Meie Elu = Our life, October 18, 1984

              Second Class Mail Registration No. 1354.
1,
s •
i"
Nr. 42 (1807) 1984
300 Münsteris
NELJAPÄEVAL, 18. OKTOOBRIL - THURSDAY, OKTOBER 18
iKuldleenetemärk dr» Nielsen-Stokkeby^ rahvaste saatus
selgitava filmi eest
xxxv aastakäik
taotles inglis®
valitsuse
liävitamist
Peaminister Thatcher
pääses vigastuseta
Inglise valitseva konservatiivide
partei konverentsi eelööl Brighto-ms,
Inglismaal, lõhkes hotellis
pomm, kus peatusid valitsuse ja
parlamendiliikmed. 4 inimest said
surma, nende seas üks parlamendi­liige
ja 34 said vigastada. Peami­nister
Thatcher, kes töötas veel
Saksamaa Eestlaste Keskkomitee tähistas koos Münste^Warendorfi Eesti Rahvus­koondisega
15. septembril Münsteris hotell „Lindenhofis"sini-must-valge lipu 100. sünnipäeva, kus
samaaegselt n^eenutati ka meie põgenemist kodumaalt 40 aastat tagasi. Koosviibimine kujunes üheks kõne teksti
rahvarohkemaks ja südamlikumaks, mis viimastel aastatel Saksamaa eestlastel olnud. Osavõtjate arv koostamise juures, jäi pommi plah-tõMsis
seekord koguni veidi üle 300. Külalisi ei olnud tulnud mitte ainult kõigist Saksamaa eestlaste vatusest puutumata, kuna ta paar
l^eskustest, vaid esindajaid oli saabunud ka naabermaadelt ning koguni Austraaliast, USA-st j minutit enne seda läks vannituppa.
Pommi panijateks hotelli olid
Avar peosaal' ja lava oli dekoree­ritud
sekspuhuks loorberpuüde ja lil­ledega
ning lavale ;oli toodud Eesti ja
Saksa lipud.
Aukülalistena oli saabunud Müns-täri
linnapea- Reuter, ZDF-ist välis-
^pöliitilise osakonna juhataja dr. B.
Nielsen-Stokkeby, liitlaste esindaja­na
mag. Silde, Nordrhein-Westfaleni
ministeeriunji esindajad Münsteri
osakonnast, eestlaste huVide kaitsja
Saksa Liiduvalitsuse juures E. Rei-senberg
j.t.
'ÕNNISTATI,
Koosviibimise avas ja kojkkutul-tervMš
fisingüskögii liige,
Münster-Warendorfi Eesti Rahvus­koondise
esimees 0. Ruuben, misjä-rele
rahvariides noored tõid saali kõi­gi
osavõtjate püstiseistes eesti lipu,
mille kinkis Keskkomiteele eestlaste
huvide kaitsja E. Reisenberg. Oli
ülesrivistatud ka laulukoor ,,Leelo"
ja seäiaulis samal ajal lipulaulu. Lipu
õnnistas praost T. Põld ja lipu anns-laja
andis selle üle Keskkomitee esi-jaehele
Joh. Västrikule. llipu anneta­ja
märkis, et see lipp on võitluslipp ja
jäägu ka tulevikus selleks, et Saksa­maa
eestlaskond koonduks senisest
j/eelgi tihedamini selle lipu alla ja et
jkord tuleb l^indlasti aeg, kus siinsed
lestlasediviivad selle lipu taasvabale
lodümaale.
IRA agendid, kes tahtsid selle aten­taadiga
hävitada kogu Inglismaa
Valitsust, on lugenud selle atentaa­di
ebaõnnestunuks ja kavatsevad
korraldada valitsuse vastu uue
atentaadi.
Inglismaal imetletatakse peami-siiister
Thatcheri külma vere jikkust
Ipärast atentaati. 2 tundi pärast
atentaati algas partei konverents ja
^ viidi läbi ettenähtud^ päevakorra
kohaselt. Terroristide tegevuse pii­ramiseks
otsustati rakendada erili­sed
abinõud.
