1985-01-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
of Canfida
Oeveloyraent
i i»
e t -f
Meie rahva kannatused
ii
(!
Second Class Mail Reglstration .No. 1354.
Nr. 1 (1818) 1985 NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 3 XXXV a^takäik
ima
STOKHOLM -r Enam kui aasta tagasi Rootsis ärahüpanud eesti
abielupaar, kelle nimesid ei avaldatud, on nüüd astunud avalikkuse
ette. Nad on 31-aaötane Aiga ja 29-aastane Svet Lepik.
Nad saabusid 26. nov. 1983 Stok-holmi
ja 6. dets. pöördusid politsei
poole ühes Kesk-Rootsi. asulas, kus
seletasid, et nende välisi|aale pääsemine
toimus GRU^teadmisel ja kaasabil.
Senini nad ei ole saanud Rootsi
võimudelt asüüli. Kuigi ajakirjandusse
jõudsid teated nende põgenemisest,
ei avaldatud senini nende
nimesid ega pilte kus näod näha.
Mõned rootsikeelsed l^ui ka eesti
lehed avaldasid kirjutijsi ärahüppaja-test
ja märkisid nende sidet GRU-ga,
mille kohta abielupaar nüüd võtab
sõna, süüdistBdes ajakirjandust ebaõigete
kuulduste levitamises. Kuna
ka „Meie Elu" avaldas Rootsis ilmunud
sõnumeid, toome kokkuvõtlikult
uut informatsiooni ja seletusi.
ESIMENE KONTAKT-VASTULÜUR-
GA
Ülo Ignatsui;utles neid „Eesti Päevalehele",
üteldes muuhulgas:
„A. 1974 sai Aigar Lepik kutse sõjakomissariaati.
Seal võttis teda vastu
ohvitser, ke^kü^itl^tfeda tülevi-'
kuplaanide kohta. Kas kavatseb ta'
edasi õppida, mis töö teda huvitab?
Kui Aigar vajaks abi, oli ohvitser
valmis omakorda teda aitama — riigi
huvides. Aigar sai nädal aega järelemõtlemiseks.
Seekord vaistas Aigar eitavalt. Pärast
kirjutas ta paberile peale, et ta
pole kunagi ohvitseri kohanud. /
Möödus aastaid, "^igar ei kuulnud
sõjakomissariaadist midagi. Vahepeal
taotles tä korduvalt väljasõidu-luba,
et sugulasi Rootsis külastada.
Kolm korda vastati sellele eitavalt.
Siis saabus uus kutse Jjõjakomissa-naati.
;
Kui ma sinna jõudes nägin sama
ohvitseri möödunud korrast, sain
kohe aru, milles asi seisab, jutustab
Aigar Lepik „Eesti Päevalehele". —
Seekord tutvustas ta ennast täiesti
ametlikult. Ta oli mereväe vastuluure
ohvitser, mis tähendab^et ta kuulus
GRU luureorganisatsiooni.'
NAD TEADSID KÕIKE
— Ta hakkas esitama küsimusi,
. mis näitasid, et ta taadis minust kõike;
samuti teadis ta et mu naisel on
uus töökoht ja et talle seal meeldis.
Siis viis ta jutu Rootsi peale. Kuigi ta
esitas küsimusi selle kohta, millal
minu sugulased'olid Rootsi tulnud,
märkasin kohe et ta juba seda kõike
teadis. Pärast küsis ta, kas ma ikka
tahan Rootsi sõita ja andis mõista, et
võib-olla saab tema mind aidata —
kui mina aitan neid. Sainjälle mõtlemisaega.;
— Kuigi andsin vaikimislubaduse,
arutasin ina kogu asja korralikult
naisega läbi, ^
Siin räägib naine Sveta vahele:
— Me saime aru, et siin on võimatu
edasi elada. Kui juba nii käiakse
peale, siis ei jäeta enam/jahule. Kas
nõustud nendega koos töötama või
sol ei ole enam lootust tuleviku suh-
•. t e s.
' Aigar: .
— Me otsustasime, et kui meid lastakse
koos Rootsi, siis teesklen koostööd.
Ega me siiski eriti ei uskunud,
et v^lja pääseme, aga olimje sattunud
väga raskesse olukorda.
AASTA OOTAMIST
Nii pääsesidki Aigar ja Sveta Lepik
Rootsi 1983. a. lõpus. Nüüd on
nad juba aasta aega elanud ühes
asulas Kesk-Rootsis. aga nende asüü-litaotlus
on ikka veel rahuldamata.
Sugulased on neid küll aidanud, aga,
nagu Sveta ütleb: '
— Kui saaksime ,.uppehällstill-standi",
siis alles saaksime hakata
normaalselt elama. Praegu pole me
midagi.' See on raske psüühiline
press, oleme ühiskonnast välja lülitatud
; ..
Sveta on praegu 29-aastane. Ta on
pärit Võrust ja töötas Eestis teenin-duskombinaat,,
Välk" juures jalatsite
mudelerina. Aigar, kes 31-aastane,
on pärit Tallinnast. Ta töötas EKE
Eesti Kolhoosiehitus] Projekti juures
insenerina. Peamiselt tegele.s ta
elamute projekteerimisega.
