Meie Elu = Our life, December 7, 1978

              NELJAPÄEVAL, 7. DETSEMBRIL — THURSDAY,
GSS AUSTATI VAiÄDUSS
tAN
NEW YORK (M. E.) »- Vabadussõja algusest 60. a. möödumist märgiti
New Yorgis rea pidulike sündmustega. Suurem avalik aktus toimus orga­nisatsioonide
koostöös ja rohke rahva osavõtul Eesti Majas, kus peakõne­lejaks
oli Vabadussõja veteran V. Wiljamson.
Realistid koosviibimisel Torontos. Alumine rida: E. Mägi, G. Juuse, R. Viksten, E. Lepp, B. Randalov, E. Thoen,
0. Kess. ülemine rida: E. Geering, B. Rahe, R. Edari, E. Vesk, H. Meret, A. Remmelkoor, A. Jaagumägi, L. Pik-kov.
Foto — Elna Kunda
eaus
gg
Tallinna Reaalgümnaasiumi Endis­te
Õpilaste ;kbpndis-'K:an'ä^äs\.;(.RKK)
korraldas reedel, 24. nov. kell 7.30
õhtul „Tartu Collegel" ruumides
järjekordse kokkutuleku. Kohal olid
Toronto ja lähema ümbruse koolp
vennad/ nende hulgas külaline Mont-realist
Erik Lepp. Koosviibijaile oli
õhtusöögi veiniga korraldanud E..
Mägi ; ja-:^liiibäšes;'-: vestluses istuti,
lauas ning eluštati aastakümneid ta­gasi
elatud koolipäevi. ';
Sõnavõtjaid oli arvukalt: Kõige-pealt
tervitus lRKK esimehelt B. Ran-dalpvllt;
siis; tervitus Montreali koo­livendadelt
E.Lepp^alt, kirjalik tervi­tus
Ameerika koolivendadelt New
Yorklst1 ja üllatusena "tervitiis „üle-aedseilt"
• Tallinna päevilt/ Tallinna
Tütarlaste Kommerts Gümnaasiumi
. Torontos elavatelt „tüdrukutelt"!
Hiljem jutustasid mitmed kooliven­nad
mälestuskilde koolipäevilt nmg
elamusi skautiikust tegevusest.
duses
. Samal aktusel .märgiti ka N.Y, Ees­ti
Vabadussõjalaste Ühingu 47. aas­tapäeva,
mil puhul kõneles ühingu
esimees E. Liping. Sõjas langenute
mälestamise viisid läbi skautlikud
noored, esinesid meeskoor ja solis­tid.
Aktuse raamistasid Ohvitseride
Kogust ava- ja lõpüsõriaga A. Kurg-vel
ja J. Edor. ; -
Täpselt, sõja ^Iguse päeval.— s.o.
28. nov. korraldas N.Y. Eesti Vaba­dussõjalaste
Ühing Eesti Majas
EKL-i ruumes I piduliku vastuvõtu
lõunasöögiga 'Vabadussõja veterani­dele,
kuhu neid oli kogunenud-paari­kümne
ümber, mõned üsna kaugelt;
Enamik olid tookordsed õppursõdu-ülema/
kpt. dr. Endrik Tamme,'.' ltri.
Ilmar Raamoti j.t. Huvipakkuvaks
olid sõjaveteranide mälestused sõja-päevilt.
Koosviibimisel selgus, et 60 a. möö­dumisel
Vabadussõja algusest on T.
Kinti valitsus hinnanud sõjaveterani­de
ohvriterikkaid teeneid ja vastava
käskkirjaga auastmes ülendanud
kõik veel elus olevad Vabadussõja
veteranid. Käskkirja luges ette Kinti
valitsuse.liige A. Andresson. :
Koosviibimisel ' oli esmakordselt
väljas suur ja huvitav pildikogu.EV.
Sõjakooli kohta eesti arhiivist USA-s,
mille juhataja; Vabadussõja-aegne
rid, oli aga ka 'VabadussÕjaaegseid õppursõdur E. Luebik, viibis ka ise
ohvitsere eesotsas Soomusroris nr. 4 koosviibimisel.
