Meie Elu = Our life, July 19, 1979

              su ur ette-laiendavad
Ihetust rau
|e taguste
idega
Isuurettcvõtted püüa-
[-.oduktsioonile- leida.
• turge, arvestamata
•ja majanduslikke ta­is
ell ega hiljem võivaci -
.«riikide kaubandus-lioki
külastused on
igapäevaseks,
•ka väiksemad ven-
«eisvalt osa, arvesta-müüdavad
vabrikuU-piuu
kaup tuleb anda .
:lemaksuga( millest
temuscd näitavad, vii-korstnasse
kirjutada '
ic võlgade eest vastu-
Iide põrnad valitsusec
/ad summad tule vae,
t-sja taskust siis kao-
:ja ega müüja.
I irovintsivalitsus ui
dabloki kaubandus
io.oks.jate liigaga, saa-iduse
esinduse Veiiõ
[.riikidesse, . • • •
Ld Ontario Provints..
|use liikmed • "köü;
sindajatega ci jõua '
lähker vasil! võtmisi
mate tegelaste, poolt;
hinduse' juhataja an- •
|ele intervjuu, müles .7
miljonitesse-dollari­ni
'müügi tehingutest
|d;piiramanist turgu-
.-'' :. .';: >'-'•'•-' . •
:a laenu surutakse.
|i Venemaa nõus kui--'
Kanada -.osakonna - "
Imüüa Venemaale 5
iturbiine.kui ta seda.
landril ja ta .rõõmus-,
satelliitriigid on vu­ti
meie tehnika kõr-r
• i .
[õiki kaubalepingute
esemeid ei nimeta-.'..-
.vall kuuluvad neea
[le. •
|al kevadel saadelak-gatsioon
jälle Vene­ta
uusi saadusi miili-'
|d esindatud.
esindajad avalda-"
[rio provintsivalitsu-.'
)leks need tehingut/",
tunud.
Hans Kivi
Ipetajate
[ihingu
usest
Keskühingu .teg e-'
•kendus peamiselt
seminari 150-aasta-
Imisele. Seda tehti,
misest mahukama
lumbri (26) väi ja­lava
'juubelikoosvii-fsega.
.
kinnitamist võeti
uus tegevuskava,
seedi korraldamist
Ituses õpikute
kasutamise kohta
ühinguid ja koo-noortele
sobivate
'.eoste kogumisele
leidub, kuid 'kus
enam vajadust,
[uevusaastaks va li­ites
4— Henno Ki-
- Johan ,-linge r-
L i l Laan, vätissek-
>reer, abiseknetäi
äekur — -Marje
iliiam Muld, arhi-
-•ametita liige
. juhatusliik-mt
•• Silveus; Ingrid
Vaks. Revisjoni-mne-
Mari Ask
a Hilda. Mai
s.er
anxt
Ilusa kesksuve päeva pärastlõunal,
reede, 19. juuil 1940. a. tuli kommu­nistliku
-.1 Väres-Barbaruse valitsuse
siseminister Maksim Unt soömusau-tode
saatel Viimsi tallu/arreteeris
seal talu peremehe kindral Johan
Laidoneri ja sõitis temaga linna, õl­lepruuli
tänavale 6.
Siin teatati kindralile ja tema abi­kaasale
Mariale et nad kahe tunni
järele valmis oleksid reisuks Nõuko­gude
Liitu. . . j '
Kindrali, küsimusele, kas ärasõi­duks
ettevalmistuse aega ei võiks pi­kendada,
Vastas Unt järsult:. „Mina
seda ei luba!"
4. septembril ,1941. a. Helsingist
Tallinna jõudnud kolonel Villem
Saarsenile ; jutustasid: Laidoneride
majaabilised, kaks vanemat naisle-
. rahvast, milline .kirjeldamata kurb­mäng
oli pererahvaga jumalagajät­mine.
'
Kui proua Maria nuuksudes läbi
pisarate küsis — „Kas meil tõesti
kusagilt pole loota abi?" vastas Lai-
- doner: rahulikult: Ei ole!"
. - Kindral seisatas väljas auto juu­res,
heitis valusa pilgu oma istuta­tud
roosmeenaikiele, aitas abikaasa
autosse, rohelised väravad avanesid
, la sulgusid pererahvale igaveseks...
