Meie Elu = Our life, May 7, 1981

              Ä i e Elu" nr. 18 (1629) i^gjj
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd.,
nian House; 958 Broadview Ave., Toronto, Önt.
laske isoleerida oma maja $30.00
SnsulatioHi Program'!" alusel ^
Toimetajad: H. Rebane ja S;Vei
Yorgis B. Parming, 473
USA.Tel. (201) 262-0773.
,,MEIE ELU" väljaandjaks OH; Eesti n
•J
„Meie Elu*' toimetus ja talitus
Ave., Toronto, Ont.
JUURDE
Tellimiste ja ki^ulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9
-5 p.l.^ esmasp. ja neljap. M. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l
„MEm ELU^' telllinishinnad: Kanadas — l a . |30.00, 6 k.
$16.00, 3 L |11.00ruisA-sse^—^ k. |17.00, 3 k.
$11.50; Üiemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas; la. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USÄ-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $16.40.
Üksiknumber—.S5(^.i;\
Küulütushirinad: 1 toll ühel veeml: esiküljel |5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.21
• See asutus on mdle andnud palju
pahandusi aastate jooksul. ICuidagi
on postkontor osanud oma koosseisis
kujundada radikaalsest elemendist^
kes on alati lohakas, aeglane ja stre!-
gihimuline. Lohakus nähtub selles, et
postikandja viib posti yale aadressil
Ja kui naaber on heatahtlik, siis toob
ta selle omakorda õigele adressaadile.
Aeglus iseloomustub selles, et kirja-saadetis
ei jõua järgmisel või üle-jägmisel
päeval kattel vaid võtab mi-
M päeva vajalikust rohkem. K^ri
Moritrealist Torontosse on oma [Viis
päeva teel ja kui juhtub nädalalõpp
vahepeal olema, äis jkaks päeva roh­kem.'
pii periood, km teiseklassi post
ajalehtede näol viibis samas linnas
teel nädalapäevad ja kaks ja puudus
Igasugune võimalus selgitada, kus
ajaleht postis oli viibinud vahepeal.
Tõenäolikult vedelemas postkontori
nurgas kuni postikott muutus amet-mkele
läbipääsul komistuskiviks.
Postipakkide transpordil olid' saade­tised
sageli purustatud tundmatuse-
. m,. sest .veok .oli nelsi vahepearüle
sõitnud.
Selle teeninduse eest ilõudis posti­teeni
ja üha kõrgemat palka, ja tule­museks
olid streigid tülikate tule­mustega
inimestele ja majandusele.
Tellimised ei jõudnud õigeaegselt
firmadele ja konto katteks saadetud
tšekid kuhjusid postkontoris. Vähe­mad
firmad jooksid tühjaks raJiast
ja pidid nõudma käibekrediiti' pan­kadelt.
Posti valitsus on olnud iiks lohaka­maid
ja armetiunalt juhitud riikli­kest
asutustest, mis Kanadal on ol­nud.
Paljude aastate p<^stiipinistrid
pole suutnud neid-puudusi lahehda-da,
kuigi selleks on postiministee-rium
kulutanud miljoneid dollareid.
Meed miljonid läksid elektroonilise
seadeldise sisseseadmisele, mis pidi
postiteenmduse tegema odavamaks
Ja efektüvsemaks. Mõlemad eesmär­gid
on tänaseni saav|jtamata. Odavu­se
asemele on postitariifid üha tõus­nud
ja seda nii kõrgele, et on tekki­nud
erafirmad, kes toimetavad posti­saadetisi
võistlevate hhidadega, aga
peamiselt garanteerivad kiire kätte­saamise.
Kõige selle juures töötab
posti valitsus iga-aastase puudujäägi­ga
ja'kodanik peab valitsuse iressnar-sidest
juurde maksma.
See on olnud aastaid meeleheitlik
olukord postivahenduse tarvitajaile.
