Meie Elu = Our life, May 10, 1984

              I J»
2'
10. M A f l l - THURSDÄY, MAY 10 „Meie Elu" HP. 19 [tm] nu
„MEBE EtU" - „OUR LIFE" - Estonian WeekSy
Publishžd by Estonian Publishing Cp. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Biöädview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
• Tel. 466-0951 : j
Toimetajad: H, Rebane ja S. yeidenbäum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Liihmann Dr., New Milford, NJ.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„MeleElü" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut. A . Weileri algatuöel 1950.;
„ M e i e Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 95.8 Broadview
J., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmihe igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p .i
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kariadasla.S40.00,6k. 122.00,
3 k. 115.50. USA-sse - 1 ä. |44.p0,6 k. $25.00,3 k. S17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. S48.0to, 6, k, $26.00, 3 k. $19.00. .,
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 J«;^!i$14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse:l,,a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber-^^
Kuulutushinnad: J toll ühel veerul — esiküljel ^5.50,
tekstis $5.'00, kuulutuste küljel $4.75.
liiiiiiiniiiiiiniiiiiiuiuiiiiiiiiiiiitiiiiiitiitiiiiiiiiiin
„Ideoiooglayõitiuse§ pole eikel­legimaad",
kinnitas okupeeritud
Eesti praegune kõrgeim võimu­mees
ja Moskva asevalitseja, Eesti
koinmunistliku partei esimene sek-iretär
Karl Vaino hiljuti Moskva
„Pravdale" antud jutuajamises.
See jutuajamine, mis Tallinna
,jRahvä.Hääles" võtab oma alla üle
poole lehekülje, on mitmeti tähe-lapanuvääriv
ja meie kodumaa tu­leviku
suhtes kõike halvemat en-eustav
dokument, mispärast selle
juures tuleb natuke lähemalt pea-luda.^.;:
Moskva truualamliku sulase K.
Vaino jutuajamine on täis ähvar­dusi
kodanliku maailma elustan­dardi
propageerimise vastu, mida
vaba maailma raadioiaainad jää­davad
okupeeritud Eestisse ja mis
Eestis mürgitavat ^sealseid noori.
Kommunistliku partei juht on viha­ne
eesti pagulastele, tema zhargoo-nis
j,nendele, kes rahva poolt pa­gendatuna
pugesid varju välismaa­le
ja hellitavad oma jampslikes nä­gemustes
ikka veel lootust tulla
tagasi Eestisse nii-öeldä valge ho­buse
seljas".
Samas ühenduses seletab K. Vai­no,
et geograafilise asen(ili tõttu
„oleme nagu ideoloogilise vastu­panu
eesliinil, kus lääne propagan-dakeskuste
juhitud Nõukoguae-ning
vabas maailmas eriti vaba pa­gulaskonna
rahvuspoliitilise tege­vuse
vastu.
Moskva sulane K. Vaino kõneleb
„vastupropagända" vajadusest
kuid selle kattejutuga ta kuulutab
Moskva „Pravda" ja partei Tallin­na
häälekandja kaudu välja uue
kommunistliku sõjakäigu kogu
Mosva-vaenulise dissidentliku
mõtlemise vastu kodumaal ja va­bade
eestlaste tegevuse vastu vaba
maailmas.
Sellel aastal on toimumas mit­meid
suuremaid sündmusi vabas
maailmas. Vabad eestlaseci tulevad
kokku Torontosse Esto '84-ks,e t
laiaulatuslike üritustega näidata
maailmale, et vaba eestlus elab ja
võitleb, j a rahvusvaheliselt toimub
Los Angelesis järjekordne Olüm­piaad.
Meie ja üldse vaba maailma
vaenlane on juba teritamas oma
propagandarelvi läänemaailma ja
meie vastu. Ta esitab juba oma
propagandalisi proteste Olümpiaa­di
korraldajate ja olümpiaadi ajal
kavandatud vabaduse-propaganda
vastu. Ja kodumaal kruvitakse
rezhiimikruvid eesti rahva ja eriti
eesti nooruse vastu järjest pingu-male.
Eesti rahval kodumaal seisavad
ees rasked ajad. Rezhiim seal on
Kord küsis üks ema mult nõu
emadepäeva-aktuse kõneleja leid­miseks.
Selgituseks pärisin,kas see
peab olema ema või naissoost isik.
