1984-05-10-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V IL , f - . Nr. 19 (1785) 1984 Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL 10. MAIL - THURSDAY, MAY 10 XXXV aastakäik Venelased ei võta osa Nagu Moskvast teatakse, ei võta N.Liit osa 1984. a. Olümpiamängudest Los Angelesis. Venelased ni° matavad põhjusena, et USA ei garanteerivat nende sportlaste julgeolekut ja heidavad ette aktiivset häirimist. Tulistamine ebeci parlamendis Quebeci parlamendihoones avas tule üks sõjaväelane ja surmas 3 isikut. Mitmed said haavata. Tema sihiks oli tabada mõnd parlamendiliiget, kuid surma said ametnikud. Piiskoptikul jumalateenistusel pühapäeval, 6. mail andis piiskop Karl Raudsepp õpetaja Udo PetersooMe üle kuld teeneteristi. Vasakul iRišto Liivoja. (Lähemalt Ihk. 4) _ Foto - 0. Haamer N Ä D A L A K R O O N I K Ä Peetri koguduse leennoored teel St. Pauli kirikusse. Ees õp."Andres Taul Foto — 0 . Haamer Paavst Lõuna-Koreas I LÕUNA-KOREA - Paavst lõpetas viiepäevase külaskäigu Lõuna- Korbasse. Teda võeti seal vaimustusega vastu kogu rahva poolt. Paavst külastas pealinna ja mitmeid teisi keskusi. Ta külastas ka saart, kus isoleeritult elavad pidalitõbised. Lõuna-Korea on maa, kus pidalitõbi esineb suurmjal kujul kui kusagil mujalj maailma^. Eesti Sihtkapital Kanadas näitas oma aruandes tõhusat tegevust, kuid peakoosolek kujunes pingeliseks juba tavaks kujünevsi kriitika tõttu. Seekord oli tulipunktis sihtkapitali endise juriidilise nõuandja Enn, Alfredi tegevus. i Sihtkapital aastapeakoosolek pee: tl pühapäeval, 6. mpil algusega kell 1 p.l. Eesti Majas. Kohal oli 17 liiget, volitusi 88-lt liikmelt. Kokku 105 häälet. (Sihtkapitalil on ll4 liigat.) Koosoleku ava^ esimees Hans Lupp. Omas sissejuhatavas sõnavõtus soovis ta tegevust jätkata organisatsiooni põhialuste ja sihtide kohaselt eestluse heaks vähemalt senise järjekindluse, ^kogemuste ja loodetava eduga. Koosolekut juhatas kodukorra alusel esimees Hans Lupp ja protokollis sekreiar Harald Teder. Häältelugejateks valiti härrad H. Mäeste, A. Nüüd ja H. Teder. Koheselt võttis sõna Viktor Rein, andes pikema seletuse ES^ juriidilise sõuanijlja Enn Alfredi tegudest, süüdistades ESK^juhatust, k^js on alatasa toetailud. Ta soovis, et moodustatakse kanada kombe eeskujul mingi ,;Royal Gommissioni" taoline ko-misjon, kes uuriks Alfredi tegevust. Küna see pikem seletus ei tulnud ettepanekuna, esitas A. Nüüd ettepaneku päevakord kinnitada. Härra Wellner soovis teada, kuidas saaks põhikorda muuta, kuna see on koa's-tatud organisatsiooni asutamisel ja ei rahulda tänapäeva nõudeid. Härra Havi süüdistas esimehe H. Lupipi tegevust ja tahtis mingit kirja päevakorras arutada. Sl^na läks A. Sepa kätte, kes ütles,'et põhikiri on Alfredi tehtud ja Sihtkapitalil ja ta liikme ei on selle põhikirja kohaselt piiratud vabadus, ^a soovita^ juhatusel põhikirja muutmine läbi viia. H. Teder märkis, et need küsimused peaksid tulema arutusele algatatud küsimuste punkti lall ja soovis, et peetakse kinni koosleku korrast. Hr. Wellner tahätis teada, kas saab täiendada päevakorda ning kas saab põhikirja muuta. Kuna põhikjirja sellel koosolekul võimalik muuta ei olnud, siis võeti päevakordi vastu muutmatult, kahe vastuhäälega. ARUANDED • Pikema ülevaate organisatsiooni alustamisest tänapäevani esitas esimees Hans Lupp. Kokkuvõtet tehes võis nentida, et 10. aasta tegevus oli varemate aastatega võrreldes