Pärast seda, kui Aigar oli nõustunud
GRU-ga koos töötama, pidi ta
kord kuus käima lühikesel ..väljaõppel".
/-Alguses esitas ohvitser küsimusi
minu enda kohta. Ilmselt usaldas ta
mind. Hiljem hakkas ta rääkima eestlaste
tegevusest Rootsis. Olin niivõrd
närviline, et ma täpselt enam kõike ei
mäleta. Pingutasin ennast, et mitte
•oma julügti vahele jääda. Ma mäletan,
et nimelati Militsat ja Arvo Hormi^
Organisatsioonidest tuleb mul
meelde Eesti Komitee, Eesti Rahvusnõukogu
ja Rootsi Eestlaste Esindus.
Ta rääkis ka nende organisatsioonide
oma.vahelistesf lahkhelidest, see oli
talle ilmselt meelejärgi.
Aigar ja Sveta Lepik ootavad juba CEsam kui aasta otsust, kas nad
saavad jääda Rootsi.
mis ka „SvenskaDagbladetis" edasi
anti. See tekitas ka mõningate eestlaste
hulgas umbusku;
VEAD KUULDUSTES.
•Missugused olid siis põhilised vead
kuulujuttudes ja eeskätt ,,Svenska
Dagbladeti" artiklis?" 'Aigär Lepik
selgitab:
— Minule polnud tehtud ülesandeks
siin teeselda ärahüppamist. Pidin
ainult Rootsiga tutvuma, et võibolla
tulevikus siin teisi ülesandeid
täita. Nende hulgas võinuks ka kuu-uda
eestlaste spioneerimine. Aga
esialgu pidin ainult Eestisse tagasi
pöörduma. Teiseks ei tohtinud ma
oma naisele midagi oma ülesandest
rääkida. Ta polnud üldse asjasse segatud.
Kolmandaks ei pidanud ma
seekord teostama mingit eestlaste
kaardistamist.
Sveta:
— Siia tulles tahtsime nii kiiresti
kui võimalik politseisse minna, et
kohe pääseda GRU ülesandest.
• - - Usutles: ÜLO IGNÄTS
kohustavad meid
tegutsema
Äfaratas ei seisa paigal. Ta
veereb järjest edasi. Ligi kaks
generatsiooni oleme viibinud
paguluses ja saatuse tuuled
kandsid meid nelikümmend
aastat tagasi laiali üle merede
ja maade. Kuid Esto *84 kujunes
pagulaseestlastele jälle
kokkutulekuks ja eesti vaimujõu
võimsaks väljenduseks,
mis tiivustas meid rahvuslikus
koostöös.
Kanada eestlaste ühiskond
oma orgänisatsioonidejga ja Esto
'84 Peakomiteega eesotsas
võttis enda peale suure vastutusrikka
ülesande. Sel puhul
olgu meenutatud, tänatud ja
tervitatud kõik need kaasmaalased,
kes IV Ülemaailmseid
(Eesti Päevi nii edukalt
korda viisid! |
Oma eel- ja järelmõjuga annavad
Ülemaailmsed Eesii
Päevad ühtlasi tohutu tõuke
eesti organisatsioonide tegevusele
selles suures koostöös.
Veel kõige olulisem — „Esto'd"
on suurimaks. rahvuslikuks
elamuseks meie noortele.
Kuigi siinsed noored on lahutatud
põlisest kodupinnast,
oleme ikkagi seotud isademaa
külge tuhande nägematu niidiga.
Neid niite ei suuda purustada
okupatsiooni julm võim.
Aidaku neid sidemeid tugevamaks
köita meie kangelaste ja
vangistatud vabadusvõitlejate
vaim ja eeskuju.
Eesti rahvuslikku tööd kandvate
ja välisvõitlusega tegelevate
organisatsioonide tööd
püütakse ka kahjustada, truud
sidemed kodumaaga rikkuda.
N. Liidu ametnikud organiseerivad
n.n. „sõprusliikumisi ja
kultuuri-sõpruse üritusi", mille
avaldusvorme näeme aegajalt
ametlike kultuursidemete
sildi all.
Meie ei lase end mitte meeli-,
tada provokatsioonide ohvriks.
Meie ei lase oma kokku-
' kuuluvustunnet häirida, ega
organisatsioonide vahel head
koostööd rikkuda. Ning ei lase
iaas Leival — EKN esimees
Foto — S. Preem
meie selgitustööd diskrediteerida
ega õiguse eest võitlust
kompromiteerida ühelgi vabadust
häirival ja inimeste väärikust
alandaval teguviisil. 1984
aastal N. Liidu funktsionääride
plaanid eriti Vancouveris ei
toonud mitte kavatsetud tulemusi
totalitaarsele võimule.
Meie vabaduse tahe on osa
eesti kultuurist ning olgu meie
ühiseks püüdluseks hoolitseda
selle eest, et me ise ei lase neid
autentseid, vabu sidemeid
ikestatud kodumaa rahvaga
lõtvuda. Meie kodumaa raske
saatus suunab me silmad tulevikku
ja meie rahva kannatused
kohustavad meid tegutsema,
et mitte kaduda ajaloo
taustalt.