Eestlased vabas maailmas ei unus­ta
seda maad ega paiku, mis neilt
vägivallaga röövitud. Mis neile olid
armsad, on jäänud armsaks. Eriti
oma Alma Mater'ite tähtpäevi pühit­setakse.
Nii pühitsesid ka Läänemaa
Ühisgümnaasiumi, Haapsalu Pro-gümnaasiumi,
endised õpilased oma
kooli 60-ndat juubeliaastat piduliku
koosvübimisega möödunud laupäe­val
Eesti Maja väikeses saalis. Saal
oli korraldajate poolt kaunistatud
seinikke, ohvitsere, Õpetajaid, ajakir­janikke,
ametnikke ja teadlasi. .'• :
'Mälestati Siberis viletsuses surnud
dir. A. Ükstit ja teisi maisest elust
lahkunud õpetajaid ja Õpilasi.
Hannes Oja- esitas omaloomingut
„Dedikatsioori" (pühendus), milles ta
ülistab haridus-valgust, mis koitnud
meie koolist.:; '•. :
ErviiiAleve omas pikemas sõnavõ­tus:
vestles,humoorikalt koolisise-olust.
Ta tõi esile episoode eksami-
Värvifitmi' nTiina" demönstratsiQosi, k@ntsert-feei«i$t«$
Novembrikuu kujunes 'Toronto
baptisti koguduse tegevuses . sünd­muste
ning |külaliste rohkeks. Kuu
esimese pühapäeva .õhtune jumala­teenistus
oli muusika-õhtu, kus Cle-velandis
elav sopran Änadie Allik
esitas rea K. paidi vaimulikke laule.
Õhtu sõnalist osa täitsid Montreali
Eesti Täienduskooli endine juhataja
Karl Vaikla koos abikaasa Reedaga;
13. nov. pühitses kogudus ühes arvu­kate
kaaseestlastega,' eesotsas aupea-konsul
Ilmar Heinsooga, Toronto va^
nima kaasmaalase, Lnsa Lompi m j s e s t m 100 ^ Haapsalu lossist, Or
a. sünnipäeva. 19. nov. õhtuses tee­nistuses
kõneles, kauge külalisena
Brasiiliast, misjonär ja arst dr, Ernst
Grimm. Järgmise päeva õhtul. vest­les.
dr. Grimm TEKKK tegevuse raa-mes.
toidust ning tervisest; õhtu sai
niivõrd hea: vastuvõtu osaliseks, et
tuli kordamisele 4. dets." Novembri­kuu
viimasel pühapäeval, mis oli sur-nutepüha,
juhatas koguduse' sega­koori
Michigani ülikooli .professor
dr. Johannes. Tall. Samas esitati J.
T aM heliloommgut. Surratepüha 1 0 ^ 3 ^ u ü S o S j j
jutluse pidas Euroopast asja Toron­tosse
saabunud Austraalia eestlane
•;' Daniel Ling, tervitusi Ühendriikide
suure kooli lõpumärgiga, Haapsalu | test, võrkpalli võistlustest lossiaias,
kooli ekskursioonist; mis Eestis pais­tis
õpilastele suurena, mil nad rõõ­mu
tundsid oma kodumaast, v
. Kõikjal meie koolis valitses tugev
kord.Vormiriietuses. õpilased äri- ja
pidupäevadel. Käitumises koolis ja
Väljaspool. Võimlemistundides õpe­tati
kombeid. Tütarlastele reveransi,
-poeglastele „kratsfussi". Mida ütleks
dir. Anton Üksti tänapäeval siinfkus
valitseb lohakus riietuses ja lodevus
kõikjal?
Ta mainis klassi-esindajaid;,- korra­pidaja
õpetajaid ja kooli ajakirja
„Murdlained", mille esimeseks toi­metajaks
..oliö kohalviibiv Erni Soo­met
ja. viimaseks Ervin Äleve; Üks;
ajakirja kaastöölisi, kelle töid auhin­nati
Tallinnas, .oli kirjandusloolane
Enda Ennist.
