Meie Elu = Our life, July 13, 1978

              miXOIÄL LIBRA.RY
Order Section* Res?» 56233,
395 Wellington Str„ J
OTTAWA, Ont. • ELA OflH-
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
.Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. 512.00, 3 k. ?8.00. ÜSA-sse: 1 a.
$23, 6 k. $12.50, 3 k. $8.50. ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. ;
Kiriposti lisa Kanadas: 1 a. $13.50,
.6 k. $6.75. Kiri- ja lennuposti lisa
USA-s: 1 a. $1450, 6 k. $7.25. Lennu­posti
lisa Ülemeremaadesse: 1 a.
$20.80, 6 k $10,40. '!
KuulutuSjhinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
Üksiknumber @ .40 <t. •
Second Class Mail Registraiion No. 1354.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-fordi
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
. • * —
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
•Asut. A. Weileri algatusel 1950.
\Tr. 28 (1483) 1978 •NELJAPÄEVAL, 13, JUULIL - THURSDAY, JULY 1 XXIX aastakäik
Kanada on vainus, uueks põhiseaduseks, leidis Ontario nõuandev komitee oma Torontos peetud konverent­sil,
millest võttis osa eestkste esindajana Valve Andre.
•V... .
Kanada peaminister P. E. Trudeau
poolt esitatud Kanadaxuue põhisea­duse
eelnõu eeldab ICaüada valitsus­süsteemis
põhilisi muudatusi. Need
on avalikkusele üldiselt teatavaks
tehtud, ning paljud ringkonnad on
jõudnud oma seisukohti ühes või tei­ses
sektoris avaldada.
; 1977. aastal jõustas Ontario pro-yintsivalitsus
h.n. Advisory Commit-tee.
on Confederationl(OACG) Kana­da
föderaalsüsteemi: hindamiseks.
Ühe olulise eesmärgina pii ettepane­kute
väljatöötamine [Ontario valitsu:
sele selle osavõtuks' f jideraal- ja pro-yintsivalitsuste
omavahelisel suhtle­misel
Kanada tuleviku küsimustes.
Progress selles sektoris on avalda­tud
n.n. Esimeses Repordis. See re-port
hõlmab soovitusi põhiseaduse
reformi -— Kanada parlamendi tei-datuste
ettepanekuid. Viimaste' osas lise esindaja poolt, kuid tõsisem aru-eriti
oli loota tugevat panust Töron- telli sel teemal jäeti targu töörühma-toskorraldatud,,
Confederation '78M de pädevusse, kuna viimaste ettekan-könverentsi
poolt. ded tutid hiljem esitamisele kirjali-
••'Konverentsi delegaatidelt eeldati kult avalikul foorumil.
varem väljasaadetud vajaliku ma­terjaliga
tutvumist, osavõttu üld-koosolekuist
kui ka aktiivset .panust
töörühmade seisukohtade väljatöö­tamisel.
Konverents toimus Yorki ülikooli
Glendon Collegei ruumides.
Ava-tervituskõne pidas Toronto
peapiiskop Gerald Emmet Garter,
kes vaatles Kanada minevikku, ole­vikku
kui ka tulevikku jätkuvalt
anglosakside ja kanada prantslaste
perspektiivis võrdsete partneritena,
sealjuures märkimata jättes, et ter­viklik
Kanada juba ammugi ei koos­ne
ainult kahest, vaid paljudest osa-se
koja — praegune senat —, Ülem-; äikest. Kõnele järgnenud küsimus-kohtu,
inimõiguste ja keeleõigüste vastuste perioodil esitati see küsi-osas
ning võimalikke .parandusmuu- mus ühe kohalviibinud etnokultuuri-
MöÖdunüd pühapäeval toimus Va- kuid suutmata, sellesse panna elu
na Andrese koguduse suvine välja­sõit
jumalateenistusega pjraost E; Le­piku
tallu, Orangeville Mono Miilis;
Seal toimub ; suveti Toronto Eesti
Äp.-Õigeusu koguduse tegevus ja tee­nistused.
Sel korral kahe koguduse
ühine jumalateenistus. Teenisid ko
gudusie vaimulikud praost E. Lepik,
õpet. A. Taul ja ülempreester E. V.
