Meie Elu = Our life, February 7, 1980

              i
•m
Iie Elu" nr. 6 (1564)
r.ud veel ükski loom, isegi
jke, sisse tulnud, aga suu-
[ulil oli see naljaasi. Ainult
:kuks oli ta. liiga suur.
litumilne vist metšälulidele-iuo\
või oli see luuaga jä-le
liiga haavav — me ei
|id enam.
V. A. Kimberg-Kotkas
laljaviluks
il on lips ja lipsunõel.
)le mina temale seepärast
sugugi õel.
ii luba mul siduda tema
lipsu sisse sõlme
lutada peegli ees kulme.
f\ on sulaselge, et; isa seda
selle juures teeb;
häda! minul tuleb välja
ka veel keel
see msi pahurat moodi,
IU käsi midagi teeb,
)he appi — teate küll —
seesamane... see.
tegumood pole kuigi ilus,
[lipsu seon ma endale ette
väga harva ~ ja noh, nii
naljaviluks. —
Oskar Ehaste
Orav
on väikesed aga hoolsad
|Nad. jooksevad kiirelt ja
puudel ühelt oskalt teise-.
jci on vahest ka väga valla»
koguvad nad endile toidu-
|id: Nende peamine söök on
ja pähklid. Kõik oravad
oma tagavarad talveks,
'äljas on külm ja lumi ka-f.
on nendel ikkagi midagi
sest" võtta.
!)n ka lemmik-oravr Ma toi-pähklitega.
Ta saab meilt
süüa, et tal polegi' muret :
\metuskapi" pärast. Vahest
mlle, nagu tema mõtleb, et
[us ongi teda söot.a Kui ta
lub ning seal veidi ootama
mtub ta kurjaks, kui meie
festi ei teeni. Ta ei lähe meie
jlt kunagi tühja kõhuga ära,
ta meie toitu pungis lõüga-lugile
mujale. Ma ei ole veel
| jälgida kuhu ta need suu-
>ib. .•
i i . •-.
Mronto E. S. Täienduskool
[Eesti Õpetajjate Ühingu
iile Reikman. Toimetuse
Lve., Toronto, M4R 1T8
nt
„Meie Elu" nr. 6 (15
intiiiiiiiiiiiiiHitiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiuiiiiiniiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiü
I Kyfissidetagyne ies^i
s
Pensionäride Klubi tervišvõimlemise ring'! koosviibimine Eesti Majas •neljapäeval," 31 jaanuaril. Taga
tatud käsitööd. All paremal: Peeter Sõrra mängib akordioni.
valmis- |
Haamer §
Pensionäride klubi tervišvõimlemi­se
ringi koosviibimine neljapäeval,
31. jaanuaril Eesti Majas oli vaata­mata
pakasele, rahvarohke (300) ja
tujuküllane. Avasõnas R. Sõrra ter­vitas
koosviibijaid ja andis lühikese
ülevaate Tervišvõimlemise Ring'i te­gevusest.
Võimlejate eesmärgiks ei
ole mitte medalite saamine, vaid
oma tervise hoidmine ja parandami­ne,
vastavalt igaühe võimetele. Ringi-liikmete
vaniis on 65—85"aastat. Töö­tatakse
kahes grupis, igal esmaspäe­val.
Instruktoriteks on Ingrid Saar
ja Astrid Kalmar. Võimlemisring on
saanud ka riiklikku toetust New Ho-rizonilt
($5300.—) kelle esindaja Cat-herine
Dowdäll oli ka koosviibimi­sel
aukülaliseks.
Dr. J. Roos kõrvutas kahe tuntud
arsti arvamist tervisest ja selle hoid­misest.
Herophites — Aleksander
Suure ihuarst arvas, et 'kui tervis
puudub, siis selle vastu ei saa võidel­da.
Südamearst dr. Sheenanl algatu­sel
ja propageerimisel on äga eriti
70-ndate aastate jaksul „tervisvõim­lemine"
muutunud populaarseks.
11-aastane Peeter Sõrra mängis
akordionil Nevin'i „Narcissus", M.
