Meie Elu = Our life, October 9, 1986

              41 (1908) 1986
Ija viiulisaatja
o t o - S. Preem
rses valikus:
lärma „Kui sa
lTürnpu„Igat-iele?"
ja,,Pää
[j „Sina oled
[oju" ja Ardna
Is ta kolm ing-
Hagemannl
Frimli„Onry
|i„Summerti-
|st „Porgy and
irgnes lõpu-led
und Csar­is
klaveri saa-lame
Tammi-olistile
ning
[era Viiu Allik
Ipaia: Lehari
Irtise „Vaata,
lase oma isa
see oli olnud
'nägusa väli-esinemisega
leigelt kõlava,
lürilise, kuid
|äälematerjali.
yäga väljen-ihtralt
fortis-ja
vastupidi,
[tustega kaasa
Tähelepanu
veel täiuslik
takistab pi-
'äljapidamist.
paiguti liigne
liime on a«a
iioon. Nii sel­li
on väga ha r-
'ingkonnis on
[ge diktsiooni
ilu väljendust
Ihalpüsimist*'.
mingeid ras-
|ie.
Iludest esime-sisselaulmi-saa
liigitada
rgnenud neli
leriaariat olid
Id ja pälvisid
llausi.
[kaheksa eesti
üldiselt nau-
Itirikkalt; kus
gamistehnika
1 kiiduväärselt
Võinuks olla
llurineiu" esi-u
K^raKter on
ielt tõsiseks,
ril puudunud
ida eesti heli-lju
aega ja tä-vahelisele
loo­tku
moodusta-ingliskeelsed
jstasetlaulja-on
toimunud
pala, „Csar"
|i saatel, omas
nii tempera-laulutämbris.
rd;kaks laulu
lea väljenduse
istades kestva
rmd magister
oma töö per<
iliselt
Ilu viiulisaade
laare esituses
le ja tempole
tõhusalt kaasa
isemiseks. Oli
mida üht meie
nauditav ning
ittuhult Pettu-ibliku
vähesus,
[kultuuripõlga-
IV solistikont-
Idagi, Või on 10
leia kunstimee-eie
rahvusliku
SIEG
i i
„Meie Elu" nr. 41 THUR^DAY, OCTOBER 2)
0
tshekid
Eesti Üliõpilaste Toetusfondilt
USA-s juba üheksateistkümnendale
aastakäigule Jüri Lellepi mälestus-stipendiaatidele.
Kauaaegse välis­eestlase
dr. O.G. Lellepi poolt oma
isa, Jüri Lellepi mälestuseks loo­dud
fond jagas käesolevaks õppe­aastaks
neljateistkümne eesti noo­re
vahel $7100 suuruse summa.
Fondi põhikapital on fondi rajami­sest
saadik olnud puutumata; välja
jagatakse igal aastal ainult sisse­tulek
põhikapitali protsentidest.
Stipendiumiprogrammi administ­ratsiooni
korraldab Eesti Üliõpilaste
Toetusfondi USA-s juhatus; stipendi­umide
tegelik määramine toimub eri­lise
komisjoni .poolt, milles käesole­val
aastal olid esindatud järgmised
organisatsioonid: New Yorgi Eesti
Haridusselts (Irene Ilves], Eesti Tea­duslik
Ühing USA-s (Villi Kangro},
KELK Pauluse Kogudus (Endel Rein-põld),
ja Eesti üliõpilaste Toetusfond
USAs (Rudolf Hämar :ja A i l i Eli^et).
Stipendiumid määrati järgmistele
üliõpilastele (asukohamaade järgi):
Ameerika Ühendriikic^es: Riina
Ruth Kionka, Tiina Mai Kull. Leili
Anne Maide, Liisa Mai Petersen,
Mariann Petersen, Matthjjas Vaska,
Paul Vaska. •
Austraalias: Richard Arne Seme-nov.
' • , . 1
Kanadas; CindyAnli Härm, Kersti
Helena (Kadri) pääbo (jätkab, õpin­guid
New Yorgis), Peeter Nichola
Paunic (jätkab õpinguid Stockholm­is],
Ellen Marja Valter.