Küsija vaatas mind võõrastava pii-guga
ja vastas siis pärast pausi
rõhuga: „Muidugl!"
Kui ma ühele emale kõnelesin
emadepäeva puhul „Meie Elule"
kirjutamisest, tuli kiiresti vastus:
„Mis tead sina emadest ja ema­depäevast?
Emadepäev on emade
ja laste asi!"
Ülalöeldu tiivustaski kirjutama.
Mitte sellepärast, et paremini kir-jutaksin
või emade probleeme roh­kem
mõistaksin, vaid et sellega rõ­hutada,
et emadepäev d ole siiski
üksinda emade ja laste asi, vaid et
sellel tähtpäeval on palju laiem
iseloom. Mitte eniad ei peaks ene-seaustamise
kõnesid pidama ja
juhtkirju kirjutama, vaid teised
meie keskelt. Kuigi emadepäev on
osalt perel^ondlik tähtpäev, on see,
või õigemini peaks olema, ka ühis­kondlikult
suur päev. Kõigil meil
on oma emad. Ka šiis,kui neist vaid
mälestus on järele jäänud.
Emadepäev on kuidajgi sisuliselt
sarnanev suurpühade nagu jõulude
ja jaanipäeva-võidupüha mõttega.
Need tähtpäevad kõnelevad ar­gusest
ja soojusest. Kõnelevad ar­mastusest,
lootusest ja tänumee­lest.
Kasvust. Eks ole need tähtpäe­vade
märkimised aidanud ühiselt
tunnetada ja mõista ka eestluse
elukõnet, mille juured on kusagil
sügaval inimsuse ja rahvuskultuuri
kokkupuute-maadel.
Ema^on meile kõigile olnud esi­meseks
maailma-asjade jla kultuu­riliste
tõekspidamiste tõlgenda-
. Ema söe ]a pehme rmd .(s^p^
meile pakkunud mitte üksnes kõ­hutäidet
imikueas, vaid selle rinna
najal oleme saanud alati lohutust,
kui midagi viltu on läinud. S.o.
oleme sealt leidiiud hingelist kind-lusetunnet
jatuge. Ema armastus jä
hool on olnud põhilisi tähtsusega
teguriks meie kõigi edaspidise el­lusuhtumise
kujunemisel.
Mehe traditsiooniline roll viib
teda sagedamini i(odust eemale
tööle või ühiskondlikke asju ajama.
^Jaine vastupidiselt on esmajoones
„kodu lukuks" ja kodu sisuliseks
loojaks paljude askeldustega* Nai­sed
on/ meestest loodud kaunima­tena,
et neid rohkem armastataks.
Mii on ka nende ilumeel kodus
murem. On otsekohe märgata, kust
naise käsi on üle käinud. See on,
inis maja koduks teeb. Mitte üksnes
yräikesed lapsed, vaid ka suured
mehemürakad vajavad sellist ko­du,
et sealt jõudu ammutada. Aga
ka emad vajavad sellist jõudu ja
luge!
Emadepäev aasta ilusamal ja õite-rikkamal
ajal tuletab meelde meie
aukohustust oma ema vastu, mis
kiires ajatempos tihti kipub unu­nema.
Ega emad ootagi meilt tee­netemärke,
mida paljud neist ka
väärivad. Emadele kindlasti meel­diks
sõnad ja teod arusaamisest,
lugupidamisest ja poolehoiust.
Austame siis neid^meile eluandjaid
oma lähedusega! Ka siis^kui nad
ammugi puhkavad kusagil oma elus-väsimust!
Eesti ühiskondlik tänu emadele
eesti keele ja meele õpetamise
• eest!