Kõikidele kaasmaalastele,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
nimel, soovin rohket edu,
võitlusvaimu ja parimaid tervitusi
uueks aastaks!
LAAS LEIVAT
EKN Kanadas esimees
•„KÄITUMISÕFETUS 65 :
— Lõpuks^rääkis ta, kuidas peaksin
käituma. Ma pidiniRootsis või-'
malikult palju ringi sõitma. See oli
täiesti loomulik, kuna mul on mitmel
pool sugulasi. Ma pidin ennast näitama
täiesti passiivselt, ise mitte midagi
ette^võtma.
— Me pidime ka mõista.andma, et
me olukorraga Eestis rahul ei ole ja et
pooldame eestlust: Rootsis. Kui üritustele
kutsutakse; pidime algul vastu
punnima, aga plärast siiski minema.
Kirjandust võisime küll lugeda
kohapeal, aga pidime keelduma kaasa
viimast. Ta toonitas korduvalt, et
see käik on ainult esimene, tulevikus
ma pääsevat jälle välismaale^
Sveta: >
— See oli õudne, hirmus tunne, et
nad olid meid 8 aastat selliseh jälginud.
Kui me 24. novembril möödunud
aastal.laeval.e läksime, kartsime
ikka veel. Mine tea,.kes veellaeval
on.-. .• ' • -
26. novembril saabusid nad Stok-holmi.
Nii pea, kui nad olid sugulaste
hulgast leidnud sobiva tõlgi, läksid
nad politseisse. See toimus 6. ^et-sembril
ühes Kesk-Rootsi asulas.
Esimesel korral andsid nad oma passid
ära. Kolm päeva kuulati neid üle
kohaliku politsei poolt ja kolm kuud
— märtsis —
Jõuluõhtul, kui eesti perekonnad
kogunesid säravate jõulupuude
juurde^oli ühe kaasmaalase maja
pime ja tühi. 66-aastane lesk Anita
on
,,The Toronto Sun" avaldas 24.
detsembril pikema kirjutise, mille
pealkiri küsib: „Kus ta viibib jõulude
ajal?"
Anita Tamboom on kadunud juba
enam*kui kuu aega. Ta jättis maha
oma kaks kassi, viis pensionitshekki
ja rahaga täidetud ümbrikke mitmes
kohas laiali. Politsei ei ole teda leid-nud,
kuigi tema käekott, milles 40 c
raha, leiti linna'lääneosas. Järelpärimised
haiglates, närvihaiglates ja
surnukambrist ei ole andnud tulemusi.
tema sõber ja tulumaksu-nõuand-ja
Helle Rannik ütles lehe kaastöölisele
Christie Blatchford'ile, et kui
laps oleks kadunud, täidaks see lehe
esikülje.
korda teda nähti ühel pühapäeva õhtul,
kui naaber viis talle lõunasöögi.
Päev või paar hiljem naaber, kel oli
võti, läks vaatama ja leidis, et ta on
kadunud.
Mõjukas nõii6 baltlaste
deporteerimise küsimuses
litsei poolt.
Märtsikuust saadik pole nad midagi
enam politseist kuulnud. Üha raskema
närvipinge all ootavad nad vastust
Sisseränriuametist. Nende advokaat
soovitab rahulikult oodata. M i dagi
ei juhtu ega juhtu.
Lepikud ei tahtnud senini astuda
avalikkuse ette, kuna nad on kartnud,
et omaksetele Eestis võib sellest
..Svenska Dagbladeti" artiklist
nende kohta raskusi tulla. Pärast esimest
katkeski kirjavahetus sugulastega
Eestis. Aga tegelikult polnudki
neil teist võimalust "kui ära hüpata,
kuna Aigar mingil tingimusel ei tahtnud
hakata eestlasi reetma.
Aga nende diskreetne käitumine
kutsus esile ebaõigeid kuulujutte,
Anita Tamboom on olnud kadunud
ka varem, vahel südalinnas, vahel
oma abikaasa hauale minnes,
kuid alati lühikest aega ja tavaliselt
koju toodud politsei poolt. Kui tema
vaimne olukord muutus halvemaks
•ja mitmed arved jäid tasumata, tehti
'Wellesley haiglas, kus Anita Tamboom
oli välispatšiendiks, dokument
(vorm nr. 20), et ta pole võimeline
oma majandusasju ajama ja Mental
Health A c f i alusel Ontario hooldusasutus
(public trustee's office] võttis
üle asjaajamise. •
Tema naaber Annie Bell ütles, et
juba enne seda Anita Tamboom kujutas
ette, et teised tahavad tema maja
ära võtta ja tõsta ta tänavale. Ühel
märtsikuu õhtul oli ta oma pakkidega:
väljas ja seletas, et kuna maja
võetakse ära, tahab ta osa oma asju
minema visata. Anita Tamboomi abikaasa
suri neli aastat tagasi ja möödunud
jõuludest alates ta muutus
unustajaks, Kutsus teed jooma, kuid
ei lülitanü sisse veekatelt. Viimast
Tema maja Ida-Torontoson-korras
ja ootab perenaist. Höoldusasutis on
maksnud arved ja korraldas regulaarse
kütteõliga varustamise. Kui ta
pöördub koju tagasi, korraldatakse
talle toitlustamine kas majaäbilise
saatmise või toidu saatmisega „Meal
on Wheels" >poolt. Ta saab elada oma
majasjcuna arst ütleb, ei ole ta mitte
vaimuhaige.
