1985-01-17-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l u " nr. 3
liit
t)Hde/täienduskooIid@
[s on viimasel ajal ilm-iminekut.
S^lle pea-iiteks
on olnud madal
losa lastevanemate
ides ükskõiksus oma
^ieele õpetuse teosta-irvu
vähenemise tõttu
iüd koguni eesti koole
ies kohas on saadud!
d koole tegevusse ra-
|a jooksul võivad olu-
|l pool mujalgi muutu-oplide
asemel ja koh-
[e vähese arvu tõttu ei
\däy tuleb korraldada
siin Rootsis ka kodu-
Me ei või oma käsi
lid peame edasi töö-
I kus on eesti lapsi ja
ii üksainus! Siis on
msimine kindlusta-
IM saabub otsustav
ilekus ei ole ju enam
il ' r
il on hakatud kõne-ima
umbkeelsete hu-jti
kultuuri ja ülds©
(üürilise isetegevuse
kaasatõmbamisest,
meil midagi umb-
|undjate vastu! Kõik
näit. laulukoorides-itruppidesse
ja pai-legi
aladele, mis kel-lia
sobib. Me oleme
leid aitama nende
Isti keele õppimisel
V Ka oleme nõus va"
kaasa aitama neile
Isuste korraldamisel,
pte huvitundjate pä-siiski
Ioob,uda'oma
>eile õpetamisest ja
|g intensiivsest kasu-
LI, kus selleks on va-ilus.
Välis-Eestis on
leeldüseks kakskeel"
i. Ärgem unustagem
lült eesti keele abil
ireneb eesti kultuur
^äga mitmesugustel
|elne kirjandus, aja°
ilju muud).
ts olgem teadlikud
|i ei ole eesti keelt,
^nam eestlust, veel
itlust. Välis-Eesti ja
jtlus j peab püsima
kui meie kodumaa
Ivõõrast vägivallast,
vaj)anemist vajab
jrahvuslikult kindlat
cult tugevat välis-kui
kunagi varem
jo kestel.
fees virvendab üks-
•iEesti ja Välis-Eesti
|e eestlus.
tMAN- RAJAMAA
i k a Hääle^^
iseerimine
l i g u s
kokkulepped viie
lada võimekamaks
cs„lAmeerika Häälte
ülekahdejaamu.
takse saateid seni-
60-le, eriti silman
Jele alistatud eri-iMitmbkülgne
mo-
[mis käigus, on sel-
)00-i^iljoni dollari
imi osa. USA valitul
saada ülekande-li,
mis oleks eriti
kv Afganistani ja
[ehtlisrael lükkas
iätkanud survet
I president Reagan
?elles asjas kirja
iMer S. Peresile.
lingkonnad karda-jaama
loomine lis"
istada vahekorda
le väljarändamise
bdistüsega, et lis-teerika
imperialiso
Iga kopstöötama.
pandus on äärmi-rras
ja abi otsitak"
[n arvata, et USA
ikandejaama loo-leiab
rahuldami-
Forth Ave.r
Önt. MAKlHlS
1)466^1951
)) 466-1502
O^USES;
Hilled!.
iiguv
II.
1.30-5:00 p l .
„Meie Ek"- , JANUARY17, 3
Toronto
Lumerüü kattis -üRO-.pargI Genfis
võite
dollarisele
Paar päeva oli Genf taas kogu maailma tähelepanu tuiipunktiSo
Sajad kaamerad olid sihitud USA ja N. Liidu esindajatele, kes siberi
külmast hõlmatud Shveitsi konverentsidelinnas soojendasid kahe
suurriigi suhteid. Ligi tuhat ajakirjanikku ootas igat sõna välisministrite
suust, mis võikileevandada Suure Sõja ^0^^
Selle maailma saatust suunava kohtumise taustal kõneleme lin-iniast
endast, mis aastakümneid olnud paljude rahvusvaheliste üritus»^
te asukohaks. Arno Aarma jättis asja m^ha lumerüü saanud Genfi ja
jutustab sellest kuulsat keskusest.
Kui teie/teie
olete 31.
vastate järgmistele nõuetele
il 1 voi vanem
üksikud lumehelbed hüplevad
õhus ja maale olek? nagu laotatud
hõre-õrn valge linik . . Tihe liiklus,
kus pea iga viies ai|to kandis katusel
suuski, uiib meid lennuväljalt linna.
