1984-10-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Second Class Mail Registration No. 1354. 1, s • i" Nr. 42 (1807) 1984 300 Münsteris NELJAPÄEVAL, 18. OKTOOBRIL - THURSDAY, OKTOBER 18 iKuldleenetemärk dr» Nielsen-Stokkeby^ rahvaste saatus selgitava filmi eest xxxv aastakäik taotles inglis® valitsuse liävitamist Peaminister Thatcher pääses vigastuseta Inglise valitseva konservatiivide partei konverentsi eelööl Brighto-ms, Inglismaal, lõhkes hotellis pomm, kus peatusid valitsuse ja parlamendiliikmed. 4 inimest said surma, nende seas üks parlamendiliige ja 34 said vigastada. Peaminister Thatcher, kes töötas veel Saksamaa Eestlaste Keskkomitee tähistas koos Münste^Warendorfi Eesti Rahvuskoondisega 15. septembril Münsteris hotell „Lindenhofis"sini-must-valge lipu 100. sünnipäeva, kus samaaegselt n^eenutati ka meie põgenemist kodumaalt 40 aastat tagasi. Koosviibimine kujunes üheks kõne teksti rahvarohkemaks ja südamlikumaks, mis viimastel aastatel Saksamaa eestlastel olnud. Osavõtjate arv koostamise juures, jäi pommi plah-tõMsis seekord koguni veidi üle 300. Külalisi ei olnud tulnud mitte ainult kõigist Saksamaa eestlaste vatusest puutumata, kuna ta paar l^eskustest, vaid esindajaid oli saabunud ka naabermaadelt ning koguni Austraaliast, USA-st j minutit enne seda läks vannituppa. Pommi panijateks hotelli olid Avar peosaal' ja lava oli dekoreeritud sekspuhuks loorberpuüde ja lilledega ning lavale ;oli toodud Eesti ja Saksa lipud. Aukülalistena oli saabunud Müns-täri linnapea- Reuter, ZDF-ist välis- ^pöliitilise osakonna juhataja dr. B. Nielsen-Stokkeby, liitlaste esindajana mag. Silde, Nordrhein-Westfaleni ministeeriunji esindajad Münsteri osakonnast, eestlaste huVide kaitsja Saksa Liiduvalitsuse juures E. Rei-senberg j.t. 'ÕNNISTATI, Koosviibimise avas ja kojkkutul-tervMš fisingüskögii liige, Münster-Warendorfi Eesti Rahvuskoondise esimees 0. Ruuben, misjä-rele rahvariides noored tõid saali kõigi osavõtjate püstiseistes eesti lipu, mille kinkis Keskkomiteele eestlaste huvide kaitsja E. Reisenberg. Oli ülesrivistatud ka laulukoor ,,Leelo" ja seäiaulis samal ajal lipulaulu. Lipu õnnistas praost T. Põld ja lipu anns-laja andis selle üle Keskkomitee esi-jaehele Joh. Västrikule. llipu annetaja märkis, et see lipp on võitluslipp ja jäägu ka tulevikus selleks, et Saksamaa eestlaskond koonduks senisest j/eelgi tihedamini selle lipu alla ja et jkord tuleb l^indlasti aeg, kus siinsed lestlasediviivad selle lipu taasvabale lodümaale. IRA agendid, kes tahtsid selle atentaadiga hävitada kogu Inglismaa Valitsust, on lugenud selle atentaadi ebaõnnestunuks ja kavatsevad korraldada valitsuse vastu uue atentaadi. Inglismaal imetletatakse peami-siiister Thatcheri külma vere jikkust Ipärast atentaati. 2 tundi pärast atentaati algas partei konverents ja ^ viidi läbi ettenähtud^ päevakorra kohaselt. Terroristide tegevuse piiramiseks otsustati rakendada erilised abinõud. "Viiierahu El Salvadom võimalik * • • ' . • . • • •. El Salvadori president Jose iQa-poleon Duarte poolt Ühendatud Rahvaste organisatsiooni üldkoosolekul tehtud ettepaneku kohaselt al- Eesti lipu õnnistaniistalituselt Münsteris. Paremalt: praost T. Põld, gasid läbirääkimised esmaspäeval, eestlaste esindaja Saksa Liiduvabariigis E. Reisenberg ja Keskkomi- 15, okt. president Duarte ja mäs-tee esimees