Meie Elu = Our life, August 12, 1982

              ,j^eieElu"iir.32(1693) 1982
EVELYN KOOPI ROTMIUSE VÕIML
Evkyn Koop on rütmilise võimlemise tutvustamisd Kanadas
jõudmas oma s i h i l e s e e on nüüd ette nähtud Ontario koolide
kehakasvatuse õppekavas. Äsja valmis tal vastav käsiraamat, mis
— Töötasin selle välja aasta jook­sul,
'ütles ta „Meie Elulfe" antud ju^
tuajamises. Tulbval aastal hakkan
instrueerima, võimlemisõpetajaid,
kellede hulgas ori ka rohkesti endi­seid
Kalev-Estienne võimlejaid. Ka
^mitmed eestlased. Kui materjali ko­gudes
käisin' haridusosakondades
andmeid kogumas ja koolides katse-tunde
andmas," siis näiteks konsul­teerisin
Tiiu Paaraga.
Kalev-Bstienne juht Eyelyn Koop
on ^Ontario moodsa rütmilise võimle­mise
liidu (Ontario Modern Rhyth-mic
Gymnastics Federation) deve^
lopme-nt^irektor. öppek"äva koosta^
miseks ja i^akendamiseks määrati
taile erisumma kahaks aastaks. Rütv
miline võimlemine on üks eriaine ke-hakasvatuse
õppekava raames ja se­da
on ette nähtud 16 tundi aastas.
On' tõenäolik, et õppekava raken­datakse
ka teistes provintsides, nagu
toimus Evelyn Koopr 1977. a. ilmu­nud
käsiraamatuga ,.The Basics of
Modern Pythmie Gymnastics"; mi­da
kasutatakse British Columbias ja
muujal; /õpperaamat on tõlgitud ka
pi^ntsü^e ja jaapani keelde ning ing-liikeelrie
on kasutamisel Hiinas.
POPULARISEERIJA
Eestlastelel kes Evelyn Koopi tun­nevad
peamiselt 1959. a.\ asutatud
Kalev-Estienne energilise j^ina, on
vähem teada tema tegevu^ Kanada
võimlemisliikumis^s. Tema! missioon
on Ernst Idla poolt loodiid ja ko­dumaalt
kaasa toodud' võimlemis-
EVELYN KOOP
instruktorina. Ta töötas välja esime­se
astme õppekava Ja koos Malle
Höövell ja Hille Sutfiga ka teise
astme õppekava.
kooli Ipopuläriseerida Kanadas seo­tuna
eestlaste nimega. V
Juba 1951. a. alustasid ^võimlejad
E.S.S. ,yKalevi" juures Torontos ja
hiljem asutatud Kalev-Estienne üld­tuntuks
saanud nime all. Huvi kas­vades
rütmilise jvõimlemrse vastu
arenes see ülekanadaliises ulatuses
ja Evelyn Koop oli 10 aastat moodsa
võimlemise liidu president, siis On-
) tario liidu eksekutiivdkektor ja on
nüüd piiranud oma tegevuse peami­selt
oma teoreetiliste ja tehniliste
oskuste rakendamisele rütmilise
võimlemise edutamisel. Ta on ka ra-ki^
nduriud Kanada üleriigilises tree­nerite
koolis, mis hõlmab 72 spordi-jiiki
moodsa rütmilise võimlemise
'Rütmilise võimlemise kõrval üha
enam tähelepanu pälvib võistlus­võimlemine
on saanud suurema riik­liku
toetuse, eriti kuna see on nüüd
ka järgmiste olümpiamängude ka^
vas. Kuidas jagate oma tööd nende
kahe vahel?
Evelyn Koop ütleb, et seisab raske
küsimuse ees. Ta oli Kanada esinda­jana
rida aastaid rahvusvahelise k^
mitee liige ja.jäi välja, kui boikotee^
riti olümpiamänge Moskvas. Praegu
jSUski auliige ja seotud võistlusvõim­lemisega/
millele pühendab oma tä­helepanu
Kalev-Estienne raames.
