1986-10-23-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 NELIAPÄEVAL, 23. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 23 „Meie Elm" nr. 43 (1911) 1988 „Möie Elu" nr. 43 (1
Eest! laste Seltsi SO-nes aastapäev 6( a. II
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
mhvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega
maist-septembrini 1986
Aasma, Alfred & Erna; Aavik, Undaja, Endel; Lindemann, Re-
Aleksander, Williams Lake, BC; ne; Lindstrom, G. M . ; Linkruus,
Alajan,V.; Alas, Mihkel & Hilda; K.; Lipp-Leppik, T.; Lohuaru,
Allik, Evi; Aloe, V., S.S. Marie, William, Barrie, Ont.; Loigu,
Ont; Altosaar, Peeter & Anne, Linda, Montreal, Que.; Loorand,
Pt. Claire, Que.; Altõsaar, Erik; Karl & Laine; Luide, J. & M.;
Ammert, Erich & Linda, Wood- Luik, Johannes; Lukk, Priidu,
bridge, Ont.; Anderson, F., Lon- Surrey, BC'; Lupp, Hans; Luus,
don, Ont.; Annus, H.; Anto, Hil- Edward & Lidia, Lindsay, Ont.
da,St.Cath.,Ont.;Arvo,V.;Aus, Maasik, Karl;' Männik, V.;
Aarne; Avik, Toomas, Kitche- Martens, L; Martin, Karl, Lon-ner,
Ont. don, Ont.; Matiisen, R.; Mei-
Berendsen, K.; Birk, Ingrid; poom, K.; Meliste, Endel; Meret
Bishop, Ellen.
Edur, L ; Eeglon, L.; Egalik,
W.; Elken, Juri; Elken, Ants; El-vala,
Aleksander, Sudbury, Ont.;
Hans; Mutso, Hedvig, Verdun,
Que.
Neat Woodwork; Noortinfe-lott,
Niina; Normet, Harald &
Epner, Mati; Ernesaks, V.; Ester, Linda, Dundas, Ont.
Aja kiires rütmis oleme taas märkamatult
lähenemas ühele tähtpäe-valev
vanima eesti naisüliõpilasor-ganisatsioqni
— Eesti Isfaisüliõpilas-te
Seltsi — 75-ndale juubelile.
On põhjust pisut peatulda ja kuulata
aja hingetõmbust] mis viib meid
tagasi aastasse 1911, mil grupp alga-tusvõimelisi
eesti haritud naisi tsaar-ivene
survest ja meesüliõpilaste vastuseisust
hoolimata pani aluse esimesele
naisüliõpilasorganisatsiooni-le.
; .
Kuna organiseeritud naisüliõpilasi
peeti ohtlikumaks venestamisele kui
meesüliõpilasi, tuli seltsi põhikirja
kinnitamist oodata kaheksa pikka
aastat. Et võimaldada rahvuslikku
tegevust, astus selts fiktiivselt Noor-
Eešti liikmeks ja tbgutses Noor-Eesti
naisrühma niitke all, kuni E.V.Tartu
Ülikooli valitsu^ kinnitas seltsi põhikirja
14. nov. 1919.
Meenutades seltsi asutajaliikmeid
tundub, et tuuled^ nagu puhuksid vaimude
mäelt, manades m'e silme ette
rea väärikaid eesti nais| — L. Ein-bund-
Eenpalu; M. Krimh, L. Mahl-steih-
Männik, L. Martna, A. Pedu-saarj
t., kelle tookordse võitluse tulemusena
läheb ENÜS elujõulisena
vastu.omä eakale tähtpäevale.
Lähtudes põhimõtteist — rahvuslus,
demokraatia ja individualism —
pole seltsi liikmed piirdunud ainult
J kitsa akadeemilise ringkonnaga,
vaid on kõigil aegadel andnudulatus-liku
panuse kä oma isamaale ja rahvale.
Kuid asutajaliikmete kõrvale kerkib
kaugest minevikust teisigi tublisid
isiksusi, eesti naisliikumise juhte,
kes võitlesid naiste õiguste eest. Traditsioon
on seni jätkunud. Kui vaba-riigiaegseil
naiskongressidel Salme
Pruuden, Mea Krims ja Elise Aron
lahendasid naisele hariduse võimaldamise
ja abikaasade õiguslike vahekordade
probleeme, siis seni viimasel
naiskongressil ESTO '84 ajal Torontos
neli ENÜS-i vilistlast mitmelt
mandrilt teiste kõnelejate kõrval lahendas
sisukais ettekandeis võõrsil
' viibimisest tingitud eesti kodu-, perekonna-
ja keeleprobleeme.
