1985-01-17-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 3 „Meie Elu" M . 3 (1821)) 12)85 Jaskasse i iheränniku •NELIAPÄEVAL, .17. lÄANUARSL -."^HURSDAY, JANUARY 17 Hmalik kaasa teha 33-G° Ireis Alaska sse ja Lä äne-; ]i Päevadele Portlandis. septembris alustatud Ine tõi 39 reisihuvilist; lest on siiski vahepeal Jd, kas reisi kestvuse või lustel. Reis on ajaliselt nii, et reisiseltskonna! )sa võtta kolme viimase lest Lääneranniku Eesti lis seekord toimuvad (egonis. Selleks ön ka |ritud M arriott hotellis, Inainus üritusi. \s and Travel firma kau- :orraldatud 2 reisi eesti Ironto Eesti Maja õuelt ). juuni hommikul kl.8 |akse samasse 12. juuli ^htame kaasmaalasi ka 5tes^ mida läbime. Eel- In näidanud, et alati on [as pillimehi, laulüme-iehi, mis teeb puhkuse fa pika reisi puhul, kogupikkus on üle |i ehk 16.000 kilomeetrit nie läbime järgmised ka öömajale jääme: rie, Thunder Bay, Win- Icatoon, Edmonton, :, Fort Nelson, Watson lorse, Tok, Anchorage Is, Dawson Gity (2), j ööd veedame parvlae-l^^^ ayst Prince Rupert'1, George, Hope, Van- )eattle, Portland (3), J, Bozerman, Cody, Ra-laha, Joliet ja ilusate :oju tagasi. Kanadat on reisiks md isikud ka Saksa» liastjaOhio osariigist. In endiöeh— kahekesi • - . . • - • )0; kolmekesi toas leinimese tuba $3,429. le on arvestatud 32 ööd }s hotellides, transport lobdsas õhujahutuse, tualetiga bussis; ka-jrvesõit Alaska State (parvesõit Vancouveri liseks;-tutvumine vaa- 3ga Whitehorse's AnC" icouveris, Victorias, [ov^stohepargis; kulla- ^sonCity's; sissepääs }s** ja Gaslight Follies sissepääs Butchart, iceNeedle torni Seatt-feud Mount Rushmore, 'ä]acejaBoysTown'i. ma sisse arvestatud line hotellides. . |tu jääb2:3 kohtatüh-. ruumi ainult 44-le |ti toimub igal päeval ettepoole ümberistu-veebruari alul kavas ^toimkonnale ühine et arutada reisiga küsimusi ning koos J Lääneranniku Eesti Itele. Reisi sissemaks jlejäänu tuleb tasu- 1985. Tshekid kirju; lürs and Travel Ltd.f lata aadressil:. Pettes Ltd, 184 Main St.^ Ont. NOG 2L0 või' |adressil 55 Duggan )nt. M4V l Y l . Reisi-atud neljalehekülje-selgitus reisi kohta fistades Kalju Jõgi'le b-2094. KALJU JÕGI M B ^ M W . i a a ••••II MMMMntMmMMMaü^CCD niat ja paljusid aja- PastorH.Rüdmikon avandanud, et see ei vanematele inimes-äev puhkuseks Jeruu-iroopa linnades pea-ssireise on keskpäe-iedpuhkeajadhotel » |lõunäselebussireisi-areis Vahemerel on uhkus.' See on laia- |eisikavaga turismi-' H.Rüdmik siiani on [ik^ ja reisikavEiks' tada:Rey. Helmut fton Lane N.E. Pbrt a 33452,USA. s -) Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Gaidide raamatu tähtpäeva pikendatud oistluse tingimused aastal 1985 \: Võistlusest võivad osa võtta üliõpilased ja teaduslikud edasiõppijad Et paljude soovile vastu tulla, on Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo otsustanud edasi lükata kavatsetud mälestustekogu artiklite sissesaat-mise tähtpäeva. Uueks tähtpäevaks on 31. märts 1985. Oodatakse jutustusi meeldejäänud sündmustest Eestist, põgenikekag-reist kui ka tänapäeva gaidlusest. PSkemaajalise kestvusega ja ulatuslikum eesti kunstnike ühisnäitus toimub Suur-Toronlo Etobico-ke Civic CenjreMs (West Mall & BurnhamthropeRd.), mis jääb avatuks 31. jaanuarini (avat. nädalapäevadel k l 9—5; laip. ja pühap. kl. 2—5). See on suurim ja ainulaa-dusem rneio kunstnike ühisesine-mine, kes seni teinud tuleproovi ka väljaspool meie endi ühiskonnas esinedes; Algatus