Jöh. Västrik. lasi ta tegi teatavaks, et Saksamaa Eestlaste Keskkomitee on annetanud selpuhul saate koostajale kuldtee-neteihärgi, millist palus märgisaajat seda vastuvõtma tulla. Kõigi koosoli^ jäte tugeva aplausi saatel kinnitas esimees dr, B. Nielsen-Stokkebyle rinda teenetemärgi. Seejärele tänas märgisaaja, kes tegi seda oma lühikeses sõnavõtus sulaselges eesti keeles, mis tuli osa koosolijaile suure üllatusena, sest kõik ei olnud teadlikud, et märgisaaja põlveneb Eestist. Edasi tuli veel teine teenetemärgi üleandmine, kus Saksamaa Noorte, Maleva juht skin, Ü. Semmel andis-praost T.'Põllule üle Skautide Peastaabi poolt annetatud kõrgema teenetemärgi. F o t o E d . Loss suliste juhtide vahel, mässuliste poolt kontrollitud piirkonnas, La niitee esimehelt Joh. Västrikult, kes Paima linnas. Esialgse injformat-oli oma sisuka kõne jaganud kahte siooni kohaselt kohalikud elanikud ossa. Selle esimeses osas andis ta mässuliste üksustes on tüdinenud põgusa iilevaate meie lipu õnnista- mitmeaastasest võitlusest ja looda- [Järg Ihk. 3) T. E. AIANDUSKLUBI ITSENETEMÄRGID f Kui lipu õnnistamine ja selle üleandmine ]Keskkomit!eele oli läbi, tegi Žsimees teatavaks, et meie keskel yiibib aukülalisena k^ZDF-i juurest selle välisi^oliitilise osakonna juhataja dr. B. Nielsen-Stokkeby. Viima-te on. koostanud teatavasti filmi ^,Kolm unustatud rahvast", mis yal-pstäs Eesti, Läti ja Leedu, kuid eriti just Eesti ajalugu ja meile tehtud ülekohut, kuni meie põgenemiseni kodumaalt 1944. Selle filmi teist- PEOKÕNE JA TERVITUSED kordsel edastamisel oli selle koosta- Nüüd laulis ,„Leelo" Villu Laid- 'Ja põiminud saatesse isegi 1972. aas- saare taktikepi all mitu laulu, mis tal Torontos toimunud Esto suurüri- võeti kuulajaskonna poolt vastu suu- JiMsi. Esimees tänas dr^B. Niel^en- re aplausiga. Štokkebyd nende saadete eest. Üht- Peokõne oli ette nähtud Keskko- J*^***'^**»^»^*''*^^ laeval, 25. okt. kell 7.30 õ. Eesti Majfis loeng EaDRI ROMAN teemai ^Korrapärasus j@ komplekssus maastiku kavanduses" VaBguspikiid ® Kõik teretulnyd kuleppeleTõuaval vad^ et esimeseL kokkusaamisel mässuliste juhtidega kuulutataks® välja relvarahu El Salvadoris. Parempoolne „surmaüksus" loeb läbirääkimiste alustamist mässuliste juhtidega reetmiseks ja ähvardab presidenti tappa. Mässuliste juhid Ungo ja Zamora, kes nõustusid presidendiga läbirääkimiste alustamiseks, on endise El Salvadori sõjaväelise valitsuse (hunta) liikmed, kes sealt lahkusid enne, kui Duarte huntaga ühines. Sellest võih järeldada, et läbirääkimistest osavõtjad on omavahel tuttavad ja tõenäoselt mingile kok- TOROWTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. ühepäeval, 28. oktoobril kell 18.00 MODMSAARE-ÕHTÜ Esineb TEBK rtiiu pillikoor, kõne - pastor EDGAR TOOM-i, sõnavõtt - EDGAR LIIK. <© Tee-ja 1 Kõik on lahkelt kutsutud. I^OORTETEATRI KORDUSETEEyDUS KEVADE dramatiseering 0. Lutsu noorsoojutM. Uvastaja: ENDU KO^I Pühapäeval, 4. nov.'84 kell 3.00 pJ. [Pä@@med: $6.00 ja $3.00 (kuni 12 a.), eelmüügil teisip. ja neljap. õhtul Eesti Majas. 