Hotell „De la Paix" rpdult, otse jär-vekaldali
avaneb ilus vaade järvele ja
üle järve vanalinnale, mille taga lumine
mäestikuahel. Isegi igilumine
Morit-Blanc' üle Prantsuse piiri, on
selge ilmaga nähtav. Maiesteetlikult
ujuvad Valged luigepaayid siidisel
järvepinnal, jättes enda järele virvendava
kiil vee, nagu avaks keegi tõm-
. belukku. Kaugemal, ^üle järvesoppi
ületava sjlla juures arvutu hulk parte
vees ja^ kajakaid õhus, teevad lärmi.
Keegi nähtavasti toidab neid sõbralikke
linde käeulatuses.
Jalutame üle iMont-Blanc'i silla
mille all on maailma ainulaadsem, 4
korruseline, veealune aütopark,mahutavusega
kuni 1500 autot. Teine
Genfi linna omapära on purskkaev
(fountain] keset järvesoppi, mis puhub
veesamba, 500 liitrit sekundis
kuni meetri kõrgusele. Nüüd küll
talvekuudeks suletud.
Siis esimene käik juba kaugelt silmatorkavasse
St. Peter's katedräli.
Genf on väga vana linn, asutatud
juba Julius Caesar'i ajaf, 50 B.C. Sellest
tingituna omab ka St. Petefs mitmes
ehitusstiilis juurdeehitusi. Alllinnas
köidab tähelepanu mõnigi ajalooline
ehitus nagu: Linnamuuseum
jä vanade sõjariistade arsenal, Raekoda,
kuhu oli lubatud härrasrahval
ratsahobusega sisse sõita, Ooperimaja
(Grand Theatre), Konservätoo-reum
ja sibulakuplitega Vene Ortho-dox
kirik. Hulgalisel^t|muuseume ja
kunstigalleriisid. Astume sisse Petit
Palais'efkus oli just Renoir ja Picasso
huviküllane talvenäitus;
KONVERENTSIDE LINJj^
Shveitsi on demokraatia sünnimaa
ja häll. Vastu linnamüüri -on selle
tänuväärseks tähistamiseks püstitatud
lihtne aga suursugune Reforma-tion
Wall ja park. Olles isegi kohaliku
rahva meeldivaks jalutusko-haks,
siin on jäädvustatud^lS. ja 16.
sajandi reformaatorite, nagu Farel,
Calvin, Beze ja Knox, siis veel Oliver
Cromvell j.t. koloöaalsed kujud ja
sisse graveeritud nende poolt väljendatud
demokraatia põhireeglid.
Juba 1864 pandi a]|i-linnas Alabama
Häiris 16 riigi allkirjadega alus
Rahvusvahelisele Punasele Ristile ja
1872 lahendati riid Suurbritannia ja
USA vahel Briti laevastiku sekkumise
üle USA kodusõjas.
;Ei siis ole ime, et kosmopolitan
Genfist arenes rahukonverentside
asukoht hilisemaski ajaloos. Peale I
maailmasõda asutati ja ehitati hoone
Rahvasteliidule. Kui see olude sunnil
jooksis karidele, võttis selle peale 1!
maailmasõda üle Ühetidatud Rahvaste
Organisatsioon. Vana ehitus on
väga imposantne ja dekoratiivne, uus
hilisem juurdeehitus aga väga amet
lik ja sisustuselt kuivalt-külm. ÜRO
maja taga pargis on USA president
Wilsoni poolt annetatud gloobuse-kujuline
skulptuur inimelu sümboolseist
tegevusaladest — ,,Manšhip''.
Et ikka üle trumbata, püstitas N. Vene
peale II maailmasõda samasse lähedusse
läikivast roostevaba terasest
abstraktse struktuuri,.ilmselt sihiga
süniboliseerida lendu atmosfääri
(„iV|oonship"?].
Peale imposantse ÜRO ehitus-kompleksi
on samasse ümbrusesse
püstitatud ka veel Rahvusvaheline
Punane Rist, vast selles grupis kõige
vanem ehitus. Siis veel moodne International
ConferenceCentre ja Int.
telecommunications Union (ITU).
Edasi mesipuu sarnane Int. Lab.our
Organization (ILO),nõtkuvatel tugedele
ehitatud World Health Organization
(WHO), sümboolse monumendiga
ehituse esisel HighCommission
for Refugees (HCGJ ja Worid Meteo-rölogical
Organization (WMO) jt.