Meie kooli vaimu sümboliseerib
lind —kajakas —, mis on kujunda­tud
ka meie lõpumärgile, ütles Ervin
Aleve, nüüd oleme ka kajakatena,
koos teiste eestlastega, ilmas laiali.
Meie armas, vana 60. a.. kool Wiede-manni
tänaval jä.äb ikka meile kal­liks.
" ;:;vV.-.-:- ••• •'
.Mitmelt mandrilt ja kodu-Eestist
lahe kajakatega ning laudadel aset­sesid
valgeis kasekooreis valged
küünlad koos kuusekäbide ja -okste­ga.-
Koosviibimise avas õhtu .teadusta­ja
Aino Mägisoo tervitusega, Ta üt­les,
et. kes meist kodumaal oleks või­nud
aimata, et meie 60-ne aasta juu­beli
kokkutulek toimub nii kaugel
meie väikesest, ilusast . koolilinnast
Haapsalust. Vaatamata kõigele, mis
saatus on teinud meiega, kohtame
täna kaasõpilasi, keda aastkümneid
ei ole näinud ja elustame vanu' mä­lestusi.
Oligi kohal kaasõpilasi kau­gematest
paikadest — • päi vi tanud
Erich Maldur Floriidast ja Magda
Ritval" Bostoni lähedalt. . -
. Möödunud kooliäega meenutas Ju­han
Jäigi luuletus Läänemaa Ühis­gümnaasiumi
10-ks aastapäevaks,
millise kandis: ette Hella' Leivat. .
Hästi, ettevalmistatult ja sisutihe­dalt
Haapsalust, kui Läänemaa hari-dusallikasf
kõneles Erni Soomet..Kõ­neleja
värskendas koolivendade-õde-de
teadmisi Haapsalu; j ä t a kõrgema
saabunud telegramme ja tervitusi lu­du
rüütlitest, piiskoppidest ja ka ges ette Aino Mägisoo,
neist eestisoost::ülikutest, kes kesk- j-, .ühislauluna kõlas Võimsalt „Kau-ajal
alustasid kooliõpetusega. . ' nistagem Eesti l o j a d E n ne
Mainides läinud-sajandi saksakeel- külmlaualt hõrgutiste võtmist ütles
: eesti usklikelt tõi 'NeAy Yorgi Petaä-nia
koguduse pastor Evald Kiik
Jõulud ja aasta-vahetul
Miamis
' . L i s a k s ; senisele suhteliselt inten­siivsele
tegutsemisele uue hooaja al-
-'guses lisandus Miami Eesti-Ameeri-ka
Kultuuri Klubi detsembrikuu; ak­tiivsusele'
uusi .üritusi. 10-dai; det-
• sembril algusega kell 4 p.l. toimub
Miami Eesti Majas Valfried.Siiräki
loeng „Pensionäride probleemid".
Rööbiti sellega on avatud Enima Uu-sen-
Siiraki maalide näitus. Kunsti^
näitus on avatud samal päeval kella
2-est alates. - -
Traditsiooniline jõulupuu toimub
16-däl detsembril algusega kell 5 õh­tul.
Nagu lik^a, ešmitsevad ka see­kord
verivorstid, kostavad jõululau­lud
ning kijlla ituleb jõuluvana, Vii­mane^
jagab kinke ja et poleks ütle­mist,
et ühele saab osaks väärtusli­kum
kink teisest, on nii maha te
tuc^,'-.et kinkideväärtus mahtugu ko!
me dollari raamidesse,
i Aastavahetus hargneb Miami Eesti
Maja9 läbi kahe aasta: algus 31. det­sembril
1978 algusega kell 9 õhtul ja
kuljeb aastasse 1979. Tants, einelaud,
loterii ja teised tavakohased meele­lahutused.
set kreiskooli, nimetas, ta, et selles
on õppinud keeleteadlane Wiedeman,
Joh. Eisen, Aleks, Neus, Carl Russ-vvorm,
Rudolf Tobias jt. Kõiki Lää­nemaa
vaimuinimesi, kelle looming
jääb püsima peale nende maiset elu­käiku,
meenutas kõneleja, kuigi kõik
need ei ole Haapsalus koolis käinud;
a
kolimisest andis* E. Soomet täpse
ülevaate. Kõneldes õpetajatest ja
õpilastest, ütles kõneleja, et Lääne­maa
Ühisgümnaasium, dir. Anton
Ükstiga eesotsas; oli. tuntud tugeva
korra poolest, kuigi igal klassil, -oli
oma „nägu". Suitsetamine jäalko-hooli
tarvitamine oli kurjasti keela-
; tud. Kõik „olemised" toimusid õpe­tajate
valve all. .