Postiministrite närvid on sellele aas­tate
Joofeul vastu pidanud, vähemaSt
pcüle posti tarvitajad ja avalikkus
märganud, et nende närvidega oleks
midagi juhtunud. Nüüd lõpuks on Ot-tav^
as seisukohale tuldud), et postiva-litsus
riikliku osakonnana pole aja­kõrgusel,
ja see tuleb asendada riik­liku
korporatsioonina ja pann^ quasi
eraettevõtluse formaati. Kavandatud
riikliku postikorporatsiooni esime­seks
teadaandeks oiu, et posti taril-lid'
peavad ülesse' minema. Kuipaljia,
Postiministeeriumi käes on raama­tupidamine
ja kodanikul puudub või­malus
arvudele tungida. Riigikont­roll
on aastate kestel avaldanud roh­ket
kriitikat riiklike asutuste kulude
ja arvepidamise üle. Meil puudub iii-formatsiooii,
paljuks on riigikontroll
vaadelnud postiministeeriumi puudu-jääMde
põhjusi. Tippudes, s.o. Otta­was,
oh raske näha puudujääkide
põhjuseid. Kuid adressaadi ukse taha
pole riigikontroll oma revideerimis-tes
kunagi jõudnud; Kuid see on just
see koht^ kus vähemalt osa puudu­jääke
riigikontrollile silma torkaks.
Mimelt ön nii, et koos postiga saa­bub
läbi postiava teine osa posti,mis
ei kanna ühtegi marki ega postimasi-lia
templit. Kusagilt mujalt jõuab
postikändjani märgistamata post,
nagii ärikuuhitused ja samast. Need
jõuavad kohale arvatavasti kiiremi­ni
kui margistatud post, sest on va­hepeal
välja lõigatud postkontori va­hetalitus.
On juhtunud isegi seda, et
märgistamata post on koondatud
eriümbrikku jä on kirjakandja poolt
postkasti toimetatud.
On vähe usutav, et postikandja
märgistama posti tasuta kohale toi­metab.
Kuid näib olevat päris kindel,
et riik selliste saadetiste postimak-sust
ilma jääb. Nü töötab post Ka­nadas
ja kannab igaaastaseid kahju­sid.
Märgistamata postisaadetistel
peaks kriminaalne maks juures ole­ma
ja seda mõlemist ptsast: posti­kandja
pool, kui ka märgistamata
posti .illegaalse! kättetoteetaja. kor-a
Broadview Ave., Toronto, Ontario
on jõud
Pank avatud: Päeval 10:00—3:(K) (esmasp.—reedeni)
õhtul 5:3(^8:(K) (esmap. ja ndjap.):
Kõik uued laenud
ulatuses ja
$10,(KH) ulatuses vastavalt
puhul kindlustatud kuni
OVER50
OGAN
5000 Shepp^rd Ave. E
Chevette Malibu
Gamaro Monte Carjo
Citation Caprice
Monzä Impala
ja rentimine
4L9 291-5(0)54
Gutlass
Oldsmobile
Ninety Eight -
Toronado :
Ghevy Trucks and Vaus
Olukord lihis-Idas. on viimasel afal; muutunud pinevaks. Ä d a
on muutunud M. Liidu sillapeaks 22-he tuhandeline Süüria sõja­vägi
Liibanonis teotseb Punaarmee instniktorite juhtimisel ja on
muutunud rahu kindlustavast jõust okupatsiooniarmeeks Liibano­ni
kristlastest omakaitse ja Iisraeli vastu. Süüria sõlmis vastasti­kuse
sõpruspakti Moskvaga möödunud aastal ja sellest peale voo­lab
sinna H. Liidust sõjalisi instruktoreid, igatliiki relvi ja sõja­varustust.
Saudi Araabia kutsus üles araabia riike lõpetama Süüria
toetamine majanduslikult, sest Süüria on muutunud Šoveti silla­peaks
ja ähvardab rahu. Sõjaline tegevus Süüria armee ja kristlas­te
omakaitse vahel suureneb. Iisrael
nud valmis eriüksuse Liibanoni kaitseks.
