Meie Elu = Our life, May 10, 1984

              V IL , f - .
Nr. 19 (1785) 1984
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL 10. MAIL - THURSDAY, MAY 10 XXXV aastakäik
Venelased
ei võta osa
Nagu Moskvast teatakse, ei võta
N.Liit osa 1984. a. Olümpiamängu­dest
Los Angelesis. Venelased ni°
matavad põhjusena, et USA ei ga­ranteerivat
nende sportlaste julge­olekut
ja heidavad ette aktiivset
häirimist.
Tulistamine
ebeci parlamendis
Quebeci parlamendihoones
avas tule üks sõjaväelane ja sur­mas
3 isikut. Mitmed said haavata.
Tema sihiks oli tabada mõnd par­lamendiliiget,
kuid surma said
ametnikud.
Piiskoptikul jumalateenistusel pühapäeval, 6. mail andis piiskop Karl
Raudsepp õpetaja Udo PetersooMe üle kuld teeneteristi. Vasakul
iRišto Liivoja. (Lähemalt Ihk. 4) _ Foto - 0. Haamer
N Ä D A L A K R O O N I K Ä
Peetri koguduse leennoored teel St. Pauli kirikusse. Ees õp."Andres Taul Foto — 0 . Haamer
Paavst Lõuna-Koreas
I LÕUNA-KOREA - Paavst lõpe­tas
viiepäevase külaskäigu Lõuna-
Korbasse. Teda võeti seal vaimus­tusega
vastu kogu rahva poolt.
Paavst külastas pealinna ja mit­meid
teisi keskusi. Ta külastas ka
saart, kus isoleeritult elavad pidali­tõbised.
Lõuna-Korea on maa, kus
pidalitõbi esineb suurmjal kujul kui kusagil mujalj maailma^.
Eesti Sihtkapital Kanadas näitas oma aruandes tõhusat tegevust, kuid peakoosolek kujunes pingeliseks
juba tavaks kujünevsi kriitika tõttu. Seekord oli tulipunktis sihtkapitali endise juriidilise nõuandja Enn,
Alfredi tegevus. i
Sihtkapital aastapeakoosolek pee:
tl pühapäeval, 6. mpil algusega kell 1
p.l. Eesti Majas. Kohal oli 17 liiget,
volitusi 88-lt liikmelt. Kokku 105
häälet. (Sihtkapitalil on ll4 liigat.)
Koosoleku ava^ esimees Hans
Lupp. Omas sissejuhatavas sõnavõ­tus
soovis ta tegevust jätkata organi­satsiooni
põhialuste ja sihtide koha­selt
eestluse heaks vähemalt senise
järjekindluse, ^kogemuste ja loode­tava
eduga. Koosolekut juhatas ko­dukorra
alusel esimees Hans Lupp ja
protokollis sekreiar Harald Teder.
Häältelugejateks valiti härrad H.
Mäeste, A. Nüüd ja H. Teder.
Koheselt võttis sõna Viktor Rein,
andes pikema seletuse ES^ juriidili­se
sõuanijlja Enn Alfredi tegudest,
süüdistades ESK^juhatust, k^js on ala­tasa
toetailud. Ta soovis, et moodus­tatakse
kanada kombe eeskujul min­gi
,;Royal Gommissioni" taoline ko-misjon,
kes uuriks Alfredi tegevust.
Küna see pikem seletus ei tulnud
ettepanekuna, esitas A. Nüüd ettepa­neku
päevakord kinnitada. Härra
Wellner soovis teada, kuidas saaks
põhikorda muuta, kuna see on koa's-tatud
organisatsiooni asutamisel ja ei
rahulda tänapäeva nõudeid. Härra
Havi süüdistas esimehe H. Lupipi
tegevust ja tahtis mingit kirja päeva­korras
arutada. Sl^na läks A. Sepa
kätte, kes ütles,'et põhikiri on Alfredi
tehtud ja Sihtkapitalil ja ta liikme ei
on selle põhikirja kohaselt piiratud
vabadus, ^a soovita^ juhatusel põhi­kirja
muutmine läbi viia. H. Teder
märkis, et need küsimused peaksid
tulema arutusele algatatud küsimus­te
punkti lall ja soovis, et peetakse
kinni koosleku korrast. Hr. Wellner
tahätis teada, kas saab täiendada
päevakorda ning kas saab põhikirja
muuta. Kuna põhikjirja sellel kooso­lekul
võimalik muuta ei olnud, siis
võeti päevakordi vastu muutmatult,
kahe vastuhäälega.