"Viiierahu El Salvadom
võimalik
* • • ' . • . • • •.
El Salvadori president Jose iQa-poleon
Duarte poolt Ühendatud
Rahvaste organisatsiooni üldkooso­lekul
tehtud ettepaneku kohaselt al-
Eesti lipu õnnistaniistalituselt Münsteris. Paremalt: praost T. Põld, gasid läbirääkimised esmaspäeval,
eestlaste esindaja Saksa Liiduvabariigis E. Reisenberg ja Keskkomi- 15, okt. president Duarte ja mäs-tee
esimees Jöh. Västrik.
lasi ta tegi teatavaks, et Saksamaa
Eestlaste Keskkomitee on annetanud
selpuhul saate koostajale kuldtee-neteihärgi,
millist palus märgisaajat
seda vastuvõtma tulla. Kõigi koosoli^
jäte tugeva aplausi saatel kinnitas
esimees dr, B. Nielsen-Stokkebyle
rinda teenetemärgi. Seejärele tänas
märgisaaja, kes tegi seda oma lühike­ses
sõnavõtus sulaselges eesti keeles,
mis tuli osa koosolijaile suure üllatu­sena,
sest kõik ei olnud teadlikud, et
märgisaaja põlveneb Eestist.
Edasi tuli veel teine teenetemärgi
üleandmine, kus Saksamaa Noorte,
Maleva juht skin, Ü. Semmel andis-praost
T.'Põllule üle Skautide Peas­taabi
poolt annetatud kõrgema teene­temärgi.
F o t o E d . Loss suliste juhtide vahel, mässuliste
poolt kontrollitud piirkonnas, La
niitee esimehelt Joh. Västrikult, kes Paima linnas. Esialgse injformat-oli
oma sisuka kõne jaganud kahte siooni kohaselt kohalikud elanikud
ossa. Selle esimeses osas andis ta mässuliste üksustes on tüdinenud
põgusa iilevaate meie lipu õnnista- mitmeaastasest võitlusest ja looda-
[Järg Ihk. 3)
T. E. AIANDUSKLUBI
ITSENETEMÄRGID
f Kui lipu õnnistamine ja selle üle­andmine
]Keskkomit!eele oli läbi, tegi
Žsimees teatavaks, et meie keskel
yiibib aukülalisena k^ZDF-i juurest
selle välisi^oliitilise osakonna juha­taja
dr. B. Nielsen-Stokkeby. Viima-te
on. koostanud teatavasti filmi
^,Kolm unustatud rahvast", mis yal-pstäs
Eesti, Läti ja Leedu, kuid eriti
just Eesti ajalugu ja meile tehtud
ülekohut, kuni meie põgenemiseni
kodumaalt 1944. Selle filmi teist- PEOKÕNE JA TERVITUSED
kordsel edastamisel oli selle koosta- Nüüd laulis ,„Leelo" Villu Laid-
'Ja põiminud saatesse isegi 1972. aas- saare taktikepi all mitu laulu, mis
tal Torontos toimunud Esto suurüri- võeti kuulajaskonna poolt vastu suu-
JiMsi. Esimees tänas dr^B. Niel^en- re aplausiga.
Štokkebyd nende saadete eest. Üht- Peokõne oli ette nähtud Keskko- J*^***'^**»^»^*''*^^
laeval, 25. okt.
kell 7.30 õ. Eesti Majfis
loeng
EaDRI ROMAN teemai
^Korrapärasus j@
komplekssus maastiku
kavanduses"
VaBguspikiid ® Kõik teretulnyd kuleppeleTõuaval
vad^ et esimeseL kokkusaamisel
mässuliste juhtidega kuulutataks®
välja relvarahu El Salvadoris.
Parempoolne „surmaüksus"
loeb läbirääkimiste alustamist
mässuliste juhtidega reetmiseks ja
ähvardab presidenti tappa. Mässu­liste
juhid Ungo ja Zamora, kes
nõustusid presidendiga läbirääki­miste
alustamiseks, on endise El
Salvadori sõjaväelise valitsuse
(hunta) liikmed, kes sealt lahkusid
enne, kui Duarte huntaga ühines.