I.aid.onerid asetati Ülemistel teise
klassi vagunisse,, mida valvasid kuu-
'inildujatega relvastatud punaarmee;-
'. lased. .;'/. ,
Narvat läbistades seisis ühe akna
mures. Eesti Vabariigi. Sõjavägede
Ülemjuhataja kindral Johan Laido­ner.
Tema malestüskambris; tõusid
ellu lahingväljade nimed, millistest
:a nüüd möödus, ta kuivatas pisa­raid
silmis, kate tõmmati, uuesti- ak­nale
ja rong kiirendas s õ i t u . . . -
LOS ANGELES („Meie • Elu") -
Los Angeleses 1.—6. juulini aset leid­nud
XIV Lääneranniku Eesti Päevad
läksid hästi korda ja valmistasid
osavõtjaile rohkeid rahvuslikke ela­musi.
Väliskülalist saabus arvukalt
kohale juba päevadele eelnenud nä­dalalõpul.
Laupäeval, 30. juunil toi­mus
pidulik piiskoplik jumalateenis­tus
Hollywoodi luteri usu kirikus.
Suurkogunemistele omase elevuse­ga
äigas pidustuste avapäev, 1. juu­li.
Kell 10 • hommikul tolmus sini-must-
valge pidulik heiskamine; Los
Angelese linnavalitsuse hoone esisele
'Ühendriikide tähelipu kõrvale. Lipu:
heiskamise tseremooniast võtsid
koos abikaasadega osa aukonsul
Ernst Laur.. Los Ängelesest, konsul
Aksel Linkhorst, Eesti Rahvuskomi­tee
ühendriikides esimees Juhan S i
monson, Eesti .Organisatsioonide
Liit Läänerannikul esimees Bruno
Laan j.t. Esitati ka vastavad linna-ja
maakonnavalitsuse proklamatsi­oonid
XIV; LEP^de puhul..
Päevade ametlik avamine toimus
pidustuste pea-asukohas, Loyola Ma-rymount
ülikooli maaalal. Ilmastiku­tingimused
jäid soodsaks kõikide
ürituste jooksul, mõnusa päikese­paistega
ja jahedate' õhtutega. Ava-'
pidustused ülikooli „Sunken Gar-avas
tuntud
et USA läbib- praegu õlikriisi ja ma­jandusolukorra
tõttu ülimalt karde­tavat
aega oma. ajaloos., kritiseeris
kõneleja teravalt SÄLT I ja II kon­verentse
ja nimetas Nõuk. Liidu pa­haloomulist
kasvamist SALT I ala­tes.
„Polnud üldsegi vajadust kokku,
lepeteks kõigi lepingute rikkujaga",
ütles Robert. K. Dornan. Ta ründas
teravalt Jahe Fondat ja küsis, kus
on nüüd Fonda ja ta mõttekaaslaste
vastühääled • protesteerimas tuhande-te
inimeste uppumis- ja näljasurma
vastu Lõima-Hiina kallastel.
Järgmisena tutvustas. A. Kalm Ees­ti
Rahvuskomitee Ühendriikides esi­mees
t Juhan Simonšpni, kes oma
kõnes ütles kokkuvõtlikult järgmist:
Eestlaste suurkokkutulekud on nel­ja
generatsiooni kohtumiskohaks.
Soome lYiüüb Venele
pf*yrfciew
HELSINGI (M. E . V - Paar aastat
kestnud kauplemisel N. Liiduga ^ai;
soome äri Rauma-Repöla Oy tellimi­se
putiflaevadele. Teine . soome äri
Wärtsilä,. kelle peaeau samasugune
puuri ae v peab nüüd teist •maade
tellimisi ootama;
Puurlaevu valmistab Rauma-Repo-la
kokku kolm ja need on ette näh­tud
töötama väga rasketes olukorda­des
arktilistes vetes. Laevad tööta­vad
iseseisvate üksustena nii, et nei;
on. võimalik pool aastat jää keskel
õli puurida. Veeväljasurvelt -on laev
umbes 7000 dwt ja tal on võimalik
40 kraadilises pakases puurida. Teh­nika
võimaldab ka, töötada 600 meet­ri
sügavusega vees. Laevu ei saa kind­lasse
kohta ankrustada, vaid need pü-
Ajaloo otsustavail tundidel on geme- .. .. .. ... . . . . . . . . . . .
ratsioonide vaheline üksühe mõist- swad.vi.e iuhl1m,spropdlrabjl 2-,
meetri täpsusega; oliaugii kohal elekt-ronarvutide.
