1985-01-17-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
17 „Meie Elu** nr. 3 (1820) 1985
ajor Erich Kõivi 0IIBII8Ullllllltl|||||i|||||||U8|||ii|||||t8tllltlllQII|ltDllDlieilBIISItlll0nQnillllll1tll)BIIDIIBII6IIQIlBltll
arsti SÜÜ?
ERIC PAHAPILL
Sündinud 9. apr. 1961 a. Lõpeta-
Eod Richview Collegiate InstituteM
Torontos. Jätkas õpinguid Toronto
Ülikoolis, lõpetades 1984 a. kevadel
B.A.Sc. kraadiga IndustrialEn-gineeringu
alal. Õpib edasi Toron
Akadeemiliselt kuulub Korp! Fra
ternitas Esticasse.
»lliliiiltllilllllllitlllll|lllililililiSllllilillilililllllltU
PLUMBIiyCl, HEATING
and REPAIRS
gaasi-ja
voodrid (chimney linings).
e puhastamine ® E@ste
Tel. (416) ?75-1280
aiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiniiiiiiii^^^
• LEIU TERTS
Ragistered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
Major K . S . D i p l . E . Kõiv suri 29.
detsembril 1984 a. Montrealis pika
haiguse tagajärjel. Ta sündis 21<,mail
IQOOoa. Võrumaal.
Võttis osa õppur-sõdurina Vabadussõjast,
selle algusest peale kuni
lõpuni. Teenis algul Tartu kaitsepa-taljonis
ja pärast, kui Tartu- ja Tallinna
kaitsepataljonid liideti, 8-das
lalaväepolgus. i
Lõpetanud E.V. Sõjakooli- ja Kõrgema^
Sõjakooli Tallinnas. Lõpetanud
Kõrgema Inseneriväe kooli
Prantsusmaal, dmades Sv. inseneri
kutse. Paguluses lõpetanud mitmed
eriala kursused Uppsala ülikooli juures
Rootsis ja Montreali ülikooli
juures Kanadas.^
Teenis ohvitsisrina Pioneerpatal-jonis
ja oli pikemat aega Sv. Ühendatud
Õppeasutiktes alaliseks lektoriks
inseneriväe eriala ainete alal. Oli
viimati I Pärnu jKaitseväeringkonna
ülemaks.
Rootsis töötas Uppsala ülikooli
haigla laboi;ätooriu'mis uurimisala
assistendina. Kanadas töötas algul
Montreali Hotel Dieu haigla uurimis
osakonnas teadusliku uurijana; sel-lejärele
oli Montreali Kliinilise Uurimise
Instituudi!^, algul osakonna
juhatajana ja pärast Instituudi admi-nistratiiv
direktori abi. Instituut hindas
E.Kõiv'i teeneid sellega, et nimetas
ühe laboratooriumi tema nimeliseks
ja pa^ni vastava plaadi seinale!
Kadunu oli väga produktiivne ja
suure töövõimega inimene.Tema on
avaldanud trükis iseseisvalt ja koos:
teistega paljuerialalisikirjutisi ja uurimusi.
Rootsis konstrueeris päber-
, elektroforeesi apSaraadi ja fotomeet-.
ri, mis gn leidnud laialdase tunnustu-
'se. •
Ta kuulus pikki aastaid Montreali
vanemate filatelistide perre ja võttis
Montreali Jaani koguduse filatelistide
koondise tööst j^ tegevusest juhtivalt
osa. Aastaid tagasi Monreali
Jaani .koguduse ruumides korraldatud
ja\ hästi õnnestunud Balti riiki-de
riiarkidb näituse Ijcorraldamine lasus
suurimas osas tema õlgadel.
Oli Montreli Jaani koguduse nõukogu-
ja Kanada Ejesti Võitlejate
ühingute Liidu esimeheks ning
Montreali Eesti Võitlejate ühingu
auliige..
• Teda tunti ausa, otsekohese, energilise
ja täpse inimesena ja sellega Müstiline väikelas surm
võitis üldise suure lugupidamise. Oli ronto Lastehaiglas jäi selgitamata
\ helde käeline ann'^taja oma kirikule pärat rohkem kui 3 aastat kestnud
\ ja teistele Eesti organisatsioonidele, uurimist, mis riigile läks maksma
Akadeemiliselt kuulus Korp. üle 8 miljoni dollari. Kohtul ega
WÄINLA vilistlaste perre. politseil ei läinud korda mõrvarit
Kallis Erich, Sinu maine teekond avastada ega kohtulikule vastutu-on
nüüd lõppenud. Soovin Sulle ra- §ele võtta,
huliku puhkamist. Oled teinud head ,
Politseilik laste surevuse selgitamine
Toronto Lastehaiglas algas 28.
märtsil 1981, kui seal ootamatult suri.
ainult läbivaatamiseks haiglasse viidud
J.ustin Cook. Arstid ja personal
olid juba alarmeeritüd suure väikelaste
surevuse tõttu selles haiglas. 3
päeva hiljem politsei arreteeris haiglaõe
Susan Nelles'i, kuna tema oli
haiglas valvekorral Justin Cook'i ja
paljude teiste väikelaste müstilise
surma ajal. Laboratoorselt oli tehtud
kindlaks, et väikelaste surma põhjuseks
oli üle normi suur digoxinian-nus,
mis lapsed niürgitas. Valvekor-raõdedel
ja teistel personaliliikmetel
oli ligipääs arstimite kapile, kus hoiti
ka digoxini, nii ei läinud korda
kindlaks teha, kes lapsi mürgitas. Susan
Nelles mõisteti õigeks.
