1986-10-23-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
3(1911) 198® 0, 1 kult rivista-i poolt enne t, kuna rong-kehtiv. See veel võima- "i rivistada ja lepeal pii ka a tekkinud, varsti huvi, . K u i politsei ' s mindi laul-s. Teel Uni-itte- eestlas" sti ja ta ok-ndlehti mis võiks kaTä- EestiPäiva-kogunenud 'i see ikkagi neti ka ühte a, siis oji ka tajaid lähe-led olid siin nii et võõral illestki arü iis mõtet kui ab ka mitte- *tab huvi ka as ulatuses, seda „Hitle-astest kuuli-tos saadi tä- -a, juubelile aga selline b Eestile va-augelt möö-a ülejäänud nagu teatri-ja rahva-viimistlus. aH oma osa sid vähem alt ahe õppima, id peaksid iema, nii et me pildiga ei emist kolme , et olipröo-kui terve toa .gi keerati, et ua ja kolmandat etekkide kin-ei olnud läbi )robleem kii-a nii sai jälle, äitemängu. peol tähtsa-, b ületada on: se toidule jä- \ ettekandjad; eskavaenne, t need kaks u läbimõtle- (1 nii selgelt Stockholmi äd, mHs olid. ieeritud peo- , jättes selge minna ainida, etüle-ad on olnud tega. Ka Hei-likooli asuta-kindlasti Võiste peopäevi juubeliga, nii rontos 1984. e oli see et nnainis seda lias side seal-ai pinnal kui ed pidustused ad vigu välti- :uvad kordu- SKIVILO h meelsasti Muzx'-' ka he seisukoh-iada kokku-ma nimi ja h endale oi-digeerida ja ittesohivuse ia. il 3 • i • • i J. „Meie Elu" nr. 43 (1911) 1986 NELJAPÄEVAL, 23. THURSDAY, OGTOBER 23 . 3 CQE3B NADALAKROONIKA @ ÜSA kongress võttis v^stu riigi-kaitse eelarve 1987. aastaks 292 miljardi dollari suuruses. Selles OIB Strateegilise Kaitse Algatuse' või uün. ^tähtede sõja" eelarveks määratud 3,5 miljardit, vähem kui oli Reagani poolt soovitud. Riigikaitse eelarve on numbriliselt küll suurem eelmisest aastast, kuid arves» tades inflatsiooni on eelarv® tdgelikult umbes 6 prots. võrra väiksem. # Inglise kuninganina lõpetas oma nädal aega kestnud ringreisi Hiinas, külastades mitmeid isuure-maid keskusi. Viimane peatus suu-irema lahkumispidustuse^a oli Cantonis. Kuninganna ja prints Philip said kõikjal väga sooja vastuvõtu osaliseks ja kuninganna külaskäiku peetakse kõigiti õnnestu-luks. Cantonist sõitis kuninganna kolmepäevasele külaskäigule Hong Kongi. @ USA teostas tugevajõulise aa° tomipommi katse eksperdid arvavad, et see oli ühenduses „tähte^ de sõja" rakettidevastase kavaga, mis viis ummikusse Islandil aatomi* irelvastuse vähendamise läbirääki- Htiised. ® USA kaubandusministeerium kehtestas Kanadast tulevale puu-materjalide impordile 15-protsen-dilise lisamaksu, kuna ameeriklaste arvates Kanada metsatööstus kasutab riiklikke soodustusi. See lisamaksustamine on Kanada majandusringkondades tekitanud suurt ärevust. Väliskaubanduse minister ja peaminister Mulroney on Kanada poolt lubanud astuda vastusamme. ^, : , . # Nõukogude Liit alustas Afganistanist vähesel määral oma vägede väljaviimist. Arvatakse, et Moskva viib Afganistanist välja umbes 8000 meest. Sinna jääb aga veel üle 100.000 mehe vene väge alles. Pakistani võimud arvavad, et samal ajal osa endistest vägedest väljaviimisega on venelased ka uusi vägesid juurde toonud. ^ ^ Torontos avati dr. Morgentaleri abord.ikliinik üks tund pärast sulgemist ninglarstide arreteierimist politsei poolt. Prokurör Paul Culver pani seisma kohtu tegevuse, laskis arstid vabaks ja avas haiglad piiramata