Meie Elu = Our life, September 16, 1982

              395 WeUington Str» Order
Ottawa^,
National LIbrary
ibfiofhequö Mafi©nal®
SIOKJN Dö JQURNAUX
LASTE A J A L E H T PA
Second Class Mail Registration No. 1354.
I^r. 37 (^1698') 1982 NEUAPÄEVAI, 16. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 16 XXXni aastakäik
ISO
^ . 1.. <
Nädalavahetusel peeti Mew.Yorgis Ülemaailmse-Eesti-Kesknõukogu täiskogu aastakoosolek,
lest võtsid osa kaheksa eestlaste asukohamaa esindajad. Kanadast sõitsid koosolekule viis esindajat
ÜEKN'isEKM esimehe L; Leivatiga eesotsas. Koosolekul otsustati Ü.E. Kesknõukogu inkorporeeri-dä
ja Kesknõukogu juurde luua Ülemaailmne Eesti Vahadusfond. Ü.E. Kesknõukogu esimeheks ya-;
liti tagasi;senine e^simees, Kanada EKN esindaja Lembit Savi.
masdemokmatlite J^,M9iöyõ^^
saimas riigid • 'kelle šuhtüminei pn
mõõduandev kogu läänemaailiiiare.
Eesti Vabariigi esindus k^^^
devalt neid võimalusi, mis tal ön.
juhime tähelepanu lepingute ja rah­vusvahelise
õiguse nkkümisele Nõu­kogude
poolt ja nõuame oma mää ja.
rahva vabastamist Vene okupatsioo-
KoosolekyJ,. kus uueks liikmeks
võeti Eesti Selts Belgias, võeti vas­tu
ulatuslik tegevuskava. Novembri
kuus Madriidis uuesti kokku tuleva
Helsinki kokkuleppe jätkukonve-rentsi
puhul otsustati osavõtvate
lääneriikide valitsus'tele saata Eesti
praegust olukorda käsitav märguki­ri
ja iMadriidi saata Euroopast
ÜEKN esinolaja, kes seal koos teiste
balti esindajatega korraldaks riiki­de
delegatsioonide juures vajalikku
seleitustööd.
New Yorgij Eesti Majas peetud
koosolek algas surma läbi lahkunud
^liikme A. kurgveli mälestamisega ja
palvusega praost A. Hinno poolt.
Koosoleku juhatajaks valiti H. Lupp
(Kanada) ja H. Uus (Rootsi). .
KONSULI KÕNE
E.V. E. Jaaksoni asendajana esi­nes
päevakohase sõnavõtuga uus
konsul dr. Aarand Roos. Ta märkis,
et Eesti rahval kodumaal on võima­lik
tegutseda ainult neis piirides, mis
ette kirjutab Kremli diktatuur. Kõi­ge
suuremaks hädaohuks- Eestis pee­takse
praegu venestamist. See on po­liitiline
surveabinõu, mida eesti rah­vas
koges järjekindlalt, juba möödu­nud
sajandi lõpul ning käesoleval
sajandil juba neli aastakümmet. Ve­nelaste
organiseeritud sisserändami-ne
koos eesti keele järkjärgulise ta­gaplaanile
tõrjumisega kogu ühis­kondlikus
elusv lastea|2dadest üli­koolini
välja, seab meid praeguse
tendentsi jätkumisel hirmsa >pers-pektiivi
ette. Pretsedent on jubajloo-dud
Nõukogude Karjala näol.
Selles osas lasub meie organisat­sioonidel
ja ajakirjandusel ..vabas
njiaailmas tähtis ülesanne: paljasta­da
meie rahva rõhujate kuritegusid
Eesti territooriumis, luua cpiniooni
selle vastu ja püüda organisatsiooni­de
või isiklike kontaktide kaudu ta­kistada
või vähemalt pidurdada rõ­humise
jätkumist.