väga edukas. Töötulemused ja majanduslikud aruanded näitasid, et ESK tegevus kulgleb endiselt tõusuteed. Koos sissetulekute tõusuga on tulevikus võimalik tunduvalt suurenda-' da väljamakse toetusteks eesti ühiskonnale; Teiste oluliste saavutuste võiks märkida, et aruande perioodil sai teatavaks,|et 1983. aastal surma läbi lahkunud kaks kaasmaalast on ESK-le pärandanud kokku $100,700. Eelarve tulude poolel ületati' 25% võrra. Huvi mälestus-ja eriotstarvete fondide loomise vastu on jätkunud endiselt. Momendil on registreeritud järgmised, fondid: Hanno Kompuse, Eesti Kooli, Aleksander Haavaniidu, Fanny ja Heinrich Karu, Juhan Tork'i (karskus-fond), Jüri Kuke, Helju Luide, August ja Aide nüüd*ij Felix Krabi, EKN, Eesti Rahvusfond ja A. ja L. Kreek-main'i fondid. Testamentide tegemine, millega võib arvestada, jätkub endiselt. Kuni tänaseni on surmaläbi lahkunud rahvusteadlike eestlaste poolt Sihtkapitalile pärandatud, kas otseselt või omapoolsete soovidega kokku $138,000. Mis aga puutub Enn Alfredi tegevusse, siis ei ole Eesti Sihtkapital Kanadas mingeid rahalisi kahjusid kandnud. . Majandusaruande esitas laekur Henn Mäeste. ESK varanduslik seis oli tasakaalustatud $438,021,56. Tu-hide- kulude aruanne oli tasakaalustatud $87,833.34, kusjuures aastane puhastulu oli $46,460.16. Annetusi aasta kestel oli kogunenud $30,715,75 väärtuses ja annetusi oli tehtud $38,370.00 ulatuses, Möödunud aastaga võrreldes oli puhastulu vähenenud $8,456,97 võrra, kuid kapitali kasv oli suurenenud $57,060.16 võrra. Panga seis oli $134,107.03, sellega tõusnud möödu nud tegevusaastast $24,813.58 võrra. Aruannete kohta võtsid sõna härrad Rein, Teder, Haavaniit, Wellner, Sepa, Hävija Lupp. Üldiselt kaldusid sõnavõtud süüdistuste ja nende eitamiste taustal sõelaga veekandmise asemeni. Suuremad kriitikud olid lärrat Haavaniit, Rein ja Havi. Õhk- ' cond koosolekul oli pingeline ja mõne väljendused jätsid kõvasti soovida.. Vaatamata sellele, võeti aruanded vastu ainult ühe vastuhäälega. yALIMISEO . Vaheldust sellele tõid valimised, mis viidi läbi üsna rahulikult. Ametid jagati järgnevalt: Hans Lupp — esimees (valitud peakoosolekul], Kaius Meippom — abiesimees, Harlad Teder — sekretär, Henn Mäeste — laekur, Willem Noolandi, Andres Taul, praost. Juhatuse eisndajateks Eesti Sihtkapital Kanadas komiteedesse kinnitati: W. Noolandi - T toetuste komitee, K. Meipodm — investeeringute komitee, Andres Taul — informatsioo-nikomitee, Harald Teder — juriidiline komitee, H. Mäeste — revisjonikomisjon. Esindajad on peakoosoleku poolt valitud vastavate komiteede täieõi-likud liikmed, kysjuures revisjonikomisjonis laekur H. Mäeste toimib ainult juhatuse esindajana. / Kaks põhikirja alusel väljalangenud juhatuse liiget valiti tagasi: Henn Mäeste ja Villem Noolandi. Välisrevident: Toivo Kohelik. Toetuste komitee (Grants' Gom-mittee): Regina Heinar, Ilmar Heinsoo, Emariuel Lepik, Edgar Marten, Hannes Oja, Villem Noolandi, Valdek Raiend,Tarvo Toomes. Investeeringute komitee, (Invest-ment Gommittee): Juhan Künnapuu, Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aa-yo Kimmel. ' (Järg Ihk. 3] • OTTAWA — Mehhiko president tuli külla Kanada valitsusele. See on rohkem eraviisiline külaskäik. WARSSAV - fendine Solidaar-suse juht Lech Walesa poetas end 1. mai demonstratsioonist osavõtjate sekka ja demonstreeris valitsuse liikmete eest möödude „V" tähele sarnanevat