ajaks, kohtuministri korraldusel. Põhjuseks oli edasikaebus samas küsimuses Kanada ülemkohtule. Seni kui ülemkohus oma otsust ei ole teinud, ei saa politsei end vahele segada, arste arreteerida ja haiglaid sulgeda, väidab minister. Ohvitseride Kogu koosolek Toronto Eesti Majas S miljoeiga ei lõpe toetusallkirjad® kogunime Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas Esimees A. Nõmmik märkis, et peakoosolek Toronto Eesti Majas, eesti, läti ja leedu rahvusgrupi stra-pühapäeval 19. okt erines eelmis- teegiliseks eesmärgiks välisvõitluse test sellepoolest, et vajalik kvorum alal on vaatleja-staatuse saavutamine oli kohal 5 minutit enne koosoleku ÜR Organisatsioonis. Selleks on ettenähtud algust Külalisena võt- koostatud vastava apelli tekst ja käitis koosolekust osa professor dr. gus on toetusallkirjade korjamine Tõnu Parming, kellel on majori apellile, et see ÜRO täiskogus västu-auaste USA armees. võtmist leiaks. Kuna toetusallkirjade kogumise kohta on liikvel mitmesu- Koosoleku avas esimees August guseid arvamisi, siis küsimuse sel- Nõmmik ja tutvustas külalist kui üh- gitamiseks ohvitseride Kogu juhatus te aktiivset eesti noorema põlvkonna koostas erilise deklaratsiooni apelli «sma:ä^nr:xt^v^>^ esindajat, kes oma akadeemilise töö viimase lõike esmärgi selgitamiseks. kõrval on töötanud kaasa eesti rah- Selle kohaselt ei ole 6 miljoni toe-vuse säilitamise küsimuste ja vaba- tusallkirja kogumine viimane ees-dusvõitlusliku tegevuse alal. märk. Allkirjade korjamine koos va-lanis, D.C. org-It Gonstitutional lustice and Secu-rity korraldatud suurdemonstrat-sioonil oli üheks kõrgpunktiks siirdumine ülemkohtu ^ juurest rongkäikuš Kohtuministeeriumi hoone peasissekäigu juurde. Pii-m wmmm-.. mmmm-toreid, — ruupori läbi kõnelemas Mari-Ann Rikkeis ja USA lipuga Tony Maz^ika. Rikken ütles muuhulgas, et siit on alganud uus Givil Rights liikumine, mis peab nõudma kartmatult, et USA-s ra- 0 Liidu salapolitsei KGB j t. valeandmete toomisne ameerika koh° tusüsteemi ning isikute deporteerimine N. Liitu. T. Mazeika on USA-s sündinud leedulane, kes saabus kohale kogu oma perekonnaga Los Angelesist. Ta om olnud paljude balti rahvaste va-badusvõitluslike suurürituste peaorganiseerijaid, näit üle veerandsaja aasta tagasi 16 tuhande osavõtjaga balti rallil New Yorgis, hiljem Balti Vabadusliidu asutajaid ja end. esimehi, esinemistel TV-s ja raadios, jne. Kohtuministeeriumi uksel vasakul äärel on näha demonstratsioonil sinna kinnitatud Nõukogude punalipp, teine samasugune on Mazeika selja taga. Edasi plakatid „KGB-OSI ~ the new justice in the Külalisena professor Parming bade rahvaste poolehoiu taotlemise-märkis, et eesti rahvuse säilitamisel ga jätkub, kuni on restaureeritud Ees-on mitte soovitavaks nähteks madal ti, Läti ja Leedu iseseisvad vabarii-iive. Rahvuslik aktiviteet ei nakata gid. noori küllalt vara. Aktivistid, keda Hans Mer^t ei olnud rahul dek-nimetatakse noorteks on üle 40 aasta laratsiooni viimase lause sõnastuse-vanad. Pensionärid peaks olema pa- ga. Deklaratsioon võeti vastu esi-guluses nendeks, kes aktiivselt tööta- tatud kujul, koos H. Meretile antud vad rahvusliku välisvõitluse alal võimalusega parandada viimase lau-koos noortega. Oluline selle juures se sõnastust. Ta seda ei teinud, on aktiivne ohvitserkond, kes igal juhul