Shveits on ametlikult kolmekeelne
maa (saksa, prantsuse ja itaalia). Umbes
10% rahvusest räägib ka veel
originaalset keelt: romansh — päritud
vanast Rooma ajast. Ingliskeele
valdajaid leidub kõikjal. Ideaalne on
riigikaitse S.O. sõjaväeteenistus: 17
nädalat tundteenistust kõigil meessoost
20 a. vanustel. Siis iga-aastane,
järk.-järgult vähenev kordusõppus
kus direktor voi „büs-boy" on ühevõrdselt
kõhuli kaitsekraavis. Kuni
55 eluaastani (ohvitseridel 50) on,
igalühel vormiriie kodus kapis ja laskemoon
kodus! Ainulaadne usaldus
ja valmisolek kodumaa kaitseks. Kui
küsid: „Milleks selline valmisolek,
kuna teil ju pole sõda olnudki?" on
vastus:,,Just seepärast pole sõda olnudki!"
Rahaüksuseks on Shveitsi frank,
saate 31. märtsil 1985 keskvalitsuselt igakuüli
Guaranteed Income Supplemenfi
Olete omanud linna elamurajoonis kinnisvara vähemalt
viimase viie aasta jooksul arvates 31. märtsist 1985 ja
® elate kinnisvaras, millelt omavalitsuse maksud on sisse nõutud,
siis teie olete õigustatud saama 1985, a,
eakamatele koduomanikele.
inna maksukrediiti, mis antakse!
Kui teie kvalifitseerute, kuid pole selleks veel sooviavalduslehte saanud, vöi soovite lisa-informatsiooni,
helistage City Cl erk's Departmenti telefonil 947-7036. Ka siis kui saite
nimetatud krediidi 1984. aastal, peate uue sooviavalduse sisse andma 1985. aastaks.
1 . . .
Pidage meeies, maksukredeSdi a^aidios® peats sisse aindma enim®
31. mäetsi 1985.
Röy V. Hendefson
CityGlerk
naisi: mm aa
..MEIE ELU" asutas Eeštt ühiskond
ja seisab eesti üliiskbnnateenistu-hetkel
umbes 2 fr. = 1 Gan. S. Shveit-sis
ei ole miski asi odav, isegi mitte
kellad! Aga mida ostad on kõrge-kvaliteethe
kaup. Momer i i l inflatsioon
on rahuldavalt madal, tööpuudus
siiski 10% piirides.
Siia kui neutraalsele pinnale tulevad
kokku kõik maailma juurused,
kas siis vaielda kütteõli v( atide hinna
üle, nagu-seda tegid OPECi õli-kuningad
hiljuti, või siis kohtuvad
Maailma Kaks Suurt,.USA ja USSR,
et üksteisele jälle pisut naeratada —
ise aatompommi päästikul istudes!
SIIS TULI L U M I . . .
Mpud olid kõikjal rohelised ja
lilled õitsesid kui sõitsime mööda
Genfi järve kallast (siin eelistatakse
seda kutsuda Lake Leraan] põhjapoole
kuni Lausanne. Ümbruses on
väga palju viinamarjakasvatusi hoolsalt
haritud mäekülgedel. Linnaga
tutvumine, meeldiv söögiaeg ja sHs
veel edasi mööda järvekallast kuni
Vevey/M6ntreux,mis on oma põhjatuulte
eest varjatud mäekallakutega
Lake Geneva ümbruse lilleaed. Siia
ulatuvad ka Rhone jõe ja selle ümbruse,
viinamarjaväljaküd. Väga kaunis
loodus ja soodne kliima on meelitanud
siia nii mõnegi filmisuuruse ja
kirjaniku puhkuseks. ;
Ja mis veel meeldivam, et siit saime
kätte niägiraudtee,mis viis meid üles-
Läänemerel toimuva Balti Vabadus- ja Rahureisl korraldajad tutws-tavad
oma üritust ka karikatuu^ridega.
Balti vabadus-- ja
ahureis Läänemerel
Kaasa sõidavad ka ajakirjanduse, televisiooni
ja raadio esindajad, kaasaarvatud
Radio Free Europe esinda-jad^
kes kavatsevad edasi anda saa-juba
mõnda aega on käinud ettevalmistused
Balti Vabadus- ja Ra-hureišiks,
mis toimub 25.—31. juulini.
Eeltööd on jõudnud nii kaugele,
et reisikava on kindlaks määra- teid otse laevalt. Euroopa riikide va-tud
ja hakatakse vastu võtma re- litsuste esindajad. Balti organisat-gistreerimisi.