Ajaleht märgib, et kadunud lapse
puhul rakendatakse otsimissüsteem
— poIitseibüUetäänid, pildid tv-is, ot-simisaktsioonid
ja üleskutsed informatsiooni
saamiseks. Sellist süsteemi
ei ole kadunud vanade inimeste
otsimiseks, ainult murelikud naabrid
ja sõbrad "helistavad politseile ja teevad
järelpärimisi.
Anita Tamboom on 5 jalga 2 tolli
pikk, kaalub umbes 115 naela, tumehallide
juustega, siniste silmadega.
Ta kõneleb ingliskeelt märgatava-aktsendiga
ja tõenäolikult kannaü
pikka mantlit ja prille. .
NEW YORK (ME) - Euroopa Julgeoleku
ja Koostöö Konverentsi
USA-poolse Kongressi komisjoni
esimees-b.B. Fascell saatis neil
päevil välisminister G.P. Shultzile
ametliku kirja seoses eestlase Karl
Linnase deporteerimise küsimusega.
D.B. Fascell juhib selles välisministri
tähelepanu lahkuminekule
— mis ilmneb USA ametliku
välispoliitika ja võimalike aktsioonide
vahel.
Minu tähelepanu on eesti rahvusest
USÄ-s eluneval hr. Karl Linna-sel,
keda võibolla lähemal ajal de-porteeritakse
N. Liitu. Kuna ma
näen, et tema küsimust on jälitanud
Kohtuministeerium, siis ma respekteerivalt
nõuan, et teie selgitaksite
kohtuministrile USA poliitikat
Läti, Leedu ja Eesti N.Liitu anas-tamise
mittetunnustamises. Balti
rahvaste liikmete N. Liitu deporteerimise
kavatsus on vastuolus
USA kauaaegse vastava välispoliitikaga
— mida mina tugevalt toetan,"
kirjutab mõjukas Helsingi
Akti ja järelvalve küsimustega tegeleva
USA parlamentaarse komisjoni
esimees Dante B. Fascell, kes
ka juba varemalt on korduvalt ja
tunnustusväärselt toetanud okupeeritud
Balti riikide inimõiguste
ja vabadusküsimuste pinnalt tõusetunud
probleeme.
NADALAKROONIKA
Eestlane sai surma
liiklusõnnetuses
Möödunud nädalal said liiklusõnnetusel
surma 26-aastane Mike
Kullik ja 17-aastane John Aspen-leider.
16-aastane Chris McDowell
viidi haiglasse raskete vigastustega.
Mike Kullik, kes elas Mississau-gas,
oli oma kinnise kerge veoautoga
neljapäeva õhtul koos kaasasõit-jatega
teel kuiitr. 5 haruteel sõiduk
ei peatunud ja põrkas kokku maanteel
nr. 24 sõitva suure veoautoga
ghelburne lähedal. Kergem veok
läks kraavi ja süttis põlema. Suure
veoki juht ei saanud vigastada.
OTTAWA — Praeguse valitsuse
peaminister, ministrid ja teised
tähtsad isikud on kasutanud valitsuse
lennukit oma 45 päevase valit-suseoleku
ajal 54 korral ja kulutanud
selleks maksu-maksjate raha
$345,000. Seitsmel korral on olnud
erilennuki kasutajaks peaminister
Mulroney. Peaministri arvates ei
ole siin veel mingi erilise ülekuk-tusega
tegemist.
MOSKVA — Nõukogude valitsus
ülendas lennuväe marssaliks
Alexander Koldonovi, kelle otsesel
korraldusel tulistati alla Lõuna-
Korea reisilennuk 1. sept. 1983.
Lääne vaatlejate arvamine, et N.
Liidu õhukaitseülem Koldunov sattus
ebasoosingusse pärast Korea
lennuki allatulistamist, ei osutunud
õigeks.
OTTAWA — Kanada uue valitsuse
õigusminister Elmer MacKay
võttis vastu ajaleht „SUN" toimetuselt
35,474 sedelit, millega lehelugejad
nõudnid surmanuhtluse
taastamist. 999 lugejat olid surmanuhtluse
taastamise vastu. Minis-ter
mainis, et tema isiklikult oi
suurmanuhtluse taastamise poolt,
nagu 80% rahvast, kuid valitsus ei
rutta surmanuhtluse arutlusele
võtmisega praeguses olukorras,
kuna lahendamist vajavad teised,
palju hädalisemad küsimused.