Erakordne ilus suve^lm oli toonud
ligi kolmsada osavõtjat looduslikult
kaunisse Lepikute tallu. Juba vara­kult
enne jumalateenistuse algust,
mis oli määratud kl. peale, veere­sid
autod kohale. Lai- ja vaheldusri­kas
maa-ala köitis tähelepanu ja ela­ti
kaasa haaravale' jumalateenistuse­le,
mida kaunistas Ap-õigeusu kogu­duse
koor G. Raagi1 juhatusel.
Praost Lepik rajas oma kõne 1. Moo­sese
Raamatus olevale tekstile maa­ilma
loomisest, \ mis räägib Jumala
suurest tarkusest, vägevusest ja ar­mastusest,
mis meid kõikjal ja ala­ti
ümbritseb.- Inimene, nii tark ja
arenenud kui ta ka ön, ön küll suut­nud
palju, kuid kõik see on vaid
poolik. Inimene teeb küll järele isegi
kõige pisema rohulible — tõetruu,
Õpet. Taul' viitas:sellele, mida meie:
kõike .oma igapäevases elus vajame
ja kasutame. Seda on loendamatult
palju. Kõik. see on meile antud, kuid
nii sageli unustame küsimast ja tun­netamast,
et kõik see on Jumala
poolt seatud ja antud, mida. me tä-.
nuliku: meelega peaksime vastu võt­ma.':.,-
Ääretu ja otsata Jumala tare, mil
katuseks sinine taevavõlv kust' säras
päike, vahepeal jahutav pilvesagar
ning vaimulikkude taas meenutami­ne
seda, mida igapäevases askeldu-sis
sageli kipume unustama või tähe-heiepanemata
jätma, andis jälle tun­netuse
Jumalast, kes kõik on nii kau­nisti
loonud ja seadnud. Näitas, et
Looja Jumal ei ole müüt, vaid tõeli­ne,
kes targasi juhib ja hoolt kan­nab.
•••• ,.• ••;
Teenistuse lõppedes, olid kogudus­te
daamid korraldanud suurepärase
eine. Ka toimus nende hoolel kauni­te
käsitööde loterii. Ujumisbassein
ja tennisväljak leidsid rohket kasu-:
tärnist, Ilus pühapäev, Suure Looja
rüppes, jättis unustamata elamuse.
Konverentsi teine päev, kestvusega
üle tosina töötunni, algas hommikul
Kanada keskvalitsuse föderaal-pro-vintsiaal'
vahendus-sekretär Gordon
Robertsoni sissejuhatava sõnavõtuga
teemal ..Kommentaare põhiseaduse
paranduse eelnõule". Robertson
möönas' taoliste varasemate katsete
ebaõnnestumisi, kuid eeldas kind­lasti
seekordset vajalikest muudatus­test
järelduvat vastuvõetavat refor­mi.
Robertson nimetas ka vähemus­rahvuste
Õiguste täotelu.
Seejärel esines pikema kõnega
Yorki ülikooli president, OÄCC esi­mees
H. Jan MacDonald.„Kus
oleme olnud ja kuhu läheme?" oli
küsimus, mida MacDonald esitas en­dale
.ning teistele delegaatidele ning
vastas samas, et üldistused nagu
,;vajadusV põhiseaduse relormiks">
•'.enam detsentrah^em
deratsiöoni-ümÄ
oraa aj a ära teeninud ning peab asu­ma,
nende põhiliste seisukohtade te­gelikule
rakendamisele. ..
