Meie Elu = Our life, February 11, 1982

              1982
Is ra-ibalt
vas-
Siin
an-
ISUS,
ise-hu^
mde;
|uvid.
iorge
Is, et
igal
[lleks
li val-laaja
siga:
puu
^e, et
istab
hoo-jär-töö-lööta-irus-inam
:uju-.
)istus
et
Lmme
istust
ini-
See
Iie ja
Ipara-:
pii-lib,
ik-hkem
#
pnri
itsioo-
.1.:/^:.
kõikU"
Th.
luuesti
iimäse
jõud-
Laudu.
Iti väl-laldus
vabri-
£s Vsei-
Ründas
batüse
1922
•LS-ile
Kunda
lini ta-te
.tee-is'
ehi-ia
rah-
:Unagi
nigi-
Ihülgas
L kelle
mõrv
polit-nigi-
^uancje
lätav^d
^iisik-et
lik-teistes
ise te-'
näitas
jatädes
tagasi
ära-liser
ve-poole
.
kordus/
kohäli-
5ti uute
/a esin-tiruumi
Inii kol-
>nd oi j
fmausv
pöördun
šid Ees-fgasi,
et
ise, olu*
[.id, ena-li
kadu-
^rd tegi
[ks,! Th.
14 Vene
Itaga^sta-
,>Meie Elu" nr. 6 (1667) 1982 NELJAFÄEVAL, II. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUÄRY 11
,,Ehatare" käsitööring tegevMsesy V a s a k u l t . - - - A m a E -
da Möller, Emmi Poltov, Äiinete Haljaste-KoppeL (jühat
na Saar, Marie ¥esko1a, Marie Raudoja, Elizabeth Arget ja Olga
Laasik. .-lil — uus elanik Frida Zinpmermann kolib puhkekodusse.
Abiks on poeg hr. Sõmermaa abikaasaga. Paremal Annete Haljašte-uut
elanikku vastu votrnas. Foto — Elna Kungla
0 0
(Algus esiküljel)
tänu avaldamiseks. Juba võib näha,
kui uue sõbra käest hoides paarid
saabuvad söögisaali, ;
Need kes oma .elamise sisse sead­nud
ja uued sõbrad leidnud, kurda­vad
juba aja puudust. Nii palju hu­vitavat'
on teha. Kui varem ema iga­vuses
istudes tütrele helistas mitu
korda päevas, siis nüüd ei ole emal
enam aega helistamiseks^ vaid tütar
võib emale helistada .ainult õhtul
kella. 7—8 vahek • ; j.
Lisaks huviringidele on teised mee­lelahutuslikud
kavad teoksil. On or­ganiseerimisel
väliskülaliste esine­mised,'
kus'külakosti toovad koorid,
solistid, näitlejad, võimlejad ja rah^
vatantsijad. „Ehata|i'e" jumalateenis­tusi
peavad kõikide eesti kirikute
õpetajad Torontos ,;Ehatare" EAK
juhatuste koostöös, mida koordinee­rib
EÄK juhatuse liige abipraost Tõ-.
nis Nõmmik. .Rahvuslikke tähtpäevi
on plaanis koos pidada „Ehatare"
kõrval asuva „Eesti Koduga". Kops
seajlse rahvaga sõidetakse busside­ga.":
suurtele aktustele, • teatrisse -ja
kontsertidele. „Ehatare" pere on ak­tiivne
osa eesti elust Torontos, iMee-lelahutusliku
programmi organisee­rijaks
ja juhik's on Annete Haljaste­e
l . . - •
GEISLIMGEN- (,,Meie Elu" kaas-tööUselt)--
Sageli väidavad siinsed
poliitikud, et kommunistid riigis on
ohutud käasködamkud. Kompartei
olevat liiga väike ja nõrk, et ohusta­da
ühiskonda või sundida valitsusele
peale oma poliitikat.
Nõrk pole saksa DKP kaugeltki,
I ehkki ta sai viimasel liidupaevavali-misel
ainult 0,6 protsenti häältest.