Härma „Tuljak'u" ja tehniliselt
nõudliku Deani .,Ay-Äy-Äy". saades
kauakestva aplausi ja Pensionäride
Klubi abiesinaiselt, E. Loosbergilt
tunnustuseks ja tänutäheks pakike­se,
•': :
Tervisvöimlemist demonstreeris
grupp võimlejaid Astrid Kalmari ju­hatusel
ja E. LiigandT klaverisaatel
näidates, et võimlemise sihiks on
hoida keha paenduvaria.
Ettekannete viimaseks numbriks
oli R. Sõrra poolt koostatud lavas­tus:
„Veidrad Kauboid", mis kutsus
esile koosviibijate naerulagina ja ap­lausi.
.;
Tervišvõimlemise ringi liikmed po­le
mitte ainult virgad võimlejad, vaid.
ka virgad käsi töötegijad tööd viie-värvilise
loterii rohkearvulisteks või­tudeks
olid maitsekalt ja hästi val­mistatud.
Võitude hulk oli ka suur,
nii et peagu iga teine loos võitis,
Kohvi juurde pakutud küpsised ja
piru'kad olid samuti ririgiliikmete
küpsetamiskunsti tulemused.
iljonidraydri snbo I aha
.Ontario provintslparlamendi opositsloöeijuht dr. :Stiiart.
Smith algatab kehtiva korra muutmist raudrimba taha minevate
pärandite osas, mis ei arvesta küllalt parandaja sooviga. Ühe arves­tuse
kohaselt summad, mis lähevad pärandina Kanadast välja ula-aastas
12— 14. miljoni
Informatsioonis üteldakse, et
probleem kerkib nii testamendi j ärg-
. se kui ka seadus järgse pärandamise
juures Tda-Euroopas asuvatele sugu­lastele.
Testamendi täitmisel pärand
muudetakse sularahaks Kanada dol-laritesi
millest ainult väike osa jõuab
sugulasteni pärast N. Liidu esindaja­te
tasude ja lõivude mahaarvamist.
Pealegi maksetakse summad välja ,
rublades, mis maksva kursiga ei kat­ta
dollarite reaalväärtust. Paljud on
seepärast oma testamentides näinud
ette erifondid, millest soovivad lasta
saata pakke oma sugulastele; raud­rimba
taha. Kui testament ei ole
koostatud eriti selleks vajalike ju-.
riidiliste nõuete kohaselt, saadakse
seda muuta. Päranduse Saajad on N.
Liidu esindajate kaudu , Kanadas
nõudnud kohtu teel nende usaldus-fondide
väljamaksmist rahas. Vaa­tamata
suurele N. Liidu tollile, on
pärandi saajal siiski.kaslikum saada
pakke.
Kui ei ole tehtud testamenti, on
nõukogude võimud oma agentide
kaudu kiired esitamas nõudmisi N.
Liidus elunevate isikute nimel. Seo­ses
sellega ori kahtlusi ja arvamisi,
et see polnud elust lahkunu soov ja
ta ei osanud seda ette arvata,
Liberaalide erakond seepärast
taotleb, et Ontario elaniku surma
korral kohtud ei võtaks vastu päran­di
nõudeid võimalike pärijate poolt,
kes elavad raudrimba taga. See ei ta­kista
aga jätmast pärandit N. Liidus
elunevatele sugulastele testamendi­ga.
.
Samuti soovivad muuta korda, nii
et juhul kui testamendiga on antud
juhised kuidas pärandit üle kanda
raudrimba' taga asuvatele sugulaste­le,
Ontario kohtud austaks erinõude
tekkimisel pärandaja tahet, mitte pä­randi
taotlejate arvatavaid soove.
••«illiga
Jt - iDEUCÄTESSEN.
281 DANFORTH AVE. — Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi­sed.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap.
reedel 9—7, laup 9—3.
Esmaspäeval suletud.
;e minuga enne kui hakkate
uut autot ostma/'
— uued autod
veoautod.
Müügid ja rentimine.
321 Lakeshore Rd. W. Mississaüga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
•. > s -
parim öiianfui;juhul
SÄÄSTKE karu$mhk-asemete
ostmisel!
