Meie Elu = Our life, November 24, 1983

              ;,Meie Elu" nr.
"^•T
liH,»Jkokku tulla, i
b kefitivuse nagu
47 (1760) 1983
laial.
Iglise 'keelt.
Itp Värvimis- jnt. ehitus-
P Põrandavaibad
kürp ja korralik!
|ŠSEB83i4337
k pdciyatiiini ja
irem
bü:
$42.00
$72.00
leLiidDs
ISERViCE
HAMILTON
Barton St EasS
Tel 544-3603
)orW.
ü
TSt.W.
INEODAV-HELiPLÄADID
RAAMATUD
LINIKUD
SOHVAPADJAD
SAUNASEEBID
ja-TARBED
PUUST ESEMEDi
NAHATÖÖD
j a palju muud
0>
lalandusega
^s. Eesti MaJaš
roronto,Ont
nis pm. §33
ta praeguael
bõhimpärustes on ja kõik selle
bega sf otudtegevus langeb pm.
[ale; Efiida peapiiskopil ja kon-kümil
on vajalik rakendada, ei
K>Tl;^|kõrgeim korraldav organ
[koguria" olemas oleks nagu
seadus originaalselt Eestis '
Ida kirikukogu poolt Eestis
(iislikult antud erivolituse alu-jomäatselt
kohustatakse, et ki-
Igiii kokku tuleks, kes pohi°
[šed taastaks või parandaks,
Ida mitte tehes, EELK lakkab
tt nii 'demokraatliku ehk rah-ksiisliku
kui ka seadusliku kor-lirik
öga hinda kirikukogu ot-lestist
ja. peapiiskop J. Kõpu
löga tema tööd. v
fest nähtub,, et konsistooriumil
Isanne kirikkogu Esto '8^ pu-
Irontossse kokku kutsuda. Sei­laksid
samuti kõik kogudused
(kirikii huvides kaasa aitama
Tseda tekkinud uus olukord
bute tegevusest selgub, neil
[peavad olema kirikukogud,
luleb arvestada ka EELK-1 pa­is;
et temalgi kirikukogu oleks,
fiku tegevust korraldama hak-tgu
on koguduste juhatused ki-
(gu liikmed ja igal kogudusel
hääl, selle tõttu koguduse ju-
Ipeaks valima saadiku, kes ko-l
kirikukogul esindaks, millega
kogu icokku tulles võib oma
Ideid t^ita nagu seda Eestis k i ­igu
pooh tehtud otsuse kohaselt
J. AARIK
362 Dänforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
tALIKUS VALIKUS;
la tähtpäevadeks.
.,24. .2^
m
ÄI
ä i
MS))?'
m
m
iH
f
President Reagani välispoliitikat toetav demonstratsioon Los Ange-
'i raekoja ees.iiCeskel Balti Vabadusliidu esimees Valdis Pavlovs-
TomyMazeika, kes kõnelesid rallil.
Foto - Avo Piirisild
^ E l ralavusvaheliiie kommunistlik „orkester'^ koös sellele kaasa-jooksiku|
tega on ründamas president Reagani, korraldasid äsja mitu­kümmend
organisatsiooni Los Angelesis suurt tähelepanu äratanud
demonstratsiooni. Kaaskorraldajate hulgas olid ka Balti Vabaduslii­du
tegelased, nende juhtkond terves koosseisusaktivistidena, esine­des
sõnavõttudega ja kandes päevakohaseid plakateid. Ralli peakõ-
[s oli 3-tähe kindral G. Surnner. Demonstrante oli iile 500.
Üritus läks propagandaliseltiästi
korda, sest sealse piirkonna ajalehed
tõid sellest reportaashe, samuti TV —
kus muide arvukate plakatite hulgast
oli korra selgesti esil^ tõstetud „Sup-port
Reagan. Kickcommies out of
Grenada. Riememberthe Baltic States
Estonia, L^tvia and Lithuania!" —
pii kandmas Balti Vabadusliidu sek­retär
Viivi Piirsild. H. Nurmberg ja
J. Kojelis kandsid kangast „Russia
get out of Estonia, Latvia and Lit-htiania",
p.s. veel ai^vukalt teisi eest­lasi,
lätlasi ja leedulasi erinevate pla­katitega.
\ ,
Sõnavõtud olid üleskutsuvad pre­sident
Reagani poliitika toetamiseks
jä kommunistliku fiädaohu rõhuta­miseks.
Viimast esiletõstvalt ka Ni­karaagua
olukorrale. Teadustajana
toiminud Balti Vabadusliidu abi-esim.