ARUANDED •
Pikema ülevaate organisatsiooni
alustamisest tänapäevani esitas esi­mees
Hans Lupp. Kokkuvõtet tehes
võis nentida, et 10. aasta tegevus oli
varemate aastatega võrreldes väga
edukas. Töötulemused ja majandus­likud
aruanded näitasid, et ESK te­gevus
kulgleb endiselt tõusuteed.
Koos sissetulekute tõusuga on tule­vikus
võimalik tunduvalt suurenda-'
da väljamakse toetusteks eesti ühis­konnale;
Teiste oluliste saavutuste
võiks märkida, et aruande
perioodil sai teatavaks,|et 1983. aas­tal
surma läbi lahkunud kaks kaas­maalast
on ESK-le pärandanud kok­ku
$100,700. Eelarve tulude poolel
ületati' 25% võrra. Huvi mälestus-ja
eriotstarvete fondide loomise vastu
on jätkunud endiselt. Momendil on
registreeritud järgmised, fondid:
Hanno Kompuse, Eesti Kooli, Alek­sander
Haavaniidu, Fanny ja Hein­rich
Karu, Juhan Tork'i (karskus-fond),
Jüri Kuke, Helju Luide, August
ja Aide nüüd*ij Felix Krabi, EKN,
Eesti Rahvusfond ja A. ja L. Kreek-main'i
fondid. Testamentide tegemi­ne,
millega võib arvestada, jätkub
endiselt. Kuni tänaseni on surmaläbi
lahkunud rahvusteadlike eestlaste
poolt Sihtkapitalile pärandatud, kas
otseselt või omapoolsete soovidega
kokku $138,000. Mis aga puutub Enn
Alfredi tegevusse, siis ei ole Eesti
Sihtkapital Kanadas mingeid raha­lisi
kahjusid kandnud. .
Majandusaruande esitas laekur
Henn Mäeste. ESK varanduslik seis
oli tasakaalustatud $438,021,56. Tu-hide-
kulude aruanne oli tasakaalus­tatud
$87,833.34, kusjuures aastane
puhastulu oli $46,460.16. Annetusi
aasta kestel oli kogunenud
$30,715,75 väärtuses ja annetusi oli
tehtud $38,370.00 ulatuses, Möödu­nud
aastaga võrreldes oli puhastulu
vähenenud $8,456,97 võrra, kuid ka­pitali
kasv oli suurenenud $57,060.16
võrra. Panga seis oli $134,107.03, sel­lega
tõusnud möödu nud tegevus­aastast
$24,813.58 võrra.
Aruannete kohta võtsid sõna här­rad
Rein, Teder, Haavaniit, Wellner,
Sepa, Hävija Lupp. Üldiselt kaldusid
sõnavõtud süüdistuste ja nende eita­miste
taustal sõelaga veekandmise
asemeni. Suuremad kriitikud olid
lärrat Haavaniit, Rein ja Havi. Õhk-
' cond koosolekul oli pingeline ja mõne
väljendused jätsid kõvasti soovida..
Vaatamata sellele, võeti aruanded
vastu ainult ühe vastuhäälega.
yALIMISEO .
Vaheldust sellele tõid valimised, mis
viidi läbi üsna rahulikult. Ametid
jagati järgnevalt:
Hans Lupp — esimees (valitud
peakoosolekul], Kaius Meippom —
abiesimees, Harlad Teder — sekre­tär,
Henn Mäeste — laekur, Willem
Noolandi, Andres Taul, praost.
Juhatuse eisndajateks Eesti Siht­kapital
Kanadas komiteedesse kinni­tati:
W. Noolandi - T toetuste komitee,
K. Meipodm — investeeringute ko­mitee,
Andres Taul — informatsioo-nikomitee,
Harald Teder — juriidili­ne
komitee, H. Mäeste — revisjoni­komisjon.
Esindajad on peakoosoleku poolt
valitud vastavate komiteede täieõi-likud
liikmed, kysjuures revisjoni­komisjonis
laekur H. Mäeste toimib
ainult juhatuse esindajana. /
Kaks põhikirja alusel väljalange­nud
juhatuse liiget valiti tagasi:
Henn Mäeste ja Villem Noolandi.
Välisrevident: Toivo Kohelik.
Toetuste komitee (Grants' Gom-mittee):
Regina Heinar, Ilmar Hein­soo,
Emariuel Lepik, Edgar Marten,
Hannes Oja, Villem Noolandi, Val­dek
Raiend,Tarvo Toomes.
Investeeringute komitee, (Invest-ment
Gommittee): Juhan Künnapuu,
Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aa-yo
Kimmel. '
(Järg Ihk. 3] •
OTTAWA — Mehhiko president
tuli külla Kanada valitsusele. See
on rohkem eraviisiline külaskäik.