TORONTO - Üürikontrolt jääb
püsima ja ei kuulu lõpetamisele ka
siis, kui üürid tõusevad üle $750
praeguste juhtnööride kohaselt.
Selle ettepaneku tegi valitsusele
komisjon ja valitsus aktsepteeris.
TORONTO - Viimasel ajal kahjuga
töötanud Dominioni suuräri
president teatas, et läbirääkimised
on käimas Dominioni suuräri müümiseks,
kas tervikuna või üksikute
äridena. Kindlamaks ostjaks peetakse
Loblaw suuräride presidenti
Dave Nickori. Omanike vahetus
Oominionis teostub 1. jaan. 1985.
mnni
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 3, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850103 |
Description
| Title | 1985-01-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | of Canfida Oeveloyraent i i» e t -f Meie rahva kannatused ii (! Second Class Mail Reglstration .No. 1354. Nr. 1 (1818) 1985 NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 3 XXXV a^takäik ima STOKHOLM -r Enam kui aasta tagasi Rootsis ärahüpanud eesti abielupaar, kelle nimesid ei avaldatud, on nüüd astunud avalikkuse ette. Nad on 31-aaötane Aiga ja 29-aastane Svet Lepik. Nad saabusid 26. nov. 1983 Stok-holmi ja 6. dets. pöördusid politsei poole ühes Kesk-Rootsi. asulas, kus seletasid, et nende välisi|aale pääsemine toimus GRU^teadmisel ja kaasabil. Senini nad ei ole saanud Rootsi võimudelt asüüli. Kuigi ajakirjandusse jõudsid teated nende põgenemisest, ei avaldatud senini nende nimesid ega pilte kus näod näha. Mõned rootsikeelsed l^ui ka eesti lehed avaldasid kirjutijsi ärahüppaja-test ja märkisid nende sidet GRU-ga, mille kohta abielupaar nüüd võtab sõna, süüdistBdes ajakirjandust ebaõigete kuulduste levitamises. Kuna ka „Meie Elu" avaldas Rootsis ilmunud sõnumeid, toome kokkuvõtlikult uut informatsiooni ja seletusi. ESIMENE KONTAKT-VASTULÜUR- GA Ülo Ignatsui;utles neid „Eesti Päevalehele", üteldes muuhulgas: „A. 1974 sai Aigar Lepik kutse sõjakomissariaati. Seal võttis teda vastu ohvitser, ke^kü^itl^tfeda tülevi-' kuplaanide kohta. Kas kavatseb ta' edasi õppida, mis töö teda huvitab? Kui Aigar vajaks abi, oli ohvitser valmis omakorda teda aitama — riigi huvides. Aigar sai nädal aega järelemõtlemiseks. Seekord vaistas Aigar eitavalt. Pärast kirjutas ta paberile peale, et ta pole kunagi ohvitseri kohanud. / Möödus aastaid, "^igar ei kuulnud sõjakomissariaadist midagi. Vahepeal taotles tä korduvalt väljasõidu-luba, et sugulasi Rootsis külastada. Kolm korda vastati sellele eitavalt. Siis saabus uus kutse Jjõjakomissa-naati. ; Kui ma sinna jõudes nägin sama ohvitseri möödunud korrast, sain kohe aru, milles asi seisab, jutustab Aigar Lepik „Eesti Päevalehele". — Seekord tutvustas ta ennast täiesti ametlikult. Ta oli mereväe vastuluure ohvitser, mis tähendab^et ta kuulus GRU luureorganisatsiooni.' NAD TEADSID KÕIKE — Ta hakkas esitama küsimusi, . mis näitasid, et ta taadis minust kõike; samuti teadis ta et mu naisel on uus töökoht ja et talle seal meeldis. Siis viis ta jutu Rootsi peale. Kuigi ta esitas küsimusi selle kohta, millal minu sugulased'olid Rootsi tulnud, märkasin kohe et ta juba seda kõike teadis. Pärast küsis ta, kas ma ikka tahan Rootsi sõita ja andis mõista, et võib-olla saab tema mind aidata — kui mina aitan neid. Sainjälle mõtlemisaega.; — Kuigi andsin vaikimislubaduse, arutasin ina kogu asja korralikult naisega läbi, ^ Siin räägib naine Sveta vahele: — Me saime aru, et siin on võimatu edasi elada. Kui juba nii käiakse peale, siis ei jäeta enam/jahule. Kas nõustud nendega koos töötama või sol ei ole enam lootust tuleviku suh- •. t e s. ' Aigar: . — Me otsustasime, et kui meid lastakse koos Rootsi, siis teesklen koostööd. Ega me siiski eriti ei uskunud, et v^lja pääseme, aga olimje sattunud väga raskesse olukorda. AASTA OOTAMIST Nii pääsesidki Aigar ja Sveta Lepik Rootsi 1983. a. lõpus. Nüüd on nad juba aasta aega elanud ühes asulas Kesk-Rootsis. aga nende asüü-litaotlus on ikka veel rahuldamata. Sugulased on neid küll aidanud, aga, nagu Sveta ütleb: ' — Kui saaksime ,.uppehällstill-standi", siis alles saaksime