'I AAMUTAKI E K K T TANÄITU Eesti Maja näitusesaalis, 958 Broadview Av® laup., 27. okt. 1984, kl. 2.00-9.00 p.i pühap., 28. okt. 1984 kl. 10.00--9.00 p.l Ädeiaõde CouBt Theatre'is, i 7 Adelaide St. E. Im^u 10. nov. kl. 8.30 õ. ja pühap., 11. nov, kl 2.30 p.G. Sissepääs $6.00 ® Tere tulemast! il il II I Eestiainelise õppetooli professori kohale 17 kandidaati Tegevus võib alata umbes aasta pärast Kestiäineline õppetool Toronto Ülikooli juures alustab tegevust umbes aasta pärast ja professori kohale on 17 kandidaati, selgus jutuajamisel Eesti Õppetooli Sihtasutuse esimehe arhitekt Elmar Ta mppllu ja abiesimehe prof. dr. gusummas ei ole veel esialgu nõuetav. TOETUS ÜHISKON|NALT Sihtasutus ei kavatse eesti ühiskonnalt toetust küsida, kuid ettevalmistamisel on aktsioon pöörata Toronto Ülikooli lõpetajate poole 1000.- dol. suuruse annetuse saamiseks. Jutuajamisel eesti ajalehtede esindajatega, kerkis ka eestiainelise õppetooli ja Simon Fraseri ülikooli eestiaineliste programmi paralleelsuse küsimus. Prof. Olev Trass märkis, et need ei* kata teineteist oluliselt. Simon Fraser ülikooli kursused rakendavad õppejõududena lektoreid ja professori keeleõpetuse jt. aladel. Õppetool Toronto Ülikooli juures annab võimalusi edasiõppijatele ja rakendub uurimistööle. Selleks on siin kasutada Ülikooli materjalid, mis ulatuvad Baltikumi osas ligi 6000 tiitlini, Tartu Instituudi osas ligi 6000 tiitlini. Tartu Instituudi arhiiv ja raamatukogu, kättesaadav Eesti keskarhiiv ja siinse eesti ühiskondliku tegevuse viljana kogunev materjal. KAS OLEKS RAHA ÕIGEM KASUTADA MUJAL? Tõstatati ka meie ühiskoni^as mõnel pool kõne all olnud küsimus, kas õppetooli finantseerimiseks vajaliku suure summa ra-' kendamine ei oleks otstarbekohasem pealekasvavate noortele emakeele õpetamiseks ja eestluse hoidpiseks. Sihtasutuse esimees vastas, kõigepealt poleks meil võimalus saada selleks riigi toetust sellest allikast, Tartu Col-lege on seotud ideelise eesmärgi ja majandusliku kohustusega suunata oma toetus akadeemilisel pinnal, milleks permanentne õppetool üldtunnustatud Toronto Ülikooli juures on väärikas siht. Ei ole kahtlust, et see hõlmab ka meie emakeele säilitamise ja eesti kultuuri viljelemise, eelkõige aga uurimistöö, mis mujal võib poliitilistl põhjustel olla takistatud. Covering Council of the Uni-versity of Toronto otsustas õppetooli ,.Chair of Estonian Studies" asutamise oma koosolekul 21. juunil, kuid suvevaheaja tõttu selle rakendamisele asuti alles neil päevil vajalike halduslike eelduste loomisega. Nii on vaja luua usaldusfond, õppejõu palkamise komisjon jne. Kuna eestiaineline õppetool oma tegevuse ulatuselt on esimene ja ainulaadne Toronto ülikoolis teiste taolis». te kõrval, siis selle rakendamine on aeglane. Õppetool on edasiõppijatele akadeemilise- kraadi taotlemiseks, uurimistöö, keeleõpetuse jne. Praegused, ungari ja ukraina õppetoolid on. kitsama ulatusega. 17 KANDIDAATI Prof. Olev Trass ütles, et mitmeid teadusharusid hõlmav õppetool annab võimalusi õppejõuna rakendada keeleteadlasi, ajaloolasi, ühiskonnateadlasi jt. Praegu on kõne all 17 kandidaati, kes on õppejõud ülikoolides mitmel mandril. Oma elulookirjeldused on saatnud juba 11 kandidaati. Professori valib Toronto ülikooli vastav kogu, kus eestlaste poolt on üks esindaja. Õppejõud kutsutakse esialgu 1/2 — 1 aastak$, siis 2—3 aastaks ja hiljem pikemaks ajaks. • } Arhitekt Elmar Tampõld ütles, et õppetooli finantseerimiseks on Sihtasutusel kapital olemas. 300 000 dol. Tartu College'i va-v-^ s^est ja .