WARSSAV - fendine Solidaar-suse
juht Lech Walesa poetas end 1.
mai demonstratsioonist osavõtjate
sekka ja demonstreeris valitsuse
liikmete eest möödude „V" tähele
sarnanevat võidumärki. Demonst-rantide
ja politsei vahel tulid ette
suuremad kähmlemised Gdanskis
ja mõnes teises suuremas Poola lin­nas.
Demonstrantide arvu, mille
hulka Walesa end poetas, hinnati
10,000 peale. Mööda minnes
büünist, Walesa kaaslased hoidsid
üleval Walesa käesi „V" märki de­monstreerides.
Politsei ründas se­da
gruppi, kuid Walesa pääses rüini<^
Ulakust ja läks koju.
OTTAWA 7- Kanada rahaminie-ter
Mare Lalonde rahustas rahvast
pärast seda, kui pangaprotsent tõu­sis
11.13% peale, et sellist tõusu
enam ei ole karta. Paanikaks ei oie
põhjust. Eksperdid panganduse
alal on avaldanud sama arvamist.
Vene kindral hukati
Vihased võitlused kestavad Põh-ja-
Afganistanis, Panjshir orus, mil­le
kaudu kulgevad Nõukogude Lii­du
ühendusteed. Afganistani vaba­dusvõitlejad
on valitsenud mäe­ahelikke
kahelpool orgu ja sealt
ki^rduvalt rünnanud Nõukogude
järelveokolonne. Neil õnnestus
vangistada üht Venekindralit, kel­le
nime ei ole seni avaldatud. Kind­rali
mõrvasid vabadusvõitlejad,
kui venelased algasid oma keva­dist
suurrünnakut ligemale 20,000
mehega ja umbes 600 tankiga, toe-tatuina
soomustatud helikopteri­test.
Venelaste sooviks oli ootamatu
rünnakuga sisse piirata ja vangis­tada
vabadusvõitlejate legendaar­ne
juht, hüüdnimegga Panjshiri
Lõvi.See neil ei õnnestunud.
Afganistani sõja kohta, mis juba
on kestnud 4 aastat, eelmine nõu­kogude
võimumees Jüri Andropov
oli olnud arvamisel, et sõda tuleb
lõpetada läbirääkimiste teel. Prae­gune
võimumees, Konstantin Tsher-nenko
on arvamisel, et sõda tuleb
võita ja selleks algas kevadine
suurofensiiv.
Ideoloogilised mured
0 Eestis
GEISLINGEN („Meie Elu*' kaastööliselt) ~ „Ideoloogilised
mured Eestis"— selle pealkirja all avaldas nimekamaid
päevalehti Euroopas „Neue Zürcher Zeitung" N. Eesti kom­partei
esimese sekretäri Karl Vaino intervjuu „Pravdale",
mille ta andis tänavu aprilli algul. Selles intervjuus ilmne­vad
Eesti punaste võimukandjate mured tõrksate ja vabadust
ihkavate eestlastega. Leht märgib muu hulgas:
Lavakunstnik Rudolf Lipp
suri 4. hiail Wellesley hospi-talis.
Ta oli haige juba mõn­da
aega ja tõmbunud tagasi
teatritööst. Rudolf Lipu näit­lejatee
algas Estonia teatrist
Tallinnast, viis Rootsi kau­du
Montreali ja Torontosse.
Ta on andnud meelejäänud
lavakbjusid ja lavastanud
hulk näidendeid. Rudolf
Lipp oli osaliseks ka mitmes
TV-filmis.
Venelased värbavad
agente Kanadas
Endine Kanada vastuluuretee­nistuse
ülem||öhn Starnes seletas
Parlamendi juriidilise komisjoni
ees, et viimastel aastatel on suure­nenud
venelaste püüdlused värva­ta
agente kanadalaste seas. Venela­sed
on meistrid sõprussidemete
loomisel isikutega, kellel on mingi­sugused
isiklikud nõrkused, nagu
hasartmängud, naised, joomine ja
võlad. Kui isiklikkudele sõpradele,
pakutakse neile toetust ja abi ühel
või tefsel teel, kaasaarvatud raha­line
toetus vähese kaastöö eest.
Kui sellega on saavutatud teatud
tulemusi, järgneb suurema tasu
pakkumine koos väljapressimise­ga,
või paremal juhul „s5bra"
muutmine ideoloogiliseks kom­munistiks,
kes ilma tasuta ja ido-loogilisel
alusel on valmis oma ko­dumaad
reetma.