hakata normaalselt elama. Praegu pole me midagi.' See on raske psüühiline press, oleme ühiskonnast välja lülitatud ; .. Sveta on praegu 29-aastane. Ta on pärit Võrust ja töötas Eestis teenin-duskombinaat,, Välk" juures jalatsite mudelerina. Aigar, kes 31-aastane, on pärit Tallinnast. Ta töötas EKE Eesti Kolhoosiehitus] Projekti juures insenerina. Peamiselt tegele.s ta elamute projekteerimisega. Pärast seda, kui Aigar oli nõustunud GRU-ga koos töötama, pidi ta kord kuus käima lühikesel ..väljaõppel". /-Alguses esitas ohvitser küsimusi minu enda kohta. Ilmselt usaldas ta mind. Hiljem hakkas ta rääkima eestlaste tegevusest Rootsis. Olin niivõrd närviline, et ma täpselt enam kõike ei mäleta. Pingutasin ennast, et mitte •oma julügti vahele jääda. Ma mäletan, et nimelati Militsat ja Arvo Hormi^ Organisatsioonidest tuleb mul meelde Eesti Komitee, Eesti Rahvusnõukogu ja Rootsi Eestlaste Esindus. Ta rääkis ka nende organisatsioonide oma.vahelistesf lahkhelidest, see oli talle ilmselt meelejärgi. Aigar ja Sveta Lepik ootavad juba CEsam kui aasta otsust, kas nad saavad jääda Rootsi. mis ka „SvenskaDagbladetis" edasi anti. See tekitas ka mõningate eestlaste hulgas umbusku; VEAD KUULDUSTES. •Missugused olid siis põhilised vead kuulujuttudes ja eeskätt ,,Svenska Dagbladeti" artiklis?" 'Aigär Lepik selgitab: — Minule polnud tehtud ülesandeks siin teeselda ärahüppamist. Pidin ainult Rootsiga tutvuma, et võibolla tulevikus siin teisi ülesandeid täita. Nende hulgas võinuks ka kuu-uda eestlaste spioneerimine. Aga esialgu pidin ainult Eestisse tagasi pöörduma. Teiseks ei tohtinud ma oma naisele midagi oma ülesandest rääkida. Ta polnud üldse asjasse segatud. Kolmandaks ei pidanud ma seekord teostama mingit eestlaste kaardistamist. Sveta: — Siia tulles tahtsime nii kiiresti kui võimalik politseisse minna, et kohe pääseda GRU ülesandest. • - - Usutles: ÜLO IGNÄTS kohustavad meid tegutsema Äfaratas ei seisa paigal. Ta veereb järjest edasi. Ligi kaks generatsiooni oleme viibinud paguluses ja saatuse tuuled kandsid meid nelikümmend aastat tagasi laiali üle merede ja maade. Kuid Esto *84 kujunes pagulaseestlastele jälle kokkutulekuks ja eesti vaimujõu võimsaks väljenduseks, mis tiivustas meid rahvuslikus koostöös. Kanada eestlaste ühiskond oma orgänisatsioonidejga ja Esto '84 Peakomiteega eesotsas võttis enda peale suure vastutusrikka ülesande. Sel puhul olgu meenutatud, tänatud ja tervitatud kõik need kaasmaalased, kes IV Ülemaailmseid (Eesti Päevi nii edukalt korda viisid! | Oma eel- ja järelmõjuga annavad Ülemaailmsed Eesii Päevad ühtlasi tohutu tõuke eesti organisatsioonide tegevusele selles suures koostöös. Veel kõige olulisem — „Esto'd" on suurimaks. rahvuslikuks elamuseks meie noortele. Kuigi siinsed noored on lahutatud põlisest kodupinnast, oleme ikkagi seotud isademaa külge tuhande nägematu niidiga. Neid niite ei suuda purustada okupatsiooni julm võim. Aidaku neid sidemeid tugevamaks köita meie kangelaste ja vangistatud vabadusvõitlejate vaim ja eeskuju. Eesti rahvuslikku tööd kandvate ja välisvõitlusega tegelevate organisatsioonide tööd püütakse ka kahjustada, truud sidemed kodumaaga rikkuda. N. Liidu ametnikud organiseerivad n.n. „sõprusliikumisi ja kultuuri-sõpruse üritusi", mille avaldusvorme näeme aegajalt ametlike kultuursidemete sildi all. Meie ei lase end mitte meeli-, tada provokatsioonide ohvriks. Meie ei lase oma kokku- ' kuuluvustunnet häirida, ega organisatsioonide vahel head koostööd rikkuda. Ning ei lase iaas Leival — EKN esimees Foto — S. Preem meie selgitustööd diskrediteerida ega õiguse eest võitlust kompromiteerida ühelgi vabadust häirival ja inimeste väärikust alandaval teguviisil. 