Rootsis: Maare Reel Tomson
Saksamaal; Kalev Kasak
Toetusfondi juhatus teatab, et soo­viavalduste
vastuvõtt on alanlid
1987/88. õppeaasta stipendiumideks.
Sooviavalduste sisseandmise täht­päevaks
on 28; veebruar 1Ö87. Vasta­vad
ankeedid on saadaval Toelusfon-
Mi juhatuselt aadressil: I
Estonian Students Fund in USA, Inc.
P . O . B o x l lO
New York, N.Y. 10185
IJSA'
Tähelepanu juhitakse tõigale, ei
sooviavaldused vajavad võrdlemisi
põhjalikku dokumentatsiooni, miila
muretsemiseks tuleks realistlikult
varuda umbes kuu aega. Kuna täht­päevaks,
mil täidetud ankeedid kõigi
vajalike lisadega peavad olema Toe-tusfondi
juhatuse käes New Yorgis,
õn 28. veebruar 1987, ei ole mõtet
nõutada arvaldus-plankette peale jaa­nuari
lõppu. Kõik puudulikult täide-^
tud, hilinenud, või vajalike lisadega
varustamata sooviavaldused peavad
jääma kaalumiselt välja.
Stipendiumid Lellepi mälestusfon­dist
on saadaval üliõpilastele nii
Ameerikas kui kõikjal mujal vabas
maailmas. Fondi rajaja soovide ko­haselt
on võimalik eesti soost üliõpi­lastel
saada stipendiume õppimiseks
järgmistel aladel: eesti keel, eesti
ajalugu, eesti kirjandus, eesti kunst,
eesti arheoloogia, eesti muusika, põl-lumajandusteadus,
majandusteadus,
metsandus, õigusteadus, arstiteadus,
loodusteadused, filoloogia, filosoo­fia,
poliitilised teadused,. sotsioloo­gia,
tehnoloogia, teoloogia, inseneri­teadused.
Põhitingimuseks kandideerimisel
on, et kandidaatoskäks eesti keelt ja
ei •pooldaks kommunistlikku ega
mõnda muud totalitaarset riigikorda.;
« i " « . . '
Eesti üliõpilaste Toetusfond
USAs on vahendanud stipendiume
eesti üliõpilastele juba üle kaheküm­ne
aasta. Nagu organisatsiooni ni­mest
võib järeldada, on see toimunud
ainult üliõpilastele Ameerika
Ühendriikides, välja arvatud ülal­mainitud
Jüri Lellepi nimelised mä-lestusstipendiumid.
mis on põhikirja
kohaselt saadaval üle kogu vaba
maailma. *
Erandina asutas Toetusfondi juha­tus
kaks aastat tagasi programmi
Välis-Eesti ajakirjanduse järelkasvu
edutamiseks. Selleks otstarbeks ette
nähtud stipendiumid kannavad ,,Vä­lis-
Eesti- ajakirjanduse praktikumi"
nime, ja programm funktsioneerib
koostöös mõhe eesti ajalehe või aja­kirja
toimejusega. Stipendiaadile
määratakse toetussumma eeldusel,
et stipendiaat aktiivselt kaasa töötab
vastava väljaande tegelikus toimeta­mistöös.
Käesoleva õppeaasta prak-tikum-
stipendiaa.diks on Margus
Juhkurn koostöös ajalehega ,,Vaba
Eestlane" Torontos. "
Praktikumi-programm on laienda­tud
üle USA-ja Kanada piiride. Soo­viavalduste
protseduur on sama kui
Lellepi fondil, väljaarvatud et.soovi­avaldustega
peab kaasas olema kirja­lik
nõusolekeesti.ajalehelt või ajakir­jalt,
kelle juhendusel stipendiaat töö­taks.
0 0
'i
•Valitsuse.