Aga . palju kpmmuniste on riigit^^"
nistuses, samuti nooršotse, kes sa­muti
võitlevad punaste ideede eest
nüöelda„erariides". Eriti palju pn
pahempoolseid pedagooge, kes mür­gitavad
noori oma väärõpetusega.
Lisaks sellele, seisab kommunistide
seljataga suur N. Lnt ja peaaegu sa­mas
ulatuses 'Sotsialistlik Internat­sionaal
Wniy Brandtiga eesotsas.
Kui suur tähendus on saksa DK'P-1
nii sise- kui ka välismaal, seda näi­tas
vümane parteipäev Hannoveris,
kuhu tuli sel puhul .49 kõfgkraadilist
delegaati paljudest kommunistlikest
riikidest, Euroopast, Lõuna-Ameeri-icasty
USA-st, Aafrikast, Vietnamist^;
ja Indiast. Kõige suurem, delegat-sioon
oli .aga N. Liidust eesotsas
partei keskkomitee, liikmete' Pono-marjevi,
Arkemovitshi ja Sagladini-.
Iga mõistlik inimene võib küsida:
kust võtab see väike partei nü palju
raha? On palju tõendeid selle kohta,
et saksa kommunistideie tuleb rahä-
: list toetust N.: Liidust ja ,;DDR"-ist.
Vastavalt poliitilise politsei andmei­le
tuleb see raha „DDR"-ist nendest
summadest, mida. Liiduvabariik
maksab vangide vabaksostmise pu­hul.
On teada ka inimeste hind:
keskmiselt 50.000 marka. Noored os­kustöölised
ja akadeemikud on veel­gi
kallimad. I ^
Veel sai DKP idast^ 150 miljonit
marka selle eest, et organiseeris hiig­laslikud
„rahudemonstratsioonid"
Bonnis ja Lääne-Berliinis, millest
võttis osa isikuid sajas,t mitmesugu­sest
organisatsioonist, alates bplshe-.
vikest kuni kiriklike orgariisatsioo
riideni.
SOOVIVAD OroENIT . • ' •
Igal aastal vääristatakse lüdupre-sidendi
poolt umbes 5000 sakslast ja
ligikaudu 1000 välismaalast Liidu
Teeneteristiga. Vastupidi 30—40-1^
isikule, kes annavad nördimusest rii»
gi ja ametiasutuste vastu risti tagasi
või ei võta jüldse vastu, on aga kül­lalt
isikuid, kes panevad ise endid:
ette teeneteristi saamiseks. Muster­näiteks
'on üks 80-aastane vana­mees,
kes juba aastaid pommitab
liidupresidenti kirjadega, et saada
omale teeneteristi. Põhjendusena
toob iimselt vanadusest nõder härra,
ette, et ta on Esimese maailmasõja
ajal oma käega 18 prantslast vangi
võtnud.
, Saksa evangeelne kirik on seisnud
juba mõnda aega kriitika risttules.
Esimeseks süüks on talle pandud
aafrika gerilj ade toetamine kiriku
rahadega Genfis asuva liidu kaudu.
Teiselj:š on nooremast generatsioo­nist
võrsunud punaseid seltsimehi,
kes talaaris löövad 'kaasa protestide-monstratsioonides
ja eriti Moskva
poolt makstud ja õhutatud ;,rahuln-kumistes",
Kuna mitmed jutluserää-on
astunud avalikult väl'ja
eswehri vastu, eitavad igasu­gust
riigikaitset, siis on viimastel
kuudel hulgana Bundeswehri kõrge­maid
ohvitsere astunud kirikust väl­ja.
Väljaastunute arvu ei nimetanud
ka Bundeswehri-kõrgem hingekar­jane
von Recke. Ta kutsus ohvitsere
ja sõdureid üles, mitte kirikust väl­ja
astuma, kuna evangeelne kirik
võib muutuda sel puhul puhtakuju­liseks
,,rähuliikumiste" .tööriistaks.