on vajalik uues olukorras, kui ^ Nõukogude Liidus hakkab lagunema sisemine kord. Vabadusvõitluse strateegia ja taktika kujundamisel on EESTI_OHV]TSERmE_KO0U ohvitseride kogudel täita eriline ülesanne. Professor Parmingu . sõnavõttu kviteeriti tugeva aplausiga. Ohvkogu traditsiooni kohaselt va- KANADAS DEKLAREERIB Nii kaua kui Eesti, Läti ja Leedu on okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, nende rahvaste liikmetel liti koosoleku juhatajaks abiesimees puuduvad inimõigused ja isikuva Härm Kore ja protokollijaks sekre; badused. tär Endel Reinas. Enne päevakorra juurde asumist mälestati leinaseisakuga möödunud aastal surma.läbi lahkunuid. Nendeks olid Itn. Voldemar Metski, kapt. Voldemar Mikko-la ja Itn. Lembit Susi. ^ Tegevuse ja kassa aruanded kinnitati esitatud kujul, samuti ka uus tegevuskava ja eelarve. Rahaliselt ohvkogu asub kindlal majanduslikul alusel ja liikmemaksu ei suurendatud. Tegevuskavas ettenähtud ürituste osas soovitati juhatusel need ajaliselt täpsemalt määritleda, et liikmetel oleks võimalik oma tegevuskava nendega kooskõlastada. Esimehe, juhatuse ja teiste organite koosseisu valimisel lähtuti põhi- Nõukogude Liidu okupatsiooni lõpetamiseks Eestis, Lätis ja Leedus, sealsed rahvad vajavad kõigi vabadustarmastavate rahvaste abi. Selle abi vajadust tuleb nõuda, rõhutada ja esile tuua igal korral, kui selgitamisel pn rahvaste inimõiguste ja isikuvabaduste eitamine valitsuste poolt Ohvitseride Kogu Kanadas toetab Eesti, Läti ja Leedu ühise apelU esitamist Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) täiskogu presidendile, vaatleja staatuse saami-seks ÜRO-8. Ohvitseride Kogu Kanadas aitab korjata toetusallkirju ÜRO täiskogu presidendile saadetavale apel-mõttest „vanad tagasi". Sellega jüei eesmärgiga, üks toetusallkiri nõustuti. Juhatus jäi endiseks. Päeva- iga eestlase, lätlase ja leedulase korra eelviimase punkti, koosolekul l^ohta Nõukogude Liidu orjastuses. algatatud küsimuste juurde jõudmi- ^Allkirjade korjamist jätkata, kuni on koos vähemalt 6 miljoni toe-tusallkirja ning restaureeritud Ees-sel Harald Teder tõstatas küsimuse, kas mitte ühineda USA-s eksisteeri- Saada oma kodumaisele vs)- badusvoitlüseBe ' määratud toetus EVV Abistamiskesku-se nimele väljakirjutatud tshekiga aadrsssil: Eesti Vangistatud VabadusvÕDtiejate Abistamiskeskus, Box 34018, S-100 26, Stockholm, Sverigs. va ohvitseride keskkoguga, et ohvit- ti. Läti ja Leedu iseseisvad vabarii° USA", „Due Process for Linnas", Naispastor Kersti Kimmel Ottawast loeb pühakirja USA Ülemkohtiui seride kogud omaks omavahel pare- „Office of Soviet Interest" kus hoone ees Washingtonis, D,C, 5. oktoobril toimunud suurel rahvus- ma kontakti ning ühtlustatud tege-sõnade suured esitähed moodus- vahelisel demonstratsioonil õiglase kohtupidamise nõudeks nn. sõja tavad 0S]|, ja „Department of So- kurjategijaiks süüdistatuile ja deporteerimiste küsimuses. Vastu võetud Eesti Ohvitseride vuskava, nagu professor Parming Kogu Kanadas täiskogu koosole-oma sõnavõtus soovitas. Küsimus i^ul Toronto Eesti Majas 19. okt viet/US Justice," milliste märklauaks oli kriitika eriinvestigee-rimise asutuse OSI tegevuse pärast, selle koostöös Moskvaga Foto — Salme Parming, Foto — Salme Parming jäeti juhatuse selgitada. 