Meenuvad ka iseseisvusaegsed
sotsiaal- ja. kodundusala ülesehitajad.
Ella Kirsipuu väsimatu, töö sotsiaalministeeriumis,
juhtides emade
jalaste hoolekannet, on jäänud asendamatuks.
Alrha Martin, esimene
npisagronoom Eestis, ühtlasi esimene
eesti naine, kes Rockefelleri stipendiaadina
saavutab akadeemilise
kraadi kodundusteadlasena. Hilda
Taba doktorikraad kasvatusteaduses
pärineb samuti Ameerika mandrilt.
Linda Eenpalu naisõiguslasena ja
rahvuskultuuri viljelejana on üldiselt
tuntud. 1938. aastast alates oli ta
riiginõukogu liikmeks.
Ei saa .unustada ka esimesi seltsi
naisadvokaate Tartust — Ljuba Hüt-si
ja Margot Viirman-Kan^mägi, kes
pärast õnnestunud kohtuprotsesse
otse sädelesid vaimukusest. Erilise
sära ja vaimse hõngu tõid endiga
seltsi kaasa aga auvilistlased Müha
Härma ja Johanna Rebane.
Saabunud võõrsile, killunes selt-sipere
vabas maailmas seitsmeks
koondiseks, kuid põhimõtted jäid samaks.
Uued asukohamaad ja võõrad
keeled mõjutasid nii mõnegi õppeaine
valikut, kuid õpiti edasi ja tegutseti
enda ning. oma rahva huvides.
Kui Toronto koondis on rikas magistrikraadidelt,
siis Rootsi koondises on
viimaseil aastail saavutatud mitmeid
doktorikraade.
Südameasjaks võõrsil on jäänud
siiski eesti keel, kirjandus ja muusika.
^
Kui Liidia Tuulse ja Salme Raatma'
siiiipool maakera annavad välja luuletuskogusid
— viimane tuntud \i
lastekirjanikuna, siis Tiiu Salasco
teiselpool maakera koostab eesti keele
õpikuid neile, kes on unustamas
oma emakeelt. TanniKents Torontos
toimetab ajakirja ,,Triinu" ja Mai
Raud Rootsis hõbesepana hoolitseb,
et meie kaunid rahvusehted ei kaoks.
Noored helikunstnikud Kristi A l lik
ja Elma Miller tutvustavad Ameerika
mandrir eesti heliloomingut ja
<laverikunstnik Hilma Nerep-Mos-sin
Stokholmis teenib edasi oma
muusat.
ENÜS-i liikmed on alati võtnud
aktiivselt osa rahvuskultuurilisist organisatsioonest
ja üritusist, kaasa arvatud
ESTO-d. -
Trükist on ilmumas ENÜS-i kolmas
juubeliraamat, lisaks vahepealseile
lühemaile brosbüüridele.
ENÜS-i Toronto koondis pühitseb
seda e"akat tähtpäeva aktuse ja piduliku
koosviibimisega 8. nov. Toronto
Ülikooli HartHouse'i ruumes, õhtusöögi
toimudes suures saalis, mille
seinal teiste ülikoolide vappide kõrval
ilutseb ka Tartu Ülikooli vapp.
Üle viiesajaliikmeline Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi pere vabas maailmas
astub julgel sammul üle kolmveerand
sajandi läve, kindlas usus ja
veendumuses, er järgnevad generatsioonid
kannavad edasi seltsi vaimu
ja põhimõtteid. _
ELLEN MARTENS
J.; Estomark Realty. Oder, E.; Otsason, Saale; Ott, i!
Fa^kenberg, Ene, Vancouver, Kalju ja Ellen, S.S. Marie, Ont.
Pae, Karl, Vancouver, BC; Pa-
BC; Foropson, M., Ottawa, Ont^
Gaizauskas, Maimu; Grycan, u„ MI D • J n • . r ' r .