tuli Etobicoke Givic Centre h^vi Conimittee poolt pöördumisega mööd. suvel 0'Keefe Centres Esto'84 kunstinäituse korraldajate Livia Holmberg ja Maret Razinsi poole vastava ettepanekuga. Tulemusena avati vaatajaile 7. jaanuaril näitus 25 kunstnikult 90 tööga. Näituse illustr. kataloog iga osavõtva kunstniku tutvustava lü-hikirjutise |a eksponaatide juurde ^ kuuluva andmestikuga, märgib tii° tellehel:^ „The Civic^ Centre Art "Gommittee presents Estonian Art atthe Centre'* Selles uues ja moodsas Centre'! hoones asuv kunstigalerii näitust© ruumide juures on arvestatud kõi° gi vajaduste ja eeltingimustega, eeskätt ruumide asetus ja valgus- : tus. .... ^ AVAMINE - : Näitus, mis yaatajaüe tegelikult on olnud avatud alates 7. jaanuarist, avati.vormiliselt mÖöd. neljap. õhtul (10. jaan.). Esimesena kõneles Givic Centre Art Gommittee juhataja, mainides selle Centri ülesandeid. Minnes üle näitus juürde.rõhutas kõneleja, et see on seniolnuist suurim ja.mitmekesisem ning nii siis ka huvitavaim. Ta rõhutas näi usele valikutegijaid-ettevalmistajaid prouasid Holmbergi jaRazinsi nende väärtuslikku panust ning asjaliku ja sujuvat koostööd, tutvustades neid. Seejärele Livia Holmberg andis ülevaate näituse saamisloost, mainides, et suureks abiks ettevalmistamis- ^öödeJ^iOii olnud E sto' 84; loogem ja osaliselt sealt,pärinevad ka siinsed väljapanekud. Suure eelisena aga C.G.kunstikomitee - kutse, sõbralik suhtumine ja tegelik abi näituse kujundamisel. Ta tutvustas E.V. aüpea-konsulit Ilmar Heinsood, paludes teda näitust avada, Öma ayasõnacje^ Ilmar Heinsoo märkis eestlaste kultuuri püüdlusi, mida siin vabal maal valitsus etniliste gruppide juures soodustab,et need omakultuuri edasikandes ja arendades, saaksid oma osa ja panuse lisadaKanada üldkultuuri. Ta avalas E.V. aupeakonsulina Kanadas kogu siinse eestlaskonna nimel tänu ja austust kõigile selle näituse toimetulekul kaasaitajaile, esinejatele ja avamisele tulnud rohkearvulisele publikule, mille järele kuulutas näituse avatuks. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo kunstinäituse avasõna ütlemas. KUNSTNIKUD JA Livia Holmberg näitusis Esitatud on 25-elt kunstnikult kokku 90 tööd, enamikusrmõõtmeilt üle keskmisei suuruse. 'Osavõtjaist ' murdosa Kanadast 13 (Tör. ^, Morttr. 3, Vanc. 1] 49 eksponaadiga, lõuna-naabriUSA- st 6 esinejat 26 ekspon. ja mujalt 6 esinejat(Pariis, Lääne-Sak-sam., Rootsi ja Austraalia) 15 tööga. Nii võiks näitust pidada Põhja- Ameerika e. kunstnike näituseks,^ mõneda külaliseesinejatega kaugemalt. • Teostustehnikalt pooled töist maali grupis (õli, akrüül, segatehn ika, akvarell, kolaash jt.), küllaltki arvukalt huvitavat graafika" ja skulptuuri alalt, eriti .suuremõõtmelised etchingud. Üldiselt näitus värvirõõmus ja hea kvaliteediga, tervikuna, hästi-mõjuv. Kunstnikud, nimeliselt vähemalt, meile tuntud, kunstiteostu-sis väljaspool esinenutena ja nime teinud mitmed meie kunstipublikule alles vähe tuntud. Peatume lähemalt kunstnike ja väljapanekute juures hiljem. PROF. A. VÕÕBUS Prof. VõÕbuse teosed eesti märtritest Prof. A. VõÕbuse teosed on meile ainulaadsed ja vajalikud. Autori enda ohvritega, mitme Suurema annetusega Vancouveri eestlastelt ja tel-limistega, neist üle 200 Torontost, oleme kätte saanud üheksa köidet — see on kokku ligi 1800 lehekülge Eesti ajalugu! Projekti lõpetamiseks on kõige kriitilisem käsikirja valmimine. Selle osas on lootused head kogu