T. Mazeika hüüdis muuhulgas:
i,...Ärka ülejs*Mehhiko ja pane tähele,
mis on juhtumas Kesk-Amieerikas!"
Org. Californians for Sitrong Ameri­ca
esim. N. Sorokin ütles,it Reagan
astus õige sammu koos kulie saaip-riigiga,
et vabastas õigel aja Grenada
rahva kommunistide küüsist, samuti
päästis hädaohust seal viibijnud USA
kodanikud, kindral G. Sumner aval­das
headmeelt näha nii palju avalik­ke
meeleavaldajaid piresidendi polii­tika
toetamisel. N.Vene ja Kuuba
tekitavad kõikjal probleeme, olukord
näit. Nikaraaguas on aga mitmekord­selt
hullem, kui Grenaadds, sest seal
on lisaks ka bulgaarlasi, ida-sakslasi
j.t. punaseid, kokku 12-tuhande pii­res
organiseerimas maa ülevõtmist ja
loomas baasi kallaletungiks iga suu-
•nas.: • •. ' . ' °(
Arstitea(jlus'e üliõpil. Ph. Tuckson,
kes pääses GrenadaSt,ütles, et igal
nädalal on tulnud Grenaadasse Vene
laevu. Õhtuti oli pimenduse käsk ja
selle katte all vedasid veoautod lae­vadelt
kraami kusagile. Saarekesele
rajati suur sõjaväeline lennuväli
angaaridega. Ölikarta, etmeid,amee-riklasi,
võetakse pantvangideks nagu
juhtus 3 a. tagasi Iraanis. Ta tänas
president Reagani ja ameerika mere­väelasi.
Veel kritiseeriti, et õige vä­lispoliitika
puudumise läbi lasti l i ­biseda
Angoola ja pool Koread pu­naste
rüppe, ei abistatud Ungarit,
Tshehhöslovakkiat, Poolat j.t. Kui
lääs oleks abistanud Balti riike, ei
oleks need praegu - okupeeritud ja
sadatuhandeid veetud Siberi vangi-lakgreisse
surema (Balti Vab. liidu
esim. Pavlovskise sõnavõtust). Hil-jeln.
kogunesid meeleavaldajad L.A.
T]jmes'i hoone ette, et protestida selle
ühekülgse informatsioonilevitarnise.
vastu.
Ligemale lOOO Toronto piirkonna
lätlast kogunes pühapäeval, 1. no>
vembrilConvocation Halli, et tä­histada
Läti iseseisvuse 65-dat aas­tapäeva.
Aktuse kava oli kaheosaline, mil­lest
esimene oli lätikeelne ja teine
ingliskeelne koos kontserl-osaga.
Tervituse külalistele ütlesid Läti
keskorganisatsiooni esimees T.
Kronbergs ja Läti aukonsul E. Upe-nieks.
Kanada föderaalvalitsuse
nimel tervitas parlamendiliige Jes-se
Fliss ja pikema poliitilise sõna­võtuga
esines konTervatiivide par­teisse
kuuluv, opositsiooni välispo­liitiline
kriitik Sinclair Stevens,
kes võttis kriitilise vaatluse alla
Kanada sõjalise kaitse küsimused.
Ontario peaministri nimel tervitas
parlamendiliige Yuri Shymko.
Naaberrahvaste tervitused avas
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo,
kes meenutas Balti rahvaste ühist
saatiast ja ühiseid võitlus-eesmär-ke.
Ta lõpetas oma sõnavõtu luba­dusega,
et eestlaste lojaalsuse süm­bolina
lehvib Toronto Eesti Majal
18. novembril Läti rahvuslipp. Se­da
kviteeriti suurtekiiduavalduste-ga..
Leedu ühiskonna tervituse tõi
Joana Kuras-Lacis ja Mitmekultuu-ri
organisatsiooni nimel tervitas
esimees J. Leone.
Tervitustele järgnes kontsert,
mis koosnes orelisoolost ja ühen­datud
kooride esinemisest.^ Tea°
austajana toimis Inta Purvs.
Pärast aktust toimus vastuvõtt
kutsutud külalistele Läti konsuli
dr. Upenieksi kodus.
e l f i
•v,
' i i
iüi
KOOSOLEK
EKN'u uue tegevusaasta esimene
juhatuse koosolek peeti-lO. nov.. Esi­mees
Laas Leivat informeeris,et A.
Jurs, P. Aruvald ja esinjiees ise võtsid
osa 4. ja 5. nov. korraldatud Cana-dian
Institute for Strategic Studies
konverentsist /mille I peateemaks oli
Soviet Union: Grand Strategy for
Eastern Europe. Oli märgata, et rõõ­mustavalt
kõnelejate ja sõnavõtjate
seisukohad ühinesid mitmel pinnal
eestlaste sihtide ja seisukohtadega.