ÜKS MEESTEST
: 362 Danforth Ave,
; 1 Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951 :
L> 466-1502
FLOWEIIS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeld —
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-p NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal. -
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
gilde põlluma
ummikus
Majanduselu
vastane tuli on eriti tihe. Kogu K. muutumasyeelgi rangemaks kui oli
Vaino pikast jutuajamisest käib lä- seda Stalini ajal. Dissidentide vas-hi
punase niidina, et läänemaailriia tu oldi väga karm juba Andropovi
propagandakeskused tegevat Nõu- ajal ja see näib kujunevat veelgi
kogude Eesti suhtes intensiivset rangemaks ning tooremaks Tsher-õõnestustööd
ja et Nõukogude Ees- nenko valitsemisel. Tshernenko
ti võimuorganitel on vaja asuda poolt Poola valitsejale kindral Ja-ideoloogilisele
pealetungile kõigi rozelskile jagatud kiitus Poola So-läänemaailma
mõjude vastu. lidaarsuse liikumise toore mahasu-j
a see pealetungläänemaiste mõ- rumise eest on värskeks halbaen-jude
vastu on kcfraldatud või kor- nustavaks tunnuseks. Ja Eestis va-raldamisel
laial rindel ja rangelt badusvõitlejale Enn Tartole hiljuti
kogu nõukogude valitsussüsteemi määratud raske karitus on eesti
ulatuses. On loodud „erigrupid rahva hirmutamiseks ja Moskva
ideoloogia olukorra tundmaõppi- võimunäitamiseks Eestis,
miseks ja hindamiseks ja Eestis on Praegune Moskva ja tema käsi­tööd
alustanud partei keskkomitee laste mäng Eestiä aga ei kanna siis-büroo
(poliitbüroo) eriline komis- ki vilja. Kõikide andmete järgi on
jon vüfitupropaganda küsiimustes". eesti rahva, eriti aga eesti nooruse
Vastavad komisjonid või sektsioo- vaimline hoiak tugev ja jääb tu< e-nid
on loodud partei linna-Ija ra-joonikomiteedes.
Nii reklameerib oma tegeval ja
kavatsusi meie vaenlane Tallinnas.
Ta kõneleb nende partei „vastu-propagandast"
välismõjudele, te­gelikult
tuleb sellest aga välja lu­geda
Nõukogude Eesti vbimude, ja
vaks. Ja eesti noortele vene keele
pealesurumine kutsub ainult välja
senisest veelgi tugevama vastusur-
Ning K. Vaino räuskamine vaba
eestlaskonna vastu ainult ergutab
eestlaskonda senisest veelgi aktiiv­semale
tegevusele vabadusvõt.lus-organite
uut suuremat rünnakut likul alal ja sellekohaste keskor-
Eestisse ulatuvate välismaiste mõ­jude
ja ka pagulaseestlaste vastu.
Üldse aga ka võitlust kogu eesti
rahva rahvusliku meelsuse vastu
ning eestlastest praegu laialdaselt
propageeritava ilma rahvustunde­ta
„nõukogude inimese" kasvata­mist.
Tegemist on suurema ja kau-geulatuslikiama
plt!opaga|ndaakt-
3iöoi|idega, mis kodi^iüaal on suu­natud
esijoones eesti nooruse vas­tu,
kellel on tugevat rahvuslikku
meelt Ja julgust seda väljendada,
ganisatsioonide suuremale toeta­misele,
kui ka intensiivele tegevu­sele
rahvuskultuurilisel alal. Et
„ideoloogiavõit|uses pole eikelle­gimaad,"
j — see võitlusväljakutse
okupeeritud kodumaa praeguse
Inimene on loodud müstikuks
iseendale. Ta lahendab kõike prob­leeme
Just nagu parajasti isu . . .
söögile, joQgile, lõbule ja mammo­nale.
K a kadedust ei jäeta kõj-vale,
kui see sobib näopeseniiseks.—
Cornelius Tacitus {55-120)
Inimkonna vabaduse, õiguse ja pa­rema
tuleviku huvides maapeal on
võideldud kogu kirjutatud ajaloo kes­tel
ja koos asjaomaste teadlastega
tänaseks omaksvõetud tõik, et de­mokraatia
tii^nnüseks riigielus on ja *
jääb rahva enamustahe, mis ei või
olla madalam riigi põhiseadusest.
Sellepärast ei ole lubatav kellelegi
väänata seda rahvaõigust ükskõik
millise ühiskondliku grupi huvides.
Praktikas oleme aga näinud, et rahva
kõnesolev enamustahe on sageli
muutund malelauaks mõne poliitili­se
või majandusgrupi agiteerimisel,
kus massmeedia pole keeldunu_d sel­lega
kaasamängimast. Pole tihune-nud
mitmed gallopid enamusarva-muse
kohta surmanuhtluse tagasi­toomisest
võitlemisel raskemate ku­ritegude
vastu.
• Nüüd pigistab rahvast ennecllema-ta
töötaolu, kohutavalt kõrge riigi­võlg,
rahavääringu langus ja ijioolel-teelt
jälle tagasi kruvitud laenuprot­sent.