(Algus Ihk. 6)
ellu kutsunud üle 200 mitmesuguse
permanentse komisjoni ja muu''selle-taolise
organi, milledest igal on oma
personal ja oma eelarve, kuid kunagi
• pQ1 e vae va k.š võetu d u u rid a, kas ne n-de
hulgast mõni vahest Oma otstarvet
juba minetanud pole. •
Terve rea komisjonide ainsaks üle­sandeks
on olla valmis valitsusele
tarbekorral nõu andma küsimusis
nagu looduskaitse, maksustusäsjan-dus,
kirjastamine, keskkond, prant­suse
keel, vaimutervishoid jne. Valit­suse
vastav komisjon (seekord ainult
ajutine) on senini leidnud, et vähe­malt
20 permanentset komisjo,ni üle­liigsed
on, kuna informatsioon, mille
andmiseks nad kunagi qlid ellu kut­sutud,
hõlpsasti ja sageli ilma kulu­deta
teisalt saadaval on. Nüüd tule­vad
oma aja ära elanud .komisjonid
likvideerimisele. -
Valitsuse ülesandel on uuritud ka
mitmesuguste >kehtivusel olevate
eeskirjade ja regulatsioonide rägas­tikku
ja sealt on leitud palju igane­nut,
millest kellelgi ka^u pole ja mille
otstarvegi selge pole. N i i jääb arusaa-
IViEiE ELU" ESINDAJA
Vana-Andrese : -
kogud
.raamatukogu •
Kahe aasta eest tekkis Toronto
Vana-Andrese koguduse juhatusel
mõttevahetusest idee; asutada kogu­duse
juurde eestikeelne raamatuko­gu.
Asudes idee rakendamisele, seati
üles raamatukogu eesmärk, otstarve
ja organiseerimistöö alused. Peami­seks
mõtteks oli — eestikeelne raa­mat,
ei tohi kaduda ja seda tuleb
lugeda ka aastaid pärast ilmumist.
Eesti raamat on liiga väärtuslik, et
seda ära visata. Teiseks mõtteks oli
— kiriku juurde on liitunud suur arv
kaasmaalasi, kelle kokkukäimistel
saab raamatukogu kaasa aidata kir­janduse
levikule ning lugemisele.
' Vastava üleskutse peale on paljud
koguduse liikmed (ka kaasmaalased
väljaspool kogudust] kinkinud raa­matuid.
Märkimisväärselt on selleks
^ kaasa aidanud koguduse liikmed ].
Sirm, S. Kollinna, V. Mändvere, pe-
.rek. Järv, L. Tõsine, perek.Marley(G.
Pajusi pärand), isegi Lõuna-Aafri­kast
perek. Talpakud jne. Tänu kuu­lub
neile kõigile ja paljudele teistele,'
kelle nimed nimetamata. ^
. Esialgu oli raamatute vastuvõtmi­ne
aeglasem, kuna puudusid vasta­vad
riiulid. Praegu on kiriku noorte-ruumis
üle 120 jala riiuleid ja on
ehitusel lisana üle poolesaja jalapik­kune
osa.
Siiani omab kogudus üle 1500 raa­matu,
mis ilmunud vabas maailmas,
200 teost, mis ilmunud tänapäeva
Eestis, ajakirju, koguteoseid, 170
saksa-, prantsuse-, rootsi-, ingiiskeel^
set väljaannet. Tänapäeva Eestis i l ­munud
raamatute osas on tehtud va­lik,
et eraldada,propagandaline osa.
Haruldasemaiks raamatuiks on Ka­levipoeg,
Kalevala, Eesti Rahvarõi­vad,
prof. Voobuse suurteos. Eestla­sed
Kanadas jne.
Raamatute kogumise aktsiooni
korraldas E. Eerme, kuni raamatu­kogu
korraldamise võttis üle Leida
Nahe.
Väärtuslikku abi ja juhtnööre and­sid
Heli Petersoo, (end. Scarborough
raamatukogude juhataja], A. Lokk ja
]. Anton, kes on töötanud pikemat
ae^a raamatukoguhoidjaina Kana­das.