projekti lõpuleviimiseks, ni- .melt ka kümnes köide (muusika) on niikaugel, et ootab nupule vajutamist, et trükipressi käima panna. Köide XI (kujutavkunstid) on teises.korrektuu-ris ja võib valmida kolm kuud hiljem. Köide XII (lavakunstid) võtab pisut rohkem aega, kuid käsikirjast on 85% valmis, ütleb professor Võõ-bus. Lisaks senisele sissemaksule on vaja veel kümme tuhat US dollarit. Sellest on praegu S3500 Torontost välja saadetud, nii et vaja on veel $6500 US.või Kanada $8700. Seda praegu ei olp, kuid peab hankima ja saab, kui senised tellijad jätkavad. Kuigi üheksas köide on juba ammu Torontos, on ainult 76 isikut selle kätte saanud ja tasunud (osa neist ka X, XI ja XII eest ette tasudes). Ülejäänud umbes 150 tellij^ale pole seda Estb töökoormuse tõttu saa^ kuda. Teine, äärmiselt suure poliitilise tähtsusega töö on professor Võõbusel ettövalmistusel olnud üle 20 aasta. Need on eriraamatud eesti märtritest. Nende ingliskeelsed pealkirjad on sisuselgitavad aga pikad. Eestikeelseks lühipealkirjaks võiks ühele panna „Usumärtrid" ja teisele „Rahva kannatused ja ohvrid". Esimene on trükimasinas,kuid ootab raha. Eel-tellimise hind on Kan. $15.00. Teine.- raamat, ,,The Tribulations and Mar-tyrdom" on paisunud kaheköiteliseks. Selle esimene köide on trükimasinas, selles valgustatakse meie ajalugu Euroopa perspektiivis kui Euroopa kultuuri eelposti ja kaotuseid selles võitluses. Esimene köide katab ajajärgu ajaloo algusest kuni saksa okupatsiooni alguseni 1941. ' ENDEL ARUJA Toronto laohoidja 37 Groveiand Grescent, Don Mills, Ontario, Ganada M3A 3G4, tel. (416) 447-8958. ' paguluses, kes on ülikooli sisse kir- Teretulnud on fotod, väljavõtted päe-jutatud. Kuna sooviks on, et eelkõi- vikutest või kroonikatest ja laagri-ge ergutada nooremaid valima kur- lehtedest.- Soovitakse ka üksustelt susetööks eesti teema, on võistlusest lühiajalugu ja joonist üksuse märgist, osavõtjate vanuse ülemmääraks 40 a. Oleks tähtis, et ka nendest üksustest, ;;2. JÖQ peab vastama nõuetele, mis mis enam ei tegutse, mõni endine juht õppeaine järgkursuste seminaritöö- saadaks materjali, de kohta on kehtivad. Ulatus peab Laagrimälestuste osas võib saata olema vähemalt 20 lehekülge masi- kirjutisi või lugulaule huvitavatest nakirjas. Tööle tuleb lisada andmed sündmustest, tõestisünäinud nalju, saadud hinde ja akadeemiliste punk- kui ka all-laagrite ja telkide salkade tide arvu kohta. ; hüüdusid. Gaidid oleksid tänulikud, j3. Jõistlusele võib esitada semina- kui fotograafid.kes laagritest pilte on ntoid, mis (vähemalt osaliselt) käsit- võtnud, annetaksid mõned fotod, levad eestiainelisi küsimusi. Semina- Artiklite saatjaid palutakse lisada ritöö võib olla kirjutatud kas eesti või linn ja asukohamaa, ka neiupõlve või mõnes teises keeles.Võõrkeeles kir- hüüdnimi ja gaidlik tiitel või amet. jutatud töö peab olema varustatud Tippides on soovitav rida vaheljätta; eestikeelse sisukokkuvõttega. käsitsi kirjutada hästi selges käekir- 4. Võistlusest võib nimetatud va- jas. Oodatakse artikleid ka noore-nusepiirini osa võtta ka tööga, mis mait generatsioonilt, pole kirjutatud otseses seoses üli- On juba .saabunud palju huvitavat õpingutega, kuid see peab vastama - mate,rjali. Kõige virgem oli Juta Järv gaidrühmast Saksamaal. Kahjuks aga teistest D.P.