Meie Elu = Our life, July 3, 1986

              Colleetion
395 VJeXlington S t oo
Second Class Mall Regislration No. i3M
Nr. 27 (1895) 1986 NELJAPÄEVAL, 3. JUULIL - THÜRSDAY, JULY 3 XXXVII aastakäik
Kaesida muudab
lutikat
lia suhtes
siiani on Kanada valitsus käitu-mud
S. Araabiaga kui Iisraeli-vasta­se
riigiga ja seepärast (?) kui Kana-da-
vastase riigiga. Kaubandussuh-ted
on minimaalsed ja relvi pole
müüdud. S. Araabia on omapoolset
rahulolematust Kanada vastu näi­danud
majanduslike sidemete lar-
Nüüd aga uuendab S. Araabia
oma sõjaväge ja on kümnete miljar­dite
ulatuses andnud kontrakte rel­vastuse
alal. Pres. Reagan müüs S.
Äraabiale hiljuti 5 AWAC luure- ja
[it B,5 miljardi dollari
President Ronald Reagan kirjutab Valges Majas 12. juunil alla Balti Vabaduspäeva proklamatsioonile.
Seisavad, vasakult — dr. Jonas Valaitis (Balti-Ameerika Komitee president), Avo Piirisild (Balti Vabadus­liidu
president), T.Blinstrubas (Leedu-Ameerika Nõukogu president), dr. Olgerts Pavlovskis (Vabade
Lätlaste Maailmaliidu president), Stanley Gecys (Leedu-Ameerika Ühiskonna president), Juhan Simon-son
(Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees), Aristids Lambergs(Ameerika-Läti Ühingu president),
senaator DonaldW.Riegle jr. ja esindajatekoja liige William Car^^^
Ka Kanada soovib nüüd sellest
„kullasoone8t" osa saada, et oma
relvi müüa ja relvatööstust elusta­da.
Enne peab aga valitsus oma
välispoliitikat muutma.
Nii pole vaja imestada kui hiljuti
Ottawast teatati, et kuna S. Araabia
on viimasel ajal Lähis-Idas peh­mendavat
rolli mänginud ja kuna
see on ohustatud Iraani islami fa­naatikute
poolt, siis Kanada valit­sus
onotsustanudu S. Äraabiale relvi
müüa, — kui viimane lubab neid
mitte Iisraeli vastu kasutada.
Esijpos® praktiMse tagajärjena
i 1^^^^ nõus uuesti kaaluma
Lääiie-Saksa suurfirma Thysseni
Möödanudaastast ettepanekut ehi-lada
töövaesesse Ida-JKanädassse
tanki^abrik. Thyssen oli aga sellest
Ise vüiepeal loobunud ja on nõus
ainult kergemate soomusautode
ehitanist arutama.
Venekeelne asustupvõõnd laieneb kirdest Põhja-Eestisse.
Kae¥andused on saastanud põhjaveed,
STOKHOLM — Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusele on oi
saabunud grupi eesti teadlaste ,,Avalik K i r i " , milles paljastataks© Moskva imperialismi uus oht Eesti
maale ja rahvale. Nimelt uue suure naftasadama ehitamise kavatsus Muugale. Teadlased rõhutavad oma
La. märtsikuu kirjas, et lisaks ehitamisel olevale teravilja hiigelsadamale tähendaks naftasadam^v
kontrollimata saastamise allikat, feesti rahva jaoks tähendavad hiidsadamad ja suurkaevandused samme
Eesti täielikul assimileerimisel Venemaa koosseisu.
Eesti põlevkivi;ja fosforiidikaevari-dustest
reoveed põhjavette jookse­vad,
polnud omaaegsetes projektides
ette nähtud. Rakverest idas asuva
põrevkivibašseini saastav mõju ula­tub
praegu Rakverest iunduvalt lää­ne
poole, kusjuures praktiliselt kõik
põhjaveed on selles piirkonnas, reos­tatud.
Lääne suunast ohustab põhja­vett
muuhulgas looduskaitse jaoks
täiesti kontrollimatu Paldiski aato­miallveelaevade
baas.