Kõik raamatud on kataloogitud ja
sügisel loodetakse raamatu­kogu
avada vastava kirjandusõhtu-
Raamatukogu teeniks kõiki eestla­si
ja oleks avatud jumalateenistuste
eel ja järel kuikakõigikirikusjaselle
kõrvalruumes toimuvate ürituste
ajal. Senini on saanud seda kasutada
edukalt koguduse õpetaja Udo Peter­soo
haiglas olevate kaasmaalaste kü­lastamisel
lugemismaterjali kaasa
viies. • V ' I
Vana-Andrese koguQuse raamatu­kogu
on tänulik igale lisaeksemplar-
, iie, milleks teie kodus võib-olla on
vähe ruumi.
^ ^ ^ ^ ^
Toronto Eesti Meeskoori 36. aastapäeva aktusel pühapäeval, 5. okt. ajnü tava kohaselt vanusemärke kooris
lauldud aastate tähistamiseks. Pildil saavad 35-aasta märgi (vasakult) - E. Tobreluts (abikoorijuht), E.
Tikenberg (auliige) ja E. Eero. Esimees H. Paara — kinnitab märgi E. Tikenbergi rinnale, tema kõrval
koorivanem Ä. Käärid. Lipuvalvurid: }. Parm, R. Holsmer ja K. Rosen, Foto — 0 . Haamer
Eesti MeeskooiT
' Pühapäeval, 5. oktoobril tähistas
T.E. Meeskoor oma 36-dät aasta­päeva
piduliku aktusega Eesti Ma­ja
keskmises saalis, millest võtsid
osa laulumeeste abikaasad ja arvu­kalt
toetajaliikmeid.
Koori lipp sisse toodud, laulis koor
G. Kipperi juhatusel traditsioonili­selt
„Helju, hella tuulekene kodu­maale
mahedalt..." ja koori esi­mees,
H. Paara tuletas meelde 16
laulumeest, kes 36 aastat tagasi pa­nid
aluse Toronto Eesti Meeskoo­rile.
Neist seisavad veel kolm koori
ridades (R. Kuus, M. Põldma ja 0.
Haamer). Koor on jätnud tugevad
jäljed muusikapõllule meeskoori
laulu viljelemisel ja astub julgelt
uude tegevusaastasse noorusliku
ja kindlakäelise C. Kipperi juhatu­sel.
; '
Vaninsemärgi statuudi kohaselt
saic viie-aasta märgid C. Kipper
(koorijuht) ja P. Truupere, 10-a.
märgid G. Lootus ja L. Pihlberg, 15-
aasta märgid K. Liivamägi ja B.
Valm, 20-aastase S. Preem, 25-aasta
märgi saajaks oli G. Soans, 30-aasta
märgi said J.Tõnising ja R. Viina­mäe
ning 35-aastjjse märgi saaja­teks
olid E. Eero, 0. Härm, E.
Tobreluts (abikoorijuht) ja E. Ti­kenberg
(auliige).
Aktuse pidulik osa lõppes koori
motoga.
Aktuse seltskondliku osa raames
asusid laulumehed astmetele ja
laulsid C. Kipperi. juhatusel neli
laulu, saades tasuks saalitäie kuu­lajate
kordamistnõudva aplausi.
Meeskoori Naissektsiooni pere­naised
olid valmistanud rikkaliku
külmtoitude laua.
EKKT 31. sügisnäitus
Eesti Kunstnike Klubil
Torontos on kunstinäitusi olnud
enamgi kui kolmkümmendüks. Vii­mane
arv tähistab vaid ametlikke
aastanäitusi, mis toimunud kindla
järjekindlusega klubi asutamisest,
alates 1955. aastast. Lisaks on toi­munud
puhunäitusi ja mõned ke­vadnäitused.
On olnud nii edukaid
esinemisi kui ka tagasilööke. Vii­mane
asjaolu märgatavamalt hili­semail
aastail, enne kõike küll ko­dumaalt
tulnud tuumiku järk-jär-guline
pidev asumine Toonela ran­dadel.
Aga on ka vastupidiseid
EKKT-st eemalejäänuid. Need on
need kes, tundes oma tiibade kan­dejõudu,
teinud kõrglende ja vii­nud
eesti kunsti laiemaisse ringi­desse.