Julge varoku/f, siis
Toronto ülikooli tutvustamiseks
etnilisele ajakirjandusele korraldati
vastuvõtt etnilistele ajakirjanikele
Massey Collegels 29. jaan. põhimõt­tel
„teretulemast võõrad"; Kohal oli
kümmekond ülikooli õppejõudu val­mis
seletuste andmiseks — ja kah­juks
samapalju etniliste ajalehtede
esindajaid, sest teisipäev on kõige
kibedam tööpäev etniliste ajalehte­de
toimetustele. Pakuti kohvi, suu­pisteid,
mitmesuguseid jooke ja tut­vustati
väljapandud informatsiooni­ga
etniliste rahvusgruppide kohta.
Marvi Ricke •Heinola oli üldihfor-matsiooni
andjaks Toronto Ülikooli
kohta. Ta nimetas Ülikooli „!innaks
linnas", ülikool võtab oma alla suu­re
osa kesklinnast ja omab 70 aka­deemilist
osak )nda. Ülikool on huvi­tav
ajalooliselt ja arhitektuurilt ja
kujunenud turistide huvipunktiks
Toronto kesklinnas. Arvestades seda
Ülikool korraldab suvekuudel tasu­ta
ringkäike ülikooli hoonetes turis­tidele
ja kohalikele organisatsiooni­dele.
Lähemat informatsiooni saab
tel. 978-5000 ja 978-2103,
Ulatuslik Ülikooli juures on keelte
õpetamise osakond, õppekursus! an­takse
rohkem kui 20 keeles, nende
seas ka eesti keeles. Instruktoriks
eesti keele alal on Vello Salo. Re­gistreeritud
on 20 õpilast. Kursuse
käendajaks on ;Ä'ABS (Ässociation
for the Ädvaneement of Baltic Stu-dies).
Kursusest osavõtt maksab
$110 aastas* Kursus on mõeldud nen­dele,
kes soovivad saada põhjaliku­mat
teadmist eesti keele kohta sõnas
ja kirjas. .
Ülikool korraldab ulatuslikult loen­guid
etno-kultuurilisel alal „EthnO'
cultural Events". Juhatajaks on Mar­vi
Ricker-Heinola, Tel. 978-6564. Ku­ni
14. märtsini on kavas 49 loengut,
näitust või filmi ülikooli õppejõudu­de
poolt, nendest mitmed väljaspool*
•Kanadat. •
u ü s , , M E I E ELU" tellifiB aitab kaa­sa
sisukamale ajalehel®.
Kahtlemata on male üks eestlaste
lemmiksportidest elles eriti popu­laarne
ja laialt narrastatud eesti koo
Iides. Paljudest omaaegsetest kooli-noortest
on saanud tugevad maleta­jad
kes viisid meie maletegevuse
rahvusvahelisele tasemele. Meie 'ko­hustus
on male tegevuse ergutamine
eesti noorte hulgas Torontos.
Toronto Eesti Maleklubi otsustas
korraldata 4-õhtulise noorte male-kursuse
L. Joselini juhatusel. Kursus
toimub reede õhtutel alates; 15.
veebr, ja lõppedes 7. märtsil. Kursus
algab kell 7.30 p.l. ja kestab kaks
tundi. Kavas on male õpetamine ja
harjutused, ning osavõtjatele korral­datakse
võistlusmängusid.
A Üld õppekavas on osavõtjad jaga­tud
vastavalt teadmistele ja vanade
sele eri gruppidesse. Need kes va­rem
ei ole malet mänginud paiguta­takse
algajate gruppi. Kõik noored,
nii poisid kui 'ka tüdrukud, on kutsu­tud
ja teretulnud kursusele Toronto
Eesti Majas. "•.
T. E. Maleklubi jaanuarikuu turnii­ril
sai Jaak Järve 7 võimalikust 6
punkti ja on juba kolmandat korda
esikohal. Teist ja kolmandat kohta
jagasid E. Talve ja L Joselin (5 p.)
ja neljas oli V. Puna (4 p.). Osavõtsid
veel A. Kõresaar, A. Mustel, V. Pik-kand
ja E. Sarnak.
Toronto Linna „Chess 1980" avali­kul
maleturniiril võitis A. Kõresaar
auhinna ja esikoha „Unrated klassis"
saades 5-st võimalikust 5 punkti. V.