VÄLISESINDUSED VALVEL
Meie välispoliitiliste ülesannete
alal on meie välisesindused valvel
Eesti Vabariigi huvide eest. Neid
esindusi ei ole palju, kuid tähtis on,
et oleme esindatud maailma suuri-irnst
Jaaksonile
Kanada ©tstlaste
ICuldt@@n@t@märk
Möödunud reedel korraldas E.V.
esipdaja Ühendriikides peakonsul
Ernst Jfaakson NeW Yorgis Eesti Ma­jas
vastuvõtu E.y. uue konsuli dr.
Aarand Roosi tutvustamiseks koha­liku
eesti ühiskoniä esindajaile; Vas-tuvõtule
oli kogun^ud umbes 80 ini­mest,
nende scjais ka Torontost
ÜEKN koosolekule sõitnud Kanada
EKN esindajad.
Koosolekul tutvustas t Jäakson
dr. A. Roosi ja tema senist tegevust.
Ta on kä varem i)lnud USÄrSj tööta­des
Ameerika Hääle juures jä viima­ti
oli Soome-Ugri Instituudi jjuhata-jaks
Lundis Rootsis. Br. Ä. Roosi
kui kolleegi tervitas äupeakonšul I.
Heinsoo Kanadast ja EKN esimees
L. Leivat andis E.V. esindajale E.
Jaaksonie üle Kanada eestlaste Kuld-leenetemärgi
tunnustuseks tema
kauaaegse töö eest E.V. esindajana
Ja ka Kanadasse E.V. esinduse saa­misele
kaasaaitamise eest. . Konsul
dr. A. Roosi tervitasid veel üle­maailmse
Eesti Ke^õukogu esi»
mees L. Savi ja USA Eesti Rahvus-komitee
esimees J. Šimonšon.
Tervitajaile vastas dr. A. Roos SOO'
jasõnaliselt tänusõnadega, rõhuta^
des, et ta tahab anda oma parima
Eesti Vabariigi konsulina oma üles*
annete täitmisel ja soovib olla heas
>kooštöös. eesti keskorganisatsijop^^^^^
dega Eestile vabaduse taastamisel.
19. august kujunes eesti kultuuriloos mälestusväärseks päevaks,
mil pandi nurgakivi eestiäinelistele kursustele Simon Fraser üli­koolis
Burnabys,Suur-Vancouveri piirkonnas Briti Kolumbias. —
„Eesti Kultuuri Ühing Kanadas" juhatuse delegatsioon koosseisus
asepresident ins. Lembit Pütsep, laekur ins. Johann Eilau, direktor
prof. Laurence Kitching ja sekretär dr. Hilja Hansson andsid üle
ülikooli president dr. K. George Pedersenile koostatud töökava ja
tsheki' 10 000.— dollari Yäärtuses projekti ..hambarahaks". Samu­ti
lisandub annetusele peaaegu 300 teosest koosnev raamatukogu,
millest suure osa oli annetanud endine president Konstantin Pätsi
kantseleiülem Elmar Tambek. Pildil — Johann Eilau, pres.K. G.
1. Lembit Pütsep ja dr. Hilja Hansson.
nist.
Juhid valmis
(Veel koosolekust järgmises lehes)
Konverents T©r©ntc?s
Möödunud nädblal olid Torontos
koos maailma panganduse esinda­jad
ja vaeste rahvaste rahaminist­rid.
Küsimuseks oli vaeste arengu­maade
majanduslik toetamine. Asu­tus,
. kes korraldab arengumaadele
odavaprotsendiliste laenude andmist
(International Development Associa-tion)
nõudis selleks 7 miljardit, ja­gamiseks
järgmise kahe aasta jook­sul.
•Sellest rahast IDA tahab saada
USA-lt $2 miljardit. USA ja Inglis­maa
esindajad väitsid, et majandus­like
raskuste tõttu nemad ei ole suu­telised
oma lubaduse IDA vastu
täitma endises ulatuses. Kanada ja
Prantsusmaa olid. üldise IDA toetu-
' se suurendamise poolt. Arengumaa­dele
olla vaja $136 miljardit. Kon­verentsi
korraldajaks oli IMF (Inter­national
Monetary Fund).
TAkTU COLLEGE'IS >
, 17. septembril s.a. kell 7.30 õ h t u l $ 7J
'SUUPISTED * VEIN * ÕLU
Kõik teretulnud, eriti uued üliõpilased.