MacDonaldi kõne järel siirduti
töörühmadesse, kus intensiivne töö
kestis õhtusöögini, pausiga ainult ei­neks
.-
Meie esindajal Valve Andrel oli
erakordne Võimalus mõtete vahe-
•' tuseks • • ;^-y''
ning etnokultuurilište gruppide hu­vide
kaitseks seisukohtade esitami­seks
väikeses töörühmas, kuhu kuu­lusid
Yorki ülikooli poliitteaduste
Professor A. M. Ruprecht, naisõigus­lane
Laura Sabia, Ontario tööminis­ter
dr. Bette Stephenson, Ontario li­beraalide
partei juht dr, Stuart
Smith, föderaalpariamendi liige Flo-ra
MacDonald j.t. Ms. MacDonald
Senaator Paul Yuzykl austamisõhtult. Vasakult pr. R, Stanbury, senaator^Richard Stanbury, pr. P. Yuzyk, E KN
abieesimees W. Pent, senaator Paul Yuzyk,"Balti' Liidu esimees L. Leivat ja senaator P. Yuzykl tütar Victoria
Karpiak. Foto — Elna Kunsla
1
Möödunud reede õhtul oli kogune- siooniliikmena NATO konverentsi-nud
Balti rahvusgruppide juhtkond dest 1972, 1974, 1975 ja 1976.
ja Ukraina esindajad „Four Seasons
Hotell", et austada senaator Paul
Yuzyk'it pttäwast. Banketist osavõt­jaid1
oli 75. Tänistäti^eniä 65. sünni­päeva
ja 15 äästat senaatoriks ole­mist.
Ta nimetati Senatisse 4. veeb­ruaril
1963 tolleaegse peaministri
John G. Diefenbakeri poolt, esinda­des
Manitobat. v
Piduliku kokkutuleku organiseeris
Balti Liit ja läbiviimir? lasus eest­laste
õlgadel. Õhtu õnn<istus hästi —
piltlikult tasuti Yuzyk iie tänuvõlg,
mida ta teinud baltlastele Ottawas
„Parlamendimäel". Yuzyk on tuntud
oma panusega Ottawas organiseeri­tud.
BäTti õhtutega. Ta ori aidanud
viia meie probleemid Kanada parla­mendi-
ja valitsusliikmete hulka.
Kes on Paul Yuzyk?
Tema eluloost loeme: On sündinud
Saskatchewanis 24. juunil 1913 ukrai­na
perekonnas. Kõrgema hariduse
saanud , Saskatchewanis, omab tea-
Okupeeritud Eestist
asus Kanadasse
möödunud aastal
Okupeeritud Eestist on möödunud
aastal immigreerunud Kanadasse 6
isikut, selgub äsja avaldatud statis­tikast
sisserändajate viimase asuko­hamaa
järgi. 1976. a. oli Eestist sis­serändajaid
7.
Kokku on Euroopast 1977 a. Kana­dasse
asunud 40.748. isikut, Aafrikast
— 6.372, Aasiast — 31.368, Austraa­liast
— 1.545, Põhja- ja Kesk-Ameeri-kast
— I4J2I8, Kariibi saartelt —
11.911, Lõuna-Ameerikast -- 7.840,
teistelt ookeani saartelt — 912. Kok­ku
oli immigrante Kanadasse
114.914.
esitas^ ^tugevaid:" vastu-argumente, j d u s l i k u l t doktori (Ph.D.)' kraadi Ja
kuid V.Andre suutis siiski töörühma
esimehe toetusel teisi liikmeid veen­da
etnilise representatsiooni tähtsu­ses
ja vajaduses uue valitsussüstee­mi'
rakendamisel ning sellisena lei­dis
see seisukoht ka töörühma re­pordis
kinnitamist ja üldkogus esir
tärnist. _
Õhtune tööperiood sisaldas ette-
Vana Andrese koguduse esimees Al-1 kanded kahelt nimekalt teadlaselt:
bert Roosti tänu vastuvõtjaile väi- dr. Jean Nõel Desmarais, Lauren-jendas
kõigi siiraid tundeid. i (Järg lk. 3)
Detroidis toimiinud Küüditamise Mälestus-aktuse korraldajad, esinejad ja aukülalised: Istuvad 1. rida vasa­kult):
leedu pr^es^er (W^
õp. dr. Mihkel Soovik, Senaator Anthony Deresihski, leedu^preester (Brooklynist) Casimer Pugevkius (o
delegatsiooni liige Valgesse Majja), aktuse kõneleja parlamendiliige Melvin L. Larsen, Algis Zaparackas (leedu),
läti õp. Valters Liventhals ja Ikestatud Komitee esimees Sigurds Rudzitis.