Kohtunik Samuel Grange, kes
teostas lõpliku uurimuse laste surevuse
kohta Toronto Lastehaiglas,
märgib oma kokkuvõttes, et politsei
teotses õieti, arreteerides õe Susan
Nelles'i. Temal olid selleks küllaldased
andmed, kuid hiljem, kohtulikul
uurimusel kõik need andmed osutusid
kaudseteks, mitte süüditoestava-teks
tunnistusteks.
Susan Nelles'il on õigus saada hüvitust
kohtus- kulutatud juriidilise
kaitse kasutamise eest, mille suurus
tuleb lahendamisele kokkuleppe
korras.
Ontario, kohtuminister Roy Mc-
Murtry, kellele kohtunik Samuel
Grange esitas oma rapordi, on avaldanud
arvamist, et Susan Nelles on
õigustatud saama hüvitust tema arreteerimise
ja kohtuliku menetlusega
Eelmises artiklis rääki§ime Pange ennast nüüd arsti olukorda. 1
moodsa arstiteaduse puudujääki- Ütleme, et te olete noor arst, täis i
dest ja mulle jäi südamesse kufl idealismi ja siirast tahet inimsugu §
kahtlus, et lõpuotsas võis lugeja aidata. Ta ei taha kedagi droogidega 1
arstide peale päris korralikult kur- mürgitada, vaid tahate inimesi õpeta- |
jaks saada. Vaatame, mis olevused da, kuidas loomulikke teid pidi ter- 1
need arstid siis õieti on. On nad.siis vise juurde jõuda. Mida te selle hoia- 1
tõesti vaatamata oma haridusele kuga saavutate? Arstide ühing tuleb |
nii isekad, et ei hooli, mida nad teile krae vahelei seadus tuleb teile 1
Priisõitjad
teevad? krae Vahele, patsiendid pööravad teile
selja, pikk õppeae° on te rahakoti
tühjaks teinud ja see jääb tühjaks.
Kelle või mille eest te siis nüüd võitlete
ja kui kauaks seda idealismi
jätkub?
Ja nii olemegi jõudnud probleemi
teise osa juurde. Majanduslik heaolu
on teinud inimesest tervishoidlikus
mõttes iseenda suurima vaenlase.
arvan, e1 nad ei ole ühte ega
teist. Ma usun, et nad teevad oma
tööd vägagi kohusetruult ja ennastsalgavalt.
Kui nende hulka on ka sattunud
mõni, k^jle kutseeetika on madal,
siis küsigem, missugusel alal
niisuguseid inimesi ei leiduks. Üksikute
tungalterade järgi ei saa veel
öelda, et viljasaak on kehv. Kuid Toit, mida me suurkaubamajadest
miks siis arst käitub nii nagu ta käi- ostame, on ümbertöötlusprotsessis
tub? Miks ta annab patsiendile droo- muudetud niivõrd väärtusetuks ja
ge, kui ta teab, et droogid ei paranda keemiliste säilitusainete lisamisega
ja et neil on võimalikud kõrvalmo- niivõrd ohtlikuks, et ta on lihtsaU
jud? Selleks on mitu head ja mõjuvat tarvitamiskõlbmatu. Enamus meist
to Ülikoolis taotledes Master of põhjust. Kõigepealt - talpolemida- kannatab alatoitluse all, uskuge või
Business Administration kraadi, gi muud anda. Ülikoolis ei räägitud mitte. Oleme ületoidetud, kuid ala-talle
teelehest ega kummelikompres- toitlustatud. Samal ajal ei ole enamus
sist mitte midagi. nieist füüsiliselt kuigi aktiivsed ega
Kui ta ka on aastates inimene ja anna kehale võimalust liigseid kalo-looduse
ravimeid oma lapsepõlvest reid ära tarvitada. Kui kõiki surma-mäletab
või omal käel uurinud on, ta patte liigitama ja analüüsima haka-peab
siiski nende soovitamisega ette- la, siis mina olen alati pidanud suu-vaatlik
olema. Tema samme valvab rimaks patuks ahnust, kuid olen vii-arstide
ühing, kes talle tegutsemiseks masel ajal hakanud märkama, et lais-loaännäbjakessellejälle
igal ajal ära kus käib sellel tihedalt kannul.
D
õ
s
võtta võib, kui ta ettenähtud normidest
kõrvale kaldub. Minul on lihtne
suud pruukida, minult ei saa keegi
arsti diplomit ära võtta, sest ma pole
iial seda omandanud. Katsugu üks
arst samasugust juttu ajada.
Teiseks võib arst kergesti kohtu
alla sattuda, kui ta kasutab ebakonventsionaalseid
ravivahendeid. -Ta
võib kohtu alla sattuda igal juhul,
sest tänapäeval on kohtusse kaebamine
ja fantastiliste summade nõudmine
väga moes, kui ta on tegutsenud
ettenähtud reeglite kohaselt, siis
ei hakka seaduse bammas talle nii
kergesti peale.
Kolmandaks tahab arst nagu iga
. teine inimene oma tÖÖ eest tasu saada.
