Meie Elu = Our life, June 5, 1980

              ,MeieElu"nr. 23 (1581)
r ž ü g c r n i ^ i ' i H i 'W3!
jÄrvi Stockholmis, Tagaplaanil Eesti Kultuurikhondise kunstiosa­konna
juhataja Otto Paju (Foto Trümmer).
^
STOKHOLM — Neeme Järvi diri­geeris
lühikese vaheajaga juba teist
korda Stokholmik Bei-waldhalleiiis
raadioorkestrit — ka seekord „sisse
Mpates" dirigentide asemel, kes olid
rootslaste poolt N. Liidust kontrak-.
teerittid, ent kes ei saanud väi j asoi-duluba.
Syenska Dagbladeti arvustaja Garl-:
Gunnar Ahlen kirjutab seekordse nn.
: ^evenemang-Jcontserdi" puhul, kus
V : kavas oÜd Wagner, Bärlok ja Tshai-
. ;kovski müu^hulgas: .
— Alles jaanuarikuus sel aastal lu­bati
eesti dirigendil Neeme Jarvil
välja rännata N. Liidust lISÄ^sše, kus
teda ilmselt ootavad suured. ülesan­ded.
Ka sjin Rootsis on kuhjunud esi-
OULU („Mei^ Elu") - Igaaastased
eesti lektorite päevad peeti sel kor-rai
Põhja-Sopmes, Oulus. Samal ajal
korraldati ülikoohs ka kahenädalane
eesti lastekirjanduse näitus, millele
osutati suurt tähelepanu aj akirj andu-
. ses.-Eritigi erapooletu ajalehe „Kale-va"
panus pii suur. Eesti lektoritele
ta pakkus piidulikkü. õhtusöögi, pääs­med
ooperiesietendusele jne. ;
Külalisteks olid Tõnu Seilenthal ja
Helga Laanpere Helsingi ülikoolist,
Ants ja Armula Järv Turust, Toivo
Kuldsepp Jyväskyläst ja giidina te­gutses
kohali'ku ühkooli lektor Heldi
Tamm. Ainult Joensuu linnas töötav
soome lektor Hannu Rernes polnud
kohal külaskäigu tõttu Tallinna.
Oulu ülikoolis on eesti keelt õpeta­tud
juba kaksteist aastat ning lekto­ritele
esitati selle töö tulemusi. Kü­lastati
ka ülikooli- rektori Markku .
Mannerkoski kodu ja: parast seda
eestlaste suur sõber, „Kaleva" tegev­direktor
Äaro Korkeakiyi viis külah- :
sed tutvuma ajalehe majaga, kus
muide asub suur kogumik graafik
Vive Tolli töid. „Kaieva" ruumides-toimus
vastiivõtt eestluse sõpradele.
Lektorid kaisid vaatamas; ooperi •
•„Fra Diovola" esietendust, mille jär­gi
koguneti ühtsele, õhtusöögile ko­halikku
restorani. Peoperemeheks oli
jälle „Kalevä" koos Heldi Tammega,
Eestlastele paistis olevat suureks ül-;,<
lätuseks see, et niigi kaugel põhjas
. elab suur hulk Eestist ja eestlusest 11. mail toimus Fort Lauderdales
hüvitatud inimesi. Peol lauldi rohkes- L.-Florida E.. Koondise korraldusel
Olümpiaregati tsentrum okupeeritud alal on valmis, nagu nähtubpUdÜt. Neü päevil oli Talliniias inspek­teerimas
Moskva olümpiamängude organiseeriniiskomltee esimees Ignati Novikov, ühtlasi Afganis-tanl-
invasioonl otsustanudvalltsuse ministrite nõukogu esimehe eset<ja...
töötas vapralt, et puhuda sädet üfena
. visaltvoülavässe orkestrimängu. Kui
ka tema plngutüsi/kroonis edu Tshai-kovski-
sümfoonias, kujunes tulemus ti eestikeelseid laule,
rohkem koloristlikuks kui inimlikult Järgmisel päeval pidasid lektorid
haaravaks. omavahel koosoleku, kus arutati ees-;
Hoolikalt ja tundehselt dirigeeris • ti keele kursuste sisukorda ning räa-ta
selleva$tu Bartoki lõpetamata giti. õppetöös saadud kogemustest. '^
vioolakontserti, kus esimese osa sa- Oulu ülikooli, ajalehe „Kaleva"
gedased kadentsid meenutavad so- ning. tolleaegse eesti keele lektori
naati samast loomeperioodist ja mil­le
ungärlik finaal väljendab otse des-peraatset
koduigatsust."
