja sellega varastasin omalekol-on
saun meile väga kallis. Sel ajal on mekordse puust laeva, sama värvj
järv külmunud. Käime päeval uisu- ^^"i \^^^' Mõlemal pool olid
tamas ja suusatamas. Õhtul on kuum minu uuel laeval kuuhpi dujad kae-saun
mõhus. Kuna vees käia ei saa, las oh mmul kunmga kuldraha ]a
rullime end lumes. Kui oleme täitsa ^''^
TEADE
EKK muusikavõistlused ja
Esto '84 noorte sblistide
kontserdi valikvõistlused
Eesti Kunstide Keskuse kuuendad
muusikavõistlused toimuvad Torontos
veebruari lõpul 1984. Klassid jagunevad:
1. Talentide klass (jaguneb
ka vanuse järgi). Palad on vabavali-kul:
klaver, laul ja kõik instrumen-Öö
telgis
Paul, kes oli 12 aastat vana, oli oma
isa ja emaga sõitnud suvilasse. Ühel
soojal ja päikesepaistelisel päeval
Paul küsis oma emalt, et kas ta võib
järve ääres telgis öösel magada. Ema
käskis soojad riided kaasa võtta ja
tulega ettevaatlik olla.
'Enrie õhtusööki Paul ja isa läksid ja
seadsid telgi üles. Pauli koer Sapi
tahtis ka tulla, aga Paul pdni ta tuppa
kinni.
Paul keetis oma õhtusöögi lõkkel
ja hiljem istus tule ääres,kunihakkas
pimenema. Ta läks telki ja pani taskulambi
põlema, seadis end magamiseks
valmis ja puges magamiskotti.,
I
Paul mõtles veidi, võttis siis raamatu
välja ja hakkas lugema, t a luges
ja luges ning lõpuks tuligi uni.
Paul oli maganud kolm tundi, kui
ta ärkas. Ta ei olnud enam väsinud.
did, 2. Eesti helitööde klass. Võistlus- .öö oli |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-10-06