Aktsiooni sihiks on siöonide esindajad ja teised külalise
Glion/Gaux--'Rochers de Naye ™ailma tähelepanu juhtide ini- sed. Reisi ajal toimuvad loengud, näi-süusamägedesse
(alt* 1100 m), miili- f^öiguste, enesemääramisõiguste tused ja esinemised. Korraldajad loo-sed
ei ole küll võrreldavad Zermatfi demokraatia mahasurumisele davad, et see ainulaadne ettevõte
või Matterhorniga (4400 m], aga lumi Nõukogude Liidu poolt okupeera-oli
siingi heleda päiksepaistega oiva- Balti riikides,
liselt valge, sõidurajad täis suusatajaid,
meeldivalt kirevais suusadres- ^^is algab Taanis, kus kolmepäe-sides,
põsed roosad ja silmad keva- tegevuse kõrgpunktiks on Ko-diselt
erksad... penhaageni Tribunal,mille korralda-
TagasiGenfis/NogaHiltqn Casino i^^^ Balti Maailmanõukogu. Selle
all teatris jooksvat IerryHermann'i/ P^^kohtunikuks on Ühendriikide
revüüd „Hello. Dolly". suursaadik Max Karapelman. Tribu-
Ja siis sai Genf kätte oma„talve-mantli"
I Sadas laia paksu lund,mida
siin ei juhtu mitte väga tihti. Taga-silend
Montreali oli õnnemäng, kahe
suure lumetormi vahel: üks,mis olla
alganud Montrealis ja teine mille eest
toob tähelepanu ülemaailmselt Balti
küsimusele ja samaaegselt aiinab moraalset
toetust Balti riikides tegutsevatele
põrandaaluste gruppidele.
Helsingisse jõudes toimuvad mitmesugused
aktsioonid, mille järele
laev sõidab 28. juulil tagasi Stok-holmi.
Seal toimuvad demonstratsioonid,
akadeemikute laudkonna-naH
sihiks on kohtuliku menetluse vestlus Balti küsimuses ja rahvus-körras
arutada N. Liidu ebaseaduslikku
Balti riikide okupeerimist.
Lahkudes Kopenhaagenist, sõide-kultuurilrsed
esinemised kuulsas
Skanseni vabaõhumuuseumis. Aktsioon
lõpeb sellega Stokholmis 31.
juulil.
Kuigi reisi peamine siht on maail-
Rativastepalee Genfis ehitati purast Esimest maailmasõda Rahvaste-
Organisatsiooni poiolt.
takse rongiga Stokholmi^ kus laev
sõidab välja 25. juulil umbes 400
pääsesime Genfist. Aga õnne peab reisijaga. Kavas on sõita kaks päeva ma tähelepanu juhtide Balti riikide
LäänemereL Balti riikide piiride lä- olukorrale, loodavad korraldajad, et
ARNO AARMA pistel, jõudes 27. juulil Helsingisse. aktsiooB loob suuremat koostöövai-
Kopenhaageni
Tribunal
Suvel, 22. - 24. juulini, toimub
Kopenhaageni Tribunal Avalik kohtulikus
korras arutlus,mille peakoh-tuniküs
on lubanud tulla USA suursaadik
Max Kampelman. Selle sihiks
on maailma tähelepanu juhtide Balti
küsimusele. Protsess annab võimaluse
dokumenteerida Balti riikide ebaseaduslikku
okupeerimist Nõukogude
Liidu poolt ja pidevat inimõiguste
rikkumist Balti riikides. Samuti
soovivad korraldajad selle protsessi
kaudu, arendada uusi võimalusi Balti
riikidele vabaduse taotlemisel.
Tribunal toimub Kopenhaagenis,
SAS/Skandinaavia hotellis. Ametlikuks
nimetuseks on „Baltic Tribunal
Against the Soviet Union". Esimesel
päeval toimub memorandumite ja
avalduste esitamine ja süüdistuste
esitamine. Järgmisel päeval toimub
tunnisiajate küsitlemine ja lõplike
avalduste esitamine. Kolmandal päeval
teeb kohus oma otsuse, mille
järele toimub kohe pressikonverents.
Max Kampelmani kõrval on kohtunikeks
rahvusvaheliselt tuntud poliitikud
ja akadeemikud.
mu vabade baltlaste vahel. Nii Stokholmis
kui ka Helsingis toimuvad
pressikonverentsid, ja demonstrat-sioonid.
kus nõutakse muu hulgas N.
Liidu sõjajõudude ja aatomrelvade
kõrvaldamist Balti riikidest. Vestlus-gruppid
võtavad arutusele tulevikuvõimalusi
koostööks vabade baltlaste
vahel Balti riikide vabaduse taotlemisel.
Lektoriteks on lubanud olla ka kirjanik
Andres Küng, ärahüppanud
KGB ohvitser Imants Lesinskis ja
endise leedu kommunistliku partei
juhi kasupoeg dr. Aleksandras Stro-mas.