-4Q(W)00^ -dolv tehti hü-.. poteeklaenu Toronto Eesti Ühispanga vahendusel, mis on välja võtmata.jOodata on keskvalituse toetus ^00 000 dol., kus on ka teisi .soovijaid ootamas. Eelmine valitus tõstis etniliste õppetoolide toetuse 500 000 dollarile. Selles osas on küsimus selgitamisel. Kuna õppetooliga kaasub uurimistöö toetamine, stipendiumid jne., siis peale professori teiste võimalike õppejõude jne. palga finantseerimiseks on vaja Trust Fundi 1.100 000 dollarit, mis ko-, I! EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS järjekordne SOPRUSOHTÖ liikmetele ja hendd külalistele 8. nov. 1984 a. algusega kell 19. Tartu College'is, 310 Bloor St. W. 5th ANNUAL BALTIC SYMPOSIUM (AABS) - BALTIC FOLKLORE - Sa^uirday, Oct. 27,1984, 9:30—5:00 p.m. At: George Ighatieff Theatre, 15 Devonshire Place (just S. of Varsity Stadium) ® Pelix Oinas: On Estonian Folk Religion © E. Bradunas: Folklore Traditions in the Baltic Diaspora ® LMuizniece: The Poetic "I" in Latvian Folksongs (Dainas) - videos: Winds of the Milky Way & People of the Wäterfowl (Lennart Meri), ICrisjanis Barons, Lithuanian Sutartine ' - Krustabas, a traditional Latvian christening ceremony. Tickets: $5-$20. J TORONTO EESTI SELTSI hiS AASTAPÄEVA BALL . . . E^o^. 1984 kell 7.00 õ. Eosti Maja mmou saalis. Õhtusöök, baar, tants, eeskava. 9 Tantsuks mängib V. Gustavsoni orkester. Eeskavalises osas Avo Kittask. Peo pääsmed & $30.00 (koos õhtusöögi ja veiniga) lunastada hiljemalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük ja laudade reserveerimine iga naljapäeva õhtul kella 6.00—8.00 Eesti Maja klubiruumis. Muul ajal prl. Piret Komi — tel. 447-7610.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 18, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-10-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841018 |
Description
Title | 1984-10-18-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Second Class Mail Registration No. 1354. 1, s • i" Nr. 42 (1807) 1984 300 Münsteris NELJAPÄEVAL, 18. OKTOOBRIL - THURSDAY, OKTOBER 18 iKuldleenetemärk dr» Nielsen-Stokkeby^ rahvaste saatus selgitava filmi eest xxxv aastakäik taotles inglis® valitsuse liävitamist Peaminister Thatcher pääses vigastuseta Inglise valitseva konservatiivide partei konverentsi eelööl Brighto-ms, Inglismaal, lõhkes hotellis pomm, kus peatusid valitsuse ja parlamendiliikmed. 4 inimest said surma, nende seas üks parlamendiliige ja 34 said vigastada. Peaminister Thatcher, kes töötas veel Saksamaa Eestlaste Keskkomitee tähistas koos Münste^Warendorfi Eesti Rahvuskoondisega 15. septembril Münsteris hotell „Lindenhofis"sini-must-valge lipu 100. sünnipäeva, kus samaaegselt n^eenutati ka meie põgenemist kodumaalt 40 aastat tagasi. Koosviibimine kujunes üheks kõne teksti rahvarohkemaks ja südamlikumaks, mis viimastel aastatel Saksamaa eestlastel olnud. Osavõtjate arv koostamise juures, jäi pommi plah-tõMsis seekord koguni veidi üle 300. Külalisi ei olnud tulnud mitte ainult kõigist Saksamaa eestlaste vatusest puutumata, kuna ta paar l^eskustest, vaid esindajaid oli saabunud ka naabermaadelt ning koguni Austraaliast, USA-st j minutit enne seda läks vannituppa. Pommi panijateks hotelli olid Avar peosaal' ja lava oli dekoreeritud sekspuhuks loorberpuüde ja lilledega ning lavale ;oli toodud Eesti ja Saksa lipud. Aukülalistena oli saabunud Müns-täri linnapea- Reuter, ZDF-ist välis- ^pöliitilise osakonna juhataja dr. B. Nielsen-Stokkeby, liitlaste esindajana mag. Silde, Nordrhein-Westfaleni ministeeriunji esindajad Münsteri osakonnast, eestlaste huVide kaitsja Saksa Liiduvalitsuse juures E. Rei-senberg j.t. 