-aegsetest Saksamaa üksustest või malevatest on väga vähe sisse saadetud. Samuti oleks vaja materjali Taani, Inglismaa ja Argen- *tiina endiste üksuste kohta. Austraaliast on senini kõige rohkem tulnud; eriti palju ajalooliselt väärtuslikke fotosid Agnes Pank-Pedajalt. Terve oma gaidluse fotoalbumi laenas Aino Kaselaan ning Ly Pajusi luba kasutada Geislingenist kaasa toodud hei-lakeste pere päevikut. Ann Lehtmetsalt saabus foto Pax Ting maailma-laagrist Ungaris a. 1939 ning Virge Hintilt on fotosid gaidide kodus Our ChaleVs viibimisest ning väljavõtteid tütre päevikust. Ene Runge on teinud äratõmbeid ajaloolistest kirjutistest ja protokollidest hing paljud teised on kirja pannud huvitavaid mälestusi ja naljalugusid. Kõik kirjutised ja fotod saata aadressil: Gdi". Siiri Puust 497 Mt. Vernon Rd. Buffalo, N.Y. 14226 U.S.A. Telef. (716)839-0761 heakskiidetud seminaritöö teaduslikule tasemele. 5. Võistlustööde auhinnaŽüriiks on Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatus. - 6; Väljaandmisele võib tulla kuni kplm rahalist auhinda, kusjuures auhinnaks võib. olla maksimaalselt 3000 rkr. Selle suuruse määrab ETSR juhatus, arvesse Võttes töö teaduslikku taset. \ 7. Töö tuleb esitada 1. oktoobriks 1985 varjunime all koos suletud ümbrikku lisatud teatega autori nime ja elukoha kohta aadressil: Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Box 92,101 21 Stockholm. Informatsiooni saamiseks võib pöörduda Paul Laani poole aadressil: Finska institutionen, Stockholms Universitet, 106 91 Stockholm, tel. 08/16 33 38. Kanadast.- kes kirjutas Meerbecki mmmmmm<!^mmm^mmm^ Et ei ununeks! . Meie lahkumine kodumaalt 40 aastat tagasi punalaviini hävingu eest põgenemiseks on langemas unustusehõlma, milline aga peaks olema kirja pandud ajaloo lehekülgedele hoiatuseks vabadele rahvastele ja meeles pidamiseks meie järeltulijaile. Meie julged ettevõtmised, teod ja läbiviimised kohustavad igaühte enda seiklusi talletama,>milleks eeltööd on juba käigus. Nimelt loodame ja ootame seikluskirjeldusi põ-genik- eestlastelt terve kodumaa ulatuses, kusjuures jutustuse pikkus ^leks umbes viis raamatulehekülge ja hõlmaks endas põgenemise plaa-nitsemise ja tegeliku retke kuni va- KAI K Ä Ä R ID MAALID MÜÜGIL suures valikus, j - • Helistage ette 225-5595. . 390 Princess Ave., Willowdale Etnograafiline ring õpetab ekkide tegemist ,,Natsijaht" õitseb USA raamatuturul Üsna ootaipatult on löönud USA-d naeru\^ääristav ,,natsiiaht" või „sõja-kurjategijateks" tembeldamise hoogtöö teem õitsema ka kirjanduses. Nii pro kui contra.Harcourt Brace Jova-basse paika või praeguse asukoha- novichi väljaandel ilmus endise OSI maani väljajõudmiseni. Väga soovi- direktori Allan A. Ryani poolt kirju- Etnograafiline ring alustab kevad-poolset tööperioodi 17. jaanuaril kell 6i30 p.l. Eesti Majas, klassiruum nr. AZi. Sügisel alanud puule põletamise, .Meepimise ja värvimise kursus lõppes jõulude tulemisega. Õpetajaks oli selle ala asjatundja Naima Aen Õpitav oleks ka mõni ülesvõte juurde lisada, mille soovikorral hiljem tagastame. Jutt koos, autori nimega avaldatakse koguteoses. Kes aga mingil põhjusel soovib avalikkusele anonüümiseks jääda, palume kaastöö saatmisel sellest teatada. Et tõetruud tagapõhja säilitada ajaloolisest seisukohast lähtudes, peaks sündimuste ajad jä kohanimed olenia võimalikult täpsed. Koguteos on kavandatud umbes. lased olid innuga töö juures, ning 250-300 leheküljelisena, milline, valmis mõnigi kena ese. muidugi olenevalt autorite asjasse suhtumisest ja reageerimise kiiru- Kõikidel tuleb kaunis lõputöö vai- sest, võiks juba eelolevateks jõulu-mistada ühes eespoolnimetatud teh- deks lugejalauale ilmuda. Informat-nikas, mis sügisel näitusele tuleb. siooni saab ja kaastööd saata: R. . . . . , , Marley, 9 Parravano Court, Willov^;- alustatakse ^^^^ Q^t^^.