Üritusel on ka Käbi Laretei kontsert
ja spordivõistlusi baltlaste ja
Taani, Soome ja Rootsi spordiklubide
vahel.
Kuigi reis on korraldatud Balti
Noorte Kongressi ja teiste Balti noorte
gruppide poolt, on kõik huvilised
teretulnud, vaatamata vanusele. Rei- *
si hinnaks on 30 a. ja alla vanustele
11300.- (US), teistele on $350—-$400.-
(US). Lähemat informatsiooni saab
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas büroost,
958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, tel. 465-2210.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 17, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850117 |
Description
| Title | 1985-01-17-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | l u " nr. 3 liit t)Hde/täienduskooIid@ [s on viimasel ajal ilm-iminekut. S^lle pea-iiteks on olnud madal losa lastevanemate ides ükskõiksus oma ^ieele õpetuse teosta-irvu vähenemise tõttu iüd koguni eesti koole ies kohas on saadud! d koole tegevusse ra- |a jooksul võivad olu- |l pool mujalgi muutu-oplide asemel ja koh- [e vähese arvu tõttu ei \däy tuleb korraldada siin Rootsis ka kodu- Me ei või oma käsi lid peame edasi töö- I kus on eesti lapsi ja ii üksainus! Siis on msimine kindlusta- IM saabub otsustav ilekus ei ole ju enam il ' r il on hakatud kõne-ima umbkeelsete hu-jti kultuuri ja ülds© (üürilise isetegevuse kaasatõmbamisest, meil midagi umb- |undjate vastu! Kõik näit. laulukoorides-itruppidesse ja pai-legi aladele, mis kel-lia sobib. Me oleme leid aitama nende Isti keele õppimisel V Ka oleme nõus va" kaasa aitama neile Isuste korraldamisel, pte huvitundjate pä-siiski Ioob,uda'oma >eile õpetamisest ja |g intensiivsest kasu- LI, kus selleks on va-ilus. Välis-Eestis on leeldüseks kakskeel" i. Ärgem unustagem lült eesti keele abil ireneb eesti kultuur ^äga mitmesugustel |elne kirjandus, aja° ilju muud). ts olgem teadlikud |i ei ole eesti keelt, ^nam eestlust, veel itlust. Välis-Eesti ja jtlus j peab püsima kui meie kodumaa Ivõõrast vägivallast, vaj)anemist vajab jrahvuslikult kindlat cult tugevat välis-kui kunagi varem jo kestel. fees virvendab üks- •iEesti ja Välis-Eesti |e eestlus. tMAN- RAJAMAA i k a Hääle^^ iseerimine l i g u s kokkulepped viie lada võimekamaks cs„lAmeerika Häälte ülekahdejaamu. takse saateid seni- 60-le, eriti silman Jele alistatud eri-iMitmbkülgne mo- [mis käigus, on sel- )00-i^iljoni dollari imi osa. USA valitul saada ülekande-li, mis oleks eriti kv Afganistani ja [ehtlisrael lükkas iätkanud survet I president Reagan ?elles asjas kirja iMer S. Peresile. lingkonnad karda-jaama loomine lis" istada vahekorda le väljarändamise bdistüsega, et lis-teerika imperialiso Iga kopstöötama. pandus on äärmi-rras ja abi otsitak" [n arvata, et USA ikandejaama loo-leiab rahuldami- Forth Ave.r Önt. MAKlHlS 1)466^1951 )) 466-1502 O^USES; Hilled!. iiguv II. 1.30-5:00 p l . „Meie Ek"- , JANUARY17, 3 Toronto Lumerüü kattis -üRO-.pargI Genfis võite dollarisele Paar päeva oli Genf taas kogu maailma tähelepanu tuiipunktiSo Sajad kaamerad olid sihitud USA ja N. Liidu esindajatele, kes siberi külmast hõlmatud Shveitsi konverentsidelinnas soojendasid kahe suurriigi suhteid. Ligi tuhat ajakirjanikku ootas igat sõna välisministrite suust, mis võikileevandada Suure Sõja ^0^^ Selle maailma saatust suunava kohtumise taustal kõneleme lin-iniast endast, mis aastakümneid olnud paljude rahvusvaheliste üritus»^ te asukohaks. Arno Aarma jättis asja m^ha lumerüü saanud Genfi ja jutustab sellest kuulsat keskusest. Kui teie/teie olete 31. vastate järgmistele nõuetele il 1 voi vanem üksikud lumehelbed hüplevad õhus ja maale olek? nagu laotatud hõre-õrn