EKKT, karisid ületades hõrene­nud
koosseisus ja väärtusliku tuu­miku
äralangemisel, on siiski ek­sisteerinud
ja enesele seatud mis­siooni
edasi kandnud: kunsti tut­vustada
ja tuua sissepoole meie
oma ringi, luua noortele kunsti-õppijaile
ja -harrastajaile võimalus
esineda, neid tutvustades ja julgus­tades.
KäimasolevEKKT31. näitus, mil­line
avati 1. oktoobril North York
Public Library Fairview Branch'is
(35 Fairview Mall Drive), on oma
ulatuselt, osavõtjailt ja väljapane-kuilt
piiratum kui ükski varajase­maid
näitusi. Tingitud on see kaua­aegse
esimehe ja energilise sekre­täri
pikemaajalisest haigestumi­sest
ning nende eemalolekut näituse
organiseerimisest, See on samuti
piiranud klubi üldist tegevust. Siis­ki
on näitus toime tulnud iga-aas-taste
näituste traditsiooni lünka te­kitamata.
Esitatud on 24 tööd 13-lt kunst­nikult.
Juba EKKT asutamise ja esi­meste
tegevusaastate juures on oli-jaist
järelejäänuid vaid neli: H.
Herman, E. Milvek, B. Vomm ja A.
Vomm. Pikemaajalise staazhiga on
M. Järve, M. Pihla, J. Tanner ja K.
Käärid. Juba rida aastaid on tutta­vad
näitustel E. Relvik, S. Soovere
ja E. Niglas ning esmakordselt esi­nejana
K . L Mclnnes (võõrapärase
nime taga eestlanna) ja paaril kor­ral
näitustel vilgatanud noorim esi­neja,
kunstiõppija H. Silberberg.
Peatun mõne märkega vaid mai­nitud
kahe viimase grupi esinejate
juures, kes näituse külastajaile
võiksid olla vähem tuttavad. Kõige­pealt
esmakordne esineja Mclnnes
tundub olema tugeva kunstihari-dusliku
tagapõhjaga. Tema kaks
tööd „Varajane kevad" ja „Lille
laul" (mõlemad vesivärvis) on
head ja küpsed teostused. Samuti
Silberbergi etsing (ainus gravüür
näitusel) „Kalurite öö" E. Relvik on
asunud hea eduga suurema ja kom-postisioonilt
huvitavama „Eugenia
Falls, Ont." juurde; ka „Mountain
Ash" vesivärvis on hea. S. Soovere
sammub edu suunas, eriti kolorii­dis
(vaikelu õlis) ja E. Niglasel õlis
„Talvest seen" on tuisust meele­olu
küllaltki tabav. Tahaksin esile
tõsta veel varajasemate esinejate
seast Kai Käärldi „Valged roosid"
(akrüül) ja B. Vommi „Komposit-siooni".
Üldkokkuvõttes oleks oo­data
enamikult esinejalt enam loo­mingulist
pinget ja viimistlust!
R.A.
Etnograafiline Ring
Vancöuveris tähistati
ristiusu Baltikumi
saabumise 800. aastapäeva
6875 Cavendish Blvd. Apt.
IVäöntreal, P.Q. H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
mätuks, miks ori näiteks keelatud:
— leiva väljavedamine jaemüügi
äridesse pühapäeviti ja esmaspäevi-ti;
.
— rohkema kui kolme teenistuja
pidaminn ärides, mis pühapäeviti
avatud;
— juriidilise teeninduse ja prillide
müügi kuulutamine ajalehes;
— meeste ja naiste pükste valmis­tamine
samas töökojas jne.
Valitsusel on kavatsus eeloleval
istungjärgul eraettevõtluse arengu
huvides olemasolevat, seadusand­lust
ajakohastada, lihtsustada ja suu­remasse
kooskõlla viia mujal Kana­das,
eriti Ontarios kehtivaga.
^ ' / ts
Eesti Agronomide Selts Rootsis
Toimetis nr. 5, U
iO.-
ppsalal986, 64 lk.
Toronto, Ontl. IV14K 1
T®l. (416) 466-1951
(4iS) 466-1502
Räägitakse ©osti, läti jii ingli^^
. Avatud: ärlpädvadQl 8.30-6.00 p,!-. tmpmml I8.30~S.00 p.l.