võidumärki. Demonst-rantide ja politsei vahel tulid ette suuremad kähmlemised Gdanskis ja mõnes teises suuremas Poola linnas. Demonstrantide arvu, mille hulka Walesa end poetas, hinnati 10,000 peale. Mööda minnes büünist, Walesa kaaslased hoidsid üleval Walesa käesi „V" märki demonstreerides. Politsei ründas seda gruppi, kuid Walesa pääses rüini<^ Ulakust ja läks koju. OTTAWA 7- Kanada rahaminie-ter Mare Lalonde rahustas rahvast pärast seda, kui pangaprotsent tõusis 11.13% peale, et sellist tõusu enam ei ole karta. Paanikaks ei oie põhjust. Eksperdid panganduse alal on avaldanud sama arvamist. Vene kindral hukati Vihased võitlused kestavad Põh-ja- Afganistanis, Panjshir orus, mille kaudu kulgevad Nõukogude Liidu ühendusteed. Afganistani vabadusvõitlejad on valitsenud mäeahelikke kahelpool orgu ja sealt ki^rduvalt rünnanud Nõukogude järelveokolonne. Neil õnnestus vangistada üht Venekindralit, kelle nime ei ole seni avaldatud. Kindrali mõrvasid vabadusvõitlejad, kui venelased algasid oma kevadist suurrünnakut ligemale 20,000 mehega ja umbes 600 tankiga, toe-tatuina soomustatud helikopteritest. Venelaste sooviks oli ootamatu rünnakuga sisse piirata ja vangistada vabadusvõitlejate legendaarne juht, hüüdnimegga Panjshiri Lõvi.See neil ei õnnestunud. Afganistani sõja kohta, mis juba on kestnud 4 aastat, eelmine nõukogude võimumees Jüri Andropov oli olnud arvamisel, et sõda tuleb lõpetada läbirääkimiste teel. Praegune võimumees, Konstantin Tsher-nenko on arvamisel, et sõda tuleb võita ja selleks algas kevadine suurofensiiv. Ideoloogilised mured 0 Eestis GEISLINGEN („Meie Elu*' kaastööliselt) ~ „Ideoloogilised mured Eestis"— selle pealkirja all avaldas nimekamaid päevalehti Euroopas „Neue Zürcher Zeitung" N. Eesti kompartei esimese sekretäri Karl Vaino intervjuu „Pravdale", mille ta andis tänavu aprilli algul. Selles intervjuus ilmnevad Eesti punaste võimukandjate mured tõrksate ja vabadust ihkavate eestlastega. Leht märgib muu hulgas: Lavakunstnik Rudolf Lipp suri 4. hiail Wellesley hospi-talis. Ta oli haige juba mõnda aega ja tõmbunud tagasi teatritööst. Rudolf Lipu näitlejatee algas Estonia teatrist Tallinnast, viis Rootsi kaudu Montreali ja Torontosse. Ta on andnud meelejäänud lavakbjusid ja lavastanud hulk näidendeid. Rudolf Lipp oli osaliseks ka mitmes TV-filmis. Venelased värbavad agente Kanadas Endine Kanada vastuluureteenistuse ülem||öhn Starnes seletas Parlamendi juriidilise komisjoni ees, et viimastel aastatel on suurenenud venelaste püüdlused värvata agente kanadalaste seas. Venelased on meistrid sõprussidemete loomisel isikutega, kellel on mingisugused isiklikud nõrkused, nagu hasartmängud, naised, joomine ja võlad. Kui isiklikkudele sõpradele, pakutakse neile toetust ja abi ühel või tefsel teel, kaasaarvatud rahaline toetus vähese kaastöö eest. Kui sellega on saavutatud teatud tulemusi, järgneb suurema tasu pakkumine koos väljapressimisega, või paremal juhul „s5bra" muutmine ideoloogiliseks kommunistiks, kes ilma tasuta ja ido-loogilisel alusel on valmis oma kodumaad reetma. Venelaste aktiivsuse selgitamine Ottawas on seotud uue riigikaitse julgeoleku organisatsiooni löömise küsimusega, kellele tahetakse anda suuremad õigused riigivastaste isikute ja spioonide tegevuse jälgimiseks, kaasaarvatud õigus avada kirju, telefonikõnesid pealt kuulata |a mikrofone asetada majadles- ,,Kohalik parteijuht räägib edudest, laseb aga