Üks hiljutine uurimus Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Majanduse Ins­tituudis,
käsitledes projekteeritava
Eesti teadlased kutsuvad väliseest- olema, seda ei oska veel keegi täpselt
lasi, soomlasi ja kogu rahvusvahelist öelda. Kuid asjade praeguses seisus
avalikkust üles seda eestiraliva jaoks võib karta, et selle ehitamise kohta
surmavat ohtu sisaldavat arengu- Ipngetatakse positiivne otsus. Vii-suunda
paljastama ja tõkestama. ' "
Abistamiskeskus on „ Avaliku Kirja"
inglise-, rootsi- ja soomekeelseid tõl­ked
koos vastava kaaskirjaga saat­nud
rahvusvahelistele teadeteagen­tuuridele,
TV- ja raadiojaamadele,
ajakirjandusele ning inimõiguste rikL
kumise küsimustega tegelevatele EKP 1986. aasta jaanuaris aset leid-
Eesti vaimulikke ja koguduste esindajaid Evangeelse
Luteri Kiriku (Kanada) Ida-Sinodi esimesel konve­rentsil
Londonis, Ont. Vasakult — P. Möldre, õp. H.
Laaneots, B. Teder, õp. U. Petersoo, õp. T. Nõmmik, B.
Lindre, õp. A. Roost ja E. Eerme. Foto — E. Eerme
peapiiskop
külastada Eestit
Ida-Sinodi esimene konverents
Evangeelse Lutheri Kiriku
(Kanada Ida*Sinodi konverentsi
esimene konventsioon peeti
19.-22. juunini Londonis, Ont.
Kõik sinodisse kuuluvad eesti
kogudused ei olnud saatnud
oma
mast tingib mitte viimases jarjeKor-ras
Eestimaa Kommunistliku Partei
juhtkonna küllaltki delikaatne olu­kord.
Suure üllatusena ja kõigi kuu­lujuttude
kiuste, mis kõnelesid Karl
Väino ja mitniete teiste kohalike juh­tide
väljavahetamisest, ei toimunud
asutistele ja organisatsioonidele.
Kirjas. üteldakse: „Usaldusväär-sete
andmete alusel, miis c^n 1986.
aasta veebruari lõpupoole valitsus­ametnike
ringkondadest läbi imbu­nud,
tuleb ENSV Ministrite Nõuko-nud
kongressil mitte mingisuguseid
märkimisväärseid muudatusi: kogu
K. Vaino ümber koondunud partei­ladvik
jäi praktiliselt samasugusena' Toolse hiiglasliku fosforiidikaevan-püsima.
Siin on tegemist kaunis' duse saastavat mõju Eesti loodusele,
erandliku, otse hämmastava nähtu- jõudis järeldusele, et kaevanduse
gus lähemal ajal otsustamisele sega,teistes liiduvabariikides nii suu- reoveed ja mürgid võiksid põhjavee
Moskva poolt pakutav kava: rajada res ulatuses toimuvate partei juht- kaudu kahjustada isegi Pärnu rajoo-
Muuga lahte, lisaks juba ehitamisel kaadri puhastuste taustal. Arvata ni
olevale teravilja ja kuivainete hiigel- võib, et oluliseks teguriks, mis või-sadamale
Veel rahvusvaheline nafta- maldas Vainol personaalselt kriisi
sadam. Mainitud kavast tulenev oht' üle elada ning võimu juures püsim'a
nii Eesti loodusele kui ka rahvale on jääda, osutus eestlaste kõrgem too­vaga
tõsine. Juba praegu kriitilises kultuur, ja püüdlikkus viisaastaku
seisundis asuva loodusliku keskkonr ülesannete täitmisel. (Eesti kuulus
na jaoks tähendaks naftasadam uut', kolme
võimsat ja regulaarset saastamisdal- bariigi
iikat, mille ohjeldamine või isegi endati
parimate näitajatega liiduva-hulka],
mida loomulikult täi-mitmete
tootmistulemuste
kontrollimine oleks saastäva aine | võltsirfiisega. Nüüd on karta, et Vai-ülisuurt
riiklikku tähtsust arvestades no püüab senisest veelgi agaramalt
ebareaalne, kui mitte täiesti lootuse- Moskva ees õigustada talle osutatud
tu. Eesti rahva jaoks aga tähendab usaldust.