Oma elutööks ta peab siiski mood­sa
rütmilise võimlemise ralkendamist
Kanada koolides äsjavailminud õppe­kava:
alusel. •
August lõpul tähistab Yancouvejt
Eesti Ühendatud Kogudus oma 3.
aastapäeva. fegelUnilt algas töö Juba
3 aastat varem/Esbiiene ees^eelm
jumalateenistus toimus juba; Suurel
Reedell949 Mt. Oliveti Baptiki kiri­kus,
New Westminsteris. Hiljem toi­musid
jumalateenistused Grändview
Baptisti kirilms, Vancouveris. 11.
septembril 1952 registreeriti kogudus
Eesti juhendatud Koguduse nime all
23 liikmega. Praegu on liikmeid 102.
Kogudust on teeninud jutlustajatena
Osvalä õunpuu 1952—1959 ja 1960—
1962, Valde&o Kangro 1962/3 ja Artur
Proos 1959/60 ning 1963 praeguseni.
Seega täitub sellel sügisel ka kogu»
duse jutlustajal 20. aastat Vancouve-ri
koguduses.
Koguduse juubelijumalateenistu-sed
toimuvad 22.-29. augustil. Küla-lisjutlustajateks
on dr. Evald Mänd
ja juti. Herman Mäemets. Muusikali­ses
osas on külalisteks Toronto Ees­ti
Baptisti kogudus® noortekoor
Charles Kipperi juhatusel ning solis­tid.
Tänujumalateenlstus toimub 22.
augustil kell 11 hommikul ning sa»
mai õhtul kell 7 Unnab Toronto noor»
tekoor kontserdi. Jumalateenistused
toimuvad ka nädala sees igal õhtul
— väljaarvatud esmaspäev ja reede
— kell 7.30 ning pühapäeval, 29. au­gustil
kell 11 ja kell 7 õhtul, lõpp-koosolek
ning ühiskoori esinemine.
Eesti Ühendatud Kogudus Vancou­veris
on olnud paguluses üks stabüla
semaid ja edukamaid organisatsloo-m.
Kogudusel on oma nägus kirik,
laulukoorid, pühapäevakool, orkes­ter
ja noortegrupp ning siaisring Jsi
välismisjonitoimkond.
0 0
Vancouve^E kroonika
PIIIIKOP HINDAS I
Pensionärid t@gSd väifasõiciu
alati olnu^ oluline et peaproo-"
videst osa võetakse et kavatsetud
üritus hästi korda' läheks. Esto '84
läheneb ning sel aastal on Kotka­järvel
suurlaager. Tänavu aasta on
ka suurlaager mis aitab meil kõigil
ettevalmistuseks .84 laagriiks — Hõ-bejärve
1982, mis toimub 21-29. au­gustini.-
Laagri programm' on rikka­lik.
Muu tegeivusega seoses pühitse­me
jaanipäeva, vastlapäeva ning nää-ppäeva.
Tänavune laager on nõnda
organiseeritud, et te kohtate uusi
sõpru teistest rühmadest, vanuse-gruppidest
ja ka Ühendriikidest. Tul­ge,
tehke uusi' sõpru jä teeme koos
nalja. Võtke nädalane puhkus, ja
meenutage suve (ilma sääskedeta*ja
mustade ks^rbesteta) Hõbe^järve '82
Põhja-Ameerika suurlaagris.
.'Registreerimislehed on saadetud
kõikidele gaid- ja skautüksusteliiik-metele.
Kui millegipärast sina ci ole
saanud seda. siis heli'sta 766-2255, või.
kui sa ei ole registreerinud, siis tee
seda kohe! Tean, et Hõbejärve 1982
saab olema tore laager. Kohtume
Kotkajärvel.
„HõbdjärTve" gaid all-laagri juht
Meeleolupilte Jõekääru lUste Suvelcodust. Külalised noorte esinemisd laulavad poisid „Metv
sapoiste laulu". All — üks kasvandikke ®ia Iddnud kmm milh ema tahab owia hooleks võtta. Pare­mal
- mõnulemine jõe kaldal Ifoto-J.Säägi
L! 19
Päevast päeva kulgenud mitmekesine tegevus Toronto Eesti
Naisseltsi Jõekääru Laste Suvekodus jõudis kõrgpunkthü möödu­nud
laupäeval peetud Valguspebga. Nädal varem oli külalispäev,
kus ligi 400 totvunes noorteparadiisiga.