selgesti mõista, et Eesti ajalooline tagapõhi ja geograafiline ääreasend sellele väiksele balti vabariigile, eriti noorte kaasatõmbamise osas, suurt muret valmistab. Vaino juhatab intervjuu sisse, märkusega, et „antikommunist-liku ristisõja organisaatorid": (mõeldud on Reaganilt) panevad suuri lootusi nõukogude vaimse elu õõnestamisele. Nad katsu-, vad kodanlikku individualismi ja teadlikku rahvuslikku isolatsiooni rahvasse istutada. Väinot küsitlesid kaks „Pravda" kaastöölist, pannes rõhku võitlusele, mille Moskva kompartei keskkomitee läinud aastal taoliste nähtuste vastu välja kuulutas. TÕDE TULEB VÄLJAST Eestile on väljast tulev propaganda erilise tähtsusega, kinnitas Vaino. Põhjusena nimetas ta Eesti geograafilist asendit ja maa ajalugu. Alles 1940. aastal olevat „õnnestunud" rajada Eestis nõukogude võim. Järgnenud saksa okupatsiooni ajal olevat okupandid kõik võimaliku teinud, et eestlasi sotsialismi ja N. Liidu vastu ässitada. Saksa okui^andid ja ennesõjaaegse „profashistliku diktatuuri" seab Vaino ühele astmele. Ta pahandab ka eesti emigrantide üle. ..Imperialismi teenritele" ei meeldivat, et noor generatsioon kodumaal „on alatiseks võtnud omaks nõukogude eluviisi" ning emigrandid lootvat kunagi võitjatena tagasi pöörduda. Eesti seisvat oma geograafilise asendi tõttu'^'j|latasa „antisovetliku tule all". „Vaen-likud raadiosaated" eesti keeles, moondatud „objektiivseks informatsiooniks", olevat tegelikult piraatsaated. SOOME RAADIO MEELEHÄRMIKS Eesti parteijuht nimetab sama hingetõmbega ka võõraid TV-saateid. Need toovat maale „ar-vukalt võõraid kombeid ja ideesid". Mõeldud on Soome TV-d, mida Eestis nähakse Soome läheduse ja saadakse aru keelesuguluse tõttu. Eestlased, kes ainsatena Euroopa-Venemaal selle privileegi omavad, on seetõttu kõige paremini, informeeritud nõukogude kodanikud. Ka siis, kui arvestada seda, et Soomfe TV ei kritiseeri N'. Liitu ega sotsialismi, on see aknaks läände. Mitte üksi poliitilised teated, vaid ka filmid, reportaazhid ja reklaami-saated toovad eestlased lääne elustiilile lähedale. Päris suur osa Vaino kaebustest käsitleb seda küsimust. Ta lisab juurde, et Tallinn sadamalinnana toob maale palju turiste. Koos turistid dega voolavati maale palju anti-so^ etlikku kirjandust." TÕRKSAD NOORED Esmakordselt pärast ligi kolm aastat kestnud vaikimist käsitles V^ino ka lendlehti streigi üleskutseks 1. dets. 1982. See jäi küll tulemusteta, ent häirib parteid veel tänapäeval. Vaino rääkis ka vastuaktsioo-nidest, selgitustöös^ masides, aga lisas juurde,iet ka vastased ei tegutse ilma^^eduta. Sageli tekivad kuulujutud, mis pole ka mingi ime kui informatsiooni ei anta. Need jutud, lisaks võõrad TV-saated, egoism, komsumimenta-liteet, mood, muusika ja sport rikkuvat noori ning see on relvaks vastase käes. Partei olevat hiljuti moodustanud komisjonj vastupropagandaks.Vaino kinnitas, et nõukogude- kompartei keskkomitee olevat selle vastu-propaganda Eestis vägq positiivselt hinnanud. iMuret tekitavad Vainole väiksemad käitised, kus parteiorganisatsioon pole küllalt tugev. Edasi kritiseeris ta käitumist noortega, keda hinnatavat ühe ja sama klishee järgi, Olevat parteifuntsionääre, kes meelsasti väldivad espemist noorte ees, kuna see olevat äärmiselt pingutav. (Järg Ihk. 3) • !
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 10, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-05-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840510 |