Koolilõpetajatest on saanud polit-harda
söögipalve Arno Kahu. .
Järgnes elav mõtete vahetus kooli­kaaslaste
vahel. Kohal olid! vanad fo­tod
kooliajast ja 'uuemad mitteko-halolevatest
L.Ü.G. endistest -õpilas­test.
Tants meloodilise,; vaikse muu­sika
saatel, kutsus mõnegi paari .põ­randale.
Suure organiseerimistöö ja
Vaeva eest tänati peakorraldajat —-
Roman Marleyd. Meie kooli pedagoo-giganõukogu
oleks seda hoolsat ^.ek­samitööd"
kindlasti hinnanud 5-f-isa!
Keskööl lahkus Läänemaa Ühis­gümnaasiumi
60-ne aastaselt juubeli-pidustuselt
47 osavõtjat sooja süda­mega
oma kooli, õpetajate ja- kaas­õpilaste
vastu. •-
CREST MOTORS CUSTOM SERVICE
Lätlane omanik.
i
JAAN ALMEK
E
Teeme uusi ja parandam© mmi, m-muti
suvilate katuseid. -
MeUstada tel 699-3295
-TIRE SiRVIQ
159 Ave. ;
LUMIKUMMID
Uniroyal,
„radial-ply" autokumme. Kõik suurused. Tarvitatud auto­kummid.
— Autokummide pai^damine.
ESektroomline rataste balansseerimine. Kõigilt uutelt
kummidelt hinnaalandus.
Müüme kõiki uusi ja pruugitud rattaid.
HINNAD ERITI ODAVAD JA TÖÖ EEST VASTOTUS
Töötame esmaspäevast reedeni kella 8.30—6.00 ja laupäeviti
S. MAmSTRÖM & SON
Miami ja ümbruskonna kaasrah-vuslastele
on viimased nädalad kuju­nenud
õige tegutsemisrohkeikš. Pä­rast
korralist aastakoosolekut — siit
peale loetakse „värske hooaeg" ava­tuks
(kuumadel suvekuudel on Mia­mi
Eesti Maja suletud) — algasid ko­gunemised
eestlaste tarre suure po­pulaarsuse
omandanud eesti värvi-filmi
„Tiina" esmakordse ettekande­ga
Floridas.
Seda erakorralist sündmust jälgis
täis-saal kaasrahvuslasi nii Miamist,
lähedalasuvast Laderhillist, Ft. Lau-derdalest
ja, ka mujalt. Kohal viibi­sid
filmi mitmekülgne looja Edmund
Martin ja nimiosa tõlgendaja Valli
Martin, kes kõiki üllatas enda dra­maatilise
talendiga — senini teda
tunti üldiselt ikkagi peamiselt tant-susolistina.
Vastuvõtt ettekandele oli
enam., kui soe, kostis aplause isegi
filmi keskele. Pärast etendust' Meeta
Sepp -Miami Eesti-Ameerika Kultuu­ri
Klubi esindajana;kutsus mõlemad
Martinid ekraani ette : proshektori
särasse ja tänas ning tervitas küla­kosti
toojaid selle vaeva J a püsivuse
eest, mis väldates aastaid lõppesid
nii. kauni kui rahvuslikult meelihaa-räva
: teosega. Mõlemad; said veel
eraldi kiiduavalduste osaliseks.
/;.:/';•;• '^i'^''/:-\
. Järgnevalt — paar päeva hiljemini
^- toimus Miamis kirikukontsert ja
rööbiti sellega usuline teenistus, kus­juures
rakendatud oli kaks hingekar­jast:
kontserdi andja.tshellišt Kalju
Raid ja Helmut Rütmik. Rohkearvu­lisel
kuulajaskonnal oli esmakordne
juhus kuulda andeka tshellokunst-niku
Kalju Raidi meisterlikke tõl­gendusi.
