Meie Elu = Our life, April 9, 1981

              : IM MEMORIAM; > .
Dr. Jüri Kuke maine elutee lõppes
28. märtsil Jäämere kaldal, Mur­manski
sunnitöölaagris. Ta saadeti
sinna pärast karistamist 8. jaan. Ees­ti
Ülemkohtu poolt Tallinnas kahe
aastase sunnitööga. Põhjus — nõuko­gudevastase
agitatsiooni ja propa­ganda
levitamine /Juba enne kohtu­protsessi
Jüri Kuke tervis oli hälve-,
nenud, tema kinnipidamise tõttu ve­ne
vanglates, Leningradi psühhiaat­rilises
ho.spitalis ja Moskvas, Šerbs-kimentaalinstituudis.
Sealt tagasi-tooduna
Tallinna Keskvanglasse, 24.
nov. möödunud aastal, ta oli tundma­tuseni
muutunud, haige ja räbalais.
Ainult silmades oli elpädet näha.
Jäämereäärses külmas'see blusade
kustus.
Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail
1940. a. Lõpetas Tartu Ülikooli 1963.
a. ja pärast seda jäi õppejõuna üli­kooli
juurde. Ta nimetati keemiatea­duse
kandidaadiks 1972. a. ja abipro­fessoriks
1974. a. Äästatei 1975-1976
ta töötas elekt^-o-keemia laboratoo­riumis
;Ballevue's, ' Pariisi läheda,
Prantsusmaal. Seal nähtavasti ta õp­pis
tundma lääne ühiskondliku elu
aluseid. jä pettus konkmunistlikus
korras. Pärast tagasi jõudmist Tar­tusse
ta kujunes eesti vabadusvõitle­jaks,
astus välja N. Lüdu kommu­nistlikust
parteist, tahtis kiaha pan­na
nõukogude kodakondsuse ja lah­kuda
N. Liidust koos oma perekorina-ga.
Tulemuseks oii katse teda hullu­meelseks
tembeldada ja vallandami-.
ne abiprofessori kohalt. . -/ •
Jüri Ku|ck arreteeriti esimest kor­da
Moskvas, kui tal oli kokkusaami­ne
ühe ameerika ajakirjaniküjga. See­kord
ta vabanes mõne päeva pärast.
B, märtsil 1980 ta arreteeriti Tartu
tänaval, korter otsiti läbi ja ära viidi
kirjutusmasin,, mitmesuguseid raa­matuid
ja pabereid. Teda süüdikati
nõukogude korra vastases tegevuses
ja allakirjutamises lubamatutele pal­vekirjadele
ja memorandumitele.
Ülekuülamistel Jüri Kukk kordu­valt
kinnitas, et ta ei ole teinud mi­dagi,
mis ei ole, lubatud N. Liidu
konstitutsioonis, ennast milleski süü­di
ei tunnistanud ja protestiks algas
näljastreiki. Enne kohtuprotses^si ta
oli olnud näljastreigil 41 päeva ja
jätkas seda pärast protsessi.iSee kii­rendas
tema surma surinitööläagris.
Jüri Kukest sai rahvuslik aktivist
pärast naasumist Prantsusmaalt. Ta
kartmatult kritiseeris kommunistlik­ku
korda ja oli üheks silmapaistva­maks
kujuks eesti vabadusvõitlejate
seas, kes nõudsid olukorda paranda­mist
üldise inimõiguste deklaratsioo­ni
ja Helsingi >kokkuleppe alusel.
Jüri Kuke põrmu ei lubatud tuua
Eestisse ja matta Emajõe kaldale
Tartus. Ta maeti, Põhja-Venemaal,
Vologda -linna kalmistul. Leinama
jäid abikaasa Silvia • koos alaealise
tütre ja pojaga, eesti rahvas ja pal­jud
dissidendid N. Liidus. Kõikidel
on lootus, et ta puhkab kord Eesti­maa
mullas.
Teenete pärast, silmapaistva vaba­dusvõitlejana,
Eestlaste Kesknõuko­gu
Kanadas annetas temale kuld tee­netemärki
Vabariigi aastapäeval, j24.
veebr. 1981; a.-
, Ä i e Elu" w. 14 (1625)
äeval — tähistavad
Puhka rahus,
lejaV •
kallis vabadusvõit-sininiiiiiiiiiinininiiiininiiiHiniiniiiiiiiiiiiiiniiiiiiinM
oma pereÄüiina ja arvukate sõprade ringis
oma kuldset pulma-aastapäeva Eerik Ja Dagmar Kokker
-r kaks meie muusika- ja laulupdUul hästi tuntud nime.
Dagmar Kokker on võltnuä enesele laialdast tähelepanu
väljapaistva pianistina rahvusvahelises ulatuses ning
Eerik Kokker oma Juriidilise elukutse kõrval Montreali
Eesti Meeslaulu Seltsi
nnina kodumaa päevilt.