Aasta tagasi oli sisepoliitiline elu­kord
Süürias väga pinev. Süüria või­mumehe
Assadi positsioon oli 'kõi-
'kuv. Ta võttis mõni aasta tagasi või­mu
üle sõjalise riigipöörde abil. Te­ma
v^stu olid aga suur hulk moslemi
vendlust ja enamik rahvast, sest rii­gi
majandus oli väga halvas olukor­ras.
Ta ähvardas Jordaaniat jä oli
teisi rasikuši. 8,6 milijoniline süüria
rahvas elas peamiselt teiste araabia
riikide, eriti äga Liibüa majandusli­kust
toetusest, sest Süüria oli üks
Iisraeli vastaseid.
Kuid 51-aastane H. Ässad päästis
olukorra venelaste abiga. Möödunud
oktoobris ta sõlmis vastastikuse sõp­ruspakti
Moskvaga. Sest ajast algas
venelaste vool Süüriasse. Praegu loe­takse
venelasi Süürias 10,000-dele.
Peidetud baasides on vähemalt 3000
tanki, 1000 kahurit; rohkesti Sam-7
ja $am-9 moodsaid cSiukäitse raket­te.
Rohkesti MteŽl ja MIG-27 võit-luslennükeid.
Süüria! on 22,000^1ine
armee Liibanonis, mida pidasid üle­val
teised araabia riigid. See armee
nüüd võitleb Liibanoni kristlastega.
Yenei KGB ekspertide, abiga likvi­deeris
Ässad karmide abinõudega
moslemi vendluse, kes töötas tema
vastu. Tüli Jordaaniag^ on viimasel
ajal ainult verbaalne. iMoskva kaotas
-iraakis sõjalise konflikti tõttu Iraa­niga
oma tugipunkti. Süüria on im^
uus Moskva sillapea Liibanonis Iis­raeli
külje all:
tud N. Liidu relvadega ja seda väge
juliivad N, Liidu instruktorid, siiski
ei saa Süüria armee Iisraeli sõjajõu­dude
vastu. Suurem sõjaliiie konflikt
tõenäoliselt annab hoogu president
Assadi vastastele jõududele Slüürias,
moslemi vendlusele ja Süüria armee
ohvitseridele, kes on sõja, N. Liidu
instruktorite vastu. Juba mõnda aega
nõutakse, et Süüria tõmbaks tagasi
omad rahuvalvurid, kes on muutu­nud
okupatsiooni väeks Liibanonist.
See oleks aga suureks tagasilöögiks
Moskvale. Küsimuseks on, et kas
Moskva toetab edasi Süüria vägesid
Liibanonis, või astub sanmiu tagasi,
et vältida konflikti, milles tal on vähe
väljavaateid tulla võidule. Iisraeli vä­gede
sissetungil saakis Süüria üksu«
sed armetult lüüa. Seega on sõda ja
rahu Lähis-Idas praegu kaalul.
" ÄJK
LUGEJA KIRJUTAB
„M^k Elu" avaldab meeham
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoha
tadega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aaidress. Toimetus jätab endal^^ õi"
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivusQ
Olukorra teeb Lähis^das keeruli­seks
ja raskeks asjaolu, et araabia
riigid kardavad rohkem Iisraeli kui
N. Liitu. Möödunud sügisel olid va­hekorrad
Süüria ja Jordaania vahel
niivõrd põnevad, et.sõja puhkemine
oli ilmne. Saudi Araabia astus aga
\vahele ja ähvardas oma ja teiste
araabia riikide toetuse Süürialt ära
lõigata. Olukord Süüria ja Jordaania
vahel rahunes. Kuid ipeale selle alga­sid
võitlused Lübanoniš Süüria oku­patsiooniarmee
ja Liibanoni kristli-ku
omakaitse valiel. S(üüria armee
üksusi juhtisid vene instruktorid ja
1 kristlikku Liibanoni omakaitset rel-vastas
Iisrael. Sõjaline olukord on
muutunud niivõrd ähvardavaks, et
inglased ja mitmed teised riigid kut­suvad
oma kodanikud Liibanonist
koju. Iisraeli lennuvägi sooritas rün­nakuid
Liibanonis asuvate Palestiina
terroristide tugipunktide vastu.