Sellest võih järeldada, et läbirää­kimistest
osavõtjad on omavahel
tuttavad ja tõenäoselt mingile kok-
TOROWTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
883 Broadview Ave.
ühepäeval, 28. oktoobril kell 18.00
MODMSAARE-ÕHTÜ
Esineb TEBK rtiiu pillikoor, kõne - pastor EDGAR TOOM-i,
sõnavõtt - EDGAR LIIK. <© Tee-ja
1 Kõik on lahkelt kutsutud.
I^OORTETEATRI KORDUSETEEyDUS
KEVADE
dramatiseering 0. Lutsu noorsoojutM.
Uvastaja: ENDU KO^I
Pühapäeval, 4. nov.'84 kell 3.00 pJ.
[Pä@@med: $6.00 ja $3.00 (kuni 12 a.), eelmüügil teisip. ja
neljap. õhtul Eesti Majas.
'I
AAMUTAKI
E K K T
TANÄITU
Eesti Maja näitusesaalis, 958 Broadview Av®
laup., 27. okt. 1984, kl. 2.00-9.00 p.i
pühap., 28. okt. 1984 kl. 10.00--9.00 p.l
Ädeiaõde CouBt Theatre'is, i 7 Adelaide St. E.
Im^u 10. nov. kl. 8.30 õ. ja pühap., 11. nov, kl 2.30 p.G.
Sissepääs $6.00 ® Tere tulemast!
il
il
II
I
Eestiainelise õppetooli
professori kohale
17 kandidaati
Tegevus võib alata umbes aasta pärast
Kestiäineline õppetool Toronto Ülikooli juures alustab
tegevust umbes aasta pärast ja professori kohale on 17
kandidaati, selgus jutuajamisel Eesti Õppetooli Sihtasutuse
esimehe arhitekt Elmar Ta mppllu ja abiesimehe prof. dr.
gusummas ei ole veel esialgu
nõuetav.
TOETUS ÜHISKON|NALT
Sihtasutus ei kavatse eesti
ühiskonnalt toetust küsida, kuid
ettevalmistamisel on aktsioon
pöörata Toronto Ülikooli lõpeta­jate
poole 1000.- dol. suuruse
annetuse saamiseks.
Jutuajamisel eesti ajalehtede
esindajatega, kerkis ka eestiai­nelise
õppetooli ja Simon Fraseri
ülikooli eestiaineliste program­mi
paralleelsuse küsimus. Prof.
Olev Trass märkis, et need ei*
kata teineteist oluliselt. Simon
Fraser ülikooli kursused raken­davad
õppejõududena lektoreid
ja professori keeleõpetuse jt. ala­del.
Õppetool Toronto Ülikooli
juures annab võimalusi edasiõp­pijatele
ja rakendub uurimistöö­le.
Selleks on siin kasutada Üli­kooli
materjalid, mis ulatuvad
Baltikumi osas ligi 6000 tiitlini,
Tartu Instituudi osas ligi 6000
tiitlini. Tartu Instituudi arhiiv ja
raamatukogu, kättesaadav Eesti
keskarhiiv ja siinse eesti ühis­kondliku
tegevuse viljana kogu­nev
materjal.
KAS OLEKS RAHA ÕIGEM
KASUTADA MUJAL?
Tõstatati ka meie ühiskoni^as
mõnel pool kõne all olnud küsi­mus,
kas õppetooli finantseeri­miseks
vajaliku suure summa ra-'
kendamine ei oleks otstarbeko­hasem
pealekasvavate noortele
emakeele õpetamiseks ja eestlu­se
hoidpiseks. Sihtasutuse esi­mees
vastas, kõigepealt poleks
meil võimalus saada selleks riigi
toetust sellest allikast, Tartu Col-lege
on seotud ideelise eesmärgi
ja majandusliku kohustusega
suunata oma toetus akadeemili­sel
pinnal, milleks permanentne
õppetool üldtunnustatud Toron­to
Ülikooli juures on väärikas
siht. Ei ole kahtlust, et see hõl­mab
ka meie emakeele säilitami­se
ja eesti kultuuri viljelemise,
eelkõige aga uurimistöö, mis
mujal võib poliitilistl põhjustel
olla takistatud.