Koosviibimise kontsertosa*,
le andsid mõnusa lisandi veel abielu­paar
Anadi ja Erich. Allik, kusjuures
esimene esitas koos. Saimi Vilbasega
dueti, nende saatjaks orelil oli Erich
Allik, Viimane saatis ka ühislaule.
Järgnes koosviibimine . kohvilauas,
k.uš- Kalju Raid esita^pröjektsioonia-
.paraadiga ülesvõtteid enda rohketest
matkadest lõunasse,0 peamiselt Pe-ruusse
ja Mexicosse.'
••V:;.-"'- ;V'-':'-v:i;''-'
• Kohe järgneval nädalalõpul harg­nes.
Miami Eesti Majas mälestusõh-tu
mõne aja eest surma läbi lahku­nud
endise Eesti-Ameerika Kultuuri
Klubi esimehe Juhan Sabraku mä­lestamiseks.
Kadunu sõpru kogunes
arvukas - pere. Mälestusliku aktuse
avas Harald Uus usulise põimendu­sega
sõnavõtuga. Selle järele esitas
kadunust eluloolisi., andmeid Meeta
Sepp, tutvustades köosviibijait sa­mal
ajal ka Sabraku. teenetega Mia­mi,
kaäsrahvuslaste organisatsiooni,
raamistikus, kus ta esines raugema­tu
püüdlikkusega nii Miami Eesti-
Ameerika Kultuuri Klubi kujunda­misel
kui ka Miami Eesti Maja saa­misloos,
j
Sabrakust kui tagasihoidliku, aga
südamesoojk ja väga: lepliku meele­ga
sõbrast ja kaasvõitlejast kõneles
Arnold Sepp, rõhutades samal ajal
lahkunut ka kui isikut, kellel oli ku­junenud
kindel ning vääramatu ellu­suhtumine
ja karastatud rahvuslik
mentaliteet. Meenutas ka neid aegu,
kus kadunu võttis Vabadussõjast osa
tegeliku võitlejana ja hilisemaid ae­gu,
kus Juhan Sabrakust õpitud elu­kutse
— juuksuri-habemeajaja —
sektoris' sai isik, kelle juures käisid
kundedena, säärased .markantsed
isiksused, nagu president Konstantin
Päts, vägede ülemjuhataja kindral
Juhan Laidoner, kindral Jaan Soots
ja üldse peagu kõik teisedki Va­bariigi
valitsuse -liikmed, samuti
meie rahvaesinduse liikmeid kõiki­dest
erakondadest.'.
Miami Eešti-Ameerika Kultuuri
Klubi esimees Donald Koppel veel­kordselt
rõhutas • lahkunu sirgjoone­list
rahvuslikku, meelsust ning
Adolph Lell Laderhille'st omakorda
nentis manalasse varisenud 'tarmu­ka
sõbra ja väsimatu töömehe demo­kraatlikult
karastatud. eluteed, kust
ta pisiasjadeski ei lasknud ennast
kõigutada ei vasakule ega ka pare^
male.
Südamesoe koosviibimine '.meie
põliste peiede'kombe siiras- vaimus
hargnes ühises einelauas, kus pere­naisena,
seekord juhatuse liige Julia
Leiman.
Misjonär
isther Sirotkirii
,Meie Elu" nr. 49 (1504) 1978-
' " • •'- • " r ' - ' ' • '•'"' ' '
Täienduskooli
Jõulud lähenevad kiirelt ja sellega
koos ka õppetöö vaheaeg T.E.S.
Täienduskoolides. Viimaseks kooli­päevaks
sel aastal on algkoolis, es­maspäev;
18. ja teisipäev, 19. ning
keskkoolis reede, 15. detsember, õp-petöö
algab uuesti algkoolis esmas­päeval',
8? ja teisipäeval, 9. ning kesk­koolis
reedel, 5. jaanuaril 1979. a.