Droogidele võib olla alternatiive,
kuid need võivad olla kulukad. Patsiendil
pole raha ja riiklik kindlustus
neid ei kata.
Neljandaks — ja see on kõige iiiõ-juvam
ning ühtlasi kõige kurvem
põhjus — meie ise oleme koleiagarad
oma arstih neid drooge nõudma.
->Meie hindame kõige kõrgemaltseda
arsti, kelle käest me hästi kanged rohud
minimaalse nuiamisega kätte
saame ja kes nende kõrvalmõjudest
võimalikult vähe räägib.
Eesti vanasõna ütleb, et laiskus on
kuradi peapadi ja seda ta ka toepoolest
on. Meie oleme ebaterved sellepärast,
et terve olemine nõuab teatavat
meiepoolset panust, kuid meie ei
ole valmis seda andma, meie tahame
tervist kingituseks saada. Meie ei
viitsi otsida suurkaubamaja toidule
alternatiive, meie ei viitsi end füüsiliselt
vormis hoida, meie ei viitsi
suitsetamist maha jätta (mugavam on
öelda; ma ei saa). Ja kui need eluvii-.
sid meid haigeks on teinud, siis ei
viitsi me terveks saada, vaid mugavam
on uskuda imerohtudesse. Ja
neid imerohte jätkub.
(Järgmine kord —, .Droogid, teadus
ja seadus") ^
EERIK PURJE
a
5
Nagu jutustab lugupeetud
spordiveteran Arno Niitme oma
mälestusteraamatus, oli Tartu
koolipoistel mõnikord kombeks
teha priisõitu voorimehe troska
taguniisel assil. Seda sai teha
loomulikult ainult nii kaua kui
voorimees nähvas piitsaga üle
õla.
Minu kooli poisid armastasid
teha ka priisõitu kresla kannus-tel
kui peremees seda ei märganud.
Mõni julgem tegi priisõitu
bussi tagumisel redelil, mida
mööda kanti pakke bussi katusele.
Kui buss võttis juba kiiremad
tuurid peale, lasi redelist
lahti ja mõni poiss maandus ninali
maantee poris. Hiljem seletas,
et bussijuht lasknud elektrivoolu
redelisse, et muidusõitjast
lahti saada. Uskujaid sellele jutule
ju leidus, sest kuulajad olid
poisijunnid ja Eesti oli kahekümnendate
aastate keskel veel tehniliselt
arengumaa.
Tänapäeva leidub teistmoodi
priisõitjaid. On mehi, kes.pärast
üheksandat õllekannu — see on
vnes liiter — ajavad rinna ette
hagu saunaahju ja kuulutavad
tõemeeles;
,,Eestlane ma olen ja eestlaseks
ma jään!"
Ja hiljem räägib oma vägitegudest
Omakaitses umbes selles
stiilis, nagii seda rääkis õnnis
Juhan labidaserva kompanii õllelauas;
„Meil seisis rünnak ees. Rügemendiülem
ütles, et ründame
vaenlast vasakult tiivalt.Ma ajasin
vastu, et läheme paremalt
tiivalt. Najah, läksime siis peale,
aga saime venelase käest sugu-pärast
sugeda. Pärast seda kui
mõne omaarust kange eestlase
käest küsida, mis keeli ta lapsed
räägivad, siis kolme kohalikku,
välja arvatud arnias emakeel. Ja
kui koguda raha kas eesti organisatsioonide,
poliitvangide või
eesti kiriku heaks, on rahakott
kas tühi või rauad kinni keevitatud.
Mis sellest, et kange mees
vajab ehk ise mõnikord ühiskonna
tuge. Loomulikult ei saa
taoliselt jommilt nõuda, et ta
teaks, mis põhjustel istuvad eesti
poliitvangid.
Päris kuradiks läheb asi, kui
küsida selliselt kaheestlaselt all-kjrja
märgukirjale poliitvangide
vabastamiseks. Sai puhul on neil
peaaegu standardvastus;
,,Kui venelane mu nime sellelt
lehelt loeb, siis tuleb ta siia ja
tapab mind ära . . . "
; Ehkki asjaosaline oli mõnikord
ainult külakuhjas Pinuta-guse
külas. Seega kõrgem poliitikamees,
keda venelane tahab
iga hinna eest likvideerida . . .
Eesti raamatuid ja ajalehti
need jommid mõnikord loevad,
aga üleõla. On ju nende arust
lolle, kes loevad ja ostavad. Üht
raamatut ja ajalehte võivad lugeda
tuhanded sajandite vältel,
ilma et pookstavid kuluks. Selge
sott!
Mõni asja- ja rahamees on ise
kolm päeva surmaga võlgu, aga
ähvardab kalli kaasmaalase oma
raske rahakotiga surnuks lüüa.
Aga sellest kaukast ei tule midagi
ühiskonnale. Ja ühel päeval on
jäädav minek ning kui sugulasi
pole, pärib vene riik koonerdatud
varanduse.
Võibolla on see kõik sellepä-
' rast, et eestlane ei salli eestlast.
S
S
S
s
w
§
S
I
Q
s
s
§
5
5
H
5
n
n
n
õ
n
ü
n
n
H
m
S
% »
S
S
i i
9
S
3
n
B
n
5
S
g
i
S
5
S
lakkusime oma punkrites haavu. Seda kinnitas ka Tammsaare
tuli rügemendiülem minu juurde, oma „Tõde ja õiguse" teises
Puhka rahus.