Nüüd on aga selgunud, et vene inst­ruktori
d seavad Liibanoni territoo­riumile
üles moodsaid N. Liidu Sam-
7 ja Sam-9 õhutõrje rakette. Need on
tõhusad relvad ja nendega lastakse
•Iisraeli lennukid kohe alla. See muu­dab
olukorra, Iisrael ei saa lubada,
et N. Liidu instruktorite poolt juhi­tud
Süüria armee asub Iisraeli ida­piirile.
SAÜBI ARAABIA ÜLESKUTSE
Nagu New Yorgist teatatakse Sau­di
Araabia troonipärija prints Fahd
avaldas tungiva üleskutse teistele
araabia riikidele, kus üteldakse: Ve­ne
instruktorid, vene relvadega asu­vad
Lnbanonis ja ta nõuab, et Süüria
tõmbaks Liibanonist tagasi oma
Väed, mis sinna saadeti rahu säilita­miseks
ja mida toetavad araabia rii­gid
mitme miljardi dollariga, See
apell saadeti Pärsia lahe piirkonnas
asuvatele riikidele Kuwaitile, Bah-rainile,
Ühendatud Araabia Emiiri
riigile jt. kes toetavad Süüriat ma­janduslikult.
iPõhjuseks on, et Süüria
rahuvalvuritest väeosad ori sekkunud
Liibanoni sisevõitlustesse kristlikku­de
Liibanoni omakaitse või miilitsa
üksuste vastu.
Saudi Araabia ja teised Pärsia lahe
riigid raiskasid üle .SO-rie'^ miljoni
kuus Süüria armee ülalpidamiseks
Liibanonis. ICuid kõige suurem^ Süü­ria
toetaja on Liibüa diktaator Gha-daffi.
Saudi "Araabia, troonipärija
Fahd nimetas Süüria president Assa­di
N. Liidu agendiks. .
MIS JUHTUB LÄHIS-IMS?
Selles olukorras ei ole selge, mis
juhtub LähisnIdas edaspidi. Kuigi
Süüria 3Ö,000-Iine armee ori varusta-
Falun võimaldada ruumi teie lugu­peetud
ajalehe 15-das numbris ilmu­nud
Peetri koguduse täiskogu koos­oleku
käiku kirjeldava artikli kom­menteerimiseks
j a minu nimel fik-seeritu
ümberlükkamiseks, •
•Minu sõnavõtt ei kutsunud esile
naeru, aplausi ega vahelöhüüddd,
vaid see kutsus .esile vääritu nähte
järgmistel asjaoludel:
Vastavalt koosoleku juhataja poolt
esitatud informatsioonile on kogudu­se
organist vallandatud vaenuliku
käitumise pärast juhatuse ja „Ganta-te
Domino" koori liikmete vastu. Seo­ses
sellega ma õigustatult avaldasin,
et Toronto eestlaskonnas rohkem kui
aasta jooksul levirienud koguduse,
õpetaja ja organisti hea nime halvus­tamise
algallikaks on olnud kaebuste
ja süüdistustega esinenud.
Sellele järgnes saali esiosast räus-kavhäälseilt
minu mõnitamine- ja
korduv nõudmine hääletamise teel
minult sõnavõtuõiguse äravõtmist.
Koosoleku juhataja, selle asemel,
et korrarikkujaid kutsuda korrale,
andis minule sõnavõtu jätkamiseks
aega 3 minutit.
Aritud aja jooksul esitasin infor­matsiooni,
et iga kodaniku eraelu,
kui see ei ole avalikku heakorda ja
julgeolekut ohustav, on Kanadas
kehtivate seadustega kaitstud.