Shirley; Gunther, Herbert, Ville f^P^."' Raimund; Pajuste,J.; Pa-de
Lery, Que.; Gustavson, V. i^"^.''',^" ^^ay Ont;
H. Later? Co.; Harpe, Susen- u ' f.l^^^^^^
ne, Waterloo, Ont; Heinmaa, E. ll^^pp^"• . f l ^ ^ ^ ^ ^ K"!,*?:^"^"
& L; Helde, T.; Herzmann, Paul; " S\ n p ^ ^l^V fr ^1""''
Heyduck, Tarmo, Jordan Stn.„ Matti Bea-
Ont.; Himma. Arnold. Hamilton, 1 V ^"'''^^^^^^^^/^^ ^
Ont.; Hotchkiss, Milda; Hubel, n ^ll'o' ^ T ' ''
Vello; Härm, Ilse. Pf • R^^hard; Purre, Lns.
Igarik, Endel, Manitouwadge. p IT?, , o . c o
Ont.; Ilves. Karin & Uno, Sher- ^ p u ^
brooke, Que.; Isotamm. Harald. W.; Ranmste E.; Raudvee. Har-
Drumbo; Ont. '"^^ Q"^'' ^^^^^^^^ ^'^
Jalakas, Aino & Armand; Joa- ^'""V^""'f • ^' ^r"'^^' ^o^'
•saare, Eerik; Jostman. Bernhard. j'?^'^'^^^'^"l'^^^?,^; ^^.^l"
•Niag. on the Lake; Juhanson. f^^J''^^^^
Juhan; Juurma, A.; Jõgi. Helle; ^'f^'^ Q
Jõgi, Kalju; Jõgi, L; Jänes. Lem- ' ^.V,
bit' Järvis E Richard; Sepp. Selma; Silm. El-
Kallas, Leonid & Eve, Cote St. mar; S™,V,oh^^^^^
Luc, Que.,-Kallasmaa. A.; Kalm, f^^T' ^,7/'^^'
Toomas; Karelson. Julius; Kar- <i -
0 «1 • •
Toronto Eesti Pensionäride KIM-tbi
koosviibimine kohvilauas to$°
mus neljapäeval, 16. oktoobril Ees-ti
Majas kolmesaja osavõtjaga.
Klubi esimelhe,F. Terts'i avasõnale
järgnes klubi naiskoorilt Margit
Viia juhatusel; „Rändaja" — (Top-1
man), „Kodumaal" — (P. Tammeveski),
„Neenia Kreutzvaldi mälestuseks"
— (R. Tobias), ,^Su Põhjamaa
päikese kullast" -|- (T. Vettik),
„Ah, Koidula" — (J. Zeiger), milles
sooloosa laulsid A. Laanep, V.
Männik ja L. Toming. Ettekande lõ°
pupalaks oli O.H. sealud „Konna /
kosjalugu". Ettekanded kviteerit!
koosviibijate poolt tugeva aplausi-»
ga ja koorijuhile anti lilli. -
Kooriettekandele järgnes kohvi'-
joomine. P. Lääniste mängis oma-konstrueeritud
elektrooniliselt
võimendatud kandlel, millel lisatud
ka jalaga opereeritav„rütm",
rea tuntud lauluviise ja tantsulugiii-sid,
püüdes ennast kuuldavaks te°
ha üle tugeva jutukõmina, sest pa!"
jud koosviibijatest võtsid ettekannet
„tagapõhjamuüsikana" ega
peatanud jutlemisi Lavast kauge-malistujatel
oli kuuldavusega ras°
küsi.
Järgmine pensionäride koÖsvi!°
bimine toimub neljapäeval, 13. novembril
ja mitte 20. nov., nagu märgitud
ürituste kalendris.
X Ä !
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiimiiiiiiiniin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Pensiouände koosviibimisel Eesti Majas 16. oktoobril paanis
põhjamuusikat" P. Lääniste omakonstrueeritud elektrooniliselt võimendatud
kandlel, millele lisatud jalagaopereeritav „rütm". All —
Annetused, testamendi-pärandused ja i^gks kooliõde Erika Tikerpuu - Torontost ja Erika Gilden - Belgiast
mälestusfondid on tulumaksuvabad, i^j,^^^^ Foto0. Haamer
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toroiito, Ont. M4K 2R6
llllilllllllllllltilllllllliliiilllliiitiilinillllilHIItlillllll^^^^
Müüa Oakwood 8- Št.ClaiKi lähedal huvitav, vana
Eesti Õp. Ühinjl Kanadas korral-pühap.