TADEl
^. Liidus Ja Ida-Euroopas
üldse on pingeline Ja põnev. Seda sel­gitas
leedu päritoluga Bradfordi üli­kooli
poliitilise teaduse Ja ajaloo pro­fessor;
>dr. Aleksander Shtronaš pü­hapäeval,
28. märtsil Toronto Leedu
majas, andes ulatusliku ülevaate olu­kordade
kujunemisest N. Liidus, eri­ti.
Balti-riikides.-.
Ta märkis, et märksistiik-kommu-nistlik
õpetus oma sisult ei ole muu­tunud,
kuid suhtumine sellesse õpe­tusse
oh mitmeti muutunud. Esiteks
lootis isellest head putidust kannatav
rahvaS) kuid pettus varsti, sest kom- ,
munistliku partei diktatuur hakkas
tegelema peamiselt võimu, mitte rah­va
heaolu küsimustega. ^ Valitsuse
toetajaiks jäid partei, sõjavägi ja po­litsei.
Alates 1933. a., kui Saksamaal
tuli võimule Hitler ja hakkas hävita­ma
juute, otsisid need toetust kom­munistlikult
Venemaalt ning kujune­sid
selle korra väga aktiivseteks pro­pageerijateks
ning levitajateks. Nad
on selleks tänase päevani.
Kui Hitler alustas sõda N. Liiduga
1939. a., oli Leedus 1500 kommunist­liku
partei liiget. Nendest said N. Lii­du
okupatsiooni korral tähtsamad
võimumehed võtmepositsioonidel.
Rahvas oma tõrvikus pettus ja alis­tus
nagu teistes Balti riikides ja -N.
Liidus eneses. Tänu kommunistliku
korra trubaduuridele, sellel korral on
palju suurem populaarsus väljas­pool,
eriti majanduslikult mahajää­nud
rahvaste juures.
Teise maailmasõja keerises Balti
rahvad said raskesti kannatada, ja
kui pärast sõda N. Liidus hakati ta­ga
ajama ja karistama neid, kes sel
ajal töötasid koos sakslastega, siis
Balti, rahvaste juures muutus üldi­seks
sakslaste, venelaste ja kõige sel­le
vihkamine, mis need kaasa tõid.
Rahvad hakkasid omavahel kokku
hoidma, et säästa oma rahvust, kul­tuuri
ja ajalooHst pärandust. Kui pä­rastsõjaaegsel
perioodil majanduslik
olukord ei paranenud, siis eriti
tikumis ja sätelliitriikides hakati kri­tiseerima
kommunistlikku korda ja
nõudma parandusi. Selle nõudjaid
või teisitimõtlejaid ehk dissidente
valitsus hakkas karmilt karistama.
See protsess on praegu käimas N.
Liidus. '
Poolas, kui ühes suuremas satelHit-riigis
dissidentide liikumine on saa­nud
enesele tugevad liitlased kiriku
ja tööliskonna näol. Nende ühine rin­ne
„Solidarity" nõuab majanduslikke
reforme ja isikuvabaduste rakenda­mist
vastavalt riigi põhiseadusele.
See ühendatud liikumine on. hästi
distsiplineeritud ja juhitud. Ta ei
ole mitte hakanud taotlema valitsuse
kukutamist vaid ainult põhiseadus­like
õiguste rakendamist. Valitsus on
sunnitud „solidaristide" nõudmiste­le
samm-sammult järele andma ja
Moskvas jälgita'kse seda suurima ra­hutusega.
Mis täna juhtub Poolas,
võib korduda homme N. Liidus.
Ettekandele järgnes ölav mõtete
vahetus ja sooviti referendilt täien­davaid
andmeid dissidentliku liiku­mise
kohta N, Liidus. Üheks küsimu­seks
oli ka see, miks Mos^kva on äre­vuses
olukorra parast Poolas ja lu­bab
suurt iseseisvust näiteks Rumee-niale.
Sellele referent vastas, et Ru­meenias,
vaatamata tema näilisele
iseseisvale joonele, kommunistlik
kord on äärmiselt kindel ja dogmaa­tiline,
see ei ohusta kommunistliku
korra aluseid. Poolas „solidaristid"
nõuavad sotsiaalseid reforme j a isi­kuvabaduste
rakendamist, põhisea­dusliku
korra alusel. See on täielikus
vastuolus kommunistliku diktatuuri
põhimõttega ja võib lagunemisele
viia kogu N. Liidu, kui lisaks inim­õigustele
hakatakse nõudma enese­määramise
õigust rahvastele. Võitlus
dissidentidega on seepärast juba al­gusest
peale kommunistlikule korra­le
elu ja surma küsimuseks.