On saadud informatsiooni Eesti Va-bastamis
Organisatsiooni kohta.
Nähtavasti on org. autentne,kuid Vä­ga
väikse põhibaasiga osalejate osas.
äsjatoimunud 'Viinakuu Pidu' õn-
• nfestus, kuigi osavõtjate arv oli palju
väiksem kui losdeti. E. Lindaja
Hamilton'ist teatas lõpuks, et Brant-foild'i
Remembrance Day paraadil
olid esmakordselt esitatud" Balti rii­kide
värvid. •
Järjekordne Jõulutervituste vahen­damine
ajalehtede kaudu läheb käi­ku.
Kaasmaalasi on palutud regist­reerida
hiljemaks 5. dets. Leiti, et
tervituste yahendamine sellel viisil
on leidnud suUrt populaarsust, eriti
kuna postikulud on viimastel aasta­tel
ülikalliks läind.
Teatati ka, et A. Nõmmik on lah­kunud
Eesti Vangistatud Vabadus­võitlejate
Abistamistoimkonnä esi­mehe
kohalt. Kuna Vabadusvõitleja­te
abisfamine on leidnud suuremat
populaarsust ja poolehoidu noorte
seas, siis sovitatiasemale valida noo­rem
inimei|e. Priit Aruvald valiti
uueks esimeheks. Tänati ja kiideti
heaks A . Nõmmik'u tööd sellel alal.
Juhatuse ametid jagati järgnevalt:abie-simehed
- H. Lupp, A. Kittask, T.
Tõsine, E. Kiilaspea, A. Jurs (Lõuna-
Ontario), E. Lepnurm (VancouverJ, P.
Möldre (Montreal) ja W. Pent (Ot­tawa).
Peasekretär - P. Aruvald.
Laekur - N. Valge ja A. Läte, Sek­retärid
- E. Lindajä, K. K:aljuste jaE.
Salurand. Liikmed - U. Petersoo ja
' K. Jõgi. Juriidilise komisjoni esime-
Reagani poliitike
Torontos elavate tshehhide alga­tusel
on moodustatud rahvusgrup­pide
rahvusvaheline organisat­sioon
poolehoiu demonstratsiooni
korraldamiseks president Reagani
poliitikale.Kesk-Ameerikas ja Eu­roopas.
Kogunemine laupäeval, 26. nov,
kell 1:00 päeval Ameerika konsu­laadi
hoone ees, University Ave-nuel.
Kõik, kellele meeldib Õnne­lik
ja rahulik elu demokraatlikus
Kanadas, on kutsutud osa võtma
sellest demonslratsioonist.On
soovitav kanda Kanada, USA ja tei-
>si lippe.
Lähemat informatsiooni saab te­lefonil-(
416) 533-4242.
Tmdeau naine nõuab
lahutust
Peaminister P. E. Trudeau naine
Margaret esitas 12. nov. sooviaval­duse
abielu lahutamiseks. Peaminis­ter
ja tema nainfe on elanud lahus
rohkem kui 3 aastat. See on küllalda­ne
põhjus, et lahutust saada. Marga­ret
Trudeau on 35-aastane ja pea­minister
Trudeau 62-aastane. Marga­ret
ja Pierre abiellusid'4. märtsill971.
Nendel on 3 poega: Justin Pierre 12,
Aleksander Emmanuel 9 ja Charles-
Emile.8. Lapsed on elanud, isa juu­res.
Ema ei nõua laste võtmist oma
hooldamisele.
Peaminister sai teada oma naise
lahutuse sooviavaldusest vähe aega
enne Kaug-Ida reisile minekut. Ta ei
olla olnud üllatatud seda kuuldes.
he kohale on nõusoleku andnud ad­vokaat
Tõnu Toome.
Lõpuks kiideti veel kord hääks
Enn Salurand'! pikaajalist panust
EKN peasekretärina. Edaspidi E. Sa­lurand
rakendub abitööjõuna Eesti
Keskarhiivi.
VIKTOR NIITSOO
36 eesti...
(Algus esiküljel)
pidamine okupeeritud kodumaaga,kr
9.501.25, kontorimaterjal kr,8.820.00,
paljundamine kr 5.783.05, post kr
5.7.34.60 ning büroo ja muud kulud kr
2.848.50. Mart Nikluse ja Jüri Kuke
mälestusmärkide kulud ulatusid
kroonile 7.500.00 ning Balti ümbrike
kulud kroonile 971.35. Arhiivitööjõu
pooleaasta töötasu koos sotsiaalku-iudega
ulatus kroonile 24.638.75,
millest riiklik toetus 90%.