Pikkand jagas L. Horvathiga teist
kohta Etobicoke Maleklubi kiirma-le
võistlusel.
Järgmine T.E. Maleklubi male õh­tu
ja turniir, toimub 15. veebruaril
kell 7.30 p.l. Kõik malehuvilised on
osa võtma.
VÄSAÄDiriOT! P ÄL
Jüri Lina
Kõik on lubatud uutele ..paru­nitele"
— Moskva funktsionääri­dele
Eestis. Mida alatum (ehk
ka sõnakuulelikuni või siis sil­makirjalikum)
on isik, seda kõr­gemale
ta tõuseb, kui ametlikult
nimetatakse määramisi/«valimis­teks".
Ülemnõukogu ..saadikuks"
määrati 1980 jällegi Johannes
Lott, kes 1978 tõusis Tartu kom­partei
juhist kultuuriministriks
Tallinnas. Ministriks igatses ta
saada juba ammu, kuid ta arves­tas
vähemalt esimese järgu mi­nistri
kohaga, ta . soovis saada
justiitsministriks, küna oli üli­koolis
..õppinud" juurat. Siiski
polnud tema alatus veel eriti pii­sav
nõnda suure ametiposti tar­vis
ja nõnda pidi ta „leppima"
ministrikohaga, mille kohustus­te
hulka kuulub peamiselt vaid
kultuurisündmuste . puhul • kõne­de
pidamine ja lintide läbilõika-mine.
Johannes Lott
VÄLJAPRESSIMINE
Milline pn siis see „väärikas",
kes peab ..esindama" eesti rah­vast?
Tõsisemalt mõtles ta kar­jäärile
ülikoolipäevil, mil ta roh­kem
tegeles komsomolitööga kui
õppimisega. Kiiresti parteisse, ja
nõnda ta parteiorganitesse trü-giski.
Ja seal talle tundus (või
õigemini paistis ta täpselt tead­vat),
et talle on kõik lubatud.
Tõusnud kompartei Tartu lin­nakomitee
esimeseks sekretä­riks,
hakkas ta kasutama kõiki
seaduserikkumisi oma heaolu
kindlustamiseks^. Oli tal tarvis
mõnda raskesti 'kättesaadavat
asja, kasutas ta selleks välja­pressimist.
Ta teadis, et iga asu­tuse
juht on pidanud kuidagi pa-rftustama-
seaduslikkuse vastu, et
ettevõtet käigus hoida. Uurinud
välja (nuhkide abil) lähemad
andmed, kutsus ta „süüdlase"
enda juurde. Pani kõik kirja,
nõudis seletuse ja asetas kausta
oma kappi „talele". Hirmunud
direktor jäi ootama ..äikest",
kuid midagi ei sündinud. Kui
nüüd juhtus, et sellest asutusest
oli „seltsimees" Lotil isiklikult
midagi tarvis seadusevastaselt
omandada/helistas ta ..patusele"
nõudis enesele head-paremat.
Kui nüüd ettevõtte juht ehmu­nult
kostis:. „No kuulge, seda ei
tohi ju kõige parema tahtmise
juures teha!" tuletas kompartei-lane
asjaosalisele meelde kapis
seisvat ..seletuskirja"; mida pole
käiku lastud ning ei lastagi,
k u i . . .
pakkudes sokutas Lott ülikooli
ka oma poja, keda viimase koo­likaaslased
iseloomustasid käes­olevate
ridade kirjutajale kui ru­malat
ja vähe isegi kohtlast.
Ta tegutses otseselt ka äfiope-rätsioonidega.
Näiteks nõudis ta
kompartei Tartu rajoonikomi­teelt,
et nad kannaksid arvelt
maha täiesti uue sõiduauto „Vol-ga"
ning Lott ostis selle 800 rub­la
eest. Seejärel* müüs ta selle
mustal turul maha rohkem kui
kümnekordse kasu eest.
Samas polnud ta truu mees
oma naisele, nii et Tartu koore­kihis
teati hästi tema rohketest
..armuseiklustest". Tartust mi-,
histrikohale asudes jättis ta oma
naise maha. Ees uued jahiväl-jad...
Ühtaegu näitas ta Tallinna
võimumeestele oma püüdlik­kust.