Kes meist on lugenud Toronto
„Star'i" ja ,;SunT' need on teadli­kud
kui karmilt suhtuvad Ühendrii­kide
ja Kanada kohtud auyastastesse
pattudesse. On. esinenud kahjutasu-nõudmiste
rahuldamisi miljonitesse
ulatuvais summades.
Mina ei olnud mingisugust ette­panekut
esitanud, seega ei saanud ol­la
ka tagasivõttu.
Otseselt juhatusele usaldusavaldu­se
ettepanekut ei esitatud.
Pr. Komi ettepanek oli, et juhatus
jätkaks tegevust samas vaimus ja
koostöös koguduse juurde 'kuuluvate
sektsioonidega.
Sellele järgnes minu ees isturiud
dr. Pahapiiri sõnavõtt,, kes esitas et--
tepaneku; Täiendada pr. Komi ette­panekut,
et juhatus töötaks heatahtli­kus
vaimus koostöös Õpetajaga.
Pärast hr. Käärmani sõnavõttu
võttis dr. Pahapill teistkordselt sõna,
kordas varem esitatud ettepanekut
ja kategooriliselt nõudis pr. Komi
Sihtkapitaii juhataja Hans Lüpp'i
poolt väljasaadetud aruandes on mit­med
punktid mis vajavad allakirjuta­ja
kui selle äri ja puukooli pikaajali­se
rajaja ja kinkija selgitust, et väl­tida
eenjialolijal vale ettelkujutuse
tekkimist,
Kõigepplt pean - ennast lühidalt
tutvustama. Pärast põllumajanduse
õppimist sain Haridusministeeriumi
stipendiaadina Saksamaal kõrgema
aianduse; hariduse. Olin kodumaal
Türi Aiamajanduse Gümnaasiumi ja
Jäneda Põllutöökeskkooli aiandus-osakönna
ja õppeala juhatajaks. Tal­linna
haljasalade ja linnaplaani arhi­tekt.
Kodumaal ilmusid minupoolt
ka kaks raamatut. Kodumaalt lahku­des
Olin Saksamaal suure puukooli
ja päõllumajandi juhatajaks.
Sihtkapitali juhatuse poolt tehti
peakoosolekul mäi^kus, et olen ajast
maha jäänud ja sellest arusaamatu­sed
kohaliku ja Sihtkapitali juhatu­sega.
Olen õnnelik, et ei tundnud
neid moodsaid meetodeid kui ehita­sin
üles oma hästi töötavat äri, sns
poleiks mul olnud midagi anda ega
ka raskusi E. Sihtkapitali juhatuse­ga.
• -••^•
Hans Luppi aruandes seisab maja-pidamisjuhataja
kohta: ,;Pool sellest
ajast on ettevõtte kohapealseks juha­tajaks
olnud pikemaajaliste koge­mustega
V.W. Tema tublidus ja vää­rikas
panus lõi eeldused.. " Toon
mõningad andmed praegusest juha--
tajast. Möödunud aastapeakoosole-kul
andis juhatus'V.W. teadusliku
kraadi — „aianduš eriteadlane". Hil­jem
aga selgus, et V.W. on ainult alg­haridus
ja aiandust ipole üldse õppi­nud.
Kuid veel halvem on, et tal pole
ka kõige vähemat praktilisi kogemu­si
puukoolis ja kasvumajades mis
ilmneb igal sammul.
Kuna elan suveti äri juures olen
püüdnud nõuandega olla abiks Siht­kapitali
juhatusele, kuid; see nõuan­ne
on hüljatud 'Põhjendusega, et kah­te
juhatajat ei saa olla. Just sellepä­rast
olengi Sihtkapitali juhatusele
püüdnud nõu anda, mitte kohalikule
juhatajale.
Hans Lupp oma aruandes .ütleb vä­ga
kindlalt: tänu majapidamise ju­hataja
suurtele kogemustele ja tubli­dusele
on äritegevus kulgenud üle-ootuste
ülesmäge. Kui see nii oldcs,
ei vajaks allakirjutaja kallist aja»
lehe ruumi raisata. Sihtkapitali ju­hataja
kutsub igatühte külla, et sel­les
tõdeda. Kui mina koosolekul te­gin
ettepaneku kutsuda üht erapoo­letut
asjatundjat oma arvamist aval­dama
puukooli ja kasvumajade ma­jandamise
üle, oli Hans Lupp sellele
'kategooriliselt vastu ja ei vaevunud
panna seda hääletusele.