ERNST TIIVEL
i><m><)«»()«»<>m>(MB»()«»()«a>(>«i»()<ii»(Kzxi><>ai><»«n><KOT
EI •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts -1918.
19. ja 20. jaanuaril
dr. R. Pahapill
26. ja 27. jaanuari
dr. A. Rebane .
• 0 0 0 « 0 • 921-7777
461-6383
m
D
..MEIE ELU" . f
lugejad, ärge unustage oma |
sõpradele soovitamast 1
..MEIE ELU" 1
o
CIKMIDO«]Z><>4Xl>OaE>O«»0«B><Km><K^a>O«£»<>4D»0<SmKDQ»oa =
a
' """ '• _" ' . ' .' ' ^ ^' 2
•
"Loeng Indiast f
Tartu Instituudi uue aasta ava- i
loengu peab magister Liina Liivamä- |
gi, kes oskab oma tööd nii seada, et 1
aegajalt saab vabaks York Ülikooli |
bioloogia lektori tööst. Sellist vaba =
aega ta siis kasutab ka reisimiseks, i
Liina Liivamägi on varemgi Tartu §
Instituudis näidanud valguspilte ja ^ |
rääkinud oma tähelepanekuist, nagu ; |
Hiina (1983) ja Himaalaja (1982). See- |
kord ta'räägib oma pikemast reisist |
Indias. Loeng on teisipäeva õhtul |
kell 19.30, 22. jaanuaril.
patsutas õlale ja ütles: „Juhan,
sul oli õigus. Oleksime pidanud
paremalt tiivah minema . . . "
Olgu omavahel tähendatud, et
kange Juhan oli aukraadilt reamees.
Hiljem jagati rünnakust osavõtnutele
rahasid ja riste rinda.
Kange. Juhan sai Saksa Risti Kullas.
Ta põhjendas seda sellega, et
ta vasak rind oli riste ja rahasid
täis, ega polnud enam ruumi.
Saksa Risti Kullas kanti teatavasti
paremal rinnal.
Aga meil pidi olema juttu prii-sõitjatest.
Olgu ligi lisatud, et kui
osas, kus vana Maurüs ütles Indrekule;
,,Ükski ei armasta eestlast,
eestlane isegi ei armasta. Venelane
armastab venelast, sakslane
sakslast, lätlanegi armastab pisut
lätlast, aga eestlane eestlast
ei armasta, ta armastab venelast
ja sakslast — niisugune on eestlane."
Võibolla on sellega seletatav, et
eestlased ei anneta eesti organisatsioonidele.
Võibolla oleks asja
huvides, kui anda organisatsioonidele
nimed vene ja saksa keeles.
E
% g
«
š
5
s
a
i
3
9
O
B
s
s
2
in
c:
CD
3
m
•jn
ü
n
cn
n
ü
5
õ
3
H
ü
ilDIIOIIDIiD:!IIIQIIBIIOIIGIISIIQIIQIiaiiail8IIOIIBIIOIiailBIIBIiaiiailDIIDIiailOIIOIiaiiail8liaillirBIIIIIBIIBIIBIIBIia
llilllllllilllllillilliJlllilllK3llllllllillliiliillHlllllilUnilllltll(l
KUHU MINNA?
® Esmasp., 7.r-31. jaan. kunstinäitus
EtobicokeM Civic Centrels.
® Neljap., 17. jaan. pensionäride
naiskoor ja tervisvõimlejate Pärastlõuna
Kohv Eesti Majas algu-sega
kl. 2 p. 1
® Pühap., 20. jaan. EELK Peetri ko=
gudüse naisringi moenäitiss algiii°
sega k l 12.30 p.
% Teisip., 22. jaan. mag. Liina Liivamäe
loeng Indiast Tartu Colle-ge'is
algusega kl. 7.30 õ.
# Laup., 26. jaan. Võitlejate Ühingu
aastapäeva pidu Eesti Majas
algusega kl. 7 õ.
® Pühapl, 27. ja^n. Lembit Aves-soni
„Missa Sancta Trinitatis" Va-na-
Andrese kirikus algusega kl. 5 õ.
® Pühap., 27. jaan. Asta Kaupsi
lauluõhtu Baptisti kirikus algusega
kl. 6 õ.
® Pühap., 27. jaan. „Talihari '85"
Eesti Majas algusega kl^S p.
d Laup., 2. veebr, saarlaste küün'
lapäeva pidu Eesti Majas algusega
kl. 6 õ.
® Pühap., 3. veebr. niuusSkaõhtu
Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ.
Nllllllllllilllllitillllilllllll|||||IHII|li|ii|ltllK^
Ristsõna kahes keeles
„Meie Elu" 13. dets. 1984 tõi Mehis
Kivilo kirja, milles asjähkult käsitati
rahvuslusele väga tähtsat probleemi
— eestluse hoidmiseks on vaja
uusi ideid ja vahendeid.
Ajakiri „Varrak" käsitas neid
küsimusi möödunud aastakümne
ooksul ja mitmetest ettepanekutest
tahaksin siinjuures esitada paar originaalsemat
ja lootustäratavamat.
1. Üks vanemaid eesti pedagooge
esitas idee — aidata eesti noori omavaheliselt
tegutsema helilintide vahetamise
kaudu — kõnelema, andma
oma loomingut sõnas ja heHs, diskuteerima,
deklameerima, laulma —
kõik eesti keeles.