see venekeelsete ehitus- ja sadama­tööliste
täiendavat juurdevooluTal-iinna
külje alla. ,
Keegi kohalikest majandusjuhti-dest
uut sadamat tegelikult ei soovi­vat,
tehtavat katseid vastu sõdida,
kuid — nagu märkis üks majandus-
Uue.naftasadama kava üheks pea­miseks
komistuskiviks pidavat ole­ma
looduskaitsealane probleemistik,
kuid projekti järgi olevat nood „üle-tatavad".
Eks see nii peab muidugi
olemagi: kui Moskvale vaja, küll siis
looduski (koos nõukogude inimeste-teadlane
— leedulased ja lätlased ga) end pingutab ja oma võimalusi
(kes olid paar aastat tagasi samuti ületab, et anda panus majanduse in-
Moskva poolt pakutava viljasadama tensiivarengusse.
kandidaadid) sõdivat meist seegi
kord edukamali. " PÖHIAVEED REOSTATUD .
Senised kogemused projektide ja
PAMTE PÜÜDLIK ' tegeliku elu.kokkusobitamisega on
Millal uus naftasadam peab valmis kurvad. Seda, et praegustest Ida-
Kui Ida-Eesti ja Tallinna ümbruse
maa ja vete saastamine uute kaevan­duste,
sadamate ja tööstusettevõtete
rajamise teel Moskva käsul ja huvi­des
jätkub, reostatakse peatselt ka
Peipsi järv, mis on kunstlikult laien­datava
Tallinna peamine yeereser-vuaar.
Ja siis saab ring täis.
Olukorra tõsidust looduskeskkon­na
osas näitab seegi, et just praegu­sel,
rahvale „toe rääkimise" ajajär­gul,
on 1986. aasta jaanuarist peale
tsensuuri eeskirju looduse saastami­se
osas senisest veelgi rangemaks
muudetud. See tähendab, et andmeid
ülemäärase industrialiseerimise ja
Moskva poolt seatud plaanide pime­si
täitmise katastroofilisest mõjust
Eesti loodusele ei ole peaaegu üldse
enam võimalik avaldada.
KIRDE-EESTI VENESTATUD
Nõukogude keskvalitsuse ' poolt
peale surutav kuurkaevanduste ja
hiidsadamate ehitamine on tähtis
samm Eesti rahvuslikul kokkusula­tamisel
Venemaaga. See protsess on
põhiliielt juba teostunud Kirde-Ees-tis,
m;lle-linnad alates Narvast ja
lõpetades Kohtla-Järvega, samuti
ränniiuasulad (Sillamäe, Kunda,
Loksa) on kas valdavalt või suurel
määral venestatud. Eestiliku tsooni
põhiliseks tugipunktiks Kohtla-Järve
ja kiiiesti venestuva Tallinna vahel
on Rakvere koos Lahemaa loodus­kaitsealaga
(Tapat selleks ulatusliku
vene garnisoni ja venelastest raud­teelaste
arvukuse tõttu enam pidada
ei sat). Toolse fosforiidikaevandü-.
sega ;eoses on ette nähtud rajada
Rakvtre naabrusesse 20.000 elani­kuga
ms linn, mis eestiliku Rakvere-ga
perspektiivis kokku sulades tä­hendaks
viimase neutraliseerimist
tema praeguses rollis. Tallinnast idas
kujuneb 10.000-elanikulise, täieli­kult
venestunud Kallaverega kokku
kasvay Muuga sadamalinn paari­kümne
tuhande venekeelse elaniku­ga
aküvseks ekspansiooniteguriks
Laheir^aa piirkonna assimileerimi­sel.