Kaebas mõne estraadinäit­leja
peale, nii et too kohast ilma
jäi (liigse teravuse pärast)!- või.
keelas ära eestikeelse teksti ar­meenlaste
poolt Tartule kingitud
mälestussambal, (eestlasest kivi­raidurid
aga ei allunud Johannes
Loti käsule ning raiusid ikkagi
eestikeelse teksti.sambale) jne.
. JÄRELEVAATAJA
Üldse näitas ta ennast kui hoo­likat
ideoloogilist järelevaatajat:
jälgis isiklikult, et kuusk ei too­daks
Raekoja väljakule enne
jõulupühi, et suletaks ..kahtla­sed"
klubid (filmiklubi „Amfo"•)','
et linna „rahu" ei pääseks häiri­ma
mõtlevad inimesed, et ei le­viks
rahvuslikud väärtused ega
paljastavad andmed venelaste
purustustöödest Tartus... Te­ma
on olnud agar üliõpilaspäe­vade
keelaja ning nõudnud loo-sungitevalmistajate
ranget' vas­tutusele
võtmist. Üks tudeng
mõisteti 1968. aastal Tshehhoslo-vakkiasse
sissetungimise puhul
maalitud loosungi eest paariks
aastaks sunnitöölaagrisse.
Samas on just' Lott see, kes
'kõneleb nõnda palju inimõigus­test.
Ta oli koguni määratud
Ülemnõukogusse ..inimõiguste
'küsimustega tegelejaks" (!). Jo­hannes
Lott ise on rikkunud
kõiki Nõukogude seadusi, nii et
pole enam mõtetki rääkida inim-
" õiguste! austamisest. Säärane on
siis ..rahvasaadik" Johannes
Loti pale. Ning teda peavad vae­sed
kodueestlased ..taasvalima"
. . . Ametlikult reklaamitakse te­da
kui, eeskujulikku kommunisti..
i isu
Süües kasvab isu! Järgnesid
üha uued mahhinatsioonid. Ta
laskis ühel ülikooli õppejõul
(kelle nime jätame sedapuhku
siiski mainimata) kirjutada ene­se
tarvis väitekirja teadusliku
kraadi saamiseks. Vastutasuks
lubas ta õppejõule kohe muret­seda
kõigi mugavustega mitme­toalise
korteri. Vastuteeneid"
Eestikeelne tekst, mille Johan­nes
Lott tahtis ära keelata ar­meenlaste
mälestussambal.
liiiiiiiiiiiiiiiM
Hämmasfavicohf y-otsus
Eestis
STOKHOLM (M. E.) — 28.
sembril arutati Ülemkohtus Tallin­nas
Mart Nikluse edasikaebust val­landamise
asjus, oli ju Tartu rahva»
kohus mõistnud vallandamise sea­duslikuks,
millega aga ei nõustunud
asjaosaline. Ülemkohtus aga väideti,
et Mart Nikluse vallandamine on
siiski ebaseaduslik ning asi on antud
uuesti läbivaatamiseks Tartu rahva­kohtule.
See on kõigiti hämmastav
otsus ühelt Nõukogude kohtult, mis
seisab KGB teenistuses. Millest sää­rane
meelemuutus? Seda on raske
mõista, nagu paljusid muid asju
praeguses Eestis. Erna Tarto vallam-
..Reigi õpetaja"
Soome televisioonis
HELSINGI (M. E.) - Soome TV
esitas soome-eesti kirjaniku Aino
Kallase sulest 1926. a. ilmunud bal­laadi
taolise filmi „Reigi õpetaja".
Film esitati eestikeelses versioo­nis
ja oli tehtud Tallinn-filmi poolt.
Rezissööriks oli noor Jüri Müür, kä­sikiri
Valentin Kuik, kujundus Halja
Klaar ja muusikat esitas kammeror­kester
Eri Klasi juhatusel.
Mis puutub rollidesse, siis esile
tõuseb Elle Kull õpeta j ahärra; noore­na
naisena. Mikk Mikiver Paul Lem-peliusena
ning Mikiveri vend Tõnis
noore abiõpetajana.
damine oli aga Ülemkohtus tunnis-
Jüri Lina
•mr