„Metsapoiste 'Laulu". Suured tüdru­kud
kandsid meisterlikult ette Lydia
'Koidula ,jKäebus" ja eesti metsa­vendade
laulu „öö pim.e" ja suured
poisid lõpetasid „laulupeo" kahe lau­luga„
Kui kungla rahvas kuldsel
aal" ja ,,Meil merivood on vabad".
Kõik ett^kanjied ja iaulud kuuh jä
jälgiti suure"huvi ja armastusega
ning esinejad said kiitust ja tänu tu­gevate
aplausidega suvekodu põliste
varjus aset võtnud rahva
Laupäeva!,^ 24. juulil toimus Van-
GouVeri Pensionäride Ühingu välja­sõit
Mäeotsale. Ilus ilm oli välja
meelitanud üle sajapealise seeniori­de
pere, kusjuures ei puudunud ka
Diende lapsed: ja lapselapsedki. Päev
veedeti küll peamiselt sees istudes ja
rikkalikust perenaiste einelauast ke^
ha kinnitades jä baarist märjukest
Juurde võtt^. lOll ka neid, kes nau­tisid
väljas Jlusat ilma või jalutasid
ringi. Mõni võttis ette ka pikema
s^stke kõrgest mäest- alla jalutades
jõe voolust,'nautima. c
Keha kinnitet, alustati ametliku
programmiga. Koosviibijaid tervitas
ühingu esinaiijic Linda Suurkask.
Teadustajaks dii Alcc Kalbus. Aleks
Kuudre juhlimisdl tantsiti viis reas-lantsu
seitsme seeniori poolt. Eriti
nauditav oli soolo proua Kallelt jj^
hr. Kuudreltv Liisa Kann domonst-reeris
kaks 1 tantsu. Kava põnevam
osa esitati ^lühikese ,-näidendi" näol
„Tumm prokurör", kus tunnistus an­ti
tuntud viiside abil, ettekantuna
viiulil hr. Valgma poolt. Kohtuniku
osa mängis Kusto Pikker. Pärast lü­hikest
vaheaega a|gas loterii, millele
järgnes tants seenioride poolt moo^
dustatud orkestri saatel Ilus päcva-ke
lõppes kella 9 paigu, kuibussitäis
seeniore ja autod linna suunda .lii^
kuma hakkasid.
PIISKOP HINDAS KMANIKKE .
Üks meeldivam võimalus Vancou­veris
läbikäimiseks on kirikuskäimi­ne.
Pärast jumalateenistusi minnak­se
allruumideS|SC, kus on naisringi
Dooll korraldatud kohvilaud. Istu­takse
lauda ja vesteldakse. Kohvi­lauast
on võimalik vabatahtliku an­netuse
eest saada mitmesuguseid ko-duvalmistatud
koOke ja võileibu. Ki­rik
on tavaliselt inimesi täis, kuid
külalisõpetaja puhul on kirikulisi
siiski palju rohkem. Õpetaja Vaga
puhkusel olles teenis Peetri kogudust
külalisõpetajana piiskop Karl Raud­sepp
Ontariost, Pärast I. augusti ju­malateenistust
pidas' piiskop Raud­sepp
Eesti Kodu aulas loengu eesti
ilukirjanduse autori.te suhtumisest
ususse ja kirikusse. Ta jaotas meie
kirjanikud kolme kategooriasse: 1)
ristiusku ja kirikusse positiivselt -
suhtuvad, 2) kirikut ja pastoreid nar­rivad
ja 3) kahepoolsed, kõikuvad
kirjanikud, nimetades ncid'^ kõiki ni­mepidi.
Esimcslc hulka luges piiskop
ka Salme Ekbaumi ja Ain Kalmust.
Piiskopi arvates.on kirjanikud nega­tiivset
sellepärast, et nad on elanud
Venemaa külje all, kes revolutsio­nääre
vaadates ci ole lahti saanud
punasest udust, ning jagasid teotusi
sellele, mis on õilis ja püha. Teiseks:
kirjanike nõi^kuseks • pidas piiskop
nende madalat hariduse taset. Vaata­mata
sellele puudusele seadis ta ees­kujuks
eesti taluinimese, kes elas
normaalselt loomulikku elu ja kes
ei teadnud teadusest midagi. Hari­dus
ei lugevat! Üldiselt hindas piis-
' kop kõrgelt hea ja halva tundmise
väärtust, mida moodne kasvatus ei
hindavat. lõppsõnas koguduse abi­esimees
Juhan Eilau soovitas olukor­ra
parandamiseks pikendada leeri­õpetus.