Kogusummas on pööranud 19S0. a.
jooksul evangeellsele kirikule selja
120,000 sakslast. '
VIIS PROMILLI V E R E S .;
Tübingeni politseinikud ei usku­nud
omi silmi kui nägid ühe 15-aas-tase
koolitüdruku vereproovi tule­must:
viis promilli alkoholi veres ja
tüdruk elas. Normaalselt on. juba
neli promilli surmavaks annuseks.
Koolitüdruk, kelle elu oli häda­ohus,
toimetati politsei poolt kliini­kusse.
S^al seletanud tüdruk,, et ta
polevat alkoholiga veel harjunud.
Vaevalt kosunud, lahkus ta salaja
kliniku [ntensnvstatsioonilt. Vasta­valt
politsei juurdlusele oli tüdruk
vennaga külastanud Tübingeni npor-tefoorunlit
mida juhivad noored ja
kus ön alkoholi tarvitamine keela­tud.
Seal tühjendanud ta koos ven-pagä
pudeli viskit ja joonud veel
ohtralt napsi pealjs kuni 'kaotas mee-
: lemärkuse.
KALLIS; V E IM
Riekordhinnaga müüdi Wiesbade-nis
oksjonil kaks pudelit valget vei­ni
aastast 1648, Pudeli ,,Johannisber-geri"
eest maksti 17.000 ja pudeli
„Rheingäuer: Rieslingi" edst 11.000
marka. Hinnalised veinid müüdi vei-nimuuseumile.
• .-kk '
- i
Käigus on rikkaliku raamatukogu
sisseseadmine, • mille aluse moodus­tab
kadunud Karl. Eerme ja tema
abikaasa Hilda .Eerme ligi tuhande-köiteline
raamatukogu. Raamatuko­gu-
korraldamist juhatab' raamatute
kinkija Hilda Eerme, kes annetas ka
mi imed-. maaHd jä 1200.0.0. Raama­tuid
on veel annetanud „Ehatarele"
Maria Hindre, Alek|Sander Kask,
Paul. Merila, Alma Furres ja Linda
Peterson. ; • ' • | •
Maale ja pilte oh^annetanud H. ja
V. Avarlaid ja mitmed eelpoolnime­tatud
isikud.:
ABILISED:':; 'vt '
Paljud. kaasmaalased .on .app-i tul­nud
„Ehatarele" et oma vaba aega
ja energiat.anda õilsa eesmärgi toe­tamiseks.
See abi on nii elanike kui
Luise Tibar Thund.er Bay'st ssja-bub
tõstukis oma pakkidega.
Talle 031 abiks pisike pojapoeg.
Foto — Elna Kungla
juhtkonna poolt suurima .tänuga
vastu võetud. Tänu • kuulub Adu ja
Lydia- Aneldn'idele, kes- :oma:asjaf'
tundliku abiga aitasid raamatukogu
üles seada, Lydia Kööp'ile, kes oma
mitmekülgsed taiente ön lahkelt ja-
2aiiud.- Kõikide tänu kuulub.veel Si-nida
Käärid'ele, Selma :Kolk'ile, An­ne
Lapp'ile, Melita Marley'ie, Miral-da
Plutus'ele, Ester Veer'ile; ja. Alek­sei
•Kopperile, Martin Tamm'ele,.
Karl ja CarrTralla'le. Emil Eerme
on. teatanud, et l a on oma pensioni­päevad
nii korr-aldanud, et saab,oma
vaba aja täielikult ,,Ehatarele" pü­hendada,
aidates kaasa huviringides
VÕI näidates oma filme ja rikkalike
valguspiltide kogu.
- elna
(Järgneb)
Ehatare on ehitatud riikliku lae=
nuga ja riigil on pikk [nimekiri ini­mestest,
kes sellist kodu kohe vaja­vad.
(Vaata teadet Toronto Staris 2.
veebr. '82). Kui tahetakse asutust
hoida eestlastele, siis tuleb kiiresti
otsustada ja tegutseda. EAK maksab
15% laenu-intrešse ligi 3-miljonilise
laenu pealt (|i,000.— päevas) liii
kaua, kuni maja saab elanikke täis.