1984 aastal N. Liidu funktsionääride plaanid eriti Vancouveris ei toonud mitte kavatsetud tulemusi totalitaarsele võimule. Meie vabaduse tahe on osa eesti kultuurist ning olgu meie ühiseks püüdluseks hoolitseda selle eest, et me ise ei lase neid autentseid, vabu sidemeid ikestatud kodumaa rahvaga lõtvuda. Meie kodumaa raske saatus suunab me silmad tulevikku ja meie rahva kannatused kohustavad meid tegutsema, et mitte kaduda ajaloo taustalt. Kõikidele kaasmaalastele, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel, soovin rohket edu, võitlusvaimu ja parimaid tervitusi uueks aastaks! LAAS LEIVAT EKN Kanadas esimees •„KÄITUMISÕFETUS 65 : — Lõpuks^rääkis ta, kuidas peaksin käituma. Ma pidiniRootsis või-' malikult palju ringi sõitma. See oli täiesti loomulik, kuna mul on mitmel pool sugulasi. Ma pidin ennast näitama täiesti passiivselt, ise mitte midagi ette^võtma. — Me pidime ka mõista.andma, et me olukorraga Eestis rahul ei ole ja et pooldame eestlust: Rootsis. Kui üritustele kutsutakse; pidime algul vastu punnima, aga plärast siiski minema. Kirjandust võisime küll lugeda kohapeal, aga pidime keelduma kaasa viimast. Ta toonitas korduvalt, et see käik on ainult esimene, tulevikus ma pääsevat jälle välismaale^ Sveta: > — See oli õudne, hirmus tunne, et nad olid meid 8 aastat selliseh jälginud. Kui me 24. novembril möödunud aastal.laeval.e läksime, kartsime ikka veel. Mine tea,.kes veellaeval on.-. .• ' • - 26. novembril saabusid nad Stok-holmi. Nii pea, kui nad olid sugulaste hulgast leidnud sobiva tõlgi, läksid nad politseisse. See toimus 6. ^et-sembril ühes Kesk-Rootsi asulas. Esimesel korral andsid nad oma passid ära. Kolm päeva kuulati neid üle kohaliku politsei poolt ja kolm kuud — märtsis — Jõuluõhtul, kui eesti perekonnad kogunesid säravate jõulupuude juurde^oli ühe kaasmaalase maja pime ja tühi. 66-aastane lesk Anita on ,,The Toronto Sun" avaldas 24. detsembril pikema kirjutise, mille pealkiri küsib: „Kus ta viibib jõulude ajal?" Anita Tamboom on kadunud juba enam*kui kuu aega. Ta jättis maha oma kaks kassi, viis pensionitshekki ja rahaga täidetud ümbrikke mitmes kohas laiali. Politsei ei ole teda leid-nud, kuigi tema käekott, milles 40 c raha, leiti linna'lääneosas. Järelpärimised haiglates, närvihaiglates ja surnukambrist ei ole andnud tulemusi. tema sõber ja tulumaksu-nõuand-ja Helle Rannik ütles lehe kaastöölisele Christie Blatchford'ile, et kui laps oleks kadunud, täidaks see lehe esikülje. korda teda nähti ühel pühapäeva õhtul, kui naaber viis talle lõunasöögi. Päev või paar hiljem naaber, kel oli võti, läks vaatama ja leidis, et ta on kadunud. Mõjukas nõii6 baltlaste deporteerimise küsimuses litsei poolt. Märtsikuust saadik pole nad midagi enam politseist kuulnud. Üha raskema närvipinge all ootavad nad vastust Sisseränriuametist. Nende advokaat soovitab rahulikult oodata. M i dagi ei juhtu ega juhtu. Lepikud ei tahtnud senini astuda avalikkuse ette, kuna nad on kartnud, et omaksetele Eestis võib sellest ..Svenska Dagbladeti" artiklist nende kohta raskusi tulla. Pärast esimest katkeski kirjavahetus sugulastega Eestis. Aga tegelikult polnudki neil teist võimalust "kui ära hüpata, kuna Aigar mingil tingimusel ei tahtnud hakata eestlasi reetma. Aga nende diskreetne käitumine kutsus esile ebaõigeid kuulujutte, Anita Tamboom on olnud kadunud ka varem, vahel südalinnas, vahel oma abikaasa hauale minnes, kuid alati lühikest aega ja tavaliselt koju toodud politsei poolt. Kui tema vaimne olukord muutus halvemaks •ja mitmed arved jäid tasumata, tehti 'Wellesley haiglas, kus Anita Tamboom oli välispatšiendiks, dokument (vorm nr. 20), et ta pole võimeline oma majandusasju ajama ja Mental Health A c f i alusel Ontario hooldusasutus (public trustee's office] võttis üle asjaajamise. • Tema naaber Annie Bell ütles, et juba enne seda Anita Tamboom kujutas ette, et teised tahavad tema maja ära võtta ja tõsta ta tänavale. Ühel märtsikuu õhtul oli ta oma pakkidega: väljas ja seletas, et kuna maja võetakse ära, tahab ta osa oma asju minema visata. Anita Tamboomi abikaasa suri neli aastat tagasi ja möödunud jõuludest alates ta muutus unustajaks, Kutsus teed jooma, kuid ei lülitanü sisse veekatelt. Viimast Tema maja Ida-Torontoson-korras ja ootab perenaist. Höoldusasutis on maksnud arved ja korraldas regulaarse kütteõliga varustamise. Kui ta pöördub