Valitsus eitab oma asjätundma-
. tust ja arupärimistele parlamendis
katsub seletada, et resessioonispolla
ainult üksikud riigid, vaid see nähtus
esineda globaalselt ja sellepärast ka
raskusi Kanadat. Ei sõnagi otstarbe­tult
tehtud võlgadest ja laiutamisest
riigikassa arvel, ei sõnagi sellest, et
valitsus pole aktiviseerind tööstusi
produtseerima võistlusvõimelisi
kaupe välisturgudele, - kust tuleks
tuntav lisa mäksudekväljaminekute
katteks. Rahavääringu languse (inf­latsioon)
ja laenuprotsendi tõstmise
kohta seletakse,et see olenevat USA
keskpangast (Federal Reserve], kus­juures:
1) ei võivat siin lasta langeda
laenuprotsendil, kuna siis Kanada
majandusse investeeritud kapital
valguvat maalt välja, ka USA-sse^kui
'see seal kõrgem ja 2J kõrgendatud
laenuprotsent olla piduriks inflat­sioonile.
Ühesõnaga — vana kulund
jutt juba 1982 aastast, kui laenuprot­sent
ületas 20 ja ajaski Kanada ma­janduse
pankrotti ühes kohutava töö-tatööliste
armeega. Ja, kui hiljem
Moskva
küll aim
asevalitseja poolt mõjub
It tugeva bumerangina,!
mis temale ja ta käsilastele Nõu­kogude
Eesti
paraja vas
E.S.
iiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Rahusvahelise vendluse alusele
rajatu J skautlik liikuinine ei vajanud
rahvusliku omapära erilist rõhuta­mist
ja nii sai juba mitukümmend
aastat tagasi ingliskeelsest skaudiju­hi
nimetusest eesti skaudii)äälikute
aukraad — skautmastet Selle liitsõna
esimene pool on oma inglise pärito-iule
vaatamata eestikeelne sõnal Se-
© 0.
da ei saa ^ga kahjuks mitte väita sõna
tagumise poole kohta. Olen läbi vaa­danud
..Silveti",,.Saagpaku", ..Õi­gekeelsuse
sõnaraamatu" ja „Võõr-sõnade
leksikoni", kuid sõha„mas-ter"
eesti keelesjihtsalt ei esine. Ent
ometi võime üsna tihti lugeda ja
ktiulda, et eestlased on mitmesugus­tel
„masterite" võistlustel osalenud
ja seal suurpärasjeid tagajärgi saavu­tanud.
Ülejäänud jutust või kirjuti­sest
selgub, et „masterite" all mõel­dakse
üldiselt eakamaid sportlasi.
On rõõmustav kogeda, et meil on
suhteliselt palju sellesse võistlus­klassi
kuuluvaid sportlasi, ning kes
mitte ainult ei kanna Eesti (Estonia]
nimega võistlusdressi, vaid kes ka
tegelilcult on ehtsad eestlased. Ja kui
juba kord tehakse sellist toredat ja
tänliväärset tööd eestluse (jä ka enda]
heaks, KAS VÕIKS siis pisut veel
pingutada ning võistlusklassile vas­tavat
eestikeelset nime kasutada?
Tõsi küll, veteran ei kõla eriti eesti­päraselt,
ent ometi on ta tunnustatud
eestikeelne sõnaanidatiiileks kasuta­da
nende sportlaste puhul, keda ing­lise
keeles, „masterite" kilda pan­nakse.
Vähemalt tuleks seda teha
niikaua, kuni keelesepad selle võõr­sõna
kõlakauni uudiskeelendiga
asendavad: ^^j^j^j ^j^jj^Q
alandati laenuprotsenti, langes ka in­flatsioon!