'ÕNNISTATI, Koosviibimise avas ja kojkkutul-tervMš fisingüskögii liige, Münster-Warendorfi Eesti Rahvuskoondise esimees 0. Ruuben, misjä-rele rahvariides noored tõid saali kõigi osavõtjate püstiseistes eesti lipu, mille kinkis Keskkomiteele eestlaste huvide kaitsja E. Reisenberg. Oli ülesrivistatud ka laulukoor ,,Leelo" ja seäiaulis samal ajal lipulaulu. Lipu õnnistas praost T. Põld ja lipu anns-laja andis selle üle Keskkomitee esi-jaehele Joh. Västrikule. llipu annetaja märkis, et see lipp on võitluslipp ja jäägu ka tulevikus selleks, et Saksamaa eestlaskond koonduks senisest j/eelgi tihedamini selle lipu alla ja et jkord tuleb l^indlasti aeg, kus siinsed lestlasediviivad selle lipu taasvabale lodümaale. IRA agendid, kes tahtsid selle atentaadiga hävitada kogu Inglismaa Valitsust, on lugenud selle atentaadi ebaõnnestunuks ja kavatsevad korraldada valitsuse vastu uue atentaadi. Inglismaal imetletatakse peami-siiister Thatcheri külma vere jikkust Ipärast atentaati. 2 tundi pärast atentaati algas partei konverents ja ^ viidi läbi ettenähtud^ päevakorra kohaselt. Terroristide tegevuse piiramiseks otsustati rakendada erilised abinõud. "Viiierahu El Salvadom võimalik * • • ' . • . • • •. El Salvadori president Jose iQa-poleon Duarte poolt Ühendatud Rahvaste organisatsiooni üldkoosolekul tehtud ettepaneku kohaselt al- Eesti lipu õnnistaniistalituselt Münsteris. Paremalt: praost T. Põld, gasid läbirääkimised esmaspäeval, eestlaste esindaja Saksa Liiduvabariigis E. Reisenberg ja Keskkomi- 15, okt. president Duarte ja mäs-tee esimees Jöh. Västrik. lasi ta tegi teatavaks, et Saksamaa Eestlaste Keskkomitee on annetanud selpuhul saate koostajale kuldtee-neteihärgi, millist palus märgisaajat seda vastuvõtma tulla. Kõigi koosoli^ jäte tugeva aplausi saatel kinnitas esimees dr, B. Nielsen-Stokkebyle rinda teenetemärgi. Seejärele tänas märgisaaja, kes tegi seda oma lühikeses sõnavõtus sulaselges eesti keeles, mis tuli osa koosolijaile suure üllatusena, sest kõik ei olnud teadlikud, et märgisaaja põlveneb Eestist. Edasi tuli veel teine teenetemärgi üleandmine, kus Saksamaa Noorte, Maleva juht skin, Ü. Semmel andis-praost T.'Põllule üle Skautide Peastaabi poolt annetatud kõrgema teenetemärgi. F o t o E d . Loss suliste juhtide vahel, mässuliste poolt kontrollitud piirkonnas, La niitee esimehelt Joh. Västrikult, kes Paima linnas. Esialgse injformat-oli oma sisuka kõne jaganud kahte siooni kohaselt kohalikud elanikud ossa. Selle esimeses osas andis ta mässuliste üksustes on tüdinenud põgusa iilevaate meie lipu õnnista- mitmeaastasest võitlusest ja looda- [Järg Ihk. 3) T. E. AIANDUSKLUBI ITSENETEMÄRGID f Kui lipu õnnistamine ja selle üleandmine ]Keskkomit!eele oli läbi, tegi Žsimees teatavaks, et meie keskel yiibib aukülalisena k^ZDF-i juurest selle välisi^oliitilise osakonna juhataja dr. B. Nielsen-Stokkeby. Viima-te on. koostanud teatavasti filmi ^,Kolm unustatud rahvast", mis yal-pstäs Eesti, Läti ja Leedu, kuid eriti just Eesti ajalugu ja meile tehtud ülekohut, kuni meie põgenemiseni kodumaalt 1944. Selle filmi teist- PEOKÕNE JA TERVITUSED kordsel edastamisel oli selle koosta- Nüüd laulis ,„Leelo" Villu