EASR avaldab agr. Tõnis. K i n fi
„Mõttekilde" Eesti elust ja põllu­majandusest
veendumuses, et selles
jjiädvustatud mälestused aitavad ri­kastada
meie memuaarkirjandust
pjollumajanduse sektoris ja valgusta­da
mitmeid seiku eesti rahva hilise­mast
ajaloost. Heinrich Mark lisab
lühimärkusi, millega ta tõstab esile
mõningaid autori elutöö kõrgpunkte
poliitilisel alal.
T. Kint, jättes ei^ese elu- ja töökir­jeldused
tagaplaanjie, sammub vaat­lejana
ja osalejana läbi Eesti 'Vabarii­gi
sünniaja. Eesti põjluma indusli-kud
arenguperiioojdid, ning huviga
registreerib Vabariigi poliitilised
sündmused. Lühidalt puudutatakse
Eesti Vabadussõdai-Maano» kogu ja
Asutava Kogu tegevust, vabariigi
põhikirja uuendamise katseid ja vii­mase
parandatud põhiseaduse keh­testamist.
Graafiliselt tuletatakse meele eest­laste
põllumajanduslikku ärkamist
käesoleva sajandi algul. Mainitakse
põllumeeste seltside, majandusühin­gute,
ühispankade ja ühismefereide
asutamist ning nõuandetööd talupi­dajatele.
Pikemalt kirjeldatakse põl­lumeeste
keskseltside tegevust, agro-noomilise
nõüandetöö arengut, ning
põllumeeste kutseesinduse Põilutöö-
Etnograafilise Ringi õppeõhtute
algus on 16. okt. kelj 6.30 Toronto
Eesti Majas, klassiruum nr. 12.
Kuna esimene kokkutulek on
ühtlasi ka peakoosolek, siis võtke
omad pooleliolevad tööd kaasa, põ-jiimõttel
„kui suu seletab, siis käed
käivad". Samuti, mõtelge hästi läbi
soovid ja ettepanekud eelolevaks
tööaastaks. Uued liikmed, eriti
nooremate ridadest, on alati rõõ­muga
teretulnud. Etnograafilise
Ringi juhataja uus aadress on: Ene
Runge, 20 Suurise Ave. Apt. 314
Toronto, Ontario, M4A2R2, teh759-
E.R.
koja loomist ja organisatsiooni. T.
Kint oli abidirektorina ja direktorina
selle kutsekoja töö juhatajaks algu­sest
peale. Tema õpitud agraaröko--
noomia ja tegevuskogemused talu-raamatupidamise
alal olid heaks
aluspõhjaks västutusrikaste ja laie­nevate
administratiivülesannete la­hendamisel.
Poliitiliselt väljakult nopib T. Kint
mälestuskilde veel okupatsiooniae­gadelt
Vene Nõukogude Liidu all
1940/41, Saksa okupatsiooni ajast
-1941-1944 ning Eesti talude lõplikust
hävituskäigust N . . L i i d u II okupat­siooniajal,
jäädvustatakse tähtpäevi
I^Üüditamiste; valitsuste vahetamiste
jä illegaalsete valimiste kohta. Esita­takse
koondatud statistikat" maare­formi,
Põllutöökoja koosseisu ja
eestlaste massküüditamiste kohta.
Agr. Tõnis K i n f i eluga on olnud
täistööd ja võitlust Eesti heaks kodu­maal
ja paguluses. See jätkub prae­gugi
Pärast tema 90. sünnipäeva kün­nise
ületamist 17. aug. 1986.
•A.L
VANCOUVER (ME) - Koos ko­guduse
aastapäeva pühitsemisega
pühitseti Vancouveri Peetri kogu­duses
ka ristiusu Baltikumi saabu­mise
^00. juubeliaastat, jutlustas
ELCIC Briti-Columbia piiskop Mar-lin
Aajdland. Teenistuse pidas ko­guduse
õpetaja Thomas Vaga koos
praost Andres Tauliga. Orelil saatis
Siiri Kalbus. Pühakirja lugesid
Thomas Kitching ja Ivo Tanner ja
ristikandjaks oli Michael Kitching.'