Toimetusele saadetud helüindi
näide oli vaimustav — seal i)Ji skau-.
di-gaidi jutte, üks ingliskeelne muusikapala,
mõned vanad-tuttavad eesti
laulud, pisikatkeid luuletustest,
Kapvillemi ja Andres Rau.dsepalau-le,
deklamatsioone, palju kahekõne-mswom
(Äratrükk ajakirjast „Varrak"
Te
G
S
L I S E K
T I KEE
E
L
L 0.0 D R E Ä Ds P U
E L E S T
DE
S T R E Ä D:
sid ja Eesti hümn. Enamus lindis-seoseolevate
kulutuste katteks, kuld tudasjuoli tehtud noorte pooh, andes
enne seda ta peab võtma tagasi oma neile võimalusi ja kogemusi enese-i
s i k l i k u , nõudmise polftše! vastu
1854,00 suuruses. ; .
Kohtuministri arvates laste surma
põhjuste uurimine ei ole veel lõppenud.
Kui ilmnevad uued asjaolud ja
tõendid, siis küsimus võetakse uuesti
arutamisele. Politseil on kavas mää-väljenduseks,
kriitikaks ja eesti keele
. diktsiooni harjutamiseks. Seesugune
vastamisi helilintide .vahetamise
operatsioon oleks käepärane vahend
eestluse hoidmiseks.mida Mehis Kivilo
soovitab. Kui seesugune mõte
hoogu saab, siis.poleks selle tähtsus
kohtulikule vastutusele.
KONDOMIINIUM KORTERIMAJA
Omandage korter uues eesti mugavas, kvaliteedllises ja kättesaadavas
körterimajas. Hinnad $90,200-96,800. Suurused:
1020-1075 rj. Huvi korterite vastu on suur muumaalaste poolt.
Et korterimaja |ääks ainult eestlastele, ärge viivitage, ostke nüüd.
Helistada: Guido E.Laikve, arhitekt, 444-6405 ehk 444-2897.
rata eriline hüvitus sellele, kes aitab sugugi vähem, kui rahvatantsude ja
selgitada rinnalaste mõrvari.et võtta laulukooride rahvuslik tulu.
2. Eestist põgenemisel mina sattusin
Rootsi, millisest keelest mul kõi-gevähematki
aimu ei olnud. Puudulik
saksa- ja inglise keele oskus aitas
veidi rootsi keele saavutamist, kuid
kõige suurem õpetaja oli rootsikeelne
ristsõnamõistatus, koos sõnaraamatuga,
Aasta hiljem oli sõnaraamatut
üsna harva tarvis ja uueks õpetajaks
said rootsikeelsed kriminaalromaanid.
I f
Miks mitte kasutada ka seda va-
" rioorte järeleaitamiseks?
1 o game (hunting)
5 . cake
9. word
10, lovable
12o you
13. (see) Computers
14, infant prodigy
16, create!
18. (see) beanš
19. birch
20. in chains
23. hoUow
24. seaweed
25. nuipber
26. getl
27. leftward
31. hundreth
33, row
34, from East
35, dreams
36, desire!
37, press!
1, (see) snake
2, texture
3, into dream
4« weightless
5 . (see) boxeš
6. green crop
7, own
8, (I) pour
11. of tie
15. help \
17. twig
19, crookedness
20, if
21, (go) äheaä!
22, of wire \
23, roost'
25. year
27. copper
26. mine
29. plough
30. warehouse
32, yesi
Ajakiri „Varrak" tõi aastate jooksul
igas numbris ristsõnamõistatusi
kahes keeles (ingliskeelne küsimus ja
eestikeelne vastus ja ümberpöördult).
Selle ettevõtte kohta saabus
mitmeid kirju noortelt ja vanematelt,
küs tänati ja nõuti jätkamist. Leidus
neidki kaasmaalasi, kes aitasid
konstrueerida seda ..keerulist värk
i " , mis polnud kerge töö. Kas ..Meie
Elu" oleks nõus seesuguse katsega?
22/12/84
H. RIGA
ms
]argmi8es
E E S T I K EELE ST
I N 6 L I S E KEE L DE
L t 0 0 D, R EA ü: p U S T R E Ä 1
t
1. raspel i. • •••
mazr
5, kiirtepärg 2. Inglismaa jogi
9. väitma 3, saadetud
10. ilmne 4, kaunistas
12. toon ° 5, teritatud
13. jogi Aafrikas 6, agar
14. astus sisse 7. saar
16. noor plika 8. Portland, o . . ?
18. noogutus 11. kaubandus
19, lade .15. nSoduuhik
20, hoolitses 17. artikkel (pr)
23, piid 19. kuulas
24. Oklahoma linn 20 0 tähestiku täht
25. samm (pr.) 21. viha
26. muna 22. võltsitud
27. linnukoeraa 23. niplaroa
31. haigur 25. •kroonleht
33. rapiir 27. harjase taoline
34. lasso 28. poeem
35. üheksa 29. neivb nimi
36. lepe 30. näinud
37 0 mrimsi 32 0 naise nimi
Ds
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 17, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850117 |
Description
| Title | 1985-01-17-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
17 „Meie Elu** nr. 3 (1820) 1985
ajor Erich Kõivi 0IIBII8Ullllllltl|||||i|||||||U8|||ii|||||t8tllltlllQII|ltDllDlieilBIISItlll0nQnillllll1tll)BIIDIIBII6IIQIlBltll
arsti SÜÜ?