^^ kanada M2R 3S8. tel. lapitekkide (Quilts) tegemise õppega. Daamide sooviks oli,^jundada tekkide mustrid võimalikult eestipära-seks, mida ka tehtud on. Õppe ajal alustatud ja suve jooksul lõpetatud . tekid ja muud esemed tulevad samuti sügisel näitusele. * • • Kursusest on võimalik osa võtta kõikidel soovijatel, ka väljastpoolt Etnograafilist Ringi. Nendel palume kohale ilmuda Ringi esimesel kokku- - tulekul juba kella 6:00ks, et nimesid ülesse märkida ning muud vajalikku õiendada. (416) 223-0080. R.M. Eesti kunstinäitus tv-s MacLean & Hunter Gable, ehan-m\ 10 Etobicoke näitab 1/2-tunnili-se programmi eesti kunstinäitusest Etobicoke Givic GenterMs. Programmis esinevad aupeakonsul Ilmar Heinsoo, näituse korraldaja Lia Holmberg ja kunstnikud Abel Lee, Osvald Timmas ja Ruth Tul-ving. Saade on 27. jaan. kell 1.00 p. Etnograafiline Ring Kanadas |a 31. jaanuaril kell 7.30 õ. tatud „kirjanduslik süüdistusakt" pealkirjaga ,,Quiet Neighbors: Pro-secuting Nazi War Criminals in America". Nev^ Yorgi osariigis Woodha-venis ilmuv „Americans For Due process" soovitab mitte kulutada 15.95 dollarit Ryani toetamiseks, vaid tutvuda tema „elutööga" oma kodukoha raamatukogus. N. Liitu deporteerimisele määratud J. Demjanjuki tütre Lydia Demjanju-ki koostatuna ja tema poolt väljaan-tuna ilmus „The Hunters and the Hunted" — „detailed history õf the genesis of the OSI". Raamatu hinnaks on 10 doll. + 1.00 dollar saatekulu. Raamatut soovitatakse tellida autorilt aadressil: PO Box 31424, Cleveland, OHIO 44131. Nagu Ryani puhul, nii soovitatakse ka Rochelle G. Saideli teosega ,,The Outraged Gonscience: Seekers of Justice for Nazi War Griminals in America" tutvuda kohalikus raamatukogus. Väljaande kirjastas State University of Nev\r York Press ja selle hinnaks kõvas köites on 29.50, bros-hüüris 9.95 dollarit. Tulemas on raamat ennast „nat-sikütiks'* ülendanud Gharies R. Alle-nih, nagu ta ABG Nightline's teatas. Tema (raamatu eesmärgiks või sisuks pidavat olema käsitleda „ . . . the US governmenfs efforts to block the prosecution of alleged ,,Nazi v^ar criminals". . a a s JOONAS UULU Dostojevskit ühiskonnakriitikuna on interpreteerinud paljud ta kolleegid, huvitaval viisil on seda teinud baltisaksa päritoluga romaanikirjanik ning Nobeli-laureaat Herman Hesse [1872—1962), .kelle vanaisa Gari Herman Hesse (siurnud 1896 a. 94-aastasena), keiserlik vene riigi-nõunik, töötas Paides kreisiarstina. (Hermann Hesse kirjutas saatesõna lauluõpetaja Monika Hurlniuse mä- • lestusteosele ,,Mein Onkel Hermann" (E.Salzer Verlag, 1955). Krei-siarsti Hesse maja asus Paides Pika tänava alguses — vist nr. 4 — Hans Kõva maja kõrval ja seal asus lühikest aega kä ajalehe , Järva Teataja" toimetus. Suur ja haruldaste puudega aed, millist Hermann Hesse nimetab „jEden", oli siis veel kenasti korrai ^' j^MpnikaHunniupe mälestusteos, m jlies palju meie kultuuriajaloole, väärib-tõtemist.'Raamatu kaaneil-lustratsiooi^ kujutab vaadet majale aia poolt, nagu see oli veel aastail 1941-44 - J.U.). Aastal 1920 avaldas kreisjiarsti pojapoeg esseede kogu \ „Pilk kaosesse" (Blick ins Chaos). Raamat olevat kirjutatud väheste Icuude