Covering Council of the Uni-versity
of Toronto otsustas õppe­tooli
,.Chair of Estonian Studies"
asutamise oma koosolekul 21.
juunil, kuid suvevaheaja tõttu
selle rakendamisele asuti alles
neil päevil vajalike halduslike
eelduste loomisega. Nii on vaja
luua usaldusfond, õppejõu pal­kamise
komisjon jne. Kuna eesti­aineline
õppetool oma tegevuse
ulatuselt on esimene ja ainulaad­ne
Toronto ülikoolis teiste taolis».
te kõrval, siis selle rakendamine
on aeglane. Õppetool on edasi­õppijatele
akadeemilise- kraadi
taotlemiseks, uurimistöö, keele­õpetuse
jne. Praegused, ungari ja
ukraina õppetoolid on. kitsama
ulatusega.
17 KANDIDAATI
Prof. Olev Trass ütles, et mit­meid
teadusharusid hõlmav õp­petool
annab võimalusi õppejõu­na
rakendada keeleteadlasi, aja­loolasi,
ühiskonnateadlasi jt.
Praegu on kõne all 17 kandidaa­ti,
kes on õppejõud ülikoolides
mitmel mandril. Oma elulookir­jeldused
on saatnud juba 11 kan­didaati.
Professori valib Toronto
ülikooli vastav kogu, kus eest­laste
poolt on üks esindaja. Õp­pejõud
kutsutakse esialgu 1/2 —
1 aastak$, siis 2—3 aastaks ja
hiljem pikemaks ajaks.
•
}
Arhitekt Elmar Tampõld ütles,
et õppetooli finantseerimiseks
on Sihtasutusel kapital olemas.
300 000 dol. Tartu College'i va-v-^
s^est ja .-4Q(W)00^ -dolv tehti hü-..
poteeklaenu Toronto Eesti Ühis­panga
vahendusel, mis on välja
võtmata.jOodata on keskvalituse
toetus ^00 000 dol., kus on ka
teisi .soovijaid ootamas. Eelmine
valitus tõstis etniliste õppetooli­de
toetuse 500 000 dollarile. Sel­les
osas on küsimus selgitamisel.
Kuna õppetooliga kaasub uuri­mistöö
toetamine, stipendiumid
jne., siis peale professori teiste
võimalike õppejõude jne. palga
finantseerimiseks on vaja Trust
Fundi 1.100 000 dollarit, mis ko-,
I!
EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS
järjekordne
SOPRUSOHTÖ
liikmetele ja hendd külalistele
8. nov. 1984 a. algusega kell 19.
Tartu College'is, 310 Bloor St. W.
5th ANNUAL BALTIC SYMPOSIUM (AABS)
- BALTIC FOLKLORE -
Sa^uirday, Oct. 27,1984, 9:30—5:00 p.m.
At: George Ighatieff Theatre, 15 Devonshire Place
(just S. of Varsity Stadium)
® Pelix Oinas: On Estonian Folk Religion
© E. Bradunas: Folklore Traditions in the Baltic Diaspora
® LMuizniece: The Poetic "I" in Latvian Folksongs (Dainas)
- videos: Winds of the Milky Way & People of the Wäterfowl
(Lennart Meri), ICrisjanis Barons, Lithuanian Sutartine '
- Krustabas, a traditional Latvian christening ceremony.
Tickets: $5-$20. J
TORONTO EESTI SELTSI
hiS AASTAPÄEVA
BALL
. . . E^o^. 1984 kell 7.00 õ. Eosti Maja mmou saalis.
Õhtusöök, baar, tants, eeskava. 9 Tantsuks mängib
V. Gustavsoni orkester. Eeskavalises osas Avo Kittask.
Peo pääsmed & $30.00 (koos õhtusöögi ja veiniga) lunastada
hiljemalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük ja laudade reser­veerimine
iga naljapäeva õhtul kella 6.00—8.00 Eesti Maja
klubiruumis. Muul ajal prl. Piret Komi — tel. 447-7610.