1986. AR/C.A, 'SuSt© 'il202, 181 ynivQB-sšty Äv®., Toroif^^o, Onüano, WJ5IHI 3?^7 TQI. 864-0099 362 Dan^orth Ave., Toronto, Ont. 8\«4K 1 ¥®l. (416) 466-1951 (415)466-1502 GIFTS ÜLEI^ÄAIL^SES ULATUSES. iad@ks — värsked j& kunstlilled. geoleku inimõiguste küsimused sümpoosioni teemaks Avatud: äripäevad®! 8.30-6.00 pJ.Jaupä0val8,30-5.00 p.l. \ Eesti Majas ' \ Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 461-0764 .IV^EEE ELU" ESINDAJA iVaOWTREÄLIS iCÄRL ÖTSÄL 5875 Cavendish Blvd. Apt. iVlontreal, P.ü. H4W 2K9 Tel. (514) 488-6228 ROYAL LEmGEi BEALESTATE SERVICES LTD., 325 IVloor© AvanUQ S^4G 1E1 Tol. kontori^ 424-4900 kodus 751-1296 Alates aastast 1957 põrandavaibad 0 üksikud vaibad O idamaised vaibad rüiud 0 mööblid 0 autode istmed 0 tulvakahjud f^upörandad puhastatakse, vahatakse uoi kaetakse plastiku^^^ TEL 225-1749 PENTTIja PETER KUKKONEN >...A^rt.Vnfa.»rfrftiif,ai-:-VT,W;)i^ati<m!.MIiiillW»r<<'<^ Igane traditsiooniline karikavõistlus viidi läbi 27. septembril Seedrioru laskerajal. Vaatamata eesti laske-spordi vähjakäigule võõrsil, toimus see siiski seekord rõõmustaval kombel erakordselt elava osavõtuga — kui arvesse võtta eelnenuid aastaid. Ilmataat aga ei teinud täp-susküttidele mingit soodustust, see» ga kujunes võistlus igati vesiseks— ka tagajärgede poolest Vilu tuul, mis puhus vihmaga pooleks otse laskemajja sisse, võttis ära isu parema silma „punnimiseks", samuti oli märklehtede vahetamine omaette trikk, sest laskerada oli suurte vihmasadude tõttu 25 meetri pik- Mselt vee all (põlvini vesi). Kõigile vaatamata viidi aga võistlus kavakohaselt läbi. Lasti nii v-kl. vaba- kui ka spordipüssi, 3x20 lasku kolmest asendist kokku. Tehnilised tulemu-sed— kolm esimest, kummastki relvast, kujunesid järgmisteks: Vabapüss: 1) Udo Robi, lamades 187, püsti 142, põlv 152, kokku 481 silma (600 võimalik), 2)'Robert Saar 480 5. (185,136,159), 3) Arnold Pak-ker478 s. (181,130,167). Väljaspool võistlust: Edgar,Tiilen 501 s. (183, 151, 167). Spordipüss: 1) Ilmar Sambla 558 s. (186,189,183), 2) Evald Gering 549 s. (192, 172, 185), 3) Karl Tera 396 s. 177, 76,143 - noorlaskur)._ Pärast võistlust koguneti laskur-klubi esimehe Carl Rajametsa koju, kus kuuma kohvi ja muu parema juures veedeti vestluses mitu tundi, peeti „sõjaplaani" järgmise võistluse jaoks, mis toimub 18." oktoobril s.a. soomlastega nende kodurajal - Udo-ras. Seedrioru Laskurklubi esimeheks jäi edasi Carl Rajamets ja kirjatoimetajaks Edgar Tiilen. E.T. [ulgeoleku ja inimõiguste küsimused Põhjalas ja Läänemere ruumis on sümpoosioni teemaks, mis aset leiab Toronto ülikooli Trinity GollegeMs laupäeval, 8. novembril. Sümpoosioni kaaskorraldajateks on Balti Teaduste Edendamise Ühing (AABS) ja Toronto ülikooli Eesti-aineline õppetool. Programm algab kell 9.00 hommikul ja kestab kuni kell 4.00 pealelõunal, asukohaga George Ignatieff Theatre, 15 Devonshire Place, mis on Toronto ülikooli staadionist otse lõunas. Hommikupoolse programmi peateemaks on Põhjala tuumavaba vööndi küsimus, mille peamiseks toetajaks oli Soome kadunud president Urho Kekkonen. Küsimus o\^ viimastel aastatel Põhjala maades' päevakorrale kerkinud ja on seal ilmselt poliitiliselt tähtsaks muutunud. Idee peaprobleemiks rakendatuses on asjaolu, et Põhjala ruum on muutunud strateegiliselt tähtsaks nii Nõukogude Liidule kui ka NATO-le, eriti