Dagens Nyheteri Hans Wolf mär­gib
Bartoki vioolakontserdi osas:
• ;See sobis dirigendi kaalule ja vi­taalsusele....
Järvi asendas hiljuti üht
ko Heegi, keda N. Liidust väi j a ei las-nemised,
eriti pärast.seda kui kaks tud Ja kujunes nüüd jälle hädaolu-soveti
külalisesinemist' anulleeriti ja korraS; päästjaks, aktsepteerides len-on
võimaldanud taile .kunstilisi pääs- . nureisi New Yorgist Oslosse ja-sealt
Hoide Siku poolt paar aastat tagasi
korraldatud Marie Underi luulete tõl­kevõistluse
tulemusena ilmunud.jüu-lekogumikku
,,Puutarhan syksy" (Sü­gis
aias) kasutatakse praegu Soome
ülikoohdes õpperaamatuna.
teaktsioone .ni^i orkestri kui publiku.
vaimustuseks.; .1 ;
Pärast reedest Pathetique-sümfoo-niat
ei olnud sellel vaimustusel min­geid
piire, kui ka JäWi tõlgendus ei^
• ulatunud kõige sügavamate kihtide­ni.
Tema kehakeel: kipub timdeUselt
: laetud olukordade^ pisut kramplik-
:: kusse, mis ilmne^' juba sissej"'--
vaš numbris: ^Želmäng ja .armu-
•surm"„Tristan Isoldest".
, HELSINGI (M.E.)-^^ Suomen
(Soome Rahvusooper) on käesoleva teatrihooaja ainukesfeks vä­liskülalisteks
eestlased. Estonia-teater andis 27.—^
Tambergi romantilise ooperi „Cyranb de Bergerac' (Edmond Ros
tädi teose järgi), tallinnlast^^^ '
mendi tütar" ning haruldasema Verdi
'Enne kirjutasid - ajalehed, eriti
.,;Helsingin Sanomat", mille kultuuri- •
toimetaja SeppoHeikinheimo; on
spetsialiseerunud just eesti /kultuu^
'riie. Artiklis ta tõstab esile 69-aasta-se
Tiit Kuusiku,,kapellmeister Eri
Klasi ja tema assistendi Peeter Lilje :
(kes asus läände' siirdunud
Järvi kohale Tallinna raadioorkestri
vdingendiks ja. kes saab-veel pooled laulusolisti, Tallinnas; aga kokku. 42.
oma • palgarubladest Estonia-teatri g^Q^e Rahvusooperis on ruumi; um-käest.
ijes 50-le pimmehele, Tallinnas va
. Lauljatest mainita^^^ \
vamana Mati Palm'i, keda peetakse
edasi maateed pidi. Heledakoeline
loonikaunidus, peaaegu a'la Richard
Strauss, iseloomustas tema fegneri
tõlgendust — „Eetaäng ja armu-sunn'':
;,Tristan ja Išoldest". Kont­sert
lõppes ebaharilikult kontrasti-rikka
Tshäikovski Patethique-süm-foonia
esitusega, kõige imponeeri­vam
oli lõpuosa haarav taganemine
rohkem universaalse kui privaatse si­suga."
(EPL/K). -^^^^^^^^^
Emadepäeva tähistamine „Ocean
Club" ruumides. Avar saal oli tulvil,
kuigi suur osa „snowbirdidest" olid
juba põhja tagasi lennariud. / ^
Aktuse avas ja oli teadustajana te­gev
Edgar Totšas, palvuse pidas Hel­mut
Rüdmik. Aktust ilus tas lauljatar
Änadie Allik kahe lauluga, klaveril
saatis' Erieh Allik. Tuumakas aktuse­kõne
oli Hedi Jensenilt. Ülejääaiud
eesikava täitmine oli laste käes.
Järgnes Koondise esimehe Harald
Hinno lõpusõna ja 'siis lauldi püsti
seistes „Kas ema südant tunned
Sa...;". - •"
10. aprillil pühitsesid Meta ja Os­kar
Lembit küldpulma ligi saja ini­mese
osavõtul, siis järgnes abielu­paar
Allikute tähtpäeva pühitsemine,
eääsi kokkutulek abielupaar Enniste
• kodus. , ••, :.''^ ' •
7. juunil kell 11.30 e.l. pn ühe eest­laste
grupi kokkutulek Fort Lauder­dales
:Sweden Houses, lõunasöök
$3.75 isikult. Lähemaid teateid saab
hr. Allikult, tel. 486-1622. Võidupüha
ja Jaaniõhtu pühitsemine toimub
Koondise korraldusel 22. juunil. La­hemaid
teateid saab hr. Hmnolt,-tel.