I
VÄLISKAPITALI OHTLIKKUS
Kui mõni riik vajab väliskapitali,
et elustada ja arendada oma majan­dust,
siis ei ole midagi halba, kui selle
laenatud kapitali protsent, aeg, mak­su-
ja-kasutamistingimused ei ruinee-rl
laenaja-riigi ja rahva elujõudu. Sel­le
garantiiks peaks olema seadusli­kus
korras kehtestatud väliskapitali
ka'sutamiskord, kus ei tohiks puudu­da
ka klausel takistamaks kapitali
arbitraarset väljavedu,eriti' aga Ka­nadas
kogutudosas. Kui selline kord
puudub, siis väliskapital võib muutu­da
laenaja-riigile röövkapitaliks,;
kust plgistatakse välja maksimaalne
kasu ja kui see hakkab vähenema,
kolitakse üle mõnda teise riiki. Sar­nase
toimega rändkapital on ena-mikjuhtudel
huvitatud maapõevara­de
ja metsade eksploatätsioonist, kus
erihuvi juhitakse väärismetallidele,
nagu kuld, hõbe jne. Kuid ka suured
kõrgehitused, kaubahoovid, hotel-ilid,
konverentsipaleed ühes trans­pordiga
maal, merel ja õhus onränd-kapitäli
huvialadeks. Kanada miljar­däridest
Bronfman'id, Beltzberg'id ja
ReiGhman'id ongi juba viinud osa
oma siinkogutud-hoiuseid USA-sse,
kus viimased ehitavad New Yorki
kahemiljardilist rahvusvahelist kau­banduskeskust.
See on tänapäise rahvusvahelise
rändkapitali ohtlik müstika, kus mit­med
endised jõukad riigid seisavad
pankroti lävel ja võitlevad omäeksis-tentsi
eest rahvusvaheliste ärimeeste
' ja pankuritega. Näiteks võlgadesse,
uputatud Argentiina peab neile tasu­ma
rahvusvalise' rahafondi (IMF]
kaudu kuni 28% 43,6 miljardilise
(USA] võla eest, kuhu on tõmmatud
garanteerijateks ka teisi riike.
KUI PUUDUB KONTROLL
Eelpool kuulsime, et Kanada valit­sus
loeb ennast olenevaks USA raha­süsteemist
ja ei julge alandada lae­nuprotsent!
põhjusel, et siis kasuta­tav
kapital võib hakata maah val­guma
välja. Seega valitsuringkonnis
näib olema aru saadud, et 1945-a.
saadik globaalseks kujundatud raha­süsteem
omab esikoha riikide elus ja
ei tee kellegiga nalja. Viipeks võiks
tuua, et näiteks üheprotsendiline
tõus miljardilise summa pealt tähen­dab
kümnemiljonist kasu ja sellegt
loobumine eeldaks kaastunnet ja ha­ledat
süda, mida laeriukapital ei tun­ne;
• : • l •
. S e l l i s e kartuse juures tekkib pgh-jendatud
arvamus, et Kanadat puu­dub
eelnimetatud väliskapitali kasu­tamiskord,
Kui see on nõnda, siis
Kanadat seisavad ees veel i^askemad
ajad, kui see kujundatud enam kui
viimase dekaadi jooksul. — Ei ole
raske kujutada ette, mis'siis võiks
juhtuda, kui'^õik globaalsed rikku­sed
ja varad langejad ohvriks rända­vale
moraalita kapitalile. — Pole
kahtlust, et rahvad muutuvad sellise
kapitali omanike orjadeks ja peavad
elama nii, nagu neile seda serveeri­takse
— võrdle N . Vene komunjst-likku
korda!: " '
Sellepärast, kui valitsus tahab
kaitsta oma rahva eluõigusi ja loeb
ennast vastutavaks'selle eest. nagu
see temale usaldatud ühes valitud
parlamendiga rahva enamustahte
alusel, siis peaks valitsusel olema
Nõukogude põllumajandus on
üimmikus. See pole mingi uudis,
sest varsti pärast nõuk. korra keh­testamist
oli selge, et doktoriinis
ettenähtud printsiipide järgi ei ol­nud
võimalik põllumajanduses
saavutada mingit edu, vaatamata
kui kõva ka juhtide u«k neisse ei
olnud.
Hoolimata tagasilöökidest ja kroo­nilisest
toiduainete vähesusest, on
katsetamine kestnud üle kuuekümne
aasta. Nälgiv maa ja kolmekümnen­datel
aastatel esile kutsutud massi­line
näljasurm ei heidutanud ühtki
nõukogude juhti ega äratanud mõtet­ki
eksperimenteerimise lõpetami­seks.
Kangekaelselt on jätkunud
teooria jälgimine, mida, Marx ja Le­nin
oma peades välja haudusid, ilma,
et neil olnuks põllumajandusest ja
selle tootmisviisidest vähematki ai­mu.