valge linik . . Tihe liiklus, kus pea iga viies ai|to kandis katusel suuski, uiib meid lennuväljalt linna. Hotell „De la Paix" rpdult, otse jär-vekaldali avaneb ilus vaade järvele ja üle järve vanalinnale, mille taga lumine mäestikuahel. Isegi igilumine Morit-Blanc' üle Prantsuse piiri, on selge ilmaga nähtav. Maiesteetlikult ujuvad Valged luigepaayid siidisel järvepinnal, jättes enda järele virvendava kiil vee, nagu avaks keegi tõm- . belukku. Kaugemal, ^üle järvesoppi ületava sjlla juures arvutu hulk parte vees ja^ kajakaid õhus, teevad lärmi. Keegi nähtavasti toidab neid sõbralikke linde käeulatuses. Jalutame üle iMont-Blanc'i silla mille all on maailma ainulaadsem, 4 korruseline, veealune aütopark,mahutavusega kuni 1500 autot. Teine Genfi linna omapära on purskkaev (fountain] keset järvesoppi, mis puhub veesamba, 500 liitrit sekundis kuni meetri kõrgusele. Nüüd küll talvekuudeks suletud. Siis esimene käik juba kaugelt silmatorkavasse St. Peter's katedräli. Genf on väga vana linn, asutatud juba Julius Caesar'i ajaf, 50 B.C. Sellest tingituna omab ka St. Petefs mitmes ehitusstiilis juurdeehitusi. Alllinnas köidab tähelepanu mõnigi ajalooline ehitus nagu: Linnamuuseum jä vanade sõjariistade arsenal, Raekoda, kuhu oli lubatud härrasrahval ratsahobusega sisse sõita, Ooperimaja (Grand Theatre), Konservätoo-reum ja sibulakuplitega Vene Ortho-dox kirik. Hulgalisel^t|muuseume ja kunstigalleriisid. Astume sisse Petit Palais'efkus oli just Renoir ja Picasso huviküllane talvenäitus; KONVERENTSIDE LINJj^ Shveitsi on demokraatia sünnimaa ja häll. Vastu linnamüüri -on selle tänuväärseks tähistamiseks püstitatud lihtne aga suursugune Reforma-tion Wall ja park. Olles isegi kohaliku rahva meeldivaks jalutusko-haks, siin on jäädvustatud^lS. ja 16. sajandi reformaatorite, nagu Farel, Calvin, Beze ja Knox, siis veel Oliver Cromvell j.t. koloöaalsed kujud ja sisse graveeritud nende poolt väljendatud demokraatia põhireeglid. Juba 1864 pandi a]|i-linnas Alabama Häiris 16 riigi allkirjadega alus Rahvusvahelisele Punasele Ristile ja 1872 lahendati riid Suurbritannia ja USA vahel Briti laevastiku sekkumise üle USA kodusõjas. ;Ei siis ole ime, et kosmopolitan Genfist arenes rahukonverentside asukoht hilisemaski ajaloos. Peale I maailmasõda asutati ja ehitati hoone Rahvasteliidule. Kui see olude sunnil jooksis karidele, võttis selle peale 1! maailmasõda üle Ühetidatud Rahvaste Organisatsioon. Vana ehitus on väga imposantne ja dekoratiivne, uus hilisem juurdeehitus aga väga amet lik ja sisustuselt kuivalt-külm. ÜRO maja taga pargis on USA president Wilsoni poolt annetatud gloobuse-kujuline skulptuur inimelu sümboolseist tegevusaladest — ,,Manšhip''. Et ikka üle trumbata, püstitas N. Vene peale II maailmasõda samasse lähedusse läikivast roostevaba terasest abstraktse struktuuri,.ilmselt sihiga süniboliseerida lendu atmosfääri („iV|oonship"?]. Peale imposantse ÜRO ehitus-kompleksi on samasse ümbrusesse püstitatud ka veel Rahvusvaheline Punane Rist, vast selles grupis kõige vanem ehitus. Siis veel moodne International ConferenceCentre ja Int. telecommunications Union (ITU). Edasi mesipuu sarnane Int. Lab.our Organization (ILO),nõtkuvatel tugedele ehitatud World Health Organization (WHO), sümboolse monumendiga ehituse esisel HighCommission for Refugees (HCGJ ja Worid Meteo-rölogical Organization (WMO) jt. Shveits on ametlikult kolmekeelne maa (saksa, prantsuse ja itaalia). Umbes 10% rahvusest räägib ka veel originaalset keelt: romansh — päritud vanast Rooma ajast. Ingliskeele valdajaid leidub kõikjal. Ideaalne on riigikaitse S.O. sõjaväeteenistus: 17 nädalat tundteenistust kõigil meessoost 20 a. vanustel. Siis iga-aastane, järk.