Mäletuh Erina Peekrit sellest ajast
kui Eestis oli saksa valitsus..- Olin |
Saaremaal Levala ja Tornimäe kogu­duse
preester. Minu abikaasa oli Mu­hu
saarel Liiva algkooli õpetaja. Ma­dis
Pedker oli- Muhu vallavaneni, Sel­lest
ajast algas meie tutvus. Muhus
Oli varem, uks suur talu eelmise pe­remehe
ajal lohakusse jäänud. Too
läks miiügile ja M. Peeker ostis sel­le
ära hing viis talu kõrgele taseme­le'
seltsis Erinaga. Hiljem oli talu
riiklik katsetalu. Seal takis olid ka
tõuloomad.
Põgeniku teekond tõi perekonna
Peekri Rootsi ja sealt Torontosse.
Rootsis töötasin Erina Peekriga ühes
ja samas tekstiilvabrikus. M. Peeker
qn minu tütre ristiisa.
Armu ja rahu lahkunule. Südamlik
kaastunne leinajatele.
Ülempreester M. ERVART^
tütre MAILA'ga
ette
UÜM
rts & Cr@l
f Qu€en st. E. Toronto (Yooge Juures)— Tel 368-SOIl
on rikkalikus valikus Importeeiltiid
paqa, anclior needlepoint lõng, hmy
Ja kangastelgedel kudumiseks, põimimi
naiseks Jä sõlmümisdcs
lõngu, iceland lopllõng, M-J.
t, Sobivad varrastel
i( Kanvaa mitmes virvts ^ SODPSAD HINNAD.
Avatud: es(masp.>~-ko(lmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.3(M.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 46Si.2(K>5, kell 3—5 pi
^ Laup* t l . ja 12. apr;' J. Saamiit'l
näitus Lakewoodi Eesti Majas.
J t Pühap., 12. aprillil Liidik Tuülse
loeng „Linnud Marie Underi luules"
Tartu College'is algusega kl J 3 p,
^ Kolmap., 15. aprilül Lüdia Tuulse"
loeng „Lüule elamused" Eesti Majas
algusega kl. 7 ö.
1^ Neljap., 16. aprillil kannatusaja
kontsert Peetri kirikus algusega kl,
'7.30 õ.
i( Laup., 18. aprillil Toronto Soome
Laulumeeste 25 a. juubelikontsert
O.LS.E. auditooriumis 252 BloorjSt.
algusega kl. 6 õ. ja pärast seda juube-üball
Park Plaza hotellis.
1^ Laup,, 25. apr. E;V. Sõjakooli aas­tapäeva
koosviibimine , Tart^ Colle-ge'is
algusega kl. 7 õ.
ilr Pühap., 26. apr. Pensionäride Klu­bi
loterii Eesti Majas algusega kl.
1^ Laup., 2. mail kell 3 p.l. j a kell 7.30
õ. Eesti Rahvusteatri esitusel ,,Sää.
rane Mulk" St. fcawrence Gentre,
Town Hallis. ^
tJr Laup., 2. mail E. Etnograafilise
Ringi korraldatud näitus St. Lawren-ceCentre,
Town Häiris, alates kell
3 pA,
lir Laup., 9. mail T.^.Ki.R. ^JCungla"
Maiball Armenian Community jGent-reis,
45 HallcrovmPlace, algusega
kl. 6.30 õ. '
hüpoteek laenud
raamatupidamine
a tulumaks
iscij?
Toronto Ont.
694-6241
lltlilSI
Washingtonis äratas tähelepanu
asepresident George Bushi määrami­ne
president Reagani poolt kriisiko-mitee
esimeheks (Administration's
crisis management committee). Pal­jude
poliitiliste vaatlejate ja välis­minister
AlexanderHaigi enese arva­tes
välisminister pidanuks olema
määratud sellele kohale.
Poleemikat sellel alal president
Reagan ja abipresident Bush sumbu^
tasid omapoolsete seletustega, et
nendel on parim usaldus ning koos­töö
Alexartder Haigiga ja asepresi­dent
Bush rõhutas eriti, et tema isik
tõuseb esile ainult' tõsiste välispolii­tiliste
kriiside lahenduse leidmisel,
kus kõrgemaks otsuste tegijaks on
president ise.
Kommentaaride tegijad näevad
asepresidendi määramises kriisiko-mitee
esimehe kohale välisminister
Haigi võimu piiramist ja jätavad ka-hesilma
vahele võimaluse, et rahvus­vahelisel
pinnal on võimalikud ras-
•kete kriiside esile tõusmine (Poola,
Salvador, Afganistan, Angoola), kus
presidendi otsus on nõuetav. Oma ot­sustele
ettenägelik president saab
kindlasti suurema kaalu, kui nende
aluseks on välisministrist prominent­sema
isiku juhtimisel tehtud kriisi-komitee
ettepane'k või soovitus.