kestel Bernis aastal 1917. • Maailmasõda käis kolmandat aastat... Kirjanikku huvitas tol ajal analüüsida maailmapälangu ja meeletu tapatalgu tagapõhja... ja Dostojevski kaugele oma ajast etteulatuvat nägi-japilku. Dostojevski romaani lahkab autor silmatorkavalt pealkirjastatud essees „VennadKaramazovid ehk Euroopa häving". Ta leiab, et suurvene romaanikirjanik ennustab kogu Euroopa langust tolle kihutava troika ohvriks, nimelt vaimse Euroopa hävingut. Aasialik ideaal hakkab siin maad võtma, see neelab Euroopa vaimu. Moraalsed põhialused laostuvad. Mis on aasialik ideaal? See on loobumine senistest moraalinormi-dest, uue ohtliku usundi omaksvõtt, nagu vana munk Zosiima romaanis ennustab... Romaani kolme köite kestel, väidab Hesse, muutuvad kõik endised kindlad normid ja ideaalid tegelastele küsitavaiks... Selline „vene inimene", kes dn hüljanud kõik moraalinormid, muutub sümboliks, hea jä kuri. Jumal ja Saatan on selles ühinenud. Karamazov — see bn hävingueelne inimene. Karamäzovlikku elementi — kaootilist, metsikut, ohtlikku, ebamoraalset — võidakse hinnata positiivselt või negatiivselt, kuid see vallutab Euroopa. Tol ajal, kui Hesse kõnesolevat analüüsi kirjutas ja maailmasõda möllas, konstateeris ta: Karamazov domineerib enam kui kunagi varenr. Euroopa häving läheneb kui hirmus katastroof (ilgu revo-utsiooni ja tapatalgutega või ilma nendeta — korruptsiooni, varguste, mõrvade ja muude vägivallatsemis- . Hävingule vastu minev inimene on hirmuäratav koletis, see on midagi looma ja inimese vahepealset. Antiikaeg, Euroopa kultuuri särav Öitsen-gufaas, ei läinud hävingule vastu Nero, Spartacuse ega germaanide ajal, see haaras tol koiral kinni Jeesuse õpetusest, ütleU Hesse. Aga nüüd on pool Euroopat, vähemah pool Ida- Euroopat, teel kaosesse, ta kihutab pühas hullumeelsuses, kihutab kuristiku poole. Mis on sus kõnealune sümboolne troikasõit, miks kihutab püha Venemaa hukatuse poole? Kuldasja millal sai kihutamine alguse? Kuritegevuse kiiret':lisandumist, inoraalilangust, pereköftnae^ laostumist ja isatapmist kõri^ütitroika-sõiduga kirjeldab Dostojevski .oma romaanis aastail 1879/80, Gogolil esines trbikasümboolika neli aastakümmet varem... Aastaks 1880 oli Venemaal ähvardava kuju võtnud maailmavaateline liikumlni ,mida; nimetati nihilismiks. Filosoofilise terminina — ladina keele sõnast ni-hil, ei miski — oli sõna käibel juba sajandi algul väljaspool Venemaad,, sellega mõeldi üldtunnustatud moraalsete, poUitiliste ja eetiliste väärtuste eitamist. • Venes võttis möödunud sajandi keskel noorsoo hulgas maad opositsiooniline liikumine, mis ülistas just sellist negatiivset hoiakut - religi-oqni, moraalinormide ja autoriteeti-deeitamist, atentaatetsaarile ja valitsusvõimu esindajaile. Selliseid kehtiva korra trotsijaid nimetati nilisti-deks... Nihilismist nakatus esijoones haritlasnoorsugu _ üliõpilased ja gümnaasiumide õpilased. Sõna nihilist sai ilukirjanduses po-larseks aastast 1862 alates, kui Ivan Turgenev (1818-1883) romaanis „Isad ja pojad" (1862) oli seadnud nihilismi teose keskseks probleemiks... Nagu romaani tiitel osutab, on vastakuti asetatud kaks generatsiooni — isad, s.o. vanem, konservatiivne põlvkond, ja pojad — noor opositsiooniline põlvkond. Tegevustik mängib aastal 18.59, konflikt on seöga möödunud sajandi keskel aset leidnud idealistliku ning humanismist kantud isade-generatsiooni. ja mässulise materialistliku, illusioonideta