Description
Title | 1984-05-10-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | V IL , f - . Nr. 19 (1785) 1984 Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL 10. MAIL - THURSDAY, MAY 10 XXXV aastakäik Venelased ei võta osa Nagu Moskvast teatakse, ei võta N.Liit osa 1984. a. Olümpiamängudest Los Angelesis. Venelased ni° matavad põhjusena, et USA ei garanteerivat nende sportlaste julgeolekut ja heidavad ette aktiivset häirimist. Tulistamine ebeci parlamendis Quebeci parlamendihoones avas tule üks sõjaväelane ja surmas 3 isikut. Mitmed said haavata. Tema sihiks oli tabada mõnd parlamendiliiget, kuid surma said ametnikud. Piiskoptikul jumalateenistusel pühapäeval, 6. mail andis piiskop Karl Raudsepp õpetaja Udo PetersooMe üle kuld teeneteristi. Vasakul iRišto Liivoja. (Lähemalt Ihk. 4) _ Foto - 0. Haamer N Ä D A L A K R O O N I K Ä Peetri koguduse leennoored teel St. Pauli kirikusse. Ees õp."Andres Taul Foto — 0 . Haamer Paavst Lõuna-Koreas I LÕUNA-KOREA - Paavst lõpetas viiepäevase külaskäigu Lõuna- Korbasse. Teda võeti seal vaimustusega vastu kogu rahva poolt. Paavst külastas pealinna ja mitmeid teisi keskusi. Ta külastas ka saart, kus isoleeritult elavad pidalitõbised. Lõuna-Korea on maa, kus pidalitõbi esineb suurmjal kujul kui kusagil mujalj maailma^. Eesti Sihtkapital Kanadas näitas oma aruandes tõhusat tegevust, kuid peakoosolek kujunes pingeliseks juba tavaks kujünevsi kriitika tõttu. Seekord oli tulipunktis sihtkapitali endise juriidilise nõuandja Enn, Alfredi tegevus. i Sihtkapital aastapeakoosolek pee: tl pühapäeval, 6. mpil algusega kell 1 p.l. Eesti Majas. Kohal oli 17 liiget, volitusi 88-lt liikmelt. Kokku 105 häälet. (Sihtkapitalil on ll4 liigat.) Koosoleku ava^ esimees Hans Lupp. Omas sissejuhatavas sõnavõtus soovis ta tegevust jätkata organisatsiooni põhialuste ja sihtide kohaselt eestluse heaks vähemalt senise järjekindluse, ^kogemuste ja loodetava eduga. Koosolekut juhatas kodukorra alusel esimees Hans Lupp ja protokollis sekreiar Harald Teder. Häältelugejateks valiti härrad H. Mäeste, A. Nüüd ja H. Teder. Koheselt võttis sõna Viktor Rein, andes pikema seletuse ES^ juriidilise sõuanijlja Enn Alfredi tegudest, süüdistades ESK^juhatust, k^js on alatasa toetailud. Ta soovis, et moodustatakse kanada kombe eeskujul mingi ,;Royal Gommissioni" taoline ko-misjon, kes uuriks Alfredi tegevust. Küna see pikem seletus ei tulnud ettepanekuna, esitas A. Nüüd ettepaneku päevakord kinnitada. Härra Wellner soovis teada, kuidas saaks põhikorda muuta, kuna see on koa's-tatud organisatsiooni asutamisel ja ei rahulda tänapäeva nõudeid. Härra Havi süüdistas esimehe H. Lupipi tegevust ja tahtis mingit kirja päevakorras arutada. Sl^na läks A. Sepa kätte, kes ütles,'et põhikiri on Alfredi tehtud ja Sihtkapitalil ja ta liikme ei on selle põhikirja kohaselt piiratud vabadus, ^a soovita^ juhatusel põhikirja muutmine läbi viia. H. Teder märkis, et need küsimused peaksid tulema arutusele algatatud küsimuste punkti lall ja soovis, et peetakse kinni koosleku korrast. Hr. Wellner tahätis teada, kas saab täiendada päevakorda ning kas saab põhikirja muuta. Kuna põhikjirja sellel koosolekul võimalik muuta ei olnud, siis võeti päevakordi vastu muutmatult, kahe vastuhäälega. ARUANDED • Pikema ülevaate organisatsiooni alustamisest tänapäevani esitas esimees Hans Lupp. Kokkuvõtet