Venelaste aktiivsuse selgitamine
Ottawas on seotud uue riigikaitse
julgeoleku organisatsiooni löömise
küsimusega, kellele tahetakse an­da
suuremad õigused riigivastaste
isikute ja spioonide tegevuse jäl­gimiseks,
kaasaarvatud õigus ava­da
kirju, telefonikõnesid pealt kuu­lata
|a mikrofone asetada majadles-
,,Kohalik parteijuht räägib
edudest, laseb aga selgesti mõis­ta,
et Eesti ajalooline tagapõhi ja
geograafiline ääreasend sellele
väiksele balti vabariigile, eriti
noorte kaasatõmbamise osas,
suurt muret valmistab.
Vaino juhatab intervjuu sisse,
märkusega, et „antikommunist-liku
ristisõja organisaatorid":
(mõeldud on Reaganilt) panevad
suuri lootusi nõukogude vaimse
elu õõnestamisele. Nad katsu-,
vad kodanlikku individualismi
ja teadlikku rahvuslikku isolat­siooni
rahvasse istutada. Väinot
küsitlesid kaks „Pravda" kaas­töölist,
pannes rõhku võitlusele,
mille Moskva kompartei kesk­komitee
läinud aastal taoliste
nähtuste vastu välja kuulutas.
TÕDE TULEB VÄLJAST
Eestile on väljast tulev propa­ganda
erilise tähtsusega, kinni­tas
Vaino. Põhjusena nimetas ta
Eesti geograafilist asendit ja maa
ajalugu. Alles 1940. aastal olevat
„õnnestunud" rajada Eestis nõu­kogude
võim. Järgnenud saksa
okupatsiooni ajal olevat okupan­did
kõik võimaliku teinud, et
eestlasi sotsialismi ja N. Liidu
vastu ässitada. Saksa okui^andid
ja ennesõjaaegse „profashistliku
diktatuuri" seab Vaino ühele ast­mele.
Ta pahandab ka eesti emi­grantide
üle. ..Imperialismi teen­ritele"
ei meeldivat, et noor ge­neratsioon
kodumaal „on alati­seks
võtnud omaks nõukogude
eluviisi" ning emigrandid loot­vat
kunagi võitjatena tagasi
pöörduda. Eesti seisvat oma geo­graafilise
asendi tõttu'^'j|latasa
„antisovetliku tule all". „Vaen-likud
raadiosaated" eesti keeles,
moondatud „objektiivseks infor­matsiooniks",
olevat tegelikult
piraatsaated.
SOOME RAADIO
MEELEHÄRMIKS
Eesti parteijuht nimetab sama
hingetõmbega ka võõraid TV-saateid.
Need toovat maale „ar-vukalt
võõraid kombeid ja idee­sid".
Mõeldud on Soome TV-d,
mida Eestis nähakse Soome lä­heduse
ja saadakse aru keelesu­guluse
tõttu. Eestlased, kes ain­satena
Euroopa-Venemaal selle
privileegi omavad, on seetõttu
kõige paremini, informeeritud
nõukogude kodanikud. Ka siis,
kui arvestada seda, et Soomfe TV
ei kritiseeri N'. Liitu ega sotsialis­mi,
on see aknaks läände. Mitte
üksi poliitilised teated, vaid ka
filmid, reportaazhid ja reklaami-saated
toovad eestlased lääne
elustiilile lähedale. Päris suur
osa Vaino kaebustest käsitleb
seda küsimust. Ta lisab juurde, et
Tallinn sadamalinnana toob
maale palju turiste. Koos turistid
dega voolavati maale palju anti-so^
etlikku kirjandust."
TÕRKSAD NOORED
Esmakordselt pärast ligi kolm
aastat kestnud vaikimist käsitles
V^ino ka lendlehti streigi üles­kutseks
1. dets. 1982. See jäi küll
tulemusteta, ent häirib parteid
veel tänapäeval.
Vaino rääkis ka vastuaktsioo-nidest,
selgitustöös^ masides,
aga lisas juurde,iet ka vastased ei
tegutse ilma^^eduta. Sageli teki­vad
kuulujutud, mis pole ka min­gi
ime kui informatsiooni ei anta.
Need jutud, lisaks võõrad TV-saated,
egoism, komsumimenta-liteet,
mood, muusika ja sport
rikkuvat noori ning see on rel­vaks
vastase käes. Partei olevat
hiljuti moodustanud komisjonj
vastupropagandaks.Vaino kin­nitas,
et nõukogude- kompartei
keskkomitee olevat selle vastu-propaganda
Eestis vägq positiiv­selt
hinnanud. iMuret tekitavad
Vainole väiksemad käitised, kus
parteiorganisatsioon pole küllalt
tugev. Edasi kritiseeris ta käitu­mist
noortega, keda hinnatavat
ühe ja sama klishee järgi, Olevat
parteifuntsionääre, kes meelsas­ti
väldivad espemist noorte ees,
kuna see olevat äärmiselt pingu­tav.
(Järg Ihk. 3)
• !