-järgult vähenev kordusõppus kus direktor voi „büs-boy" on ühevõrdselt kõhuli kaitsekraavis. Kuni 55 eluaastani (ohvitseridel 50) on, igalühel vormiriie kodus kapis ja laskemoon kodus! Ainulaadne usaldus ja valmisolek kodumaa kaitseks. Kui küsid: „Milleks selline valmisolek, kuna teil ju pole sõda olnudki?" on vastus:,,Just seepärast pole sõda olnudki!" Rahaüksuseks on Shveitsi frank, saate 31. märtsil 1985 keskvalitsuselt igakuüli Guaranteed Income Supplemenfi Olete omanud linna elamurajoonis kinnisvara vähemalt viimase viie aasta jooksul arvates 31. märtsist 1985 ja ® elate kinnisvaras, millelt omavalitsuse maksud on sisse nõutud, siis teie olete õigustatud saama 1985, a, eakamatele koduomanikele. inna maksukrediiti, mis antakse! Kui teie kvalifitseerute, kuid pole selleks veel sooviavalduslehte saanud, vöi soovite lisa-informatsiooni, helistage City Cl erk's Departmenti telefonil 947-7036. Ka siis kui saite nimetatud krediidi 1984. aastal, peate uue sooviavalduse sisse andma 1985. aastaks. 1 . . . Pidage meeies, maksukredeSdi a^aidios® peats sisse aindma enim® 31. mäetsi 1985. Röy V. Hendefson CityGlerk naisi: mm aa ..MEIE ELU" asutas Eeštt ühiskond ja seisab eesti üliiskbnnateenistu-hetkel umbes 2 fr. = 1 Gan. S. Shveit-sis ei ole miski asi odav, isegi mitte kellad! Aga mida ostad on kõrge-kvaliteethe kaup. Momer i i l inflatsioon on rahuldavalt madal, tööpuudus siiski 10% piirides. Siia kui neutraalsele pinnale tulevad kokku kõik maailma juurused, kas siis vaielda kütteõli v( atide hinna üle, nagu-seda tegid OPECi õli-kuningad hiljuti, või siis kohtuvad Maailma Kaks Suurt,.USA ja USSR, et üksteisele jälle pisut naeratada — ise aatompommi päästikul istudes! SIIS TULI L U M I . . . Mpud olid kõikjal rohelised ja lilled õitsesid kui sõitsime mööda Genfi järve kallast (siin eelistatakse seda kutsuda Lake Leraan] põhjapoole kuni Lausanne. Ümbruses on väga palju viinamarjakasvatusi hoolsalt haritud mäekülgedel. Linnaga tutvumine, meeldiv söögiaeg ja sHs veel edasi mööda järvekallast kuni Vevey/M6ntreux,mis on oma põhjatuulte eest varjatud mäekallakutega Lake Geneva ümbruse lilleaed. Siia ulatuvad ka Rhone jõe ja selle ümbruse, viinamarjaväljaküd. Väga kaunis loodus ja soodne kliima on meelitanud siia nii mõnegi filmisuuruse ja kirjaniku puhkuseks. ; Ja mis veel meeldivam, et siit saime kätte niägiraudtee,mis viis meid üles- Läänemerel toimuva Balti Vabadus- ja Rahureisl korraldajad tutws-tavad oma üritust ka karikatuu^ridega. Balti vabadus-- ja ahureis Läänemerel Kaasa sõidavad ka ajakirjanduse, televisiooni ja raadio esindajad, kaasaarvatud Radio Free Europe esinda-jad^ kes kavatsevad edasi anda saa-juba mõnda aega on käinud ettevalmistused Balti Vabadus- ja Ra-hureišiks, mis toimub 25.—31. juulini. Eeltööd on jõudnud nii kaugele, et reisikava on kindlaks määra- teid otse laevalt. Euroopa riikide va-tud ja hakatakse vastu võtma re- litsuste esindajad. Balti organisat-gistreerimisi. Aktsiooni sihiks on siöonide esindajad ja teised külalise Glion/Gaux--'Rochers de Naye ™ailma tähelepanu juhtide ini- sed. Reisi ajal toimuvad loengud, näi-süusamägedesse (alt* 1100 m), miili- f^öiguste, enesemääramisõiguste tused ja esinemised. Korraldajad loo-sed ei ole küll võrreldavad Zermatfi demokraatia mahasurumisele davad, et see ainulaadne ettevõte või Matterhorniga (4400 m], aga lumi Nõukogude Liidu poolt okupeera-oli siingi heleda päiksepaistega oiva- Balti riikides, liselt valge, sõidurajad täis suusatajaid, meeldivalt kirevais suusadres- ^^is algab Taanis, kus kolmepäe-sides, põsed