9. novembril s.a. kell 12
päeval. Eesti Maja Klassiruumis
koosoleku kohvilauaga. Referaat
Kõik pedagoogid kutsutud. Teadet
jpalume võtta kutsana.
Garaaž. Vaade üle linna järvele. Lähedal koolidele, bussile
äridele. $349,000.00
vaategailusale High Pargilei Mõlemal korteril 3 magamistuba,
eraldi elu- ja söögitoad ning 2»auto garaaž. Lähedal allmaaraudteele
ja äridele. $439,000.00.
HELISTADA
Kotkajärve ball ja
Kotkajärve sügis
Me oleme harjunud sügist pidama
nukraks aasta-ajaks. millal kõik
närtsib, variseb ja kuivab. Mõnevõrra
on sellel tõde sees. Näiline suvine
ilu, õied, lehed ja kasvamine on läbi.
Veel korraks näpistab külm puude
lehed sügisesse tulevärki, siis aga
rebib torm need okstelt ja mets jääb
raagu kuni kevadeni.
Loodusesse süvenenult näeb siiski
seda suurt rikkust ja jõudu, mida,
sügis endas kätkeb. Puude lehed on
laadinud toiduvarusid juurtesse, kust
need kevadel pungadesse paiskuvad
ja uue toreduse esile manavad. Sügisel
lendavad miljonid seemned — kes.
lennutiivaga. kes villatutikesega.
kannavad ja otsivad paika uue elu
alguseks. Varakevadel valminud
seemned on juba idanenud ja noored
taimed jäävad lume alla puhkama.
Karud ja pesukarud on endid rasva
nuumanud ja otsivad mõnusat
põõnamise kohta, sest ees on pikk
..söömavahe" — vähemasti viis
kuud. 150 päeva. Rändlinnud seavad
minekuks. Kõige paremini.iseloomustavad
sügise rikkust oravad ja
vöötoravad. Nendel on praegu äge
viljakoristamise" aeg. Pähklid,
seemned, tõrud tassitakse ..koormate"
viisi talvetoidu varupaikajdešse.
Tuleb päästa kõiki millel on oht jääda
lume alla ja rikneda. Hiired, kelle
tegevus toimub rohkem varjatult,
teevad sedasama. Olge ettevaatlikud,
sest hiired võivad talvepesa sisustamiseks
suvilas peeneks närida
nii mõnegi vajaliku tekstiili või terve
aasta tualettpaberi varu. ^
Toronto Eesti Skaudisõprade Selts,
Kotkajärve peremees, kannab ka seda
sügislooduse nakkust ja varub igal
sügisel ressursse uue kevade jaoks.
Lõikustänu andmine, vilja varumine
salvedesse, see on nii eesti peremehe
moodi. Skaudisõbrad peavad uuel
kevadel aitama Kotkajärve korda
panna uute laagrite, treehingpäeva-de
ja metsaülikooli kursuse jaoks,
Skaudisõprade Seltsil on arvukas
liikmeskond, kuid seal on alati ruumi
uute liikmete jaoks. Kotkajärvel on
isegi suvituskrunte uutele loodusesõpradele.
Nende asjade klaarimiseks
tuleb kontakt võtta seltsi juhatuse
liikmetega.
Sedapuhku aga kutsub seltsi juhatus
kõiki eestlasi, kes meeldivast piduõhtust
lugu peavad. Laupäeval,
.25. oktoobri õhtul on Eesti Maja
suures saalis Kotkajärve ball, kus
Valve Tali ja Olaf Kopvillem aitavad
pidulisi hea tuju otsa peale,— et siis
rp, A.;.KaBe. Mihkel; Kasemets,
N., Windsor. Ont; Kersten. Johan;
Kiik, Joosep; Kindlam,
na; Strauss. Leida; Sui, Urmas.
T.E. Ühispank; Taagepera,
Karl; Tammemägi, V.; Taul,'E.
Olev; Kirch, E.; Kilidorf, E., Sud- • Teder. Ida; Timusk, Evald; Ton-bury,
Ont; Kivilo, H.; Kivilo, nis, Lembit London, Ont; Too-
M.; Kivistik, M.; Klaas, J.; Klem- mes, TarvoÄ Inga; Tooming, A.;
mer. Johannes & Elsa; Kohlap. Tork. Andres; Torokvei, Alice;
Elmar. Doll. des Orm., Que.; Tralla, T.; Truuvert A.; Turu,
Konsen. A., Orillia, Ont; Kop- Heino.