Laid- 'Ja põiminud saatesse isegi 1972. aas- saare taktikepi all mitu laulu, mis tal Torontos toimunud Esto suurüri- võeti kuulajaskonna poolt vastu suu- JiMsi. Esimees tänas dr^B. Niel^en- re aplausiga. Štokkebyd nende saadete eest. Üht- Peokõne oli ette nähtud Keskko- J*^***'^**»^»^*''*^^ laeval, 25. okt. kell 7.30 õ. Eesti Majfis loeng EaDRI ROMAN teemai ^Korrapärasus j@ komplekssus maastiku kavanduses" VaBguspikiid ® Kõik teretulnyd kuleppeleTõuaval vad^ et esimeseL kokkusaamisel mässuliste juhtidega kuulutataks® välja relvarahu El Salvadoris. Parempoolne „surmaüksus" loeb läbirääkimiste alustamist mässuliste juhtidega reetmiseks ja ähvardab presidenti tappa. Mässuliste juhid Ungo ja Zamora, kes nõustusid presidendiga läbirääkimiste alustamiseks, on endise El Salvadori sõjaväelise valitsuse (hunta) liikmed, kes sealt lahkusid enne, kui Duarte huntaga ühines. Sellest võih järeldada, et läbirääkimistest osavõtjad on omavahel tuttavad ja tõenäoselt mingile kok- TOROWTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. ühepäeval, 28. oktoobril kell 18.00 MODMSAARE-ÕHTÜ Esineb TEBK rtiiu pillikoor, kõne - pastor EDGAR TOOM-i, sõnavõtt - EDGAR LIIK. <© Tee-ja 1 Kõik on lahkelt kutsutud. I^OORTETEATRI KORDUSETEEyDUS KEVADE dramatiseering 0. Lutsu noorsoojutM. Uvastaja: ENDU KO^I Pühapäeval, 4. nov.'84 kell 3.00 pJ. [Pä@@med: $6.00 ja $3.00 (kuni 12 a.), eelmüügil teisip. ja neljap. õhtul Eesti Majas. 'I AAMUTAKI E K K T TANÄITU Eesti Maja näitusesaalis, 958 Broadview Av® laup., 27. okt. 1984, kl. 2.00-9.00 p.i pühap., 28. okt. 1984 kl. 10.00--9.00 p.l Ädeiaõde CouBt Theatre'is, i 7 Adelaide St. E. Im^u 10. nov. kl. 8.30 õ. ja pühap., 11. nov, kl 2.30 p.G. Sissepääs $6.00 ® Tere tulemast! il il II I Eestiainelise õppetooli professori kohale 17 kandidaati Tegevus võib alata umbes aasta pärast Kestiäineline õppetool Toronto Ülikooli juures alustab tegevust umbes aasta pärast ja professori kohale on 17 kandidaati, selgus jutuajamisel Eesti Õppetooli Sihtasutuse esimehe arhitekt Elmar Ta mppllu ja abiesimehe prof. dr. gusummas ei ole veel esialgu nõuetav. TOETUS ÜHISKON|NALT Sihtasutus ei kavatse eesti ühiskonnalt toetust küsida, kuid ettevalmistamisel on aktsioon pöörata Toronto Ülikooli lõpetajate poole 1000.- dol. suuruse annetuse saamiseks. Jutuajamisel eesti ajalehtede esindajatega, kerkis ka eestiainelise õppetooli ja Simon Fraseri ülikooli eestiaineliste programmi paralleelsuse küsimus. Prof. Olev Trass märkis, et need ei* kata teineteist oluliselt. Simon Fraser ülikooli kursused rakendavad õppejõududena lektoreid ja professori keeleõpetuse jt. aladel. Õppetool Toronto Ülikooli juures annab võimalusi edasiõppijatele ja rakendub uurimistööle. Selleks on siin kasutada Ülikooli materjalid, mis ulatuvad Baltikumi osas ligi 6000 tiitlini, Tartu Instituudi osas ligi 6000 tiitlini. Tartu Instituudi arhiiv ja raamatukogu, kättesaadav Eesti keskarhiiv ja siinse eesti ühiskondliku tegevuse viljana kogunev materjal. KAS OLEKS RAHA ÕIGEM KASUTADA MUJAL? Tõstatati ka meie ühiskoni^as mõnel pool kõne all olnud küsimus, kas õppetooli finantseerimiseks vajaliku suure summa ra-' kendamine ei oleks otstarbekohasem pealekasvavate noortele emakeele õpetamiseks ja eestluse hoidpiseks. Sihtasutuse esimees vastas, kõigepealt poleks meil võimalus saada selleks riigi