abil. Mootorid töötavad
kogu aeg ning laev pöörab oma käi--
la •automaatselt lainetele ya-sui. K iu
näiteks jäämägi.ähvardab,1 suudakse
laev koi me minuti kestel oma kohalt
ümber -paigutada. Parast seda orien-
.TELEGRAMM .MOSKVAST :
Esimene teade' Nõukogude Liidust
oli . telegramm Moskvast Aleksei
Kruschevskile õllepruuli tänavale 6
Tallinn: ,.Jõudsime hästi Moskvasse
Laidoner". Aleksei Krusehevski oli
Maria Laidoneri vennapoeg, kelle
Laidonerid adopteerisid Nõukogude
Liidust pärast oma^pojäMihaeli sur­ma.
Ta õppis Tartu Ülikoolis, oli an­dekas
klaverimängus, arreteeriti 5.
augustil 1941. a. ja tema jäljed kadu­sid
teadmatusse, .
22. juulil 1940. a. Laidoner kirjutab
kasupojale Tallinna: „Meid .paiguta­ti
elama ühte suvilasse Moskva lähe­dal,
kuni valmib meile elamiseks
määratud koht".
„01eme mõlemad hea tervise juu­res.
See on meie kohta kõik. Nüüd
Sinust ja meie Tallinna asjadest. Sa
tead, et töötamine mõjub Sinule ka­rastavalt,
nüücl pole aeg, et mittemi-dagi
teha. Püüa saada tööle Kiviõlis,
võib olla aitab dr. Wendt ehk Merits.
' Viimsis on kõik: usaldatud valitseja
Kalkuni kätte, kes on kogenud mees
põllumajanduses. Mis puutub linna
majja siis ma tahaksin, et meie kor­ter
jääks meie päralt, samuti möö­bel.
Maali ja Liisi võivad seal elada
nii kaua kui soovivad, ma tasun nen*
de palga,
. Kirjutan iseda, eeldades et teie juu­res
kõik on endiselt korras, aga kui
peaks tulema muudatusi, siis mui­dugi
mina siit ei saa midagi ette nä-
. ha. . -
Sä tead oma nõrkusi, aga Sul on
küllalt enesekriitikat ja kui ometi
midagi iäheb teisiti — ära lange oma
tu juga.mitte, vaid püüa jätkata ener-
. suiselt töötamist.
Kui ma pidin Ippetama töötamise
jäid minule meie koerad sõpradeks
ja nende puudumist1 tunneme siin
valusasti, aga ometi kaasa võtta neid
- polnud võimalik.
Meile.üteldi et võime oma asuko­hal
töötada loma arariägemise järele,
. selleks.( vajan oma raamatukogust,
raamatuid,. ka lubati järele, saata
mööblit, aga meie ei vaja seda, kuna
lubati mööbliga ja meie kähe va j a-
• dus on lihtne.
Ühte palun — korralda- meie asja­dega
..minult '.ait ud.juhtnööride ko­haselt.
Kui võimalik, jäägu kõik as­jad
.oma kohale, r
Just. praegu kuulsime raadips, et
Tallinnas oli juba eile toimunud suu­red
.riigikorra muudatused, loodan,
et kõik -möödus rahulikult, see oh
minu arvates loomulik ja mida rahu­likumalt
ja kiiremini 'kõik sünnib
seda parem. Silita meie .koeri ja. ole.
ise-tubli."
Kindral kurdab tervise halvenemi­se
üle ja märgib, et ta.viie aasta ke.s-!
tel võttis osa kahest sõjast, ilma et
ainsatki päeva olnuks haige jä. la­manud
voodis. On- kogemata teinud
katki termose, mis nende elus män­gib
siiurt osa. Palub eriliselt rõhuta­des
selle vajadust, Muretseda ja saa­ta
uus termos.
22. 09. 1940/ ;': \ .