noorsoo vahel... Nihilist ei usu midagi, ei tunnusta mingeid autoriteete ega riõrmisid... Vanemad, nende isad, on nende meelest naeru- ja kahetsusväärsed ajast maha jäänud inimesed... Kõik see, mille isad on üles ehitanud, mida nad kultuuriks ja eelmiste sugupõlvede pärandiks nimetavad, tuleb hävitada ja maha kiskuda. Omadest kogemustest teame, et selline loogika ja sellised fraasid pole ainult ilukirjanduslik fantaasia, vaid ka tegelik elu, sest ilukirjandus on tegeliku elu peegeldus, nagu seda eriti rõhutab sotsialistliku realismi teooria. „KÕik vana tuleb hävitada, see on meie esimene ülesanne!" nii deklareeris ja õpetas 40 aasta eest meie kodumaal kehtima hakanud filosoofia. Seda fraasi korrati näit. Tariu ülikooli filosoofiaõpetuses, seda kordas tihtilugu tolleaegne võimas prorektor niihästi kateedrilt kui ka eraviisiliselt. Ilukirjanduses sai see printsiip populaarseks niisiis Turgenevi romaani kaudu aastast 1862 alates. Suured nihilismi prohvetid nagu Herzen ja Bakunin elasid välismaal maapaos — Saksas, Shveitsis, Inglismaal ja mujal —, nad liikusid kogu Euroopas ning agiteerisid, vahetasid alatasa elupaika. Bakunini õpetusele on iseloomulik suur hävitamiskirg. Tema peateoses „Riik ja rahvas" seisab esikohal parool: hävita võimalikult kõik, tee seda võimalikult kohe! Kui inimene enda kõigist normidest, traditsioonidest ja autoriteetidest lahti ütleb, kas ta jääb siis vaimselt ja seesmiselt tühjaks?.. .Loodus ei' salli tühjust. Kui inimlikud väärtused hüljatakse, astuvad asemele loomalikud. Need pääsevad maksvusele, kuna nad juba ürgaegadest peale peituvad inimhinge sügavustes tagasisurutud kujul, uinuvas olekus. Algab inimese loomastumine, bestialisee-rumine... Looma käitum,ine on meile hästi tuttav: esimene konfliktide allikas on toiduprobleem. Loom- haarab toidupala teise omasuguse suust, kui ta tunneb end jõu poolest üle käivat. Kõik vahendid ja võitlusviisid on lubatud eesmärgi saavutamiseks. Inimene, kes hülgab kultuuri- ja õigusnormid, toimib samuti looma kombel: ta võtab, kust võtta on, varastab, röövib, tapab. Aga inimloom läheb veel kaugemale: fanaatilise nihilismi kires hävitab ta ka seal, kus tal sellest otsest tulu pole, lõbu pärast. Isad ja pojad, generatsioonide vastuolu ning nihilism üldiselt polnud mingi lokaalne probleem Venemaal poolteist sajandit tagasi. See on globaalne nähtus tänapäeval ja hoopiski \ aktuaalsem kui Turgenevi ajal, kui me ainult oma mugavuses suvatseme sellele tähelepanu pöörata. Millest tekib noorte hulgaline kuritegevus (ja laastamistööd koolides, kümnetesse miljonitesse ulatuvad kahjud)? Eks ole nihilismi selged väljapursked alatasa nähtaval meie endi keskel ja meie endi silmade all?- (Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 17, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-01-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850117 |
Description
Title | 1985-01-17-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Elu" nr. 3 „Meie Elu" M . 3 (1821)) 12)85 Jaskasse i iheränniku •NELIAPÄEVAL, .17. lÄANUARSL -."