, Frank Feäther Torontost kritisee­ris
teravalt praegust metsikut lae­nude
andmist arengumaa rahvastele.
Seda tehakse ilma kontrollimata
"era- ja riiklikkude pankade poolt,
kuidas.laenusaaja seda raha kasu­tab
ja kas ta kunagi on suuteline
oma võlga tagasi maksma. Poola,
Mehhiko ja Argentiina vajavad mo-.
ratooriumi, et oma võla protsente
kuidagi tasuda.
Vastupidiselt sellele Iraani esinda­ja
HosseinNemazi leidis, et tööstus­likud
maad oniavad liiga palju või­mu
panganduse alal. , Intenational
Monetary Fund vajab reformeeri­mist
ja avaramat toetuste andmist
arengumaa rahvastele. Kui seda ei
juhtu, siis seda tehakse jõuga nen­de
rahvaste poolt. Umbes tema esi-"
nemise ajal panganduse juhtidele
Sheraton Centre Hotellis, arengu­maa
rahvaste grupid; peamiselt
iraanlased piirasid hotelli plakateid
kandes ja rohkem raha nõudfes.
Konverentsist osavõtvate pangan­duse
juhtide seas avaldati arvamist,
et Prantsusmaa soovitab annuste
suurendamist IDA-le põhjusel, et te­ma
ise soovib Jsealt saada lähemal
ajal odavaprotsendilist laenu.
Kanada valitsusel on kavas anda
toetuseks arengumaa rahvastele sel­lel
aastal |900,000. Kanada IDA ju­hataja
Marcel Maasse märgib selle
juures, et raske on anda ära selline
summa, kui riigi eelarves on suur
puudujääk. Põhjenduseks ta lisab,
et arengumaades rahva arv suureneb
iste
Varssavist teatatakse, et Poola töö-:
Uste vabade, ametiüldngute „Soli-daarsus"
põrandaalused juhid on
koostanud ühel salajasel koosolekul
ettepaneku valitsusele, läbirääkünis-te
alustamiseks Lech Walesaga. Et­tepanekus
ei ole nõuet, et^ kõik «So­lidaarsuse"
liikmed vangistusest vä-
9}astatake. Nõutakse äüiult, et va­bastatakse
Walesa ja ,^idaarsus®"
juhatuse liikmed.
Märgukirjas juhitakse valitsuse
tähelepanu sellele, et sõjaväelise
võimuga ei ole Poola valitsetav pike^
mat aega. Kui sõjavaevalitsus sel­lest
aru saab, süs on nüüd viimane
aeg alustada läbirääkhnistega, et la­hendust
leida rahulikul teel. Memo^
randumile olid kirjutanud alla 6 sU-mapaistvamat
«Solidaarsuse" juha­tuse
liiget, k^ seiii ön suutnud end
varjata valitsusvõimude eest.
Arvukad demonstratsioonid,
palvekirjad Liitunud Rahvaste
Orgahisatsiooniie ja keelatud in­formatsiooni
levitamine, mille
eest eestlased,: lätlased ja leedu­lased
sageU maksid sunnitööga
ja mõnel juhul eluga, tõendavad,
et sovjetid pole olnud võimeli­sed
murdma vabadust armasta-
W räiiva^^^ Canülla
Kuus ajalehes ,,The Washington
Times" 31. augustil avaldatud lu-gejakirjas.
Gamilla Kuus reageeris 24; au-gtisitil
samas ajalejies avaldatud
„Tülsa Triburie^'. tpimetaja Jen-kin
Lloyd Jones'i artiklile „BaUi'
riikide yenestaminfe",
VENESTAMINE
Andnud fakte Eestiy Läti jä
Leedu ajaloost ,tä ütleb, et kuigi
USA valitsus kangekaelselt keel­dub
tunnustamast seda taasval-lutamist
(Moskva poolt), on tõik,
et see on teostunud ja Akolme
rahva venestamist oh kiirenda­tud.
Ön ainult mõne aasta küsi­mus
kui vene keel tuleb kooli­des
põhikeeleiks — mis pn tsaari
sada aastat tagasi antud dekree­di:
taastamine.