koju tagasi, korraldatakse talle toitlustamine kas majaäbilise saatmise või toidu saatmisega „Meal on Wheels" >poolt. Ta saab elada oma majasjcuna arst ütleb, ei ole ta mitte vaimuhaige. Ajaleht märgib, et kadunud lapse puhul rakendatakse otsimissüsteem — poIitseibüUetäänid, pildid tv-is, ot-simisaktsioonid ja üleskutsed informatsiooni saamiseks. Sellist süsteemi ei ole kadunud vanade inimeste otsimiseks, ainult murelikud naabrid ja sõbrad "helistavad politseile ja teevad järelpärimisi. Anita Tamboom on 5 jalga 2 tolli pikk, kaalub umbes 115 naela, tumehallide juustega, siniste silmadega. Ta kõneleb ingliskeelt märgatava-aktsendiga ja tõenäolikult kannaü pikka mantlit ja prille. . NEW YORK (ME) - Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi USA-poolse Kongressi komisjoni esimees-b.B. Fascell saatis neil päevil välisminister G.P. Shultzile ametliku kirja seoses eestlase Karl Linnase deporteerimise küsimusega. D.B. Fascell juhib selles välisministri tähelepanu lahkuminekule — mis ilmneb USA ametliku välispoliitika ja võimalike aktsioonide vahel. Minu tähelepanu on eesti rahvusest USÄ-s eluneval hr. Karl Linna-sel, keda võibolla lähemal ajal de-porteeritakse N. Liitu. Kuna ma näen, et tema küsimust on jälitanud Kohtuministeerium, siis ma respekteerivalt nõuan, et teie selgitaksite kohtuministrile USA poliitikat Läti, Leedu ja Eesti N.Liitu anas-tamise mittetunnustamises. Balti rahvaste liikmete N. Liitu deporteerimise kavatsus on vastuolus USA kauaaegse vastava välispoliitikaga — mida mina tugevalt toetan," kirjutab mõjukas Helsingi Akti ja järelvalve küsimustega tegeleva USA parlamentaarse komisjoni esimees Dante B. Fascell, kes ka juba varemalt on korduvalt ja tunnustusväärselt toetanud okupeeritud Balti riikide inimõiguste ja vabadusküsimuste pinnalt tõusetunud probleeme. NADALAKROONIKA Eestlane sai surma liiklusõnnetuses Möödunud nädalal said liiklusõnnetusel surma 26-aastane Mike Kullik ja 17-aastane John Aspen-leider. 16-aastane Chris McDowell viidi haiglasse raskete vigastustega. Mike Kullik, kes elas Mississau-gas, oli oma kinnise kerge veoautoga neljapäeva õhtul koos kaasasõit-jatega teel kuiitr. 5 haruteel sõiduk ei peatunud ja põrkas kokku maanteel nr. 24 sõitva suure veoautoga ghelburne lähedal. Kergem veok läks kraavi ja süttis põlema. Suure veoki juht ei saanud vigastada. OTTAWA — Praeguse valitsuse peaminister, ministrid ja teised tähtsad isikud on kasutanud valitsuse lennukit oma 45 päevase valit-suseoleku ajal 54 korral ja kulutanud selleks maksu-maksjate raha $345,000. Seitsmel korral on olnud erilennuki kasutajaks peaminister Mulroney. Peaministri arvates ei ole siin veel mingi erilise ülekuk-tusega tegemist. MOSKVA — Nõukogude valitsus ülendas lennuväe marssaliks Alexander Koldonovi, kelle otsesel korraldusel tulistati alla Lõuna- Korea reisilennuk 1. sept. 1983. Lääne vaatlejate arvamine, et N. Liidu õhukaitseülem Koldunov sattus ebasoosingusse pärast Korea lennuki allatulistamist, ei osutunud õigeks. OTTAWA — Kanada uue valitsuse õigusminister Elmer MacKay võttis vastu ajaleht „SUN" toimetuselt 35,474 sedelit, millega lehelugejad nõudnid surmanuhtluse taastamist. 999 lugejat olid surmanuhtluse taastamise vastu. Minis-ter mainis, et tema isiklikult oi suurmanuhtluse taastamise poolt, nagu 80% rahvast, kuid valitsus ei rutta surmanuhtluse arutlusele võtmisega praeguses olukorras, kuna lahendamist vajavad teised, palju hädalisemad küsimused. TORONTO - Üürikontrolt jääb püsima ja ei kuulu lõpetamisele ka siis, kui üürid tõusevad üle $750 praeguste juhtnööride kohaselt. Selle ettepaneku tegi valitsusele komisjon ja valitsus aktsepteeris. TORONTO - Viimasel ajal kahjuga töötanud Dominioni suuräri president teatas, et läbirääkimised on käimas Dominioni suuräri müümiseks, kas tervikuna või üksikute äridena. Kindlamaks ostjaks peetakse Loblaw suuräride presidenti Dave Nickori. Omanike vahetus Oominionis teostub 1. jaan. 1985. mnni |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-03-01