Pikem.kiri Kruschevskiie maksu­de
küsimuses, need on esimese pool­aasta
eest kõik makstud, kuid Lai­doner
ei tea kuidas uus riigivõim
nendes asjades temasse suhtub ja ei
tea selletõttu teha olukorrale vasta­vaid
korraldusi, vaid soovitab Kru­schevskile
toimetada vastavalt Ees­tis
kujunenud nõuetele.
teine võtab, selle uuesti ara. Nn oli
ka minuga. . '
Aga lõppude lõpuks ma, vaatan
kõigi nende varandusi iste küsimuste:
peale rahulikult ja külmavereliselt,
aineline vara on inimesele ainult
niipalju tarvis, et see võimaldab te­male
rahulikult elada ilma teisi kaas­kodanikke
ja ühiskonda tülitamata,"
„MEIL .ON SIIN. RASKE'; ;
Edasi mainib kindral Laidoner
oma ausameelset -teenistust Eesti
Vabariigi ja SSSR suhtes teades, et
tema isiklik saatus on seotud Eesti
saatusega.
Kindral puudutab veelkord Viiru­si
talu ja linna maja olukorda kuhu
ta pani oma tööst vabad tunnid;ja
Lisaks on k i r i proua Maria Laido- päevad, aga ka oma teenitud jä lae-neritt,
kes tervitab Maalit ja Liisit,
palub neid jääda elama endiselt oma
ruumi ja hoida maja asju..
Maria Laidoneri telegramm Aleksei
Kruschevskile Tallinn:
„Telegrafeeri kas on lootust saada
raamatuid ja sooje asju Külmeta­me
ja sellest haigestüme"
Laidoneri telegrammi Kruschevskile
Tallinn:
Ei saa enam ajalehte f elli uuesti
aasta lõpuni kas või üheainsa Laido­ner.
(i
"aul, piiskop K.
-^-O. Haamer
TERVIS
18. septembril 1940 kindral kirju-.
tab Kruschevskik maksude korral
damiseks võtta Scheeli pangast 4.30.0
krooni. Edasi pikem korraldus kind­ralile
marssal Voroshilovilt 1939. a.
kingitud puhastverd araabia hobu
se kohta. Laidoner ei taha seda
müüa, väid soovitab anda riikliku
hobusekasvatuse1 asutusse „Torisse"
või „Vorbusesse".
Laidoner soovib hobusega toimeta­da
nõnda, et sellega- ühenduses ei
oleks kulusid..
2. -oktoobril 19%®."ä.-
VIIMANE KIRI. . . .
3. aprilliM941i a.
Kindral Johan Laidoneri viimne
kiri Pensast Aleksei Kruschevskile.
(Eestikeelne).
Kirja alguses Laidoner märgib, et
pole ammu kellelegi kirjutanud ega
ka kellegilt kirja saanud, ka mitte
Alekseilt. Oletab, et ehk tema nime-le
ei lasta kirja läbi, ehkki Moskvas
temale kinnitati kirjavahetuse vaba­dust
nagu isal SSSR kodanikul. Vii-mane
Aleksef kiri oli septembrist
1940. v '
Laidoner teatab, et -kõik saadetud
asjad tulid, heas korras kohale, ainult
kaks. veini pudelit olid läinud, katki.
Vermuti 'pudelist on ligi pool ära
tarvitatud ja nad teavad et seda ku­sagilt,
enam ei saa. ,,See kõik on tü­hi
asi, peaasi et. saime sooje "riideid
ja väga tarvis olid ka toiduained.
Uue aasta.algus oli. meile eriti raske,
toas külm, sooje' riideid polnud ja
mõlemad olime haiged".
Laidoner kirjeldab kui raske on
sabas, seismine, et vähest toitu osta,
nelja kuu kestel said ainult kaks kilo
suhkrut osta. ja sedagi komandatuti­ri
lahkel -kaasabil! -.. . •'.-'.-•;,
Eriliselt suureks rõõmuks olid
raamatud: ' " . . - •
„Mina ei mõista ilma raamatuta
elaüa ja tädi niisamuti! Ehkki Nõu­kogude
Liidus ilmub häid •raamatuid
aga Pensas neid saada ei;ole."
;; Kindral kirjutab, et.kogu tema va­randus
on pandud aresti alla 30Ö.000
krooni võla katteks, missugust võla
olemist ta kindlasti eitab.
• Laidoneril ei ole vähematki võima­lust
selles asjas kuidagi tagajärje­kalt
reageerida. '••'
„Mina olen elus mitu rumalust tei­nud
ja üks nendest on et võtsin rii­gilt
autasuna maatüki.
.Valitsuselt, ei tasu üldse autasu
vastu võtta — üks valitsus annab ja
natud raha. 1
„Raskelt on kahju isiklikest asja­dest,
raamatutest, riietest ja pesust,
mida hädasti vajatakse Pensas kus
midagi osta ei saa, sellel lihtsal põh­jusel
et siin seda ei ole.