toetust sellest allikast, Tartu Col-lege on seotud ideelise eesmärgi ja majandusliku kohustusega suunata oma toetus akadeemilisel pinnal, milleks permanentne õppetool üldtunnustatud Toronto Ülikooli juures on väärikas siht. Ei ole kahtlust, et see hõlmab ka meie emakeele säilitamise ja eesti kultuuri viljelemise, eelkõige aga uurimistöö, mis mujal võib poliitilistl põhjustel olla takistatud. Covering Council of the Uni-versity of Toronto otsustas õppetooli ,.Chair of Estonian Studies" asutamise oma koosolekul 21. juunil, kuid suvevaheaja tõttu selle rakendamisele asuti alles neil päevil vajalike halduslike eelduste loomisega. Nii on vaja luua usaldusfond, õppejõu palkamise komisjon jne. Kuna eestiaineline õppetool oma tegevuse ulatuselt on esimene ja ainulaadne Toronto ülikoolis teiste taolis». te kõrval, siis selle rakendamine on aeglane. Õppetool on edasiõppijatele akadeemilise- kraadi taotlemiseks, uurimistöö, keeleõpetuse jne. Praegused, ungari ja ukraina õppetoolid on. kitsama ulatusega. 17 KANDIDAATI Prof. Olev Trass ütles, et mitmeid teadusharusid hõlmav õppetool annab võimalusi õppejõuna rakendada keeleteadlasi, ajaloolasi, ühiskonnateadlasi jt. Praegu on kõne all 17 kandidaati, kes on õppejõud ülikoolides mitmel mandril. Oma elulookirjeldused on saatnud juba 11 kandidaati. Professori valib Toronto ülikooli vastav kogu, kus eestlaste poolt on üks esindaja. Õppejõud kutsutakse esialgu 1/2 — 1 aastak$, siis 2—3 aastaks ja hiljem pikemaks ajaks. • } Arhitekt Elmar Tampõld ütles, et õppetooli finantseerimiseks on Sihtasutusel kapital olemas. 300 000 dol. Tartu College'i va-v-^ s^est ja .-4Q(W)00^ -dolv tehti hü-.. poteeklaenu Toronto Eesti Ühispanga vahendusel, mis on välja võtmata.jOodata on keskvalituse toetus ^00 000 dol., kus on ka teisi .soovijaid ootamas. Eelmine valitus tõstis etniliste õppetoolide toetuse 500 000 dollarile. Selles osas on küsimus selgitamisel. Kuna õppetooliga kaasub uurimistöö toetamine, stipendiumid jne., siis peale professori teiste võimalike õppejõude jne. palga finantseerimiseks on vaja Trust Fundi 1.100 000 dollarit, mis ko-, I! EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS järjekordne SOPRUSOHTÖ liikmetele ja hendd külalistele 8. nov. 1984 a. algusega kell 19. Tartu College'is, 310 Bloor St. W. 5th ANNUAL BALTIC SYMPOSIUM (AABS) - BALTIC FOLKLORE - Sa^uirday, Oct. 27,1984, 9:30—5:00 p.m. At: George Ighatieff Theatre, 15 Devonshire Place (just S. of Varsity Stadium) ® Pelix Oinas: On Estonian Folk Religion © E. Bradunas: Folklore Traditions in the Baltic Diaspora ® LMuizniece: The Poetic "I" in Latvian Folksongs (Dainas) - videos: Winds of the Milky Way & People of the Wäterfowl (Lennart Meri), ICrisjanis Barons, Lithuanian Sutartine ' - Krustabas, a traditional Latvian christening ceremony. Tickets: $5-$20. J TORONTO EESTI SELTSI hiS AASTAPÄEVA BALL . . . E^o^. 1984 kell 7.00 õ. Eosti Maja mmou saalis. Õhtusöök, baar, tants, eeskava. 9 Tantsuks mängib V. Gustavsoni orkester. Eeskavalises osas Avo Kittask. Peo pääsmed & $30.00 (koos õhtusöögi ja veiniga) lunastada hiljemalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük ja laudade reserveerimine iga naljapäeva õhtul kella 6.00—8.00 Eesti Maja klubiruumis. Muul ajal prl. Piret Komi — tel. 447-7610. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-18-01