• • ' •
03
teaniifusel
E.E.i. Toronto Peetri koguduse ja
Toronto Eesti Ap.Õigeusu koguduse
ühine jumalateenistus peeti püha­päeval,
8. augustil, kuhu busside ja
autodega kogunes !kolmesaja Osavõt­ja
ümber.
Jumalateenistus [toimus praost E.
Lepiku talus, kus, naisringi lülcrned
võtsid saabujaid vastu tervitustega.
Teenistus peeti kõrges hoones,, kuhu
oli välja pandud ka Ap.Õigeusu ko­guduse
naisringi loterii käsitöödest,
mida juhib Valentine Tuus. Teenisid
praost E. Lepik ja praost A. Taul.
Jumalateenistus oli elav ja sisu­kas,
koorilauluga rikkalikult põimi-tud.
Tervitus sealt läks ka kodu­maale.
Vancouveris,, UBC" ruumides leiab
aset ka kahenädalane Luterliku
Maailmaliidu eksekütiiv-kongress.
Delegaate on registreeritud 103 igast
maailmakaarest. Baltimaade esinda­jana
on registreerinud ainult Leedu
piiskop Jonas Kalvanas. Eestlastest
on kongressil tegevuses vastuvõtu
komitee esimehena õp. Walter Jo-hanson
ja vaatlejana on registreeri­nud
ennast piisKop Kari Raudsepp.
5,.augustil pühitsetakse samas ]\,
maliidu 35. aastapäeva.
aail-
Nagu ütles juhataja Maido Musta
om^ sõnavõtus on suvekodus regist-.
reeritud umbes 150 last, nendest um­bes
kolmandik Ameerika Ühendrii­kidest.
Lapsi on Los'Angeiesist, Cali­forniast
ja Vancouverist B.G.-st. Eel­mistel
aastatel on neid olnud Saksa­maalt,
Rootsist, Inglismaalt ja Soo­mest.
EESTLUSELEEK :
, ,;Meie soov ja tähe on pakkuda
neile kõigile midagi head ja huvita­vat
mis jääb neile kauakšriieelde.
Pearõhk on pandud eesti keele rää­kimisse
ning meie austame neid
lapsi iga" päev kes on püüdnud kõige
paremini, oma ema keelt rääkida.
Kui lapsed siit lahkuvad siis olen
mina üsna kindel, et nende eesti keel
on palju parem kui see ennem oli.
•Sport, ujumine, laskmine ja ehis-nahatöö
on tegevused mida meie tee-,
me iga päev. Nimetatud tegevustes
on meil heameel, et palju lapsi on
sellest osa Võtnud jä kui palju nad
on selle kahe nädala jooksul võinud
õppida. Spordis, ja ujumises on teh­tud
palju edusamme ning nahatööd
mida lapsed on valmistanud hr. Ru-bergi
õisetämisel on Jõekääru saalis
väljapandud näitusel. kõigil võima­lik
näha. Ma loodan, et teie, armsad
laste vanemad ka edaspidi oma lap­sed
saadaksite suvekodusse. Ainult
nii, ühises vaimus, saame kasvatada
vahvaid eesti noori kes kannavad
edasi kodumaa tuld. Ma lõpetan oma
avasõna juhtmõttega: Säilita eestlu­se
leeki!", ütles juhataja.
E E S K Ä V Ä L I N E OSA:-^. '' '
Külalispäev 1: augustil algas; kl.
11 ; jumalateenistusega kus teenis:
praost E; Lepik. ; . • :
Kayaline osa algas pärast juhataja
kõnet deklamatsiooniga „llutegija"
kus kaastegevad olid Maimu Palo-mäe,
Toomas plvet ja Erika Linask.
Järgnes Jõekääru noorte ühislau­luna
„Laul Jõekäärule". Väikesed
lüdrukud laulsid .„Mesilindude lau­lu'
ja väikesed poisid ,yKaru Jõmmi-cfe
laulu''; Järgnes väikeste poiste ja
tüdrukute ettekanne Meie köomp
kangast". J^eskmised tüdrukud laul-
: „Taamal kus kaugel •silma­piir"..