Majapidamise reaalväärtus olla
tõusnud $60,000. See summa koosneb
suurelt osalt laenust praeguselt ma-japidamise
juhatajalt. See tehti kohe
tema palkamisel, et talle ehitada
ikahtevõrra suuremat maja kui oli
minul, olgugi, et majas oli juba 3 ma-gamistul?
a, küllaldaselt tema perele.
'See majale teise korruse lisamine
tõstab ainult kulusid äga mitte tulu­sid.
Äri üleandmisel oli minul 5 veokit,
'keist oli küllalt, kuid juhatus ostis
otsekohe ühe uue pick-upi ja juhata­jale
uue sõiduauto. Minule oli see
suurejooneline ost arusaamatu. Hil­jem
ilmus, et sõiduautot siiski ei ole
vaja ja see vahetati ümber tugeva
pidk-upi vastu.
Ka puukool, mis on äri peasissetü-leku
allikas, minna ainult ülesmäge,
kahjuks on aga faktid selle vastu!
Puukoolis suri möödunud sügisel
noori istikuid üle 1000 ära, miHe
väärtus müügi puhul oleks vähemalt
$10,000 olnud. Vale harimise ja väe­tamisega
on rikutud suur .hulk puid.
Sellise viisi juures laostub puukool
väga kiirelt ja seda on raske paran­dada.
Minu ettepanek oli moodusta­da
3 liikmeline komisjon et leida
teid kuidas majapidamist aidata,
kuid see lükati juhatuse poolt tagasi.
Selles olukorras, kus Sihtkapitali
juhatus peab praegust majapidami­se
juhatajat asendamatuks, näen mi­na,
et Sihtkapitalil on jäänud ainuke
tee, müüa Owen Soundi äri enne kui
selle hind on tunduvalt langenud.
Minul kui selle tulusa äri ja ilusa
'koha — üks kõige ilusamaid Owen
Soundi üipbruses, ehitajal on seda
hoolimatust ja asjatundmatust vaga
raske pealt vaadata ilma, et saaksin
midagi .sellest suurest väärtusest
Kinkisin oma äri Sihtkapitalile sel­leks,
et toetada meie. noori hariduse
ja rahvusliku kasvatuse saamisel ja
eesti kultuuri viljelemisel. Olin juba
enne Sihtkapitali asutamist annud
rea stipendiume. Sihtkapitali algaas­tatel
andsin igal aastal 20% oma"
maksualusest tulust, mis oli $12,000—
15,000.Sihtkapitali kasutusesse.
Olen senini hoidnud avalikult nen­dest
puudustest rääkida, kuid Siht­kapitali
juhatus korduvatest nõuand-mistest
hoolimata ei ole senini nende
puuduste kõrvaldamiseks midagi tei­nud.
Siis jäiiriulle ainsaks teeks olu­korda
selgitada peakoosofekul. Minu
südame soov on, et minu kinki õieti
kasutatakse eestluse huvides, selleks
palun meie rahvusgrupilt arusaamist
ja.abi. ,
ALEKSANDER HAAVANIIT
õfäkad Toronto
uudid teevad
as utuse
ettepaneku täiendamist tema poolt
esitatud ettepanekuga.
Vastavalt koosoleku korra tavale
enne hääleta'misele asumist koosole­ku
juhataja esitab ettepaneku, või
ettepanekute sõnastused, mis aga ei
toimunud. Seega jäi arusaamatuks
milliseid ettepanekuid hääletati.
tümberlükkamatu tõde on, et ko­guduse
kõrgemaks juhiks on olnud
koguduse algajast alates kuni viima­se
võimaluseni koguduse vaimulik.