peale seda kui N. Liit koondas okupeeritud Baltikumi ja Koola poolsaare pinnale enneolematu, tohutu sõjalise jõu. Nii siis oleneb taolise vööndi loomine eelkõige Nõukogude Liidu ja Ühendriikide seisukohtadest. Siinjuures võiks märkida, et Eesti, Läti jä Leedu teisitimõtlejad ja vabadusvõitlejad on viimastel aastatel nõudnud, et nende territooriumid peaks olema osa taolisest vööndist. Tuuma-vaba vööndi küsimust käsitlevad ettekannetes professor dr. Tõnu Parming ja professor dr. Toivo Miljan, kes mõlemad on asjaolusid põhjalikult uurinud. Professor Parmingu tähelepanu suundub Nõukogude Liidu i ja Ühendriikide seisukohtade sõelumisele, ent professor Miljan lahkab küsimusi Põhjala maade sisepoliitika seisukohast. Neid ettekandeid täiendab härra Andrev^ Rasiulise kommentaar, mis puudutab Stockholmi konverentsi kulge. Teatavasti on too konverents osa Helsinki kokkuleppe protsessist. Ra-siulis töötab Ottawas Kanada kaitsejõudude juures. Pealelõunaline osa programmist algab kell 2.00, kusjuures esimeseks kõnelejaks on Toronto ülikooli professor emeeritus, dr. Gordon Skilling, Põhja-Ameerika silmapaistvamaid Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa eriteadlasi. Dr. Skilling annab ülevaate inimõiguste küsimustest seoses Helsinki kokkuleppega, eriti viimaste aastate sündmustest. Sellele järgneb laudkonna vestlus inimõiguste teemal, mida juhendab professor dr. Olev Trass. Laudkonda kuuluvad lisaks dr. Skilling, härra Alan Bowker Kanada Välisministeeriumist, professor dr. Juris Dreifelds Brock'i ülikoolist ja professor dr. Roman Vas-tokas Trent ülikoolist. Sümpoosion on av^atud publikule. Osavõtumaksuks on $20, kuid seenioridele ja õpilastele on see $15. Toeta allkirja andmisega vaatleja-staatuse nõudmist Eesti Vabariigile ÜRO-sS
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 23, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-10-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E861023 |
Description
Title | 1986-10-23-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
3(1911) 198®
0,
1
kult rivista-i
poolt enne
t, kuna rong-kehtiv.
See
veel võima-
"i rivistada ja
lepeal pii ka
a tekkinud,
varsti huvi,
. K u i politsei
' s mindi laul-s.
Teel Uni-itte-
eestlas"
sti ja ta ok-ndlehti
mis
võiks kaTä-
EestiPäiva-kogunenud
'i see ikkagi
neti ka ühte
a, siis oji ka
tajaid lähe-led
olid siin
nii et võõral
illestki arü
iis mõtet kui
ab ka mitte-
*tab huvi ka
as ulatuses,
seda „Hitle-astest
kuuli-tos
saadi tä-
-a, juubelile
aga selline
b Eestile va-augelt
möö-a
ülejäänud
nagu teatri-ja
rahva-viimistlus.
aH oma osa
sid vähem alt
ahe õppima,
id peaksid
iema, nii et
me pildiga ei
emist kolme
, et olipröo-kui
terve toa
.gi keerati, et
ua ja
kolmandat
etekkide kin-ei
olnud läbi
)robleem kii-a
nii sai jälle,
äitemängu.
peol tähtsa-,
b ületada on:
se toidule jä- \
ettekandjad;
eskavaenne,
t need kaks
u läbimõtle-
(1 nii selgelt
Stockholmi
äd, mHs olid.
ieeritud peo-
, jättes selge
minna
ainida, etüle-ad
on olnud
tega. Ka Hei-likooli
asuta-kindlasti
Võiste
peopäevi
juubeliga, nii
rontos 1984.
e oli see et
nnainis seda
lias side seal-ai
pinnal kui
ed pidustused
ad vigu välti-
:uvad kordu-
SKIVILO
h meelsasti
Muzx'-' ka
he seisukoh-iada
kokku-ma
nimi ja
h endale oi-digeerida
ja
ittesohivuse
ia.
il
3 •
i • • i
J.