Lepingu järele Central Mortgage
and Housing Gorporat!on'iga
(GMHC) maksab see riiklik asutus
Wx juurde, nii et Ehatarde j ä^
laen kanda 29/o-ga. Tingimuseks on
aga, et asutus peab olema vähemalt
§59'o kasutamisel (occupied). Avami­se
) päevaks oli kandidaate 86 (ok­toobri
kuul oli veel soovijaid roh­keni,
kui oli kohti). Müiid puudub
15 i inimest nõuetavast miinimumist
ja üldse on vabu kohti 30. Kui meie
ei saa märtsiks '82 nõuetavat arvu
mjaksjaid elanikke, siis võib Ehatare
minna eestlastele kaduma. Praegu on
^0 eestlast n.n. „eesõigustatud" oote­järjekorras.
Need kõik võivad oma
eesõiguse kaotada. EAK ei saa pida­da
oma rahvusele osaliselt täidetud
maja ja pikema aja jooksul asutuse­le
juurde maksta. Ehatare majan­dus,
eelarve ja kuumaksudie-määr ön
rajatud täismajale.
EESTI ABISTAMISKOMITEE
. KANADAS JUHATUS
Lõuna Florida Ev. Lut. Koguduses
tähistatakse Eesti Vabariigi 64.. aas­tapäeva
jumalateenistusega püha-,
päeval, 28. veebruaril kell 3 päeval
Christ Lutheran Kirikus — 1955 E.
Oakland Park Blvd. Ft. Lauderdales.
Jutlustal? praost Rudolf Reiharu La-kevvoodist.
Orelil E. Allik. Solistid,
laululehed.
Pärast jumalateenistust toimub
aastapäeva koosviibimiine kiriku suu­res
seltskondlikus saalis koguduse
naispere poolt kaetud kohvilauas.
HELSINGL(M.E.) — Jaanuaris oli
Helsingis ühe kuu aja avatud eesti
tarbekunstinäitus N.| Liidu kultuuri-ja
teadusekeskuses. Näitusest võtsid
osa paljud eesti ; kunstiveteranid
koos noorema generatsiooniga. Näi­tus
toodi Helsingisse Venemaa 60-
aasta pidustuste osana..
Eelmisest eesti tarbekunsti, näita-misest
Helsingis ori möödunud üle
20 aasta. Näituse avas kunstnik Jut-tä
Matvei. '
Kuna 15 mimest otsustasid viimasel minutil jääda n.n. oote-järjekörda,
siis nendele varutud tubadesse tuleb kiiresti
leida uusi soovijaid. --Palume võtta ühendus tel. 284-0828,
421-5828, 284-2056 ehk kirjutada aadressil: 40 Oid Kingston
l^oad, Scarborough, Ont. MIE 315.
f
teo
(fn/O -FFIINNNNIISSHH' '^O^i
P L A C E ; ' V
II
THE FINNISH PUGE
5463 Yorige St. Willowdale • Finchi lähedal
1 0 R 0 N I 0 ,1
' ' ^ .lii
222-7575
_____
ÜÜK!
8-27. veebruarH 1982
k kinkesemed 20% diandatue
Avatud 9—6, neljap-, reedel 9—8, laup. 9—4
PAUt TAMMEVESKI Paavsti
poliitikas
Esmaspäeval suri oma kodus To­rontos
helilooja Paul TammevesM
83-aastasena. Ta oli tuntud oma mee-leolulauludega,
neist tuntuim ,;Üks-ainus
õis". Paul Tammeveski laulis
kodumaal „Estonia" teatris ja popu»
laarses kvaijtetis „H€i^V neli**i. To­rontosse
asus ta Chicagost. Lähema­test
jäid leinama abikaasa Eliše ja
vennatütar Rootsis.