Vahtra, Andrus; Valk, Viiu;
Vammus. Heino; Varamäe, E.
pel, A.; Koppel, Alex & Anette;
Koppel. W.; Koppel, H. J.; Kore,
Harm; Korp! Frat. Estica; Kraav, Varik, Maimu; Veedler, A., Live
Olga; Krabi. F.; Kreem. Robert & ly, Ont; Vihma, Joh.; Vilbaste,
H.; Väärsi. W.
Wain. Jaan; Walden, Marie,
St Cath., Ont; Walter, Nadia &
Walter.
Mai; Kriisa, P.; Kruus, L.; Kukk,
Helene; Kulama, R.; Kuld, Hjal-mar&
Salme; Küllus. E.; Kumm,
E.;Külmallik,K.H.; Kütt Hilja;
Kägu. M.
Laas, A.; Laas, Linda, St Anns,
Ont; Laht Ludvig & Marta, St
Cath., Ont; Leeman, Herta;
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
soovib avaldada erilist tänu
pr. E. Soerd'iie, hr. E. Leetma'le
Leetma, Evald; Leetsmann, Ma- ja dr. R. Pahapill'iie kes on sil
ry; Leis, Salme; Lepik. Valenti- mapaistva lahkemeelsusega tõene,
Vancouver, BC;Liideman, tanud EKN-i välisvõitlusliku
Meeta; Liigand, Erik; Liivoja, ' tööd viimaste kuude jooksul suu-
Risto; Lillakas, Enn & Linda; remate'summadega. .
'iUlllllillliiilillllllillillllilHIIIIililtliilliilUHUUIIIIUnilUIUil
KUHU MINHA?
® Neljap., 23. okt AiandusMubi
loeng „Sibullilled aasta ringi" Ees-
X\ Majas algusega kl. 19.30.
® Laup., 25. okt Eesti Abistamiskomitee
ja „Ehatare" loterii „ 1
tares" algusega kt 13.00.
# Laup. 25. okt Kotkajärve
Eesti Majas algusega kt 19.30.
@ Kolmap., 29. okt kuni 2. nov.
Evangeeliumi Nädal Emmanueli
Evangeelse Koguduse korraldusel
kirikus, 21. Swanv^rick Ave., algus
argip. kl 18.30, pühap. kt 15.00.
® Kolmap. 1. - 31. okt E.K.K.T.
sügisnäitus North York'i raamatukogus,
35 Fairview Mall Dr.
©Laup. 1. nov. Austraalia õhtu
„Bumerang" Eesti Majas algusega
kt 18.30.
® Laup. 1. ja 2. nov. Arville Pust-röm-
Uug'i kunstinäitus Eesti Majas.
® Pühap., 2. nov. Invaliide Toetava
Naisringi Moenäitus Eesti Majas
algusega kt 15.00.
® Laup., 8. nov. Hiidlaste Mardi-pidu
Eesti Majas algusega kt 19.00.
® Pühap. 9. nov. Baptisti Koguduse
Eesti Saarte Õhtu, 883 Broad°
view Ave, algusega kt 17.00.
% Laup., 15. nov. Toronto Eesti
Seltsi Sügispidu Eesti Majas algusega
kl. 19.00.
Teadaanne
Laupäeval, 1. nov. toimub Torontos,
High Pargis Eesti gaid- ja skaut-^
malevate orienteerumisjooks. Ko»
gunemine hommikul kell 10.00 pargi
idaossa Bloor tänava sissekäigu
lähedale. Osa võtavad kõik vanusegrupid
ja vanematel on võimalik
jooksu jälgida.
Pühapäeval, 2. nov. kell 11.00
hommiklul toimub Vana-Andrese
kirikus noorte jumalateenistus,
gaidid, skaudid ja juhid võtavad
mälestusteenistusest osa vormis.
GAID- JA SKAUTMALEVATE
JUHATUSED
Peetri koguduses
algas leer
Pühapäeval, 19. okt algas Toronto
Peetri koguduses leer. Kui on
neid, kes ei olnud teadlikud, võivad
veel liituda leeriga järgnevatel pü-hapäevadet
MÕTTESÄHVATUSI
mitiuiii •XD)
nautida tervet õhtut tantsu ja lauluga
heade sõprade seltskonnas. Varuge
piletid Bruno Lindrelt, telefon 421-
5541.