ERIC PAHAPILL
Sündinud 9. apr. 1961 a. Lõpeta-
Eod Richview Collegiate InstituteM
Torontos. Jätkas õpinguid Toronto
Ülikoolis, lõpetades 1984 a. kevadel
B.A.Sc. kraadiga IndustrialEn-gineeringu
alal. Õpib edasi Toron
Akadeemiliselt kuulub Korp! Fra
ternitas Esticasse.
»lliliiiltllilllllllitlllll|lllililililiSllllilillilililllllltU
PLUMBIiyCl, HEATING
and REPAIRS
gaasi-ja
voodrid (chimney linings).
e puhastamine ® E@ste
Tel. (416) ?75-1280
aiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiniiiiiiii^^^
• LEIU TERTS
Ragistered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
Major K . S . D i p l . E . Kõiv suri 29.
detsembril 1984 a. Montrealis pika
haiguse tagajärjel. Ta sündis 21<,mail
IQOOoa. Võrumaal.
Võttis osa õppur-sõdurina Vabadussõjast,
selle algusest peale kuni
lõpuni. Teenis algul Tartu kaitsepa-taljonis
ja pärast, kui Tartu- ja Tallinna
kaitsepataljonid liideti, 8-das
lalaväepolgus. i
Lõpetanud E.V. Sõjakooli- ja Kõrgema^
Sõjakooli Tallinnas. Lõpetanud
Kõrgema Inseneriväe kooli
Prantsusmaal, dmades Sv. inseneri
kutse. Paguluses lõpetanud mitmed
eriala kursused Uppsala ülikooli juures
Rootsis ja Montreali ülikooli
juures Kanadas.^
Teenis ohvitsisrina Pioneerpatal-jonis
ja oli pikemat aega Sv. Ühendatud
Õppeasutiktes alaliseks lektoriks
inseneriväe eriala ainete alal. Oli
viimati I Pärnu jKaitseväeringkonna
ülemaks.
Rootsis töötas Uppsala ülikooli
haigla laboi;ätooriu'mis uurimisala
assistendina. Kanadas töötas algul
Montreali Hotel Dieu haigla uurimis
osakonnas teadusliku uurijana; sel-lejärele
oli Montreali Kliinilise Uurimise
Instituudi!^, algul osakonna
juhatajana ja pärast Instituudi admi-nistratiiv
direktori abi. Instituut hindas
E.Kõiv'i teeneid sellega, et nimetas
ühe laboratooriumi tema nimeliseks
ja pa^ni vastava plaadi seinale!
Kadunu oli väga produktiivne ja
suure töövõimega inimene.Tema on
avaldanud trükis iseseisvalt ja koos:
teistega paljuerialalisikirjutisi ja uurimusi.
Rootsis konstrueeris päber-
, elektroforeesi apSaraadi ja fotomeet-.
ri, mis gn leidnud laialdase tunnustu-
'se. •
Ta kuulus pikki aastaid Montreali
vanemate filatelistide perre ja võttis
Montreali Jaani koguduse filatelistide
koondise tööst j^ tegevusest juhtivalt
osa. Aastaid tagasi Monreali
Jaani .koguduse ruumides korraldatud
ja\ hästi õnnestunud Balti riiki-de
riiarkidb näituse Ijcorraldamine lasus
suurimas osas tema õlgadel.
Oli Montreli Jaani koguduse nõukogu-
ja Kanada Ejesti Võitlejate
ühingute Liidu esimeheks ning
Montreali Eesti Võitlejate ühingu
auliige..
• Teda tunti ausa, otsekohese, energilise
ja täpse inimesena ja sellega Müstiline väikelas surm
võitis üldise suure lugupidamise. Oli ronto Lastehaiglas jäi selgitamata
\ helde käeline ann'^taja oma kirikule pärat rohkem kui 3 aastat kestnud
\ ja teistele Eesti organisatsioonidele, uurimist, mis riigile läks maksma
Akadeemiliselt kuulus Korp. üle 8 miljoni dollari. Kohtul ega
WÄINLA vilistlaste perre. politseil ei läinud korda mõrvarit
Kallis Erich, Sinu maine teekond avastada ega kohtulikule vastutu-on
nüüd lõppenud. Soovin Sulle ra- §ele võtta,
huliku puhkamist. Oled teinud head ,
Politseilik laste surevuse selgitamine
Toronto Lastehaiglas algas 28.
märtsil 1981, kui seal ootamatult suri.
ainult läbivaatamiseks haiglasse viidud
J.ustin Cook. Arstid ja personal
olid juba alarmeeritüd suure väikelaste
surevuse tõttu selles haiglas. 3
päeva hiljem politsei arreteeris haiglaõe
Susan Nelles'i, kuna tema oli
haiglas valvekorral Justin Cook'i ja
paljude teiste väikelaste müstilise
surma ajal. Laboratoorselt oli tehtud
kindlaks, et väikelaste surma põhjuseks
oli üle normi suur digoxinian-nus,
mis lapsed niürgitas. Valvekor-raõdedel
ja teistel personaliliikmetel
oli ligipääs arstimite kapile, kus hoiti
ka digoxini, nii ei läinud korda
kindlaks teha, kes lapsi mürgitas. Susan
Nelles mõisteti õigeks.