tehes võis nentida, et 10. aasta tegevus oli varemate aastatega võrreldes väga edukas. Töötulemused ja majanduslikud aruanded näitasid, et ESK tegevus kulgleb endiselt tõusuteed. Koos sissetulekute tõusuga on tulevikus võimalik tunduvalt suurenda-' da väljamakse toetusteks eesti ühiskonnale; Teiste oluliste saavutuste võiks märkida, et aruande perioodil sai teatavaks,|et 1983. aastal surma läbi lahkunud kaks kaasmaalast on ESK-le pärandanud kokku $100,700. Eelarve tulude poolel ületati' 25% võrra. Huvi mälestus-ja eriotstarvete fondide loomise vastu on jätkunud endiselt. Momendil on registreeritud järgmised, fondid: Hanno Kompuse, Eesti Kooli, Aleksander Haavaniidu, Fanny ja Heinrich Karu, Juhan Tork'i (karskus-fond), Jüri Kuke, Helju Luide, August ja Aide nüüd*ij Felix Krabi, EKN, Eesti Rahvusfond ja A. ja L. Kreek-main'i fondid. Testamentide tegemine, millega võib arvestada, jätkub endiselt. Kuni tänaseni on surmaläbi lahkunud rahvusteadlike eestlaste poolt Sihtkapitalile pärandatud, kas otseselt või omapoolsete soovidega kokku $138,000. Mis aga puutub Enn Alfredi tegevusse, siis ei ole Eesti Sihtkapital Kanadas mingeid rahalisi kahjusid kandnud. . Majandusaruande esitas laekur Henn Mäeste. ESK varanduslik seis oli tasakaalustatud $438,021,56. Tu-hide- kulude aruanne oli tasakaalustatud $87,833.34, kusjuures aastane puhastulu oli $46,460.16. Annetusi aasta kestel oli kogunenud $30,715,75 väärtuses ja annetusi oli tehtud $38,370.00 ulatuses, Möödunud aastaga võrreldes oli puhastulu vähenenud $8,456,97 võrra, kuid kapitali kasv oli suurenenud $57,060.16 võrra. Panga seis oli $134,107.03, sellega tõusnud möödu nud tegevusaastast $24,813.58 võrra. Aruannete kohta võtsid sõna härrad Rein, Teder, Haavaniit, Wellner, Sepa, Hävija Lupp. Üldiselt kaldusid sõnavõtud süüdistuste ja nende eitamiste taustal sõelaga veekandmise asemeni. Suuremad kriitikud olid lärrat Haavaniit, Rein ja Havi. Õhk- ' cond koosolekul oli pingeline ja mõne väljendused jätsid kõvasti soovida.. Vaatamata sellele, võeti aruanded vastu ainult ühe vastuhäälega. yALIMISEO . Vaheldust sellele tõid valimised, mis viidi läbi üsna rahulikult. Ametid jagati järgnevalt: Hans Lupp — esimees (valitud peakoosolekul], Kaius Meippom — abiesimees, Harlad Teder — sekretär, Henn Mäeste — laekur, Willem Noolandi, Andres Taul, praost. Juhatuse eisndajateks Eesti Sihtkapital Kanadas komiteedesse kinnitati: W. Noolandi - T toetuste komitee, K. Meipodm — investeeringute komitee, Andres Taul — informatsioo-nikomitee, Harald Teder — juriidiline komitee, H. Mäeste — revisjonikomisjon. Esindajad on peakoosoleku poolt valitud vastavate komiteede täieõi-likud liikmed, kysjuures revisjonikomisjonis laekur H. Mäeste toimib ainult juhatuse esindajana. / Kaks põhikirja alusel väljalangenud juhatuse liiget valiti tagasi: Henn Mäeste ja Villem Noolandi. Välisrevident: Toivo Kohelik. Toetuste komitee (Grants' Gom-mittee): Regina Heinar, Ilmar Heinsoo, Emariuel Lepik, Edgar Marten, Hannes Oja, Villem Noolandi, Valdek Raiend,Tarvo Toomes. Investeeringute komitee, (Invest-ment Gommittee): Juhan Künnapuu, Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aa-yo Kimmel. ' (Järg Ihk. 3] • OTTAWA — Mehhiko president tuli külla Kanada valitsusele. See on rohkem eraviisiline külaskäik. WARSSAV - fendine Solidaar-suse juht Lech Walesa poetas end 1. mai demonstratsioonist osavõtjate sekka ja