Tegevusaasta ülejääk ulatus kroo­nile
4.583.68, mis koos eelmiste aas­tate
ülejääkidega kr45.248.16 suuru­ses
summas moodustas bilansi passi­va
poolel Abistamiskeskuse krooni­le
49.831.84 ulatuva tegevuskapitali.
Abistamiskeskuse 1982. a. majan­duse
aruanne sisaldab ainult kesk­kassa
läbikäike. See ei hõlma Rootsis
ja mujal vabas maailmas tegutsevate
abistamise toimkondade, hooldus-gruppide
ja hoöldajatfe tulusid ja ku­lusid,
samuti mitte nende käsutuses
olevate rahaliste arvete seise. Aja­vahemikus
1978—82 võib Eesti po­liitvangide
ja vabadusvõistlejate abis-tamistegevuse
üldsummat hinnata
-Rootsis vähemalt 300.000 ja kogu va­bas
maailmas vähemalt 600.000 root­si
kroonile. Eesti Vangistatud Vaba­dusvõitlejate
Abistamiskeskuse ju­hatusse
kuuluvad: Ants Kippär (esi­mees),
Mihkel Jüris, Jaak Jüriado,
Aare Seemre, Irma Palm, Wold.
Krüppelman, Kulla Velliste, Leena
Haabma, Johan Haabma, Kindel
Hong.
d ..............^
ride Klubi koosviimibisel esinesid „Kukulinna moosekandid". Vasakult: E. Merivee, A. Tuvike-ne,
M. Niinvee, A. Ale, R. Lall ja A. Alaver. Foto - Elna Kungla
Pensionäride Klubi
koosviibimine
Penjionäride Klubi koosviibimine
Eesti Majas neljapäeval, 27. nov.
avas esinaine F. Terts, tervitades
koosviibijaid (ca 250) ja tehes teata­vaks
eeskava. Söögipalve ütles õpe­taja
Elmar Pähn.,
Klubi naiskoor Peeter Tammearu
juhatusel, esitas rahvaviisid: „Sügise
mõtted". „Pill oli' helle", A. V e d r o -
nMidrilinnu mäng", M. Lüdig'i -
MKannike" ja P. Tammeveski -
..Tervitus kodumaale". Viimase kol­mas
salm korrati aplausi vaigistami­seks.
Valeria Kotkas'e luuletuse
. ..November" deklameeris tundekül­laselt
Aino PähnV
i.Kükulinna moosekandid" — A.
Tuvikene, M. Niinvee (akordion), A.
^Alaver (lõõtspill), E. Merivee (kitarr)
ja A. Ale ning R. Lall (kannel) män­gisid
tuntud viise nagu: „Minge üles
mägedele",Isamaa hiilgava pinna-la".
„Mu isamaa armas" jne.,tõmma-tes
koosviibijaid kaasa laulma. Lõpe­tati
lauluga „Ma tahaksin kodus ol­la"
A.Alaver.solistiks olles.
Eeskava lõpul pöördus A. Tuvi­kene
Võrulasi Koondise nimel-sõna-võtuga
õp. E. Pähn'a poole, soovides
talle õnne juubeli-hällipäevaks ning
Võrulaste Koondise abiesimees Sal­me
Vesi andis juubilarile üle lille­kimbu
ning abikaasale punase roosi.
Koosviibijate püstiseistes lauldi, or­kestri
saatel „Me soovime õ n n e . . ."
Lõppsõnas F. Terts tänas esinejaid
ja korraldajaid ja teatas, et 27. nov. on
..Jõululaat" algustega kl. 12.30 ning
jõulukoosviibimine toimub 15. dets.
kl. 2.30 p.l.
Tervitusi Rootsist tõi koosviibimi­sel
viibiv Göteborgi pensionäride
ühingu liige Jüri Adila.
H E I N O N U R M B E R G
T O R O N T O S
Hiljuti viibis Torontos Heino
Nurmberg Los Angeles'ist, kes On
Balti Vabadusliit Ameerikas (Baltic
America Freedom League) laekuriks.
Ühtlasi on tema ka Vabadusliidu väl­jaande
.,Baltic Bulletin" üheks toi­metajaks.
Laupäeva hommikul, 12.
nov. sai hr. Nurmberg kokku Balti
esindajatega. Eestlaste esindajateks
olid Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
esimees Laas Leivat ja peasek­retär
Priit Aruvald.