Keskmised poisid :Jaülsid
KOlkldekt klndluituit«ln
H. LATER & CO. LTD
• • • • • 1
Insurance Brokers
1482 Bathurst s t ; ,
Toronto MSP 3Hi
M : 633.7813 J« 633-7810
i- ja gaasiahjude
pyhqstus ja parandus
Oli saabunud lõunasöögi aeg laste-le,
kuna laste vanematele ja laste-sõpradele
oli asetatud suurde saali
:'lauad; • y
Kell 3 p.L algas ujumisinstruiktori
pr. Saks'a ja ta abiliste korraldu­sel
pingelised ujumisvõistlused, mi­da
jälgis arvukas rahvahulk.
Külalispäeva raamis toimus kä sv-ni-
must ja valges „sepikojas" vai^
mistatud ehisnahatööde näitus mid$
lapsed 3^e nädala jooksul olid E. Eu-bergi
õpetusel valmistanud.
lU^KESPORT:' '^^^^ / • • V f^^^
'Laskealal on E. Ruberg om „la{;-
kuritegä" saavutanud kolme nädala
! jpOksui; tulemusi järgmiselt: •
Suured poisid käelt- Leho Põli
mäe lt)0-jast väimalikust 99 — 4 sü-i
dames. • Tarmo Roosild 99 — 4 sd.
[Margus/Kase lOÖ-st. 100 nend. 5 sü­dames
ja omas C/L hõbeda märgi.
Thomas Olvet ICO-st 98 — 2 sd. And-
• ra Tenno 100-st SOO nendest 3 süd. ja
JÖO-st 100 5 süd. b
100 nd. 4 süd:
Suured tüdrukud: Maimo falomae
käelt ICO-st 100 — 4 süd. Anne Fedel
toelt 100-st 100 nd. 6 süd. Moonika
Roose toelt 100-st 100 nend. "3 süd.
Linda Värve toelt 100-st 100— 3 süd.
Keskmised poisid toelt: Tarmo
Saks lOO-st 100 - 4 süd. Madis Saks
100-st 99. :;;-•:••;;/:;••.;::>
Keskmised tüdrukud toelt: Kaili
Tanner lOO-st 100 — 4 süd. . Siiri
Põldmäe lOO-st 98. ; .
Kolme esimese nädala jooksul las­kis
C/L hõbeda Margus Kask. C/L
pronksi said järgmised laskurid:
Monika Roose, Linda Vare, Tarmo
Roosild. Margus Kask, Andres Mus­ta,
Thomas Olvct, Björn Viir ja Mih­kel
Kitjching;
.Laskeharjutused toimuvad lähed?>l
TEL. 447-9745
KORTERID
ä üürida ühe magamistoaga
KORTER
Yongel ja Lawrencel rajoonis.
Parkhnine. --Tel. 4814039
korraldab laupäeval, 21. augustil pe­rekond
Kaljuste koduaia külastami­se.
Kogunemine kella 3 p.l. 36 Bui-terworth
Ave., Scarboro.
Osavõtuks registreerida kuni 17.
skp. jia täiiendöivaks informatsioo­niks
helistada M. Joasaare 425-4478.
asuval vennasrahva eeskujulikul Ja^-
kerajal. Laskmine toimub määrus-
' tes ettenähtud ja C/L statuudi ko­haselt.
Kolme nädala jooksul ön väl­ja
lastud üle 2000-de padruni millest
Ilmar Sambla on annetanud 1000
padrunit ja % Lateri kindlustusfir­ma
ÖOO. Laskeala juhataja E. Ruberg
on Montreali ja Jõekääru noortega
viibinud Kanadas elamise ajal laske­rajal
üle 3-tuhande tunni.
„Mele Elu" nr. 32 (1693) J981
UUIBB
t
t
Eesti Masterite Klubiliikmeid ]
vasakult ~M.türfe,K. Trei, J. IJ
lend, Kulmar, A. Aug, A. Truui
BTI MAS1
Saavutati kaks n
Kergejõustiku esivõistlus Kanada
masterite klubide vahel toimus lau>
päeval, 31. Juu ii Toronto York üli­kooli
heade radadega staadionil. Il­mastik
oli osalise päikesepaistega,
kaunis soe (27X) ja pärituulega 100
m rajal. ; • " ' / ^ . . o ^ ^ • • • --^
Võistlusele oli registreeritud 73
master-atleeti 15-st erinevast klubist.