Seisavad 2. ridai Pana Rudzitis (läti), leedu sopran Danute Petroniene, Elizabeth Pauražas (leedu), läti muusik
Ilze Sturis, leedu fliuušik Asta Sepetys, läti sapran Ästra Kalnins, pr. ja hr. Simon (kroaatia), Gregörz Rej (poo­la),
Ivan Brucky (valge-vene), Kersti Kionka (eestf) ja komitee sekretär Raimond Tralla. Seisavad 3. reas: k0-
mitee liige Saulius Kaunelis (leedu) lati pianist Läila Upite, komitee laekur Juris Ozols (läti) leedu adv| Algir-das
Ambrose ja leedu pianist Arvydas Sepetys, Foto — H. Ludins
on momendil Ottawa Ülikooli profes­sor.
Omab ka audoktori tiitli Saska­tooni
Ülikooli poolt. Ta on paljude
kirjutuste ja raamatute autoriks, vii­mane
nendest „For Better Canada".
tema sulest on ilmunud senati polii­tilised
:juhendid teaduse, mass-mee-dia.
emigratsiooni ja välispoliitika
kohta. On olnud Litünud Rahvaste
Kanada Parlamendi delegatsiooni lii-
%e 1962; ja 1975. Esindas Kanadat
Poola 1000 aasta juubeli puhul 1966,
On osa 'võtnud parlamendi delesat-ubelif
Toronto Eesti Naisseltsi Jõekääru
Laste Suvekodu avas möödunud pü­hapäeval
25. korda oma uksed eesti
noortele eriti pidulikus• õhkkonnas.
Kohal oli peale noorte ja lastevane-m?
te teiste organisatsioonide esinda­jaid
ja endisi kasvandikke.
Lipuväljakul heisati sini-must-val-ge
laste laulu saatel ja õhtupoolikul
peeti samas juubeliaktus, mille ava-palvüse
pidas praost Ö. Puhm, ava­sõnad-..
ütles TEM esinaine H. Nõvek,
aktusekõne p^das kul^uUrrmgi esi­naine
M. Laänspo ja tervitusi ütlesid
aUpeakonsUl I. Heinsoo, krundiõma-nike
nimel V. Saluränd, ELK esinda­ja
V. Johanson, ja E.Ruberg. Aktust
kaunistas lauluga Toronto Eesti
Meeskoor Harry Toi juhatusel.
Suvekodu alustas tegevust 76 kas­vandikuga
ja järgmisse vahetusse on
r:egistreeritüd 82 last. Kasvandike
hulgas on mitmeid ka kaugemalt.
Suvekodu juhatajateks on Viive Lo.
raax- ja.Anu Firn.:..
Tema tähtsamaks saavutuseks
võib lugeda mitmekültuurilist liiku­mist
Parlamendis ja selle kohta käi­vat
otsust, mis võeti vastu Ottawas
1971. Ta pooldab Kanada uut põhi­seadust
ja on väga tugevalt seotud
Inimõiguste nõudmisega ja. seda eri­ti
Nõukogude Vene poolt kontrolli­tud
aladel. On väga suur NATO toe­taja
ja pooldab tihedat koostööd va­bade
Euroopa rahvastega/ Ta oli ka
Kanada Parlamendi . delegatsiooni
koosseisus Inimõiguste .Konverentsil
Belgradis nov. 77—veebr. 78. Ta ei
ole väsinud õigust ja vabadust nõud­mast
Vene orbiidis olevatele rahvas­tele.
'."
Aukülaliste lauas istusid
senaator Paul Yuzyk abikaasaga( te­ma
tütar Victoria Karpiak, oijskop
A. Deksnys, parlamendiliige R. Stan­bury
abikaasaga JE, V,;. aupeakonsul
Ilmar Heinsoo abikaasaga, Läti kon­sul
dr. E. Üpenieks abikaasaga, Lee­du
peaoknsul dr. J. Zmuidzinas, Lee­du
Keskesinduse juht J. Simanavi- L- ' S a k s a Pr o f - A - L o e b e r (K i e l> m
cius, Läti Liit Kanadas juht T. Kron-j külastanud N. Venet ja okup. Balti
T"TI ^ ^ ! riikide pealinnu. AAB'sl ,,Newslet-s
a
bergs, Ukraina esndaja dr. G. Farago
ja Balti Liidu esimees Laas Leivat.