Soome lahe ranniku lääneosas on
kindlaks venestamine baasiks Pal­diski,
millele lisandub väiksemaid,
samuti sõjalise iseloomuga tugi­punkte
(näiteks Keila-Joa). Jõudsas
tempos edeneb veel 1970-ndate aas­tate
alguses üsna eestiliku Keila ve­nestamine
tänu sinna ehitatud töös-tusetteyõtetele.
^
VENELASTE KONTROLL
SAJANDILÕPUKS
Kõipele sellele tuginedes oh kavas
käesoleva sajandi lõpuks teostada
Põhja-Eesti suuremate asustuskes-kuste
üleminek venelaste kontrolli
alla, luues praegu veel eksisteerivate
eestikeelsetelinnade ja alevite indus­trialiseerimise
ja koloniseerimise
teel pideva, domineerivalt venekeel­se
asustusvööndi, mis hõlmab vähe­malt
kolm viiendikku Eesti territoo­riumi
asukaist. Säärase pideva vöön­di
lõplik väljakujunemine tähendaks
murrangulist etappi Eestimaa täieli­kul
assimileerimisel Venemaa koos­seisu.
Suursadamad, kaevandused ja
tööjõumahukad , tööstusettevõtted
täidavad siinjuures (kõrvuti ja koos­töös
arvukate sõjaliste baaside ja
asulatega] põhilist rolli.
Kutsume väliseestlasi, soomlasi ja
l(Ogü rahvusvahelist avalikkust üles
ggda eesti rahva jaoks surmavat ohtu
gisaldavat arengusuunda paljastama
ja tõkestama.
Tallinn, märts 1986
. Gmpp eesti teadlasi
ii
Kogudused, mis kuuluvad
Missouri Sinodi (USA) alla, kui­gi
nende õpetajad kuuluvad
EELK-sse jaJda-Sinodi alla, ei
olnud esindatud. Osavõtjaiks
olid õpetajad Udo Petersoo, Tõ­nis
Nõmmik, Heino Laaneots,
Helmut Saabas ja Peeter Vanker,
A. Roost, P. Möldre. Vana-And-rese
kog. esindusid B. Lindre, B.
Teder, E. Eerme, Montreali Jaa­ni
kog. P. Mõldre osa võttis ka
. Ed|th Edermaa. Ordinatsioc^ni
jumalateenistusel assisteeris
koos 8 õpetajaga praost Andres
Taul.
Registreeritud oli 182 pastorit,
224 delegaati ja 58 külalist, kelle­dele
hiljem liitus paljusid.
Konverents peeti Western üli­koolis.
Üldjuhiks oli piiskop
' William Huras!
Konverentsi haripunktiks ku­junes
jumalateenistus. Ordinee-riti
12 uut õpetajat, jutluse pidas
piiskop William D. Huras.
Eestlasi huvitas erigruppide
. töös eriti ülemaailmne misjoni-li
töö, kuid kuulati ka teisi loen­guid,
milliseid toimus mitmetel
teemadel.
Waterloo Lutheri Seminar pü­hitseb
sel suvel oma 75. sünni­päeva,
mida tõsteti eriti \^älja. Ei
puudunud sel puhul ka tradit­siooniline
sünnipäevatojrt, mis
kujutas seminari hoonetegruppi.
Tordist jätkus enam kui 350 osa­võtjale.
Eestlastel oli võimalik vestel­da
peapiiskop dr. Donald Sjö-berg'iga.
Teda huvitas eesti kirik
kodumaalkui ka siinsete eestlas­te
usuline tegevus. Ütles, et ,ta
oleks huvitatud külastama Eestit
ja Lätit lähemas tulevikus.
Ida-Sinodi juht ja konverentsi
korraldaja piiskop William Hu­ras
andis eestlastele edasi järg­mise
tervituse;
St. Andrews Estonian Luther-an
Church Toronto,' Ontario.
Armsad sõbrad Jumalas!
Mul on hää meel tervitada teid
Western Ülikoolist Ontariost,
kus Ida-Sinod oma konverents
on kokku tulnud. Meie oleme
neil päevil siin koos Jumalaga.