Enne asa kui koolid laiali lähevad
toimub täiendusalgkooli traditsioo­niline
ja sel aastal juubeliga seotud
jõulupuu,; kuria see on järjekorras ;
30-nes. Seetõttu on nende seas, kes
koos noortega kogunevad tänavuse­le
jõulupuule, mitmeid meie koolide •
praeguste õpilaste vanemaid, kes
aastate eest kord ise põnevusega oo­tasid
ja osa võtsid samast jõulu­puust
ehk üritusest, mis on alati ol­nud
siin Torontos avataktiks ja :
osaks kõigist: sellest, milles peegel­dub
eesti" tavade kohaselt jõulute -.
pühitsemine. ; •
Jõulupuu toimub pühapäeval, 10.
dets. kell 14.00 Eesti Majas.
EELK Kanada praost Oskar Puhm
avab jõulupuu päevakohase sisseju- .
hatusega, mida täiendavad ühiselt
lauldavad jõulukoraalid. ':
Laulab kooli üldkoor. Õpilased esi­tavad
deklamatsioone,, soololaulu ja
viiuli ettekandeid. Omaette, laulurüh-manä
esineb eriklass, mida juhatab
Helgi. Nippak. Vaheldurikkaie sega- /
eeskavale järgneb: Hella . Leivat': •
koostatud lastenäidend '.Jõuluvana
abiliste büroo". Näidendisse põimi-;
.tud tantsud on õpetajatelt . Anne
Saks ja Ludvig Luide, klaveril saa-:,
dab Lydia Aruvald. Kostüümide eest;,
hoolitseb Laine1 Loorand ja dekorat­sioonid
ning lava kujundus on Mani-vald
Meiusilt.. ^
Jõuluvana saabudes avaneb noor­tele
kingituspakkide saajaile võima­lus
Oma varem õpitud palade esita­miseks.
Kinkepaki, mille hind on
Sl.00, saavad jõuluvanalt kõik lap­sed,
kes on selleks juba, koolis või
kohapeal varem registreeritud; Üles-
"se võib anda ka neid, kes ei käi-veel.
eesti koolis.
Eesti misjonäride • saaga on seni
veel kirjas avaldamata. Misjonäride
omapärased ja eesti rahva vaimset
palet rikastavad profiilid ning elu­lood
on meile tänaseni tuttavaks saa­nud
peamiselt isiklike kokkupuude^
te kaudu, teiste, seas 1. • sept.. Toron­tos
surnud Esther Sirotkin. E. Sirot-kin
töötas aastaid halastajaõena,
keelteõpetajana ning evangelistina
kahes islami maas. Ta alustas oma.
tegevust Egiptuses 1935. a. ja lõpetas
oma Aafrika tööpäeva 1975, a. Etioo­pias,
Eritrea provintsis. Samal aas­tal
jõudis ta ka Torontosse;" kus.ra­kendus
baptisti koguduse mitmesse
tööhärusse. Nimetatud koguduse vä-lismisjonikomit.
ee' koos naisringi
ning IF grupiga, soovib meenutada
misjonär; E. Sirotkinit õhtuga, 10.
de ts.,. kl. 6.00, baptisti kirikus, 883
Broadview Ave. Sõnalise ning muu­sikalise
osa kõrval näidatakse^ õhtul
valguspilte . Erkrea misjönipõllult,
teelaud. Kõik on lahkelt kutsutud.
Sissepääs vaba. '
Abistamiskomitee . juhatus • tänab
kõiki, kes kaasa aitasid loterii, heaks
kordaminekuks. Eriline tänu Pensio­näride
Klubile ja kunstnikele — hr.
Reitakule, pr. Puström ja pr. Ka­ruks.
• •
Väljavõtmata võidud: kollane, nr.
90, nr, 7; roheline nr. 1 ja 30 ja valge
nr. 20 saab kätte Abistamiskomitee
kauplusest.
esfi laul Toronto
Sellel aastal, pühapäeval, 10. det- •
sembril Folk-Art Councili poolt kor­raldatud
traditsioonilisel jõulu-eel-sel
Raekoja, kontserdil kõlab .jälle ka
eesti:keel ja laul. Kontserdi algus.on
kell .2 peale lõunat.