; Sisuka tervituskõne pidas Laas
Leivat j t a märkis, et ei austata mit­te
ainult poliitikut ega doktorikraa­diga
filosoofi vaid austame ja õnnit­leme
väga mitmekülgset inimest, kes
on senaator, teadlane, poliitik, ühis­konna
juht, kirjanik, lehetoimetaja,
riigimees, abikaasa ja hea isa. Paul
Yuzyk on olnud meile elavaks eesku­juks
heast kanadlasest. Ukraina pä­ritoluga,
ta mõistab nende inimes­te
rõõmusid ja muresid, kes Kanada
oma uueks koduks valinud. Meie ole­me
siia. kogunenud, et austada
meest, kes .ennastsalgavalt on and­nud
oma jõu ja aja, et teha meievä-listvpitlust
palju tulemusrikkamaks.
Tema vaimustus ja juhi võimed on
aidanud kanda meie rahvusliku vä­lisvõitluse
kõrgemate tähisteni. Aus-
. tarne, teda kui veendunud võitlejat,
kes kompromisse ei tee. ; :
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo 'oma
tervituses ütles, et-' ';'
senaator Yuzyk on alati nõudnud
seadusjt inimestele ja õigust rah-
•. vastek. ' ':..;:
Tema teöd j a tegevust on, juhtinud
nii rahvuslikult kui rahvusvaheliselt
põhimõtted jä alati on ta seadnud,
põhimötted kõige kõrgemaks. Nii' au-peaköns
il kui eelkõneleja Laas Lei­vat
võre les Paul Yuzykit ukrainlas­te
süunahvuslase Taras Sevchenko-
Tervit isi tõid T. Kröribergs Läti
Liit Karadas ja J. Simanavicius Lee­du
Ühiskond Kanadas poolt. Stella
Kerson koos Siegfrid Veidenbaumi-ga
andsd juubilarile Eesti Kunstide
Keskuse poolt Abel Lee maali. Uk-ter"
nr. 6 kohaselt pn ta AABSi
(USA-s asuv balti õpetlaste koostöö
organisatsioon) juhatuse nõusolekul
arutanud1 nii Tallinnas, Riias kui ka
Kaunases ja Moskvas sealsete tead­laste
osavõtu küsimust AABSfi kon*
verentside tööst Ameerikas ja Kana­das.
Ta, on esitanud ka vastava nte-morandumi'
ja kutse Moskva akadde-raiale.
Ühtlasi on asutatud Gölum-bias
N. Vene ja Ida-Euroopa uuri-mus-
noukogu. AABSi äsja ametisse
astunud presidendiks on eestlane
prof. Ivar Ivask Oklahoma ülikoo­list;."'-
'\'\ \
Teatavasti Balti Instituut Stokhol-mis
on astunud kontakti okupeeri­tud
Baltikumiga ja kutsunud oma
üritustele lektoreid. 8 lektorit oku­peeritud
Eestist peavad Rootsis loen­guid
septembrikuus.
raina Maailmaliidu -peasekretär J;
.Shymkö:;-'tervitas - juubilari. ükramlas--
te poolt. • *
, Õhtu; kunsti lise osa'' eest hoolitses
lauluga Õnne Laikve. t a esitas „Viin,
mu unelmate' maa", „0 Mio Babbino
Caro" ja „üks ainuslõis" Jaak Kivi­ku
klaverisaatel. Viimase laulu viisi-loojaks
on L. Leivati .vanaonu, meile:
kõigile tuntud Paul'Tammeveski.
Paul Yuzyk oma tagasihoidlikus
sõnavõtus, tänas kõiki, kes teda aus­tanud.
Ta ütles, et.
austab kõiki Inimesi, kes tulnud
Kanadasse ja aidanud rikastada
seda maad
oma kogemuste jä oskustega. Sar­nast
kokkutulekut ei oleks saanud
(Järg lk. 3)