„Meie Elu" nr. 43 (1911) 1986 NELJAPÄEVAL, 23. THURSDAY, OGTOBER 23 . 3
CQE3B
NADALAKROONIKA
@ ÜSA kongress võttis v^stu riigi-kaitse
eelarve 1987. aastaks 292
miljardi dollari suuruses. Selles OIB
Strateegilise Kaitse Algatuse' või
uün. ^tähtede sõja" eelarveks määratud
3,5 miljardit, vähem kui oli
Reagani poolt soovitud. Riigikaitse
eelarve on numbriliselt küll suurem
eelmisest aastast, kuid arves»
tades inflatsiooni on eelarv®
tdgelikult umbes 6 prots. võrra
väiksem.
# Inglise kuninganina lõpetas oma
nädal aega kestnud ringreisi Hiinas,
külastades mitmeid isuure-maid
keskusi. Viimane peatus suu-irema
lahkumispidustuse^a oli
Cantonis. Kuninganna ja prints
Philip said kõikjal väga sooja vastuvõtu
osaliseks ja kuninganna külaskäiku
peetakse kõigiti õnnestu-luks.
Cantonist sõitis kuninganna
kolmepäevasele külaskäigule
Hong Kongi.
@ USA teostas tugevajõulise aa°
tomipommi katse eksperdid arvavad,
et see oli ühenduses „tähte^
de sõja" rakettidevastase kavaga,
mis viis ummikusse Islandil aatomi*
irelvastuse vähendamise läbirääki-
Htiised.
® USA kaubandusministeerium
kehtestas Kanadast tulevale puu-materjalide
impordile 15-protsen-dilise
lisamaksu, kuna ameeriklaste
arvates Kanada metsatööstus kasutab
riiklikke soodustusi. See lisamaksustamine
on Kanada majandusringkondades
tekitanud suurt
ärevust. Väliskaubanduse minister
ja peaminister Mulroney on Kanada
poolt lubanud astuda vastusamme.
^, : , .
# Nõukogude Liit alustas Afganistanist
vähesel määral oma vägede
väljaviimist. Arvatakse, et Moskva
viib Afganistanist välja umbes 8000
meest. Sinna jääb aga veel üle
100.000 mehe vene väge alles. Pakistani
võimud arvavad, et samal
ajal osa endistest vägedest väljaviimisega
on venelased ka uusi vägesid
juurde toonud. ^
^ Torontos avati dr. Morgentaleri
abord.ikliinik üks tund pärast sulgemist
ninglarstide arreteierimist
politsei poolt.
Prokurör Paul Culver pani seisma
kohtu tegevuse, laskis arstid
vabaks ja avas haiglad piiramata
ajaks, kohtuministri korraldusel.
Põhjuseks oli edasikaebus samas
küsimuses Kanada ülemkohtule.
Seni kui ülemkohus oma otsust ei
ole teinud, ei saa politsei end vahele
segada, arste arreteerida ja haiglaid
sulgeda, väidab minister.
Ohvitseride Kogu koosolek
Toronto Eesti Majas
S miljoeiga ei lõpe toetusallkirjad®
kogunime
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas Esimees A. Nõmmik märkis, et
peakoosolek Toronto Eesti Majas, eesti, läti ja leedu rahvusgrupi stra-pühapäeval
19. okt erines eelmis- teegiliseks eesmärgiks välisvõitluse
test sellepoolest, et vajalik kvorum alal on vaatleja-staatuse saavutamine
oli kohal 5 minutit enne koosoleku ÜR Organisatsioonis. Selleks on
ettenähtud algust Külalisena võt- koostatud vastava apelli tekst ja käitis
koosolekust osa professor dr. gus on toetusallkirjade korjamine
Tõnu Parming, kellel on majori apellile, et see ÜRO täiskogus västu-auaste
USA armees. võtmist leiaks. Kuna toetusallkirjade
kogumise kohta on liikvel mitmesu-
Koosoleku avas esimees August guseid arvamisi, siis küsimuse sel-
Nõmmik ja tutvustas külalist kui üh- gitamiseks ohvitseride Kogu juhatus
te aktiivset eesti noorema põlvkonna koostas erilise deklaratsiooni apelli
«sma:ä^nr:xt^v^>^ esindajat, kes oma akadeemilise töö viimase lõike esmärgi selgitamiseks.