demonstreeris valitsuse liikmete eest möödude „V" tähele sarnanevat võidumärki. Demonst-rantide ja politsei vahel tulid ette suuremad kähmlemised Gdanskis ja mõnes teises suuremas Poola linnas. Demonstrantide arvu, mille hulka Walesa end poetas, hinnati 10,000 peale. Mööda minnes büünist, Walesa kaaslased hoidsid üleval Walesa käesi „V" märki demonstreerides. Politsei ründas seda gruppi, kuid Walesa pääses rüini<^ Ulakust ja läks koju. OTTAWA 7- Kanada rahaminie-ter Mare Lalonde rahustas rahvast pärast seda, kui pangaprotsent tõusis 11.13% peale, et sellist tõusu enam ei ole karta. Paanikaks ei oie põhjust. Eksperdid panganduse alal on avaldanud sama arvamist. Vene kindral hukati Vihased võitlused kestavad Põh-ja- Afganistanis, Panjshir orus, mille kaudu kulgevad Nõukogude Liidu ühendusteed. Afganistani vabadusvõitlejad on valitsenud mäeahelikke kahelpool orgu ja sealt ki^rduvalt rünnanud Nõukogude järelveokolonne. Neil õnnestus vangistada üht Venekindralit, kelle nime ei ole seni avaldatud. Kindrali mõrvasid vabadusvõitlejad, kui venelased algasid oma kevadist suurrünnakut ligemale 20,000 mehega ja umbes 600 tankiga, toe-tatuina soomustatud helikopteritest. Venelaste sooviks oli ootamatu rünnakuga sisse piirata ja vangistada vabadusvõitlejate legendaarne juht, hüüdnimegga Panjshiri Lõvi.See neil ei õnnestunud. Afganistani sõja kohta, mis juba on kestnud 4 aastat, eelmine nõukogude võimumees Jüri Andropov oli olnud arvamisel, et sõda tuleb lõpetada läbirääkimiste teel. Praegune võimumees, Konstantin Tsher-nenko on arvamisel, et sõda tuleb võita ja selleks algas kevadine suurofensiiv. Ideoloogilised mured 0 Eestis GEISLINGEN („Meie Elu*' kaastööliselt) ~ „Ideoloogilised mured Eestis"— selle pealkirja all avaldas nimekamaid päevalehti Euroopas „Neue Zürcher Zeitung" N. Eesti kompartei esimese sekretäri Karl Vaino intervjuu „Pravdale", mille ta andis tänavu aprilli algul. Selles intervjuus ilmnevad Eesti punaste võimukandjate mured tõrksate ja vabadust ihkavate eestlastega. Leht märgib muu hulgas: Lavakunstnik Rudolf Lipp suri 4. hiail Wellesley hospi-talis. Ta oli haige juba mõnda aega ja tõmbunud tagasi teatritööst. Rudolf Lipu näitlejatee algas Estonia teatrist Tallinnast, viis Rootsi kaudu Montreali ja Torontosse. Ta on andnud meelejäänud lavakbjusid ja lavastanud hulk näidendeid. Rudolf Lipp oli osaliseks ka mitmes TV-filmis. Venelased värbavad agente Kanadas Endine Kanada vastuluureteenistuse ülem||öhn Starnes seletas Parlamendi juriidilise komisjoni ees, et viimastel aastatel on suurenenud venelaste püüdlused värvata agente kanadalaste seas. Venelased on meistrid sõprussidemete loomisel isikutega, kellel on mingisugused isiklikud nõrkused, nagu hasartmängud, naised, joomine ja võlad. Kui isiklikkudele sõpradele, pakutakse neile toetust ja abi ühel või tefsel teel, kaasaarvatud rahaline toetus vähese kaastöö eest. Kui sellega on saavutatud teatud tulemusi, järgneb suurema tasu pakkumine koos väljapressimisega, või paremal juhul „s5bra" muutmine ideoloogiliseks kommunistiks, kes ilma tasuta ja ido-loogilisel alusel on valmis oma kodumaad reetma. Venelaste aktiivsuse selgitamine Ottawas on seotud uue riigikaitse julgeoleku organisatsiooni löömise küsimusega, kellele tahetakse anda suuremad õigused riigivastaste isikute ja spioonide tegevuse jälgimiseks, kaasaarvatud õigus avada kirju, telefonikõnesid pealt kuulata |a mikrofone