Vähesed N. Liidu külastajad
võtavad vaevaks mimia Balti rii­kidesse.
Vilno ja Riia ei ole täht­sad
linnad ja ahiult Talliimal,
mis asub nelja tunni laevasõidu
kaugusel üle Soome lahe Helsin-'
gist, öii lähedane kontakt mitte-kommunistliku:
maailmaga. Pä­rast
38 aastat ümberkirjutatud
ajalöoraamatuidv lakkamatuid
avalikke lavastusi venelastega
solidaarsusele pressimiseks ja
tihedalt kontrollitud ajakirjan­dust,
ainult vanemad elanikud
Mäletavad kuidas-ölir-ejfme;^
neläste imnfiigratsioon on Lee­dus
10 protsenti ja kuni 30 prot­senti
Latis ja Eestis.) Mosikva
pingutused panna Balti vähe­musrahvused,
tundma end kaa­samängijatena
meeskonnas või­vad
olla tagajärjekad. Kuic^ „W-rus",
mis nüüd pn Poola, j võib
nakatada. • Ka Poola on aasta­kümneid
rohkem olnud võõra
vöimu: al;l ki^il isesailsev* ikuid
„poolasus" elab. ^
I»00iA„Vf IRÜS" ,
Jenkin Lloyd Jones küsib lõ­puks
— kas Venemp viib lõpule
oma poHitilise võidu Baltikumis
ja sulatab endasse need kolm
vana kultuurirahvast või Vene­maa
probleemid teistes pures
süütavad separatismi tulukese,
hoolimata sellest mida Georg
Orwell nimetas „new-think".
Oma lugejakirjas Camilla
Kuus nendib, et palju teisi lehti
hoiduvad sellest teemast, kuna
see kon^plitseerib detentet" Nõu­kogude
Liiduga. ,
Nov. 6 ja 7 Eesti Majas
Maallkunstnft
Joann
35. ISESEISEV
näitus.
ia ostab Kanada tööstuse saadusi.
Heinz Barkan Calgary&t kritiseerib
sellist "raba jagamist rahvastele, kies
seda laiutavad ja tulutoovalt ei in-
^'esteeri. Maadele kes ähvardavad ja ^
on vaenulikud Kanada suhtes, ei
peaks üldse toetust saama.
^ Vitasasel elanikkonna küsitlemi­sel
Kanada polütiliste parteide popil-laarsuse
kohta, olid konservatiivid
liberaalidest 12 punkti ees. Konser­vatiivide
juht Joe Clark nõudis, et
peaminister P. E. Tru<leau peaks!
kuulutama välja uued valimised Ka- j
nadas, et oleks võimalUc moodusta-'
da valitsus, kellel oleks rahva usal­dus.
Ühel jutuajamisel Ottawas pea-mhiister
aga seletas, et riigi) valitsus
ei saa arvestada avaliku arvamisega.
Quebeci provintsi kohus luges va­litsuse
sbaüifse 101 (Edücation) põhi­seadusega
vastuolus olevaks mng tii-histas
selle! JKohus lubab; nepdelb
tel minna ihglise keelega kooli, kelle
vanemad räägivad inglise keelt Ja
:. lk. 3) asunud Qüebecisse elama.
^ Telefoniühendused Moskvaga
katkestatud möödunud reedel um­bes
kuus tundi. Valitsused ja telefo-niinšeherid
läänes olid arvamisel, et
tegemist on tahtliku telefoniühen­duste
katkestamisega. See kahtlus
haUitus, kui telefoniühendused taas­tati
ja midagi .erakordset ei olnud
.küulda.^ •
itf Hamiltoni bussijuhid lõpetaisid
streigi, mis kestis 93 päeva. Uue
kontrakti afosel pn. Hamiltoni bussi­juhid
kõige kõrgema palgaga Põhja
Ameerikas. Koos palga
tega bussijuhi palk on
aastas. ; ;..
T^i- Montreali Royal Victoria haiglas
tehti esünene kunstliku vere ülekasa»
' (Järg. ik. 3)
ja; soodustus
kuni 134,000
PUHÄSTULy
EESTI MAJALE