kõrval on töötanud kaasa eesti rah- Selle kohaselt ei ole 6 miljoni toe-vuse
säilitamise küsimuste ja vaba- tusallkirja kogumine viimane ees-dusvõitlusliku
tegevuse alal. märk. Allkirjade korjamine koos va-lanis,
D.C. org-It
Gonstitutional lustice and Secu-rity
korraldatud suurdemonstrat-sioonil
oli üheks kõrgpunktiks
siirdumine ülemkohtu ^ juurest
rongkäikuš Kohtuministeeriumi
hoone peasissekäigu juurde. Pii-m
wmmm-..
mmmm-toreid,
— ruupori läbi kõnelemas
Mari-Ann Rikkeis ja USA lipuga
Tony Maz^ika. Rikken ütles muuhulgas,
et siit on alganud uus
Givil Rights liikumine, mis peab
nõudma kartmatult, et USA-s ra-
0
Liidu salapolitsei KGB j t. valeandmete
toomisne ameerika koh°
tusüsteemi ning isikute deporteerimine
N. Liitu. T. Mazeika on
USA-s sündinud leedulane, kes
saabus kohale kogu oma perekonnaga
Los Angelesist. Ta om
olnud paljude balti rahvaste va-badusvõitluslike
suurürituste
peaorganiseerijaid, näit üle veerandsaja
aasta tagasi 16 tuhande
osavõtjaga balti rallil New Yorgis,
hiljem Balti Vabadusliidu asutajaid
ja end. esimehi, esinemistel
TV-s ja raadios, jne. Kohtuministeeriumi
uksel vasakul äärel
on näha demonstratsioonil sinna
kinnitatud Nõukogude punalipp,
teine samasugune on Mazeika
selja taga. Edasi plakatid „KGB-OSI
~ the new justice in the
Külalisena professor Parming bade rahvaste poolehoiu taotlemise-märkis,
et eesti rahvuse säilitamisel ga jätkub, kuni on restaureeritud Ees-on
mitte soovitavaks nähteks madal ti, Läti ja Leedu iseseisvad vabarii-iive.
Rahvuslik aktiviteet ei nakata gid.
noori küllalt vara. Aktivistid, keda Hans Mer^t ei olnud rahul dek-nimetatakse
noorteks on üle 40 aasta laratsiooni viimase lause sõnastuse-vanad.
Pensionärid peaks olema pa- ga. Deklaratsioon võeti vastu esi-guluses
nendeks, kes aktiivselt tööta- tatud kujul, koos H. Meretile antud
vad rahvusliku välisvõitluse alal võimalusega parandada viimase lau-koos
noortega. Oluline selle juures se sõnastust. Ta seda ei teinud,
on aktiivne ohvitserkond, kes igal
juhul on vajalik uues olukorras, kui ^
Nõukogude Liidus hakkab lagunema
sisemine kord. Vabadusvõitluse strateegia
ja taktika kujundamisel on EESTI_OHV]TSERmE_KO0U
ohvitseride kogudel täita eriline ülesanne.
Professor Parmingu . sõnavõttu
kviteeriti tugeva aplausiga.
Ohvkogu traditsiooni kohaselt va-
KANADAS DEKLAREERIB
Nii kaua kui Eesti, Läti ja Leedu
on okupeeritud Nõukogude Liidu
poolt, nende rahvaste liikmetel
liti koosoleku juhatajaks abiesimees puuduvad inimõigused ja isikuva
Härm Kore ja protokollijaks sekre; badused.
tär Endel Reinas. Enne päevakorra
juurde asumist mälestati leinaseisakuga
möödunud aastal surma.läbi
lahkunuid. Nendeks olid Itn. Voldemar
Metski, kapt. Voldemar Mikko-la
ja Itn. Lembit Susi. ^
Tegevuse ja kassa aruanded kinnitati
esitatud kujul, samuti ka uus tegevuskava
ja eelarve. Rahaliselt ohvkogu
asub kindlal majanduslikul
alusel ja liikmemaksu ei suurendatud.
Tegevuskavas ettenähtud ürituste
osas soovitati juhatusel need
ajaliselt täpsemalt määritleda, et liikmetel
oleks võimalik oma tegevuskava
nendega kooskõlastada.