Töö üle võib nii kaua sõimata kui
seda enam ei ole.
Moodsal muusikal oleks publiku
juures suurem edu kui seda tasemini
mängida. Siis võib seda ka kuulata.
Kolme asjaga võib alustada teadmata,
kuidas need lõpevad: armastus,
revolutsioon ja karjäär.
' Kogunud NIHITS
E.K.K.T. 31-se Aai
Osa kunstnikke ja|
Library direktor),
litan Toronto Libi
Elga Niglas, Erni
Board of Directoi
Board North Yorl|
man.
Tunnusti
kultuj
E.K.K.T. 31-ne
kestab kuni 31. ok
raamatukogus. Nni|
selt suurte tähelopj^
ris" ja,.North York
tervitused saatsid
Koondisele Toron|
(Kodakondsuse ja
Tony Ruprecht (er|
kultuuriminister,
Gallery of Ontario (j
jaBata, kesoiiN.Y.|
a Bata kos on- N . '
Toonidest.
Avajateks olid l{
(Vice-Chairman
N.Y.P.L)ja Goorgol
Board of Director
tõstsid esilo oma
lased on tuntud oij
taseme poolt ja tai
kes on rikastaiuul
oma töödega.
E.K.K.T. Kunstij
katologiseoritud N(
tukogu Canadianf
viiakse edasi l''nirj
gust uude North Yj
raamatuküguhooni
M M
ALGAJATE
Informalsiol
ERAl
V.H.S. vid(
LAI
Sõ
ff
Tellidc:
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 23, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-10-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861023 |
Description
| Title | 1986-10-23-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
4 NELIAPÄEVAL, 23. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 23 „Meie Elm" nr. 43 (1911) 1988 „Möie Elu" nr. 43 (1
Eest! laste Seltsi SO-nes aastapäev 6( a. II
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
mhvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega
maist-septembrini 1986
Aasma, Alfred & Erna; Aavik, Undaja, Endel; Lindemann, Re-
Aleksander, Williams Lake, BC; ne; Lindstrom, G. M . ; Linkruus,
Alajan,V.; Alas, Mihkel & Hilda; K.; Lipp-Leppik, T.; Lohuaru,
Allik, Evi; Aloe, V., S.S. Marie, William, Barrie, Ont.; Loigu,
Ont; Altosaar, Peeter & Anne, Linda, Montreal, Que.; Loorand,
Pt. Claire, Que.; Altõsaar, Erik; Karl & Laine; Luide, J. & M.;
Ammert, Erich & Linda, Wood- Luik, Johannes; Lukk, Priidu,
bridge, Ont.; Anderson, F., Lon- Surrey, BC'; Lupp, Hans; Luus,
don, Ont.; Annus, H.; Anto, Hil- Edward & Lidia, Lindsay, Ont.
da,St.Cath.,Ont.;Arvo,V.;Aus, Maasik, Karl;' Männik, V.;
Aarne; Avik, Toomas, Kitche- Martens, L; Martin, Karl, Lon-ner,
Ont. don, Ont.; Matiisen, R.; Mei-
Berendsen, K.; Birk, Ingrid; poom, K.; Meliste, Endel; Meret
Bishop, Ellen.
Edur, L ; Eeglon, L.; Egalik,
W.; Elken, Juri; Elken, Ants; El-vala,
Aleksander, Sudbury, Ont.;
Hans; Mutso, Hedvig, Verdun,
Que.
Neat Woodwork; Noortinfe-lott,
Niina; Normet, Harald &
Epner, Mati; Ernesaks, V.; Ester, Linda, Dundas, Ont.
Aja kiires rütmis oleme taas märkamatult
lähenemas ühele tähtpäe-valev
vanima eesti naisüliõpilasor-ganisatsioqni
— Eesti Isfaisüliõpilas-te
Seltsi — 75-ndale juubelile.
On põhjust pisut peatulda ja kuulata
aja hingetõmbust] mis viib meid
tagasi aastasse 1911, mil grupp alga-tusvõimelisi
eesti haritud naisi tsaar-ivene
survest ja meesüliõpilaste vastuseisust
hoolimata pani aluse esimesele
naisüliõpilasorganisatsiooni-le.
; .