Kuid mis on selle varanduse väär­tus,
võrreldes vabaduse kaotusega!!!
;'Nii siis armas Aleksei, kõik
need varanduslikud küsimused on
tühine tape 'võrreldes peaküsimuse­ga,
see ön et oleme väljasaadetud
oma kodumaalt ja oleme kaotanud
vabaduse. Meil on siin raske, sest
võõras inimene närbub siin varsti
nii vaimselt kui füüsiliselt.
Meile tädiga on elu olnud raske,
viimane löök oli kõige raskem, aga
omas hinges oleme ka sellest üle
saanud. Meie oleme kaotanud kõik,
mis meil oli aineliselt/tunneme siin
end täiesti üksi kõikidest maha jäe­tuna,
meie ei tea midagi tuleviku
kohta aga läheme oma saatusele vas­tu
täiesti -'rahulikult, meie oma saa­tust
siin kuidagi muuta ei saa.
• Meie siin assimileeruda ei saa, sest
liiga palju omast elust, jõust, tööst
oleme pühendanud Eestile ja seda ei
saa minevikust välja visata. Ma ei
tunne ennast kellegi vastu süüdla­sena
ja see võimaldab minule täieli­ku,
hingelise rahu."''•-.'
Kindral -lisab juure, et elektrivool
pole nii tugev et õhtuti võiks kuulata,
raadiot või lugeda ja kirjutada. ;
„Aga pole viga — päevad lähevad
pikemaks ja pime aeg lüheneb! Veel
kord terviseid meilt mõlemilt.
I. Laidoner -.
Edasi on kaudsete andmete najal
teada,;, et kindral Johan- Laidoner
mingi kohtu otsusega a. 1941 suve
mõisteti 25 aastaks sunnitöö laag­risse
ja viidi Pensast kuhugile Ir­kutski
oblastisse.
Seal olevat tema 1952, aastal Nõu­kogude
teadete järele surnud. (EN
Entsüklopeedia andmeil 13. märtsil
1953, Toim.)
Kremli valitsejatelt polnud oodata
seda inimlikkust, et-nad oleksid Ees­timaa
suure poja saatnud viimsele
puhkulele isa, ema ja vendade kõr;
vale Maakoguduse' kalmistule Valu­oja
kaldal Viljandis tema kodulin­nas.
Kogu eestlaskond maailmas
kummardab tundmata künka juures
Siberis!
.Maria Laidoner saadeti Pensast
ühte sovhoosi Moskva oblastis õpe
tarna klaverimängu. Ta oli õnnetul
kukkumisel murdnud käeluu ja pidi
klaverimängust loobuma.;
Siis ta saadeti Eestisse ja paigutati
den s" muruvälj akul
noorernapõlve poliitika- ja avaliku
elu : tegelane Ärne Kalm. Avatsere­moonia,
millest võttis osa, umbes
pool. tuhat kaasmaalast, algas lippu­de
defileega. Esindatud oli 11 eesti,
oi ganisätsioonide lippu ; reast USA
läänekalda keskusest traditsioonili­seks
naelte löömise, tseremooniaks
lipüvarrastesse.
Piiskop Karl Raudsepp oma palvu­ses
meenutas' Friedrich Robert
Faehlmarini sõnu vabadusest.
Kurva teate kauaaegse Ü. E. Kesk­nõukogu
esimehe Alfred J. Anderso-ni
surmast andis üle Arne Kalm, mil­le
järele lahkunut mälestati. püsti
seismisega.
Arne Kalm, avapidustustoimkonna
esimees, tutvustas järgnevalt Eesti
Organisatsioonide Liit Läänerannikul
esimeest Bruno Laant, kes .aukülali­si
ja kogunenuid tervitades kuulutas
XIV Lääneranniku Eesti Päevad ava­tuks.
B. Laan oma sõnavõtus ütles,
et meil pole vaja oma juuri otsida,
need on meil juba rohkem kui 4000
aastat olnud Eesti pinnas.'E. Laur,
tervitades Eesti Vabariigi konsulaadi
poolt, avaldas XIV, LEP,de korralda­jaile
tunnustust ja soovis edu ning
õnne päevade kordaminekuks. Järg­misena
tervitas konsul A. Linkhorst.
Kõneleja nimetas laulupidusid kui
eestlaste, ainulaadset traditsiooni,
mida isegi vägivallarezhiim ei saa
välja juurida ja andis edasi tervituse
peakonsul Ernst Jaaksonilt.