Esimehe, juhatuse ja teiste organite
koosseisu valimisel lähtuti põhi-
Nõukogude Liidu okupatsiooni
lõpetamiseks Eestis, Lätis ja Leedus,
sealsed rahvad vajavad kõigi
vabadustarmastavate rahvaste abi.
Selle abi vajadust tuleb nõuda,
rõhutada ja esile tuua igal korral,
kui selgitamisel pn rahvaste inimõiguste
ja isikuvabaduste eitamine
valitsuste poolt
Ohvitseride Kogu Kanadas toetab
Eesti, Läti ja Leedu ühise apelU
esitamist Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni
(ÜRO) täiskogu presidendile,
vaatleja staatuse saami-seks
ÜRO-8.
Ohvitseride Kogu Kanadas aitab
korjata toetusallkirju ÜRO täiskogu
presidendile saadetavale apel-mõttest
„vanad tagasi". Sellega jüei eesmärgiga, üks toetusallkiri
nõustuti. Juhatus jäi endiseks. Päeva- iga eestlase, lätlase ja leedulase
korra eelviimase punkti, koosolekul l^ohta Nõukogude Liidu orjastuses.
algatatud küsimuste juurde jõudmi- ^Allkirjade korjamist jätkata, kuni
on koos vähemalt 6 miljoni toe-tusallkirja
ning restaureeritud Ees-sel
Harald Teder tõstatas küsimuse,
kas mitte ühineda USA-s eksisteeri-
Saada oma kodumaisele vs)-
badusvoitlüseBe ' määratud
toetus EVV Abistamiskesku-se
nimele väljakirjutatud
tshekiga aadrsssil: Eesti Vangistatud
VabadusvÕDtiejate
Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26, Stockholm, Sverigs.
va ohvitseride keskkoguga, et ohvit- ti. Läti ja Leedu iseseisvad vabarii°
USA", „Due Process for Linnas", Naispastor Kersti Kimmel Ottawast loeb pühakirja USA Ülemkohtiui seride kogud omaks omavahel pare-
„Office of Soviet Interest" kus hoone ees Washingtonis, D,C, 5. oktoobril toimunud suurel rahvus- ma kontakti ning ühtlustatud tege-sõnade
suured esitähed moodus- vahelisel demonstratsioonil õiglase kohtupidamise nõudeks nn. sõja
tavad 0S]|, ja „Department of So- kurjategijaiks süüdistatuile ja deporteerimiste küsimuses.
Vastu võetud Eesti Ohvitseride
vuskava, nagu professor Parming Kogu Kanadas täiskogu koosole-oma
sõnavõtus soovitas. Küsimus i^ul Toronto Eesti Majas 19. okt
viet/US Justice," milliste märklauaks
oli kriitika eriinvestigee-rimise
asutuse OSI tegevuse pärast,
selle koostöös Moskvaga
Foto — Salme Parming,
Foto — Salme Parming
jäeti juhatuse selgitada. 1986.
AR/C.A,
'SuSt© 'il202, 181 ynivQB-sšty Äv®., Toroif^^o, Onüano, WJ5IHI 3?^7
TQI. 864-0099
362 Dan^orth Ave.,
Toronto, Ont. 8\«4K 1
¥®l. (416) 466-1951
(415)466-1502
GIFTS
ÜLEI^ÄAIL^SES ULATUSES.
iad@ks — värsked j& kunstlilled.
geoleku
inimõiguste küsimused
sümpoosioni teemaks
Avatud: äripäevad®! 8.30-6.00 pJ.Jaupä0val8,30-5.00 p.l. \
Eesti Majas ' \
Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
.IV^EEE ELU" ESINDAJA
iVaOWTREÄLIS
iCÄRL ÖTSÄL
5875 Cavendish Blvd. Apt.
iVlontreal, P.ü. H4W 2K9
Tel. (514) 488-6228
ROYAL LEmGEi
BEALESTATE SERVICES LTD.,
325 IVloor© AvanUQ
S^4G 1E1
Tol. kontori^ 424-4900
kodus 751-1296
Alates aastast 1957
põrandavaibad 0 üksikud vaibad O idamaised vaibad
rüiud 0 mööblid 0 autode istmed 0 tulvakahjud
f^upörandad puhastatakse, vahatakse uoi kaetakse plastiku^^^
TEL 225-1749 PENTTIja PETER KUKKONEN
>...A^rt.Vnfa.»rfrftiif,ai-:-VT,W;)i^ati |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-03