SAAB
VENI RELV
; Süüria välisminister Khadamm vii­bis
äsja Moskvas, kusjuures vastava
kommünikee kohaselt venelased lu­bavad
si^iirlastele robkeni 'Sõjalist
abi. '
Teadaandest aga ei selgu, kas N. Liit
hakkab Süüriat otsekohe varustama
uute relvadega või on tegemist min­gisuguse
muu tehinguga.
On aga selge, et Moskva lubadus
on otseselt seoses Iisraeli otsusega
annekteerida jGölani kõrgustikud,
mis õigupooles| kuuluvad Süüriale.
• •) • • EPL :
Rooma paavst Johannes Paulus on
teatavasti korduvalt kritiseerinud
praegust olukorda Poolas, mis on ka
üsna loomulik, kuna ta süda poola­kana
on oma rahva.juures..
Kuid. paavst on mõistnud hukka
ka rnuid maailmas esinevaid väär­nähteid
— nii idas kui läänes. Vii­mati
toonitas Johannes Paulus, cl
Vatikan kuidagi ei saa aktsepteerida
niinimetatud hegemonistlikku polii­tikat.
See tähendab seda, et maail­ma
suurvõimud jagavad maailma
nn. huvisfääridesse.
Seejuures; nimetas paavst olukor­da
Kesk-Ameerikas, kus teatavasti
USA tal!iab domineerida, kuid kus ka
Kreml'püüab oma kanda kinn-itLula,
kas ise või käsilaste kaudu.
Kuid paavst mõistis täielikuU huk­ka
Jalta-doktriini, mille kohaselt Eu­roopa
pärast Teist maailmasõda
täielikult jagati võitjale vahel, s.l.
USA ja N. Liidu vahel. Venelaste
„huvisfääri" sattus paavsti enda ko­dumaa
Poola, kuid, ka paljud teised
idariigid, kaasa arvatud näiteks
Eesti.
Toronto Eest
Keskkooli talipäe
Laupäeval, 29. jaanuaril toimus
Toronto Eesti. 'Keskkooli talipäev
Deviis .EIbow'i suusakuurordis.
Hommikul kell seitse unised noo-
.red ja ärkvel olevad õpetajad kogu­nesid
Eesti Maja ette..
Bussijuht Earl sõidutas meid ilu­sasti
läbi talvise tormi kohale. Päev
oli lõbus. Eriti hea oli mäesuusata­mine.
Olukord murdmaa suusarada­del
ei olnud nii hea. Lumi oli liiga
märg ja kleepus 'Suuskadesse. Raske
oli leida õiget määret.
Päeva jooksul ilm paranes ja kui
saabus aeg tagasisõiduks, oldi küll
pisut väsinud, aga siiski rahul õn-nestunnd
üritusega. - ;
' Siinjuures ma tahaks ütelda kogu
TEK'i noorte poolt suur tänu De-vifs
Elbow'1 omanikele ja õpetajaile
selle ilusa päeva eest. ; •
GLEN LEIS (3. B klass)
Balti rüütelkonnad
valisid uued juhid
Balti ajakiri „Mit|leilungien" tea­tab,
et Balti niütelkondade liidu
uueks esimeheks on valitud parun
Balthasar v. Gamphausen ja selle
asetäitjaks Patrick v. Glasenapp.
Eestimaa rüütelkonna peameheks
valiti vabahärra Gurt v. Stackelberg,
Liivimaa rüütelkonna peameheks P.
V. Glasenapp, Kuramaa rüütelkonna
juhiks parun U. V. der Osten-Sacken
ja Saaremaa rüütelkonna peame­heks
Ödert V. Poil.
Viimane põlvneb 13-da sajandi
Põhja-Eesti ülikutest ja on eesti al­gupära.
„MEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL
WINTARIO ($1,00)
THE PROVINCIAL (5.(
SUPER LOtO ($10.00)
LOTERIIPILETID.
ism i«nii>»«iin>o
. — 20. VEEB.
pöTim osf anfud juhüfi
%mt^% valikus karm-äahast
mütse ja
udusule palitud.
Tulge varakult, siis on
PAREM ia SUUREM
191 Egilnton Ave. East — Telefon 488-1701