See järele laulis LA Eesti Segakoor
Rein Neggo juhatusel:
Arne Kalm, sõna andes USA kong­ressi
liikmele Robert K. Dornanile,
nimetas, et üheks meie tähtsamaks
missiooniks : ori Eesti ajaloo kohta
õigete andmete faktuaalne esitami
ne, et ümber paisata Nõuk. Vene va
lepropagandat.
. Kongressrnees Dornan on tõeline
võitleja, kes jagab paljudes küsimus
tes eestlastega samu vaateid, öeldes
niine ja koostöö ülimalt olulised.
Salajased, häbiväärsed paktid müü­sid
40 aastat tagasivEesti^Lati ja Lee­du
Nõuk. .Liidule. Maailm ei pane
Eesti ja teiste Balti riikide saatust
tähele ja nii me oleme vajumas unus­tuse
hõlma — vaatamata, appihüüe-tele
Tallinnast, Riiast ja 'Vilniusest.
Väikestele neegrivabariikidele jaga­takse
vabadust- ja võetakse neid
Ühendatud. Rahvaste Organisatsioo­ni
liikmeiks, kuid meist kui vanadest
vabadest kultuürrähvastest ei kuule
enam keegi. Selleks peame ise; roh­kem
tegema ning . meie suurimaks
ülesandeks ongi just- ka oma noorte
kasvatamine eestluse vaimus, samu­ti
eestlaste küsimuste elustamine
ameerika avalikkuse ees. Meie siin
ootame täna, et eestlaste tegevus ei
vaibu generatsioonide vahetusega",
ütles kõneleja ja prptes.teeris Krem­li
j ui ma kod an i kc-õ i gu s le rikkumise
vastu, öeldes, et meie pole kunagi
Nõuk..Liidu kodanikud olnud. Kõne­leja
avaldas protesti ka olümpiamän­gude
vastu okupeeritud Eesti pinnal,
samuti balti, riikide ajaloo võltsimi­se
vastu Nõuk. Vene poolt.
ERKU esimehe kõnele järgnes LA
Eesti. Segakoorilt R. Neggo juhatu­sel
Mart Saare „Põhjavaim" ja Jaak
Kukke taktikepi all Enrt Võrgu:„Ees-ti
lipp". '
teerumis
tee täpse
?iab jälU
laa-
TERVITUSED
Järgnesid XIV LEP-dele oma täit
toetust andnud Los Angelese linna­pea,
linna ja maakonnavalitsuse re­solutsioonide
tutvustamised ning sa­muti
tervitused EÖLL liikmesorgani-satsioonidelt
kui ka eesti organisat­sioonidelt
üle kogu maailma. Tervi­tajate
hulgas olid ESTO 80 peakomi
tee esimees Richard Norvell, EOLL
vanematekogu Vancouveris tervitus
endiste esimeeste Ed. Kalkuni, Toivo
Laanemäe ja Boris Tesnovi allkirja­dega.
Samuti järgnesid isiklikud ter
vitused: Sydney Eesti Seltsi jä kogu
Austraalia eestlaspere nimel tervitas
Tiiu Salasoo, kes meenutas, et me
„oleme globaalne rahvas", ja et eriti
meie noored peaks seda rohkem tun­netama,
luues isiklikud sõprusvõr-gud
eestlaste vahele,, kuhu saadaksi
me oma esindajaid. ;
Kesk-Elorida • Eesti Seltsi nime
tervitas Evald Pohl, Vancouveri
Eesti Seltsi poolt esimees Arnole
Pärn, Seattle Eesti Seltsi poolt Sulev
tparaatide abil
t tagasi. "•-:''.
Puuri ae vad ehitatakse V ene
klassi, .masi.na-yõimsusega. 20000 lii..'
ja nende pikkuseks on-149,4 iii., läüir. •
seks 24 m ;ning..sügavuseks^7,3 ni.
Kokku kuue t!iisel-elektrimootoriga;
laevad.oh võimeliseni ka jää sees ojx'-'
reerima. PropeUerisüsteem tagab, ev
ka 9 m kõrguses 'lainetuses'V.päai."-
oma kohal püsib. •
Võimalik on teha merepõhja kuue
kilomeetris ügav une p uu r auk ..Satel­liitide
abil umbes "50 rri täpsusega ot­situd
puLirkoht .märgitakse esiteks
häälepoidega. Puurkohta saadakse
peale selle veel veealuse televiisori-süsteeiniga.
kontrollida.