Näib, et president Reagani -populaar­sus
rahva seas on tõusnud asepresi­dendi
määramisega kriisikomitee esi­meheks.
Välisminister A. Haigile
suunatud kritiseerivad nooled lähe­vad
temast nüüd suurelt osalt mööda
ja ta saab rahulikumalt teha oma
tööd.
p et
I
. Toronto^ Ont.
HOWEÄSÄ GIFTS
ÄRIS ON SMMVAL RIKKALIKUS VALIKU:
VALIK LILLI erisündmusteks ]a tähtpäevadeks
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
Hind {5.(
« • e a _ o
958 Broadview Ave.^ Toronto/
Ontario; M4K 2R6
ESSIQ3
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
OVER 50 YEARS OF GM SALES ,AND SERVICE
OGAN
itsiiiiiiiiiiÄiiiSiiiÄ
ja rentimine
291-5054
Abielumees tuleb, südaööl purjus­päi
koju. Naine küsib:
,,Mis põhjius sul täna jälle ette­käändeks
on?"
„Ei mingisugust. Tahtsin lihtsalt
nina täis võtta."
,ja arvad, et pean seda uskuma?"
5000
Che vette
Gamaro
Xitation
Monza
rd Ave. E., Scärborough, OntTlllS 4L9 291-5054
Malibu CorVette Beita ]^ighty Eight
Monte CarloOfnega Ninety Eight
Caprice Cutlass Toronado
Impala Oldšmobile Chevy Trucks and Vai^
tahaksin ühe nädala su ema
olla", hurjutab ilus naisõpetaja ula­kat
koolijütsi.
„See on väga tore", vastab poiss.
,,Mu isa ütles juba ammugi, et see
kena tots kõlbaks ette võtta,"
TORONTO UNNA
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE KOHTA
SUUR REEDE -17. aprillil 1981
20. aprillil 1981
on puhkepäevad
ülalnimetatud kahel päeval EI OLE
äraviimist.
jäätmete
äraviimine 13v aprilli J© 20. aprilli
alltoodud päevadeh
MÄRKUS: Neljapäevane ja reedene äraviimine toimub ÜKS
• PÄEVVAREM
ESMASPÄEV, 11 >- regulaarne äraviimine
TEISIPÄEV, 14. — regulaarne äraviimine
NELJAPÄEV, 16. — äraviimine toimub KOLMAPÄEVAL
REEDE, 17. V ' — äraviimine toimub NELJAPÄEVAL
MÄRKUS: Esmaspäevane ja teisipäevane äraviimine toi­mub
ÜKS PÄEV HIUEM.
ESMASPÄEV, 20. — äraviimine toimub TEISIPÄEVAL
tEISIPÄEV, '21. — äraviimine toimub KOLMAPÄEVAL
NELJAPÄEV, 23. — regulaarne äraviimine
REEDE, 24. >- regulaarne äraviimine
Kolmapäeval, 15. aprillil toimub ajalehtede araviünine. Sel
päeval EI OLE suurte esemete äraviimist.
Kplmapäeval, 22. aprillil EI OLE ajalehtede ja suurte ese­mete
äraviimist
Kolmapäeval, 29. aprillil 1981 toimub regulaarne ajalehtede
ja suurte esemete äraviimine.
Palutakse panna jäätmed välja õigetel äraviimise päevadel.
R. M. BREMNER, P. Eng;, F.LG.E.
Commissioner of Public Works
City of Toronto
469-5118
R E A L E S T A T E L T D . , R c a t f O lt
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto/Ont. M2M 2T9
— 21 a. kogemusi kinnisvarade vahendamisel —
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulatlon ProgramT' ahisel — C.H.L^^
INSÜUTION
Asjatmidlik isoleerimine
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425^839
Varsti ilmub piiratud arvul
eesti keeles ^
Elias LönnrGt'i koostatud Soome rahva eepos endise Tartu
ülikooli õppejõu dr. fil. August Ännist'B tõlkes. Originaal­tekst
ilmus esmakordselt Eestis 1939. a.
RaamatiL uustrükk ilmub suures iormaaciis (@ X 10 tolli)
kolme-värvi trükis, happe-vaba pärgament paberil koos
vastavate ornamentaal-joonistega.
Hind $45. tJSA 388 lk. ovas
Proovilehekülje ja teilimis-inlFormatsiooni saamiseks
Mage: SYMPOSIA PRESS, RO.BOX 418
MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USAo
® Mis on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie anname teile täiiase turuhinna,
@ Meie müüme MLS kaudu või eksklusiivselt.
E I N O P Ä R N S A L U .
RealEstate Broker
TIM'S AUTO BODY LTD.
2 « 8 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5
Td. 533^51
AUTODE PARANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI M TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS •VÄRVIMINE * TUNE-UPS
^ ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuanne
Flltsos Brothers & Associate