Kohtunik Samuel Grange, kes
teostas lõpliku uurimuse laste surevuse
kohta Toronto Lastehaiglas,
märgib oma kokkuvõttes, et politsei
teotses õieti, arreteerides õe Susan
Nelles'i. Temal olid selleks küllaldased
andmed, kuid hiljem, kohtulikul
uurimusel kõik need andmed osutusid
kaudseteks, mitte süüditoestava-teks
tunnistusteks.
Susan Nelles'il on õigus saada hüvitust
kohtus- kulutatud juriidilise
kaitse kasutamise eest, mille suurus
tuleb lahendamisele kokkuleppe
korras.
Ontario, kohtuminister Roy Mc-
Murtry, kellele kohtunik Samuel
Grange esitas oma rapordi, on avaldanud
arvamist, et Susan Nelles on
õigustatud saama hüvitust tema arreteerimise
ja kohtuliku menetlusega
Eelmises artiklis rääki§ime Pange ennast nüüd arsti olukorda. 1
moodsa arstiteaduse puudujääki- Ütleme, et te olete noor arst, täis i
dest ja mulle jäi südamesse kufl idealismi ja siirast tahet inimsugu §
kahtlus, et lõpuotsas võis lugeja aidata. Ta ei taha kedagi droogidega 1
arstide peale päris korralikult kur- mürgitada, vaid tahate inimesi õpeta- |
jaks saada. Vaatame, mis olevused da, kuidas loomulikke teid pidi ter- 1
need arstid siis õieti on. On nad.siis vise juurde jõuda. Mida te selle hoia- 1
tõesti vaatamata oma haridusele kuga saavutate? Arstide ühing tuleb |
nii isekad, et ei hooli, mida nad teile krae vahelei seadus tuleb teile 1
Priisõitjad
teevad? krae Vahele, patsiendid pööravad teile
selja, pikk õppeae° on te rahakoti
tühjaks teinud ja see jääb tühjaks.
Kelle või mille eest te siis nüüd võitlete
ja kui kauaks seda idealismi
jätkub?
Ja nii olemegi jõudnud probleemi
teise osa juurde. Majanduslik heaolu
on teinud inimesest tervishoidlikus
mõttes iseenda suurima vaenlase.
arvan, e1 nad ei ole ühte ega
teist. Ma usun, et nad teevad oma
tööd vägagi kohusetruult ja ennastsalgavalt.
Kui nende hulka on ka sattunud
mõni, k^jle kutseeetika on madal,
siis küsigem, missugusel alal
niisuguseid inimesi ei leiduks. Üksikute
tungalterade järgi ei saa veel
öelda, et viljasaak on kehv. Kuid Toit, mida me suurkaubamajadest
miks siis arst käitub nii nagu ta käi- ostame, on ümbertöötlusprotsessis
tub? Miks ta annab patsiendile droo- muudetud niivõrd väärtusetuks ja
ge, kui ta teab, et droogid ei paranda keemiliste säilitusainete lisamisega
ja et neil on võimalikud kõrvalmo- niivõrd ohtlikuks, et ta on lihtsaU
jud? Selleks on mitu head ja mõjuvat tarvitamiskõlbmatu. Enamus meist
to Ülikoolis taotledes Master of põhjust. Kõigepealt - talpolemida- kannatab alatoitluse all, uskuge või
Business Administration kraadi, gi muud anda. Ülikoolis ei räägitud mitte. Oleme ületoidetud, kuid ala-talle
teelehest ega kummelikompres- toitlustatud. Samal ajal ei ole enamus
sist mitte midagi. nieist füüsiliselt kuigi aktiivsed ega
Kui ta ka on aastates inimene ja anna kehale võimalust liigseid kalo-looduse
ravimeid oma lapsepõlvest reid ära tarvitada. Kui kõiki surma-mäletab
või omal käel uurinud on, ta patte liigitama ja analüüsima haka-peab
siiski nende soovitamisega ette- la, siis mina olen alati pidanud suu-vaatlik
olema. Tema samme valvab rimaks patuks ahnust, kuid olen vii-arstide
ühing, kes talle tegutsemiseks masel ajal hakanud märkama, et lais-loaännäbjakessellejälle
igal ajal ära kus käib sellel tihedalt kannul.
D
õ
s
võtta võib, kui ta ettenähtud normidest
kõrvale kaldub. Minul on lihtne
suud pruukida, minult ei saa keegi
arsti diplomit ära võtta, sest ma pole
iial seda omandanud. Katsugu üks
arst samasugust juttu ajada.
Teiseks võib arst kergesti kohtu
alla sattuda, kui ta kasutab ebakonventsionaalseid
ravivahendeid. -Ta
võib kohtu alla sattuda igal juhul,
sest tänapäeval on kohtusse kaebamine
ja fantastiliste summade nõudmine
väga moes, kui ta on tegutsenud
ettenähtud reeglite kohaselt, siis
ei hakka seaduse bammas talle nii
kergesti peale.
Kolmandaks tahab arst nagu iga
. teine inimene oma tÖÖ eest tasu saada.
Droogidele võib olla alternatiive,
kuid need võivad olla kulukad. Patsiendil
pole raha ja riiklik kindlustus
neid ei kata.