Koosoleku peateemaks oli Vaba­dusliidu
vahekord teiste USA's asu­vate
Balti keskorganisatsioonidega.
Küsimuseks oli,kas ei saaks polii­tilist
tööd USA's ko-ordineerida, et
vältida duplitseerimist ja ka arusaa­matusi.
Hr. Nurmberg seletas, et Va­badusliidu
soov on just ära hoiduda
nn. võistlusvahekorda teiste organi­satsioonidega.
Vabadusliidul on kes-,
kusi üle USA mandri ja sellega on
head võimalused läheneda valitsus-liikmetele
ja teha tööd ka rahvuslikul
pinnal. Kuna ülesandeid jätkub kõi­gile,
siis kindel soov oleks koos­tööks
näiteks Joirit Baltic American
Committee'gä Washingtonis ja ka
Eesti Rahvuskomiteega Ühendriiki­des.
Ühendatud Rahvaste Organisat­siooni
juurde Balti vaatleja paiguta-
• mise osas hr, Nurmberg seletas, et
momendil ei ole uudiseid anda. Töö
sellel pinnal jätkub ja väljavaade on
optimistlik.
Hr. Nurmberg sugereeris, et Vaba­dusliidu
väljaannet ,,Baltic Bulle-
ILMUNUD
Mart Riiklus,
J ü r i Kukk,
kaks kes eõ
aiistunud"
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate
Abistamiskeskuse väljaanne.
Stokholm 1983. Hind $34.00.
Postiteel saates pluss postikulu:
Kanadasse $1.80, bSA-sse $4.25.
Müügil ..Meie Elu" tolltuieo
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
tin'i" võiks levitada ka Kanadas.
Praeguselt bülletääni saadetakse ta­suta
USA valitsusliikmetele, kaasa­arvatud
president, mitmetele Valges
Majas asuvatele osakondadele jne.
Kui võimalik, siis Vabadusliit oleks
nõus appi tulema, et Kanada Balti
organisatsioonidega koos välja anda
Kanada versioon| sellest bülletää­nist.
Hr. Nurmberg nentis, et senini
on USA valitsusliikmetelt tulnud po-r
sitiivne reaktsioon selle bülletääni
suhtes.
Koosolek tänas hr. Nurmberg'i ja
nõustus, et baUlaste poliitiline töö
peaks olema ko-ordineeritud üle ter­ve
Põhja-Ameerika mandri, et välti­da
lahkhelisid ja arusaamatusi.
ESTONIAN
STATIONERY
Maitsekas SINI-MUST äär
Heakvaliteediline VALGE paber
• K A S Ü L I K - V Ä J A L I K -
STATIQNERY $5.00 ($6.25 Canadian)
, TV.^IOVJ" lOprinledsheeU
lOplainsheets lOenvelopes
NOTECARDS $4.00 ($5.00 Canadian)
4V4"x5'/i" lOnoles lOenvalopes
IGALE SOBIV KINGITUS!
7S
Mina tahan tellida:
pkgs. STATIONERY
at$5.00each ($6.25 Canadian) = §.
_ p k g s . NOTECARDS
atS4.00each($5.00 Canadian) = $_
totaJ amount dU8
r
1 J
Saatke tshekk voi raliakasrt:
BALTIC PRODUCTS
604 W. Douglass
Houghton, Ml 49931 U.S.A.
Allow 4-6 weeks for delivery.
Prjces indude shipping and delivBrv,
Moneybackilnotsatislied. '
Astra Rein valiti Ontario Oriole Konservatiivide partei aasta-peakoosolekul
partei juhatusse sotsiaalsekretäri kohale. Te=
ma kohustuste hulka kuulub ka koosolekutel ja kbosviibimiS"
tel organiseerida seltskondlikku tegevust. Pildil, vasakult —
Gordon Walker, Q.C. (Jüstice Secretary), Astra Rein (Social
Secretary) ja John Williams, Q.C. (Tarbimis- ja kaubandus­suhete
ministri parlamentaarne assistent).
Külastage „ M E I E ELU ts
MITMESUGUSEID S O B I V A ID
UüALINU JA LINIKUI©
(ka jõulu motUvidel)
SOHVAPÄTJU
VARRASTEL KOOIUP S
..Toronto,
(EESTI MAJAS. II KORRAL)
HELIPLAATE
EESTI VÄRVIDES KÜÜNLÄIP
HÕBE JA KULD EHTEID
SCERAAMIKA VAASE
MAALE (raamitult Ja raamimatsi;
PUUST KINKEESEMEID
SAUNASEEPE JA TARBEIP
RAAMATUID
. 466.