Praegu on maailmas ainult.17-oli-'
puuiiaeva.
;t!!l!liill!HIHl!ll!llltll!IIIIillllllllllllH!itllllll!l!l!ll!!!i'!iil!]!!J
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-päranduset
V ön tulumaksuvabad.
Anketaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave
Toronto, Önt. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiniiiiuiiHiiHM
Urm, Portlandi eesti rahvusgrupi
poolt Kalle Merilo ja San Francisco
Eesti Seltsi nimel esimees Peeter
Grüner, kes ühtlasi kahetsusega
märkis,-et Lääneranniku EeSti Päe­vade
isa ja auliige John Ostrat esi­mest
korda pole võimeline raske hai­guse
tõttu seekordsetest pidupäeva­dest
osa võtma. Erakordne tervitus
auaadressiga oli saadetud Rootsist
Vancouveri. Rudolf Olljumi kaudu
Stokholmi Eesti Meeskoori tervitus­tega
EOLL-le päevade heaks korda­minekuks;
.
Järgnes EOLL, .liikmesorganisatsi-oonide
lipuvardaisse mälestusnaelte-.
löömise tseremoonia. Avamispidus­tused
„Šunken Garden" muruvälja­kul
lõppesid eesti hümni laulmisega
ja piduliku lippude ärav.iimisega.
Pühapäevase tegevuse .hulka kuu­lusid
veel täpsuslaskmine, vabakogu­duslik
jumalateenistus, mida pidas
evangelist Ende] Siitam ja omavahe­line
tutvunemine ja sõprussidemete
uuendamine ülikooli maa-alal Lair
Coffee Shop'is.
Arne Kalm Los Angelesl maakonnavalitsuse proklamatsiooniga XIV Lää
neranniku Eesti Päevade avapidustusel. Foto Edgar Igarik
Haapsalus ühte keldrituppa, kus ain­sa
aknakese läbi nägi möödakondiva-vate
inimeste jalgu. Palus saata tü­kikese
riiet akna katmiseks.
Põdes vähktõbe rinnas, opereeriti
Tallinnas ja viidi ühte vanadekodus»
se Viljandimaal. ''
Seal ta suri 12. novembril 1978. a.
ja maeti. Tallinnas vene kalmistul
oma ema ja poja Mihaeli kõrvale.
Õnnistegija võtku tema palju kan­natanud
hing Oma'Riiki!;
: Villem Saarseh („Teataja")
iq^Ameerika- •
mandri sõjameeste
: kokkutulek
Kanada E. Võitlejate Liidu 25-da-aastapäeva
puhul peetava kokkutule­ku
ettevalmistav koosolek toimus
möödunud pühapäeval Šeedriorul,
millest Hamiltoni ja Toronto ühin­gute
juhatusliikmed ja'.. Detroidi
ühingu esindaja R.'Tralla'osa võtsid.
Kokkutulek toimub 25. ..augustil, :
1979 "algusega ja kogunemisega kelf-.
12.00 päeval. Aktuse osa algab kell 4
ühise jumalateenistusega, mille peab
õpetaja E. Pahn Torontost. Aktuse
avasõna ütleb K. Tori. Aktusekõne­le
jaks on kol.ltn. Ü. Anson USA--1
Deklamatsioon, Liidia Torilt. Lõpp­sõna
;A. Jurs ja teadustajana toimib
R. Moks.
Õhtul toimub rikkalik muusikali­ne
eeskava R. Tralla üldkorraldusel.
Selles esinevad solistidena :prouad.";
Aino. Tera. jä. Hilda Sepp jt. Mängib
G.Tltali orkester. ,
Torontoit i on." kavas korraldada,
ühissõitu bussidega ja.neid, kes on
sellest huvitatud palutakse võtta
kontakti H. Kivi Travel .tel.. 4664813..
Tuleval aastal toimuva- ESTO tõt­tu
Rootsis jäävad päevad ära ja 1981.
a. toimuvad sõjam.eestepäevad tõe­näoliselt
USA-s. Selle tõttu on see­kordsed
päevad teatud määral era­korralised.
Kokkutulekule oodatak­se
kõiki endisi Eesti sõjamehi ja
nende sõpru nii kaugelt kui ka lähe­dalt.