Orellspologa esines Siiri Kalbus,
mängides W.A, Mozarti „Gloria in
Excelsis".
Pidulik sündmus leidis aset püha­päeval,
28. septembril nii kirikus kui
ka Eesti Kodu aulas, kus oli kaetud
koguduse naisringi poolt (esinaine
Mai. Veemees} rikkalik lõunalaud ja
kus kõneles praost Andres Taul To­rontost.
Piiskop Aadland jutlustas inglise
keeles, mida paljudel vanemate!
inimestel oli raske jälgida. Jutlus oli,
rajatud Rooma kirja esimese peatüki
17. salmil. Andes tunnustust meie
rahva kultuuripärimustele. tõi piis­kop
kuulaja ette selge pildi,' mida
tähendab olla Jeesuse Kristuse kirik
ja selle misjon. Ta kõneles Jumala
suurest ja,kannatlikust armastusest
inimkonna vastu, kes selle armastuse
hävitas omahuvi ja vastuhakkamise­ga.
Ta võrfiles inimest Jumala kätes
kui savikldmpi, keda Jumal vormis ja
ehitas ja elavaks tegi oma Püha Vai­muga.
Kes aga langes patu sisse ja
keda Jumal sellepärast mitte maha ei
jätnud, vaid tõstis uuesti maa pealt
üles ja vormis teda uuesti Jeesuse
Kristuse ristisurmaga, et teda koos
ülestõusnud Kristusega uueks luua.
,,Oleme evangeelsed ja usume, et
oleme päästetud Jumala loova armas­tusega
ja usume, et Jumalat võib leida
ainult seal, kus Ta ennast ilmutab.
Mitte just minu südames, mitte prae­guses
kultuuris meie ümber, mitte
arengus ega lojaalsuses, kus vale-jumalad
nõuavad meie tähelepanu ja
lojaalsust. Ka mitte meie sihtides,
usulistes või teisiti, mis sunnivad
meid ronima maiset redelit pidi tae­vastesse,
mis on meie oma valitud.
Selle asemel juhib Jumal meid puru.s-t
u s p i i i i k i i i i i . kvis i'c)vi vaja. OI»'-
me ristitud Naatsäretileesuse purus-lusse.
Jumal kohtab meid seal, kus
meie ei saa varjata oma tõelist täba­rat
seisukorda. Jeesuse ristiga suren
mina, mu patt ja kurat. Ja Jeesuse
ülestõusmisega tõstab Jumal mind
Püha Vaimu väega maisusest üles."
Lõpuks manitses ta kogudust misjoiii»
tööle, ulatada kätt teistele kogudus­tele,
et olla terviklik ülemaailmne;
(catholic) ristikirik nii nagu Jumal on
seda ette määranud.
Pärast jumalateenistust siirduti üle
koridori Eesti Kodu aulas.se. kus oo­tas
kirikulisi kpguduse naisringi
poolt korraldatud rikkalik ja pidulik
lõunalaud. Kohvi serveerisid kogu­duse
noored. Lauldi „Õnnista ja
..hoia", mille järele tervitas külalisi
koguduse esimees Tarmo Viitre. pa­ludes,
kohe einega alustada. Söö-dud.-
joodud, esines kuulajatele kõne­ga
praost Andres Taul Torontost,
esitades ajaloolisi andmeid ristiusu
'tulekuga Baltimaadele. (Toome kõ­ne
järgmises lehesj Rohkelt oli koha­le
ilmunud mitmete usulahkude
esindajaid, kes tõid tervitusi. Jllkraina
• katoliku preester, eesti apostliku-õi­geusu
preester, juut. nelipühilaste
naiskuulutaja, baptistide esindaja ja
eesti usuliste raadio.saadete kuulutaja).
Kirjalikult tervitasid kaks kohalikku
luteri pastorit. Pidulik sündmus lõp­pes
lauluga ,,Hnia Jumal Eestit".
'" • v:
•:r. V.^
^ _ — '-^ ^Tirrv-^ »•>. .m