463-5861.
(EPL)— Kodumaalt tulejad räägivad €t
Tallinn on üles kaevatud ja tellinguid täis". Ja pole teada, kas kõige
sellega purjetusolümpiaadiksj!|almis saadakse. Samad mured pee­gelduvad
ka „Rähva Hääles" iis|hunud vastaYa organiseerimiskomi­tee
juhataja Sapozhnini artiklil
„Nüüd on aga'kõik ettevalmistused
jõudnud finishisirgele, plümpiamän-gude
avamiseni on jäänud vähem kui
100 päeva. Esimestele külalistele ava­me
Pirital olümpiaküla uksed juba
28 juunil.
Tallinna olümpiaipurjespordikes-kuses
on IcüU kõik ikorpused kerki-
KORRASTAMINE EI EDENE
Väga aeglaselt kulgeb nende ma­jade,
kuuride ja aedade korrastami­ne,
mis asuvad purjespordikeskuse
vahetus läheduses. Siin pn tempot va­ja
tunduvalt.tõsta ja elamute valda­jaid
varustada vajalike materjalide
hud,. kuid ehitajatel on veel vaja lõ- ning;tööriif adegc^^
. on •Idla-treeriingust tehtud vi-deo-
programm, mida levitab üks
Stokliolmi-firma.
45-minutiline programm spetsiaal-
I^ADI MAI KALJUSTE komponeeritud võimlemismuusikaga
Sündinud 8.;sept.;M56.a^Mont«a-^^>
petada viimistlustööd. Koos purje­spordikeskuse
personali komplektee­rimisega
tuleb paika panna veel pai­galdamata
seadmed ja häälestada
ning käiku rakendada kõik insener-tehnilised
süsteemid. Paraku pn: ehi­tajaid
praegu vähe ning tundub, et
selle tööjõuga kõiki vajalikke töid
tähtajaks küll valmis ei jõuta. 'Ob­jektile
on vaja tuua kõigepealt roh-
^ kem viimistlejaid ning suurendada
tunduvalt ka monteerijate arvu. Kõi­ge
suurem puudus on aga elektri- ja
ventilatsioonispetsiahstidest.
Purjespordiikeskuse territooriumi­le
tuleb olümpiaregati tarbeks püsti^
t a ^ veel küllalt palju ajutisi ehitisi,
teha heakorrastustöid ning asfaltee­rida.,
Nii väga oJeks-vaja lähematel
nädalatel vabastada nendeks töödeks
kogu sadama territoorium, aga spor--
diorganisatsioonid kavatsevad kaldal
asuvad jahid sealt ära viia alles 15.
maiks. • '
vai ,,Laine" ja poolsada liotellides,
Maikuu teise nädala algul, käisid
Soome Rahvusooperi ;korrasplekül
„Estoniast" direktor Ants Sõber ja
pearezhissöör Arne Mikk. Mõlemad
oskavad soome keelt. - ;
Artiklis räägitakse ka Helsingi ja,
Talhnna vahelistest ooperisideme-test.
Helsingist "on paarkümmend
lis. Lõpetas kevadel, 1979. a. Ryerson .
Mytechnicallnstituiel Bachelor of
Applied Ärts, Journalism, kraadiga.
Keskhariduse omandas John Grant
High Sclioors Montrealis ja |Bircli-mpunt
P|rk €ollegiate'is Torontos.
Akadeemiliselt kuulub Korp! JAmid-tiasse.
•
Idla poolt komponeeritud nii suure­mate
'kui vähemate, võimlejategrup- ;
pide instrueerimiseks, kel omal ei ole
instruktorit. ;
Idla üldvõimlemine on videokasse­t
i l jagatud nelja ossa, nii et võimle­jad
võivad ise määrata oma treenin­guaja
pikkuse.