Neljandaks — ja see on kõige iiiõ-juvam
ning ühtlasi kõige kurvem
põhjus — meie ise oleme koleiagarad
oma arstih neid drooge nõudma.
->Meie hindame kõige kõrgemaltseda
arsti, kelle käest me hästi kanged rohud
minimaalse nuiamisega kätte
saame ja kes nende kõrvalmõjudest
võimalikult vähe räägib.
Eesti vanasõna ütleb, et laiskus on
kuradi peapadi ja seda ta ka toepoolest
on. Meie oleme ebaterved sellepärast,
et terve olemine nõuab teatavat
meiepoolset panust, kuid meie ei
ole valmis seda andma, meie tahame
tervist kingituseks saada. Meie ei
viitsi otsida suurkaubamaja toidule
alternatiive, meie ei viitsi end füüsiliselt
vormis hoida, meie ei viitsi
suitsetamist maha jätta (mugavam on
öelda; ma ei saa). Ja kui need eluvii-.
sid meid haigeks on teinud, siis ei
viitsi me terveks saada, vaid mugavam
on uskuda imerohtudesse. Ja
neid imerohte jätkub.
(Järgmine kord —, .Droogid, teadus
ja seadus") ^
EERIK PURJE
a
5
Nagu jutustab lugupeetud
spordiveteran Arno Niitme oma
mälestusteraamatus, oli Tartu
koolipoistel mõnikord kombeks
teha priisõitu voorimehe troska
taguniisel assil. Seda sai teha
loomulikult ainult nii kaua kui
voorimees nähvas piitsaga üle
õla.
Minu kooli poisid armastasid
teha ka priisõitu kresla kannus-tel
kui peremees seda ei märganud.
Mõni julgem tegi priisõitu
bussi tagumisel redelil, mida
mööda kanti pakke bussi katusele.
Kui buss võttis juba kiiremad
tuurid peale, lasi redelist
lahti ja mõni poiss maandus ninali
maantee poris. Hiljem seletas,
et bussijuht lasknud elektrivoolu
redelisse, et muidusõitjast
lahti saada. Uskujaid sellele jutule
ju leidus, sest kuulajad olid
poisijunnid ja Eesti oli kahekümnendate
aastate keskel veel tehniliselt
arengumaa.
Tänapäeva leidub teistmoodi
priisõitjaid. On mehi, kes.pärast
üheksandat õllekannu — see on
vnes liiter — ajavad rinna ette
hagu saunaahju ja kuulutavad
tõemeeles;
,,Eestlane ma olen ja eestlaseks
ma jään!"
Ja hiljem räägib oma vägitegudest
Omakaitses umbes selles
stiilis, nagii seda rääkis õnnis
Juhan labidaserva kompanii õllelauas;
„Meil seisis rünnak ees. Rügemendiülem
ütles, et ründame
vaenlast vasakult tiivalt.Ma ajasin
vastu, et läheme paremalt
tiivalt. Najah, läksime siis peale,
aga saime venelase käest sugu-pärast
sugeda. Pärast seda kui
mõne omaarust kange eestlase
käest küsida, mis keeli ta lapsed
räägivad, siis kolme kohalikku,
välja arvatud arnias emakeel. Ja
kui koguda raha kas eesti organisatsioonide,
poliitvangide või
eesti kiriku heaks, on rahakott
kas tühi või rauad kinni keevitatud.
Mis sellest, et kange mees
vajab ehk ise mõnikord ühiskonna
tuge. Loomulikult ei saa
taoliselt jommilt nõuda, et ta
teaks, mis põhjustel istuvad eesti
poliitvangid.
Päris kuradiks läheb asi, kui
küsida selliselt kaheestlaselt all-kjrja
märgukirjale poliitvangide
vabastamiseks. Sai puhul on neil
peaaegu standardvastus;
,,Kui venelane mu nime sellelt
lehelt loeb, siis tuleb ta siia ja
tapab mind ära . . . "
; Ehkki asjaosaline oli mõnikord
ainult külakuhjas Pinuta-guse
külas. Seega kõrgem poliitikamees,
keda venelane tahab
iga hinna eest likvideerida . . .
Eesti raamatuid ja ajalehti
need jommid mõnikord loevad,
aga üleõla. On ju nende arust
lolle, kes loevad ja ostavad. Üht
raamatut ja ajalehte võivad lugeda
tuhanded sajandite vältel,
ilma et pookstavid kuluks. Selge
sott!
Mõni asja- ja rahamees on ise
kolm päeva surmaga võlgu, aga
ähvardab kalli kaasmaalase oma
raske rahakotiga surnuks lüüa.
Aga sellest kaukast ei tule midagi
ühiskonnale. Ja ühel päeval on
jäädav minek ning kui sugulasi
pole, pärib vene riik koonerdatud
varanduse.
Võibolla on see kõik sellepä-
' rast, et eestlane ei salli eestlast.
S
S
S
s
w
§
S
I
Q
s
s
§
5
5
H
5
n
n
n
õ
n
ü
n
n
H
m
S
% »
S
S
i i
9
S
3
n
B
n
5
S
g
i
S
5
S
lakkusime oma punkrites haavu. Seda kinnitas ka Tammsaare
tuli rügemendiülem minu juurde, oma „Tõde ja õiguse" teises
Puhka rahus.
ERNST TIIVEL
i> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-17-08