asetada majadles- ,,Kohalik parteijuht räägib edudest, laseb aga selgesti mõista, et Eesti ajalooline tagapõhi ja geograafiline ääreasend sellele väiksele balti vabariigile, eriti noorte kaasatõmbamise osas, suurt muret valmistab. Vaino juhatab intervjuu sisse, märkusega, et „antikommunist-liku ristisõja organisaatorid": (mõeldud on Reaganilt) panevad suuri lootusi nõukogude vaimse elu õõnestamisele. Nad katsu-, vad kodanlikku individualismi ja teadlikku rahvuslikku isolatsiooni rahvasse istutada. Väinot küsitlesid kaks „Pravda" kaastöölist, pannes rõhku võitlusele, mille Moskva kompartei keskkomitee läinud aastal taoliste nähtuste vastu välja kuulutas. TÕDE TULEB VÄLJAST Eestile on väljast tulev propaganda erilise tähtsusega, kinnitas Vaino. Põhjusena nimetas ta Eesti geograafilist asendit ja maa ajalugu. Alles 1940. aastal olevat „õnnestunud" rajada Eestis nõukogude võim. Järgnenud saksa okupatsiooni ajal olevat okupandid kõik võimaliku teinud, et eestlasi sotsialismi ja N. Liidu vastu ässitada. Saksa okui^andid ja ennesõjaaegse „profashistliku diktatuuri" seab Vaino ühele astmele. Ta pahandab ka eesti emigrantide üle. ..Imperialismi teenritele" ei meeldivat, et noor generatsioon kodumaal „on alatiseks võtnud omaks nõukogude eluviisi" ning emigrandid lootvat kunagi võitjatena tagasi pöörduda. Eesti seisvat oma geograafilise asendi tõttu'^'j|latasa „antisovetliku tule all". „Vaen-likud raadiosaated" eesti keeles, moondatud „objektiivseks informatsiooniks", olevat tegelikult piraatsaated. SOOME RAADIO MEELEHÄRMIKS Eesti parteijuht nimetab sama hingetõmbega ka võõraid TV-saateid. Need toovat maale „ar-vukalt võõraid kombeid ja ideesid". Mõeldud on Soome TV-d, mida Eestis nähakse Soome läheduse ja saadakse aru keelesuguluse tõttu. Eestlased, kes ainsatena Euroopa-Venemaal selle privileegi omavad, on seetõttu kõige paremini, informeeritud nõukogude kodanikud. Ka siis, kui arvestada seda, et Soomfe TV ei kritiseeri N'. Liitu ega sotsialismi, on see aknaks läände. Mitte üksi poliitilised teated, vaid ka filmid, reportaazhid ja reklaami-saated toovad eestlased lääne elustiilile lähedale. Päris suur osa Vaino kaebustest käsitleb seda küsimust. Ta lisab juurde, et Tallinn sadamalinnana toob maale palju turiste. Koos turistid dega voolavati maale palju anti-so^ etlikku kirjandust." TÕRKSAD NOORED Esmakordselt pärast ligi kolm aastat kestnud vaikimist käsitles V^ino ka lendlehti streigi üleskutseks 1. dets. 1982. See jäi küll tulemusteta, ent häirib parteid veel tänapäeval. Vaino rääkis ka vastuaktsioo-nidest, selgitustöös^ masides, aga lisas juurde,iet ka vastased ei tegutse ilma^^eduta. Sageli tekivad kuulujutud, mis pole ka mingi ime kui informatsiooni ei anta. Need jutud, lisaks võõrad TV-saated, egoism, komsumimenta-liteet, mood, muusika ja sport rikkuvat noori ning see on relvaks vastase käes. Partei olevat hiljuti moodustanud komisjonj vastupropagandaks.Vaino kinnitas, et nõukogude- kompartei keskkomitee olevat selle vastu-propaganda Eestis vägq positiivselt hinnanud. iMuret tekitavad Vainole väiksemad käitised, kus parteiorganisatsioon pole küllalt tugev. Edasi kritiseeris ta käitumist noortega, keda hinnatavat ühe ja sama klishee järgi, Olevat parteifuntsionääre, kes meelsasti väldivad espemist noorte ees, kuna see olevat äärmiselt pingutav. (Järg Ihk. 3) • ! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-10-01