Viimase kattekihi peab saama Piri­ta
tee ning suured haljastustööd on
veel teha nii sellb tee juures kui ika
kogu Pirity. Teisele poole jõge' on
plaanis ehitada ajutisi.toitlustus- ja
kaubanduspunkte. <
Lõpetamist ootavad hotelli ,,Olüm­pia"
viimistlustööd. Kibekiire ja :
kindlasti juba kolmevahetuseline (I)
pea'ks olema töö linnahalli rajamisel.
Tuleb ju vaatesaal koos vajalike abi­ruumidega
lõpetada juuli esimesteks
päevadeks.
ICülaliste vastuvõtmiseks on vaja
lõplikult korda seada olemäsplevad
hotellid ja ühiselamud; Pärast re^
monti tuleb sisustada ka. vajalikud
teenindüsi, ^^^tlustamis- ja vaba aja;
veetmise ruumid,' muretseda tarvili­kul,
arvul televiisoreid, sest külalised
tahavad ka Moskväs toimuvaid olüm-piaüritusi
Jälgida.
Liikluskorralduses on vaja paigal­dada
kogu infoviitade süsteem, mis
• praegu on alles valmistaniisjärgus.
Infosüstemi on vaja nn tänavatel kui
ka kõikidel objektidel, kuhu tulevad •
külalised.
praegu Eestis üheks tähltsamatcks
baritoniks. Tuttavlatest nimedest pn
veel.Hendrik Krumm,: kds on Sa\:on-iinna.
(Soome) ooperipidustus tel Ju-rolli
jaulanud. Helsingisse tuli
Tallinnast kokku ioO isikut, kclledest^^
Eelmisest Estonia-külaškäigust on
möödunud juba 13 aastat. Nn hel­singlaste
kui ka tallinrilaste sooviks
on uue ooperimaja saamine. Helsin­gis
on .681 istet, TaHinnas 131 kohta
rohkem. Mõlemad majadHigä
rohkem kui sada elas teatri õrnal lae-seks
958 Broad.view Ave., Toronto, Ontario
465-4650,
Pank avatud: Päeval 10:00-3:00 (esmasp.—reedeni)
Ühenduses on jõud õhtul -8:00 (esmap. ja
Ka läbi vaimsete kanalite voolab
palju heitvett.
. Pimedat keskaega valgustasid tu­leriidad^
põlevate inimestega.
, : : . ' - , : ^ \ v : - - - . , ^ . . •
Abielu on sama riskantne kui seen­te
söömine — kui eksitus ilmneb, on
tavahselt liiga hilja.
: Stokholmis suri 25. aprillil kapten­major
Albert Lukas, sünd. 22. veebr.
1899 VR II/3, üks veel elusolevatest
eesti mereväe kõrgematest ohvitseri­dest,,
kes iseseisvuse lõpul pii mere­väe
staabi suurtükiväeosakonna ju­hataja.
Vabadussõjast võttis osa vabataht­likuna
ja lõpetas 1921 mereväesõja-kooli.
Viibis hiljem šuurtükiala ja
elektroonika eriväljaõppel Inglis­maal.
Põgenikuna Rootsis oli tai pen-sioneerimiseni
assistendiks Stökhol-mi
Tehnikaülikooli elektrimasinaõpe-tuse
instituudis. :
geeniusi.
!ii9iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittin
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued läeniiiä on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni
$30,000 ulatuses l^ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
$10,000 ulatuses \iastavalt kindlustuse tingimustele. ;^
Ingrid Osvaid-J&cobsson
'WotoKopler). i
Rootslane Ingrid Osvald-Jacobsson
on toetanud eesti naiste algatust, ma- •
gister Helmi Kurriku raamatu ..Eesti ^. ^^"P*' ^* J""^" ^^^"^ Kersoiil
rahvarõivad" väljaandmist 5000 kroo- ^^P"^^^^^^^ ^^^^^ Conservatory . of
Music saalis, algusega kL 3 p.L^
^ Neljap,, 12. juunil küüditamise mä­lestamise
kontsert-aktus Brockton
High ScbooFi auditooriMmis alguse­ga
kl 8 õ.