roosad ja silmad keva- tegevuse kõrgpunktiks on Ko-diselt erksad... penhaageni Tribunal,mille korralda- TagasiGenfis/NogaHiltqn Casino i^^^ Balti Maailmanõukogu. Selle all teatris jooksvat IerryHermann'i/ P^^kohtunikuks on Ühendriikide revüüd „Hello. Dolly". suursaadik Max Karapelman. Tribu- Ja siis sai Genf kätte oma„talve-mantli" I Sadas laia paksu lund,mida siin ei juhtu mitte väga tihti. Taga-silend Montreali oli õnnemäng, kahe suure lumetormi vahel: üks,mis olla alganud Montrealis ja teine mille eest toob tähelepanu ülemaailmselt Balti küsimusele ja samaaegselt aiinab moraalset toetust Balti riikides tegutsevatele põrandaaluste gruppidele. Helsingisse jõudes toimuvad mitmesugused aktsioonid, mille järele laev sõidab 28. juulil tagasi Stok-holmi. Seal toimuvad demonstratsioonid, akadeemikute laudkonna-naH sihiks on kohtuliku menetluse vestlus Balti küsimuses ja rahvus-körras arutada N. Liidu ebaseaduslikku Balti riikide okupeerimist. Lahkudes Kopenhaagenist, sõide-kultuurilrsed esinemised kuulsas Skanseni vabaõhumuuseumis. Aktsioon lõpeb sellega Stokholmis 31. juulil. Kuigi reisi peamine siht on maail- Rativastepalee Genfis ehitati purast Esimest maailmasõda Rahvaste- Organisatsiooni poiolt. takse rongiga Stokholmi^ kus laev sõidab välja 25. juulil umbes 400 pääsesime Genfist. Aga õnne peab reisijaga. Kavas on sõita kaks päeva ma tähelepanu juhtide Balti riikide LäänemereL Balti riikide piiride lä- olukorrale, loodavad korraldajad, et ARNO AARMA pistel, jõudes 27. juulil Helsingisse. aktsiooB loob suuremat koostöövai- Kopenhaageni Tribunal Suvel, 22. - 24. juulini, toimub Kopenhaageni Tribunal Avalik kohtulikus korras arutlus,mille peakoh-tuniküs on lubanud tulla USA suursaadik Max Kampelman. Selle sihiks on maailma tähelepanu juhtide Balti küsimusele. Protsess annab võimaluse dokumenteerida Balti riikide ebaseaduslikku okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ja pidevat inimõiguste rikkumist Balti riikides. Samuti soovivad korraldajad selle protsessi kaudu, arendada uusi võimalusi Balti riikidele vabaduse taotlemisel. Tribunal toimub Kopenhaagenis, SAS/Skandinaavia hotellis. Ametlikuks nimetuseks on „Baltic Tribunal Against the Soviet Union". Esimesel päeval toimub memorandumite ja avalduste esitamine ja süüdistuste esitamine. Järgmisel päeval toimub tunnisiajate küsitlemine ja lõplike avalduste esitamine. Kolmandal päeval teeb kohus oma otsuse, mille järele toimub kohe pressikonverents. Max Kampelmani kõrval on kohtunikeks rahvusvaheliselt tuntud poliitikud ja akadeemikud. mu vabade baltlaste vahel. Nii Stokholmis kui ka Helsingis toimuvad pressikonverentsid, ja demonstrat-sioonid. kus nõutakse muu hulgas N. Liidu sõjajõudude ja aatomrelvade kõrvaldamist Balti riikidest. Vestlus-gruppid võtavad arutusele tulevikuvõimalusi koostööks vabade baltlaste vahel Balti riikide vabaduse taotlemisel. Lektoriteks on lubanud olla ka kirjanik Andres Küng, ärahüppanud KGB ohvitser Imants Lesinskis ja endise leedu kommunistliku partei juhi kasupoeg dr. Aleksandras Stro-mas. Üritusel on ka Käbi Laretei kontsert ja spordivõistlusi baltlaste ja Taani, Soome ja Rootsi spordiklubide vahel. Kuigi reis on korraldatud Balti Noorte Kongressi ja teiste Balti noorte gruppide poolt, on kõik huvilised teretulnud, vaatamata vanusele. Rei- * si hinnaks on 30 a. ja alla vanustele 11300.- (US), teistele on $350—-$400.- (US). Lähemat informatsiooni saab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas büroost, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, tel. 465-2210. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-17-03