On tõeline hää meel siin töötada
koos Teie pastori Udo Petersoo-ga.
Ma palun Jumalat edaspidi­seks
õnnistuseks Teile ja pastor
Petersoole, kuna me teeme kõik,
et teenida Jumalat- Alla kirju­tanud:
Jumala nimel! William
Huras, piiskop.
NADALAKROONIKA
OTTAWA - Vastavalt 3 a. tagasi
kehtestatud Vaba informatsiooni
seadusele, vähendas Kanada föde­raalvalitsus
salajaste dokumentide
osatähtsust ja lõdvendas teenistu­jate
skriinimisi nende truuduse
määramisel. Esimest korda 19631 a-st
võivad nüüd kõrgemad riigitee­nistujad
kuuluda kommunistlikku
parteisse, — kui ta ei ole aktiivselt
tegev valitsuse kukutamiseks.
WASHINGTON - USA Ülem­kohtu
peakohtunik Bürgeri erru­minekul
määras pres. Reagan tema
asemele W. Rehnqvisti, keda asen­dab
A. Scalia. Mõlemaid peetakse
konservatiivseiks. Kuigi praegu on
liberaalidel 5:4 ülekaal, on nad ea^
kamad, ja valitsus loodab, et Rea­gani
ametiaja lõpuks konservatiiv;'
sed kohtunikud ülakaalu saavuta^
Eestlasi küüditatakse
Tshernobõli,
ukrainlasi asutatakse
Eestisse
STOCKHOLM (ME) - Mitmest
allikast saadud informatsiooni jär­gi
jätkub eestlaste sunniviisiline
saatmine töödele Tshernobõli, mi­da
võib võrrelda küüditamisega.
Käsukorras mobiliseeritakse mehi
väga lühikese etteteatamisega mit­metelt
kutsealadelt; ja aega teele
asumiseks on antud väga vähe, va­hel
ainult tund.
Tshernobõli radioaktiivsest piir­konnast
on hakatud tooma okupee­ritud
Eestisse ukrainlasi ja venela­si,
kes asustatakse suurematesse
keskustesse. Tallinna Lasnamäe
piirkonda, kuhu juba varem
on paigutatud venelasi, asustatak­se
kuulduste kohaselt 10 000-20 000
uustulnukat. Ühe teate järgi Tar­tust
on sinna toodud 2 000 last,
haiglates tehtud suuri ümberkor­raldusi
jne.
Ukrainas on aatomielektrijaama
õnnetuse tagajärjel normaalsest
suuremat radioaktiivset kiirgust
TORONTO — Ontario põhjaala­de
ja kaevanduste minister Rene
Fontaine astus tagasi ministri ko­halt
ja parlamendist, opositsioo­niparteide
süüdistuste pärast, et
tema ei andnud õiget ülevaadet
oma varandusliku seisukorra koh­ta
ministri ülesannetesse astumi­sel.
Peaminister kuulutas välja jä-relvalimised
selles valimispiirkon-nas.
Opositsiooniparteid vastas-kandidaate
ei esita.
OTTAWA Uutes elamisrajoo-nides
ei tooda posti enam majades-se^
vaid paigutatakse erilistesse ro-helistesse
kastidesse, kust tuleb
elanikel ise oma post ära tuua. Se­da
tehakse selleks, et postivalitsu-se
ülekulutusi vähendada. Postiva-litsus
töötab kuni $200-miljonilise
puudujäägiga aastas. Alternatiiv
oleks: kirja margi hinna tõstmine
$0,50 peale, posfi kojutoomist teos­tada
üle päeva VQI ehitada eraldi
kirjakastid uute elamisrajoonide
tarvis. Valitsus pooldab viimast
moodust.
TORONTO — Murdvarguste arv
Torontos kasvab. Laupäeval, 28.
juunil teostati Suur-Torontos hulk
sissemurde ja viidi ära palju väär­tuslikke
esemeid Suuremaid sisse­murde
oli 14 ja varaste saagiks lan­ges
väärtasju S75.000 väärtusas.