Ideede praktilise rakendamise
fiasko juures langes kahtluse alla iga
võimalik tegur, mis üldse põlluma­janduses
võis kõne alla tulla, kuid
mitte kunagi aga dogma.
Nüüd, kus põllumajandus on ikka
ja üha suurematesse raskuste lange­nud
ning vilja ostud on kulla ja; vä­lisvaluuta
reservid ära kurnanud, on
viimase väljapääsuteena hakatud abi
otsima väljastpoolt. Sellest sammust
kaotanud usal-dlaste
ja juht-ilmneb,
et valitsus on
duse oma maa eritet
konna vastu ja ei looda neilt olukor­ra
päästmist.
Võiks ju küsida, miks ei pöördutud
nõu saamiseks Eesti agronoomide,
katseasutuste ja instituutide poole,nii
nagu seda on tehtud mõned korrad
varem, ja edukate 'tagajärgedega.
Miks ei küsitud abi Eestist, kus vaa­tamata
kollektiviseerimisele ja suu­res
osas kehvale põllupinnale on põl­lumajandus
siiski produktiivsem kui
kuski Nõuk. Liidus. Muidugi on see
olnud võimalik kodumaal aset leidva
kõrgetasemelise teadusliku uurimis­töö
ja eestlaste loomupärase töökuse
ning organiseerimisoskuse tõttu. Ju­ba
ajaloos võime tähele panna vene
juhtiva kihi kõrki suhtumist piiri­maade
elanikesse. See ilmneb enam
isegi nüüd kui tsaariajal. Kuigi
Moskva propagandas pasundatakse
eri^ rahvuste vennaarmastusest ja
võrdsusest, leiame, et peaaegu kõiki­del
keskvalitsuse juhtivatel kohtadel
on ainult vene, nüüd juba vähemus-
LUGEJA KIRJUTAB.
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Eestlane on individualist
Lugedes Robert Kreemi arutlust
eestluse viljelemise probleemidest
,.Meie Elu's"nr. 16. 1984, kus ta pa­handab
meie organisatsioonide roh­kuse
üle ja tema soovitusi nende
probleemide lahendamiseks, jääb
väga segane tuiine.
Hr. Kreem leiab, et meie hulgalis-tesse
organisatsioonidesse (Torontos
üle saja] ei peaks mitte „Tõmbama
noori kaasa" vaid „Aitama noortele
kaasa". Milles? Kas nende hajumi­sele
assimilatsioonis või nende üht
kõike haaravasse orgi koondumisele,
kui see juba kusagil eksiteerib? Seda
ei selgu.
Teistele R.K. küsimüstele:„Miks
peab meil Torontos olema neli luter­likku
kogudust?" (Kas need tülitavad
teda?) „Miks on Kanadas kaks eesti
ajalehte?" jne. Ma'esitaksin vastu
küsimuse: Miks Jumal segas ära ini­meste-
keelemurde Paabeli torni ehi­tamisel?
Jumal ei tahtnud neid suuri
torne, milliste tipust siis üksikud ini­mesed
või karjeristlikud tegelased
püüavad valitsevalt käsutada. Ja ka
eestlane ei ole mitte kollektivist, kes
tahaks kummardada suuri „sotsiaal-seid"
diktaatoreid, vaid eestlane on
põhiliselt Jumala ees ise vastutav
individualist.
PAUL ROHUNURM
täieline õigus kontrollida võõrast ka­pitali,
sest vastasel korral ei ole kel-legil
raske leida — kes petab keda?
rahvuse, liikmed. Eestlaste nimi" on
nõuk. juhtide juures oma ir)dividua-listlike
kalduvuste ja vabaduspüüete
tõttu aga eriti halvas kuulsuses.
Meetodid, mida on kasutatud
nõuk. tööstuse moderniseerimisekG
ja ülesupitamiseks, nagu rahvusva­helise
patendiõiguse jäme rikkumine
ja Lääne tehnoloogia varastamine
ning tehniline ja tööstuslik spionaaž.
ei ole aidanud põllumajandust.
ABI INGLASTELT
Nüüd, pärast omapoolseid lootu­setuid
katsetamisi,on nõuk. valitsus
oma põllumajandusliku toodangu
parandamiseks pööranud silmad
Inglismaa poole. Nõuk.valitsus ori
sõlminud sealse suurema keemia­tööstuse
ICI-ga lepingu, mille alusel
ICI kohustub kolme aasta jooksul
katsetama neljas piirkonnas, kokku
5000-aakrilisel maa-alal, nisu ja odra
saagi tõstmisega. Eksperiment algab
eeloleval septembril talvenisuga.