Enamus osalejaid oli Toronto klubi­dest.
Esindatud olid ka Hamiltoni,
, Waterloo, 'Niagara Falls'i, Peterbo-rough'i
ja Londoni klubid. ^
Suuremate klubide poolt ristluse­le
ülesantud masterite- arvuks oli
märgitud: Estonia Masters — 17,
Latvian T+R Club - 15 (1981. a
Malmströmi karika võitja), Masters
Sprint Club p '13 ja Sportclub '6^
~ 7. ; • . [
. Kui mullu esmakordselt võisteldci
. eestlasi oli 9 meest siis seekordm
võistlejate arv oli 14. Ülesantud \
Peters'il, B. :Piirik'ul ja U. Limifi
polnud kahjuks võimalik võisteldi
Viimati nimetatud kaks mastcri
olid aga abiks kohtunikele ja ka „s
depidajaks" 'eestlaste vahel kes oli
võištluser mitmel alal ja kohas.^ ^
Võistlejate arv polnud piiratud n
alades ^kui ka vanuseklassides. Selli
esivõistlusel arvestati klubi punkt
de üldsummaks kahe kõrgema punl
tide arvu saavutanud köhaga igi
alal kasutades masterite vanuse
kohandatud 10-nevõistluse tabelit.
Võistlused algasid kell 12.15 ja v
di üsna sujuvalt lõpule nelja tuni
jooksul. Suhtelisel lühike võistlu
aeg oli põhjustatud hüpete ja vise
sarjadest kus tavalise kuue kat:
• asemel lubati ainult ^ kolme katse
See moodus vähendas ka võistlej
te energiakulu sest enamus mast
reid osales nii mitniel alal kui väli
gi jaksu jätkus. ,
TULEMUSED : ; ^ , v : ^ ;:
Ešivõistluse aladeks olid 100, 4(
1500, 5000 m jooksud, kaugus-kõrgushüpped,
kuulitõuge ja . keti
heide.
.• Klubide üldpunktide arv jagun
järgmiselt (sulgudes 1981 a. sui
•„ mad): ' V. ' V: •.'
: l. Latvian T-fF Club 11965 (1Ö35
.. ,2. Sportelub '64 9947 (747
3. Estonia Masters ' • 9298 (746
' 4. Masters Sj)rint Club 7698 (81(1
5. Metro Toronto
Fitness Club ; 4934 (85/
Esmased Eesti masterite punkt
korrigccriti üks päev pärast võisll
si ülespoole 167 p. võrra siis kui kl
bi esindaja märkas J. Lents'i paig
lüsi nooremasse klassi. '
. Eesti masterite cdukäik mullusi
5-daIt kohalt kolmandale kohale -
tähelepanuväärne; seekord saavut;
ka rohkem punkte.-— 1833. Mainit
klubide jä'rjes(usest nähtub et .
, Läti kui ka Saksa '64 klubid pi
rengus seisma jäänud; esimesel :
punktide arv suurenenud 1608 p. v
ra ja teisel 2471 p. võrra.
! Individuaalselt küündis kahi
V medalile Antoni Truuvcrt kes oli k
. : mas kuulitõukes (790 p.) ja koin
- kcllahcitcs (671 p.).
• Võisllušcd olid väga konkuren
rikkad. Eesti masterite tõsist pinj
lust näitab järgnev pikk;rida' ui
isiklikke ja VäÜs-^esti rekordeid
Ergas Leps (40-1-) ületas enda '
rekordi 1500 m saades ajaks 4.3
min. . •'• . '.; ,:
Jaan Lents (55 + ) parandas er
. VE rekordeid kaugushüppes saa(
4.59 m ja kettaheites 30.22 m..
Valdcn, Sadul (55-)-) ületas er
VE rekordi 1500 m saades 5.25,7 n
Ja seadis rckordnormi 400 m — (
. s. '• '•'
Kalju Pchtla (60-f) jooks tes 100
y - 14,2 s. ületas T. Vellendi VE
kordi..
Antoni Truuvert (60-f) pärani
enda VE rekordit kettaheites — 3^
m ja hüpates kaugust 3.97 m üle
"TVellend'i VE rekordi..