. Kahe jõulu-meeleoluljse lauluga
esineb seal kammerkoor ,,Estonia".
Kammerkoor „Estonia" on grupp
laulutügevaid eestlasi kes dr. Roman
Toi juhatamisel on ad hoc esindanud
ja tutvustanud eesti koorilaulu.. See
on sündinud nii Ontario Choral Fe-derätioni
aastakongressidel, Trenti
Seminarides, Karavanis ja värskelt
demonstratsiooni-instrumendina
Tartu Instituudis '•' peetud loengul
,.Stiilides! eesti: kooriloomingus".
Rosemary Lindau juhatatud muu­sikaliselt,
väga aktiivne ja tegev noor­tekoor
/.Lootus" liitub kammerkoori-
- le veel kahe laulu esitamiseks,,
: ..Lootuse" liitumisega ; Folk-Art
Councili jõulukontserdi eesti' esin­dusse,,
kasvab meie laulutervitus 50
liikmeliseks muusikaliseks ühikuks.
.Eestlaste esinemise -ilmestamisele
aitavad kaasa veel Rosemary Lindau
soprani solistina, Heidi Laikve flöö­dil
ja Leena Tiismann kella-mängu-ga.
• '•• . ;\ -
Folk-Arts Councili kontserdist võ­tavad
osa paljude rahvaste koorid ja.
ta algab eeloleval pühapäeval kell 2
peale lõunat. Sissepääs tasuta. '
Yorgi eesti noorte
Noorte-aasta lõpetamise tähe all
toimub New Yorgi eesti noorte poolt
korraldatud uue-aasta vastuvõtu ball.
Pidu toimub Ramada Inn'is, 375 N.
Passaic St., Rochelle Park, N.J. In­formatsiooni
annab Priit Aruvald
tel. (416) 22L5470. '
Traditsiooniline skautide ja gaidi­de
metsa jõulupuu toimub tänavu
Wilket Creek pargis, 14. dets., algu­sega
kl. 19.30. Kogunemine kl. 19.00
Eglinton Ave.—Leslie St. loode nurk.
Kaasa võtta küünal. Teenib õp. A.
Taul. Kõik teretulnud. Järgneb skau­tide
ja gaidide koosviibimine Eesti
Maja noorteruumis.
FINN HOME BAKERY & DE
•oome rukkiieiväda
piparkoogid, iihapirukad,
kardenionisaiad, jõulutordi
ploomikoogid, soolalõhe
ia palju muud.
Räägitakse ka eesti keelt. ;
Andke jõulutellimised varakult, kuid hiljemalt Ifi. dets.
Äri avatud pühade nädalal: esmasp., teisip., kolmap. 9-^5,
neljap., reedel 9—8, laup. 9—6
Meie
se (EK
nud pü(
Town
osast
ning te|
lissopn
Ukraj
menkd
te pian|
nime t<
ühiskoil
koos es
na. Neij
sel koi
Akimeij
PoulenJ
„Marcli
tööd oj
sad, .n
Need
ses ja
kuriibl
Kuzmei
aru S(
stuudio
kud tö
olid lil
hoogsa]
päeval
misest.l
Viibe
kontse^
vahendi
mait)
lubat aj
aru esil
hea ja
duaalstj
vuminc
meeldt
Teise
Vellc
maid iil
Isegi tl
kuks,
hadä
küll
ktiid ai
ki peaJ
Õige ni
Hubel.
skulpti|
orul,
lestusn
ses AAl
Balti,
köitev
jt. M;|
Vana-1
lammil]
kuju o|
ganistil
pastelli
seuhiiil
ning e|
suses
osa ne|
nud jaj
test, n
.. .Oma
võimaJ
samuti
möödi
mait
gasiho)
na ko!
tud li;
mikus I
rioru (|
koka
Enami
se suvi
Hubj
hetu ji
tunnet!
ju, et
nomei
lik esil
vaadell
võiks
meie
Ta mai
lähedi
Ometi |
Neis
ni, elal
laad,
de vai
on püi
lu ja
mine
Hubeli
teostui
Helisl
39(