Kõik ministeeriumid ja ametkon­nad,
kes on seotud olümpiaregati et- :
tevalmistamisega, on juba aastaid te­gelenud
olemasoleva personali kvali­fikatsiooni
tõstmise ja lisapersonali
väljaõpetamisega. Kokku on lisatöp-jpuriä
vaja olümpiaregati ajaks üle
9000 inimesel Suurt abi osutavad siin
Ülesehituse juures on palju dile- vabariigi hõrgemad koolid ja rida
tante, lõhkumise äial seevastu palju ^ ^ ' ^ ^ ™ P P ' ^ ^ " ^ " ^ ^ - o n õppu-
• sedolnud põhiliselt teoreetilist laadi.-
Kuid-toitlustus-, teenindus-, kauban-
.dustöötajaid,' seejärel- ka otseselt
võistluste läbiviimise ja teenindami­sega
secJtud inimesi tuleb võimali­kult
ruttu hakata ette valmistama ot­seselt
eelseisvas töökohas. Kah­juks
on siiani komplekteerimata pal­ju
kohti. Et kogu kompleks oleks
täielikul* töövõimeline, on vaja veel
üle 200 inimese."
„Teoreetilist. laadi kvalifikatsiooni-itõstmised"
— see on kuuldavasti pea­miselt
ponifkasvatus, mille puhul
õpetatakse personali pareerima :„im-periahstlikke
provokatsiopne".
Sõjad on head asjad
geograafiat tundma.
rahvas õpib
Isikukultus — üks isik on lõpeta-:
nud' elamise inimesena.
ainsaks ja lähimaiks liitla­seks
on sõda.
fal]ud maaklerid on ^potjomkini
küladega rikkaks saanud.
-Z-eie
saadame riide- ja j a k
Äri lahtipleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.-
Laupäeval k l 9 hom:—kl. 5 p.]. KESKNÄDÄLALTEL SULETUD.
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel, telefoni teek y
mga.
Eesti.-Vabariigi päevil^ pii Osvald-
Jacobsson tihedas kontaktis meie ko­dukäsitöö
arenguga ja hindab kõrgelt
meie kultuuri. Põgenikuna 1944 aasta
sügisel ulatas' ta lahkelt meile oma .^^^^"P" 28. juunil „Suvehari 1980"
•abistava kaeja head nõuanded; oli ^^^^^orul. Vabaõhuetendus „Niper-šel
ajai Rootsi Häridusmim naadi teelahkmel ; •
482|Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario ]!tl6R2N5 — Tel. 531-3098
mis. Kutseoskuste Osakonna juhata­ja.
Mäletavast! sai Stokholmis esime­sena
tema kaudu õpetajaks- toitlus-tusõpetäja
hiljem kokaraamatu au­tor
Ellen Robsme, teisena õrnbleniis-õpetaja
Eha Toomberg, Emire Kagi
— kangakudumise ja majapidamis-teädlane
jne: See oli eriti märkimis­väärne,
sest keskmine rootslane ei
suhtunud võõrastesse, mitte hästi.
OsvalMacobsson hindas meie tead-lil(
tlli!lillillllilllllliillllllillllilllillll!iilllilli(llllltllll9l^
misi ja kaitses avalikult eestlasi kui
olukord nõudis.
Nüüd hinnatakse • Rootsis ta tee­neid
kõrge-škaalaliselt ja vaatamata
oma pensioni-eale on tä Põhjala Kä-sitööliidu
presidendi ülesannetes
energiliselt tegev.
leksikonis on maailm A-ini
veel korras.
^'-k ^
Valitsuse seletused on ettekään-1
deks rahvale.' ^
Idealistid pn ideaalseteks objekti­deks
ekspluateerijatele.
Igal inimesel on oma hind ja ta
peab selle ka maksma.
Auto väljalasketoruPn vaikiva ena­muse
hääletoru. •
pojapoeg õpib rääkima, isa õpib '
vaikima, vanaisa on juba tumm.
Armastuses on mees ^yõidu puhul
uhke. Naine on rahul kaotusega. ^
• • .-4. • ' i- •
Inglane suudleb naist; nii na|u
teeks ta seda esimest korda. Ttaalla-ne
aga nn, nagu oleks see viimane .
suudlus. • V • ^
: Kogumid NIHITS^
V Tshehhis on tõendatud, et maakera
on ümmargune. Vaenlane aeti lään­de,
kuid tuli idast tagasi.
,/Kes on süüdi teraviljapuuduses
N. Liidus?" -
,,NikolaiII." • •'•
V ,,Miks.?" •. V .
• „Ta oleks pidanud viljavarud soe­tama."
; „Nüüd hakatakse siis Paidesse, me­resadamalt
ehitama," seletab üks
maamees teisele.„Milleks sihukest
sinna?" üllatub teine. „Noh kui
Moskvas .võib kultuuriministeerium
olla, miks siis ei võiks ka Paides me-'
resädam olla?' •