Koguduse suuruse ja võlavaba ki­riku
omamine m 'koguduse vaimuii-teene.
ALGAVAD DEMONSTRATSIOONID
„SÕJASÜÜDLASTE" KODUDE
JUURES
Grupp sõjakaid Toronto juute on
varustanud end relvadega ja teeyad
laskeharjutusi, kirjutab Nicholas
IPron „Toronto Staris". „Jewish De-fence
League" suurendab ka kampaa­niat
sõjaroimades süüdistatute vas­tu,
alustades demonstratsiooniga ühe
kodu ees. Sellele järgnevad teised.
„Tahame neid roimareid nii palju
hirmutada, et nad jooksevad nagu
rotid keldrisse peitu, kui ainult meie
gruppi nimetada", ütles 123-aastane
lüga direktor Meir Halevi ja lisas,
et teadaolevalt elab Kanadas umbes
200 ^atsi sõjakurjategijat kuid valit­sus
ei t^e midagi. 75-liilanelise liiga
iilesandeks on tõsta rahva huvi nat­side
poolt sõja ajal toime pandud
roimade vastu. Nad õpivad enese­kaitset
ja teevad laskeharjutusi .22
püssidega ühes Torontost 30 miili
Ijaugusel asuvas talus.
Meir Halevi ütles, et Metro-Toron-tos
on kolm parempoolset gruppi,
kelle tegevust tulevat valvata: „Wes-tera
Guard", „NationaIist Party",
„C6ncerned Parents of German Des-cent",
„North American Labor Par-ty"
ja „Ku Klux Klan".
Beth Shalom sünagoogi rabi Da-vid
Monson kritiseeris liigat relvas­tumise
pärast ja ütles, et eeskujulik
politsei kaitseb meid küllaldaselt.
04XSM
Oma sõnavõtu August Nüüd lõpe­tas
sõnadega, nagu võib kuulda heli­lindilt:
„Kui mul oleks olnud teada
advokaat Alfred'i kirja sisu, ma ei
oleks võtnud sõna."
Koosolekul nõuti pr. Komi ja hr.
Käärmani ettepaneku hääletamisele
panemist. Koosoleku juhataja üht-lustas
need kaks ettepanekut. Heli-
1 indi kohaselt tuli hääletami sele:
„Täiskogu avaldab usaldust juliatu-sele
ja nõukogule senise tegevuse
eest ja lt>odab, et juhatus samas vai­mus
edasi töötab."
Koosoleku käigu jälgimine helilin-di
abil muutub raskeks pärast Edgar
Marteni sõnavõttu. Segavad vahele­hüüded,
naer, aplaus ja mitme isiku
sõnavõtt ühel ja samal ajal, matavad
tükati isegi koosoleku juhataja sõna­võtu.
Vajaliku selguse saamine osu-tus
võimalikuks kahe helilindi võrd­lemise
abil
Tänuavaldus
Avaldame tänn Toronto Eesti
NaijsseMsfle ja esinaisele Helju No-veldle,
kes juba aastaid on korral-danild
nii soöjasüdamlikalt jninole
Fe^tri kiriku saalis Torontos kanis°
tinSitose. Snnr tänn ruumide või-maldajale,
perekond Harri Ja Alaff
Kivilole, kunstnik Abel Leele kirä
knn;s(inäituse avajale ja tatvustaja-le,
pühapäeval korraldatud tutvus-tnsõhtule
kaasaaitajale Kant And-m
Kadaknie asjaliku kõne eest,
sopran Tamara Norheimile kauni­te
laulude eest ja kSigfle härrade­le
ja pronadele, kejs ifiäifnše kor­raldamisega
olid meile snnreks
abiks. Samuti tänu k6igfle kttlas-lajaile,
kes nO abivalmflt ja hea-tehtliknlt
vSyd osa minu 25-ndast
laitusest P""-a-Amcerikas.
ENDEL RUBERG abikaasaga
inmnwHHwiii Mniwinwlilliliiiiiiiniiii><''iii i iiniiinif wnnnri