Briti eriteadlastel tuleb teostada re­gulaarset
kontrolli põldude üle ja
anda kohapealseile põllumajandus-juhtidele
nõu ning instruktsioone va­jalike
tööde läbiviimisel. ICI on võt­nud
ülesandeks sisse tuua ja katse-põldudei
kasutada sobivat kunstväe-tist
ning tairhekahjurite tõrjeks ja
umbrohu hävitamiseks vajamine­vaid
kemikaale. Lisaks tuleb ^inglas­tel
õpetada ka nende ainete kasuta­mist
ja nendega ümberkäimist.
t-Miks nõuk. võimud meelitasid
abiks just inglasi, kui üldise arvamise
kohaselt on teravilja kasvatamine
kõige enam arenenud just Põhja-
Anieerikas, kust eksporditakse tohu-
'tuid'koguseid vilja I Nõuk. Liituja
mujale nii inimtoiduks kui looma-söpdaks./
Šuured kvantumid olene­vad
siin aga kasvupinna suurusest,
mitte aga selle kasutamise intensiiv­susest.
Tavaline preeriafarmer kül­vab
kevadel seemne ja lisab natuke
kunstväetist ning vili kasvab Ippduse
ja Jumala abiga. Teist korda läheb
farmer põllule saagi koristamiseks.
' Inglismaal, eriti aga Cambridge'i
ümbruskonnas on nisu ja odra saagid
hektari kohta Põhja-Ameerika omast
aga kuni kolm korda suuremad. Sel­liseid
tagajärgi saavutatakse vilja eest
kasvuperioodil pideva hoolitsemise­ga.
Küllap seda on tähelepannud
nõuk. tegelased, kes nüüd loodavad
inglastelt imesid ka oma põldudel.
PROJEKT KRIMMIS
Abi otsimine ei piirdu aga üksinda
inglise „know how" importeerimi-sega.
Teine leping on.sõlmitud ühe
Jugoslaavia riikliku põllumajandus­liku
tööstusliku grupiga. Selle pro-jektiülesandekson
Krimmi poolsaa­rel,
vene kuurordi Sotsi piirkonnas,
põllumajandus-tööstuskompleksi
kujundamine, ehitamine ja sissesea­detega
varustamine.Projekti läbivii­miseks
on samuti ette nähtud kolm
aastat ja selle väärtust hinnatakse
biljonile USA dollarile. Sotsi ja üldse
Krimmi iõunapiirkonnas on peami­seks
tulundusalaks puuvilja, viina­marja,
tubaka ja eeterlike õlide (roosi
ja lavendeli] kasvatamine. Näib, et
ka nendel aladel pole nõukogudel
õnnestunud vajalikku produktiivsust
saavutada ja selle tõstmiseks on jäl­legi
otsitud välisabi, seekord Jugos­laaviast,
mis oma maapinna ja kli­maatiliste
tingimuste tõttu on võrdle­misi
lähedane Krimmi Vastavatele
oludele. .
On küsitav, kas välismaalt sisse
toodud eeskujud suudavad kõrval­dada
põllumajanduses esinevaid ras­kusi
ning innustada riigimoona-kaid
virgemale ja oskuslikumale töö­le.
Meil on ilma agronoomiateadusse
süvenemate selge,et probleemid
oleksid lahendatavad kergesti ja liht-salt^
kui rahvale antaks vabadus ise­seisvaks
tegutsemiseks,^ iseseisvate,
põllumajanduslike majandite oman­damiseks
ja juhtimiseks.
Kõige paremaks ja selgeniaks ar­gumendiks
selle kasuks on kodufar-mide
saagirohkus. Ka võime leida
paralleele muudelt aladelt. Alles hil­juti
võisime lugeda, kuidas Johannes
Hinti isiklikul initsiatiivil organisee­ritud
ja juhitud majanduslik ettevõte
isegi nõuk. olukorras saavutas harul­dase
edu. Taolised, isiklikul huvil
baseeruvad ettevõtted ka põUuma-janduseSjOleks
kahtlemata samaedu-kad.
^
L. KOOBAS