Kuna organiseeritud naisüliõpilasi
peeti ohtlikumaks venestamisele kui
meesüliõpilasi, tuli seltsi põhikirja
kinnitamist oodata kaheksa pikka
aastat. Et võimaldada rahvuslikku
tegevust, astus selts fiktiivselt Noor-
Eešti liikmeks ja tbgutses Noor-Eesti
naisrühma niitke all, kuni E.V.Tartu
Ülikooli valitsu^ kinnitas seltsi põhikirja
14. nov. 1919.
Meenutades seltsi asutajaliikmeid
tundub, et tuuled^ nagu puhuksid vaimude
mäelt, manades m'e silme ette
rea väärikaid eesti nais| — L. Ein-bund-
Eenpalu; M. Krimh, L. Mahl-steih-
Männik, L. Martna, A. Pedu-saarj
t., kelle tookordse võitluse tulemusena
läheb ENÜS elujõulisena
vastu.omä eakale tähtpäevale.
Lähtudes põhimõtteist — rahvuslus,
demokraatia ja individualism —
pole seltsi liikmed piirdunud ainult
J kitsa akadeemilise ringkonnaga,
vaid on kõigil aegadel andnudulatus-liku
panuse kä oma isamaale ja rahvale.
Kuid asutajaliikmete kõrvale kerkib
kaugest minevikust teisigi tublisid
isiksusi, eesti naisliikumise juhte,
kes võitlesid naiste õiguste eest. Traditsioon
on seni jätkunud. Kui vaba-riigiaegseil
naiskongressidel Salme
Pruuden, Mea Krims ja Elise Aron
lahendasid naisele hariduse võimaldamise
ja abikaasade õiguslike vahekordade
probleeme, siis seni viimasel
naiskongressil ESTO '84 ajal Torontos
neli ENÜS-i vilistlast mitmelt
mandrilt teiste kõnelejate kõrval lahendas
sisukais ettekandeis võõrsil
' viibimisest tingitud eesti kodu-, perekonna-
ja keeleprobleeme.
Meenuvad ka iseseisvusaegsed
sotsiaal- ja. kodundusala ülesehitajad.
Ella Kirsipuu väsimatu, töö sotsiaalministeeriumis,
juhtides emade
jalaste hoolekannet, on jäänud asendamatuks.
Alrha Martin, esimene
npisagronoom Eestis, ühtlasi esimene
eesti naine, kes Rockefelleri stipendiaadina
saavutab akadeemilise
kraadi kodundusteadlasena. Hilda
Taba doktorikraad kasvatusteaduses
pärineb samuti Ameerika mandrilt.
Linda Eenpalu naisõiguslasena ja
rahvuskultuuri viljelejana on üldiselt
tuntud. 1938. aastast alates oli ta
riiginõukogu liikmeks.
Ei saa .unustada ka esimesi seltsi
naisadvokaate Tartust — Ljuba Hüt-si
ja Margot Viirman-Kan^mägi, kes
pärast õnnestunud kohtuprotsesse
otse sädelesid vaimukusest. Erilise
sära ja vaimse hõngu tõid endiga
seltsi kaasa aga auvilistlased Müha
Härma ja Johanna Rebane.
Saabunud võõrsile, killunes selt-sipere
vabas maailmas seitsmeks
koondiseks, kuid põhimõtted jäid samaks.
Uued asukohamaad ja võõrad
keeled mõjutasid nii mõnegi õppeaine
valikut, kuid õpiti edasi ja tegutseti
enda ning. oma rahva huvides.
Kui Toronto koondis on rikas magistrikraadidelt,
siis Rootsi koondises on
viimaseil aastail saavutatud mitmeid
doktorikraade.
Südameasjaks võõrsil on jäänud
siiski eesti keel, kirjandus ja muusika.
^
Kui Liidia Tuulse ja Salme Raatma'
siiiipool maakera annavad välja luuletuskogusid
— viimane tuntud \i
lastekirjanikuna, siis Tiiu Salasco
teiselpool maakera koostab eesti keele
õpikuid neile, kes on unustamas
oma emakeelt. TanniKents Torontos
toimetab ajakirja ,,Triinu" ja Mai
Raud Rootsis hõbesepana hoolitseb,
et meie kaunid rahvusehted ei kaoks.
Noored helikunstnikud Kristi A l lik
ja Elma Miller tutvustavad Ameerika
mandrir eesti heliloomingut ja
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-04