^HURSDAY, JANUARY 17 Hmalik kaasa teha 33-G° Ireis Alaska sse ja Lä äne-; ]i Päevadele Portlandis. septembris alustatud Ine tõi 39 reisihuvilist; lest on siiski vahepeal Jd, kas reisi kestvuse või lustel. Reis on ajaliselt nii, et reisiseltskonna! )sa võtta kolme viimase lest Lääneranniku Eesti lis seekord toimuvad (egonis. Selleks ön ka |ritud M arriott hotellis, Inainus üritusi. \s and Travel firma kau- :orraldatud 2 reisi eesti Ironto Eesti Maja õuelt ). juuni hommikul kl.8 |akse samasse 12. juuli ^htame kaasmaalasi ka 5tes^ mida läbime. Eel- In näidanud, et alati on [as pillimehi, laulüme-iehi, mis teeb puhkuse fa pika reisi puhul, kogupikkus on üle |i ehk 16.000 kilomeetrit nie läbime järgmised ka öömajale jääme: rie, Thunder Bay, Win- Icatoon, Edmonton, :, Fort Nelson, Watson lorse, Tok, Anchorage Is, Dawson Gity (2), j ööd veedame parvlae-l^^^ ayst Prince Rupert'1, George, Hope, Van- )eattle, Portland (3), J, Bozerman, Cody, Ra-laha, Joliet ja ilusate :oju tagasi. Kanadat on reisiks md isikud ka Saksa» liastjaOhio osariigist. In endiöeh— kahekesi • - . . • - • )0; kolmekesi toas leinimese tuba $3,429. le on arvestatud 32 ööd }s hotellides, transport lobdsas õhujahutuse, tualetiga bussis; ka-jrvesõit Alaska State (parvesõit Vancouveri liseks;-tutvumine vaa- 3ga Whitehorse's AnC" icouveris, Victorias, [ov^stohepargis; kulla- ^sonCity's; sissepääs }s** ja Gaslight Follies sissepääs Butchart, iceNeedle torni Seatt-feud Mount Rushmore, 'ä]acejaBoysTown'i. ma sisse arvestatud line hotellides. . |tu jääb2:3 kohtatüh-. ruumi ainult 44-le |ti toimub igal päeval ettepoole ümberistu-veebruari alul kavas ^toimkonnale ühine et arutada reisiga küsimusi ning koos J Lääneranniku Eesti Itele. Reisi sissemaks jlejäänu tuleb tasu- 1985. Tshekid kirju; lürs and Travel Ltd.f lata aadressil:. Pettes Ltd, 184 Main St.^ Ont. NOG 2L0 või' |adressil 55 Duggan )nt. M4V l Y l . Reisi-atud neljalehekülje-selgitus reisi kohta fistades Kalju Jõgi'le b-2094. KALJU JÕGI M B ^ M W . i a a ••••II MMMMntMmMMMaü^CCD niat ja paljusid aja- PastorH.Rüdmikon avandanud, et see ei vanematele inimes-äev puhkuseks Jeruu-iroopa linnades pea-ssireise on keskpäe-iedpuhkeajadhotel » |lõunäselebussireisi-areis Vahemerel on uhkus.' See on laia- |eisikavaga turismi-' H.Rüdmik siiani on [ik^ ja reisikavEiks' tada:Rey. Helmut fton Lane N.E. Pbrt a 33452,USA. s -) Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Gaidide raamatu tähtpäeva pikendatud oistluse tingimused aastal 1985 \: Võistlusest võivad osa võtta üliõpilased ja teaduslikud edasiõppijad Et paljude soovile vastu tulla, on Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo otsustanud edasi lükata kavatsetud mälestustekogu artiklite sissesaat-mise tähtpäeva. Uueks tähtpäevaks on 31. märts 1985. Oodatakse jutustusi meeldejäänud sündmustest Eestist, põgenikekag-reist kui ka tänapäeva gaidlusest. PSkemaajalise kestvusega ja ulatuslikum eesti kunstnike ühisnäitus toimub Suur-Toronlo Etobico-ke Civic CenjreMs (West Mall & BurnhamthropeRd.), mis jääb avatuks 31. jaanuarini (avat. nädalapäevadel k l 9—5; laip. ja pühap. kl. 2—5). See on suurim ja ainulaa-dusem rneio kunstnike ühisesine-mine, kes seni teinud tuleproovi ka väljaspool meie endi ühiskonnas esinedes; Algatus tuli Etobicoke Givic Centre h^vi Conimittee poolt pöördumisega mööd. suvel 0'Keefe Centres Esto'84 kunstinäituse korraldajate Livia Holmberg ja Maret Razinsi poole vastava ettepanekuga. Tulemusena avati vaatajaile 7. jaanuaril näitus 25 kunstnikult 90 tööga. Näituse illustr. kataloog iga osavõtva kunstniku tutvustava lü-hikirjutise |a eksponaatide juurde ^ kuuluva andmestikuga, märgib tii° tellehel:^ „The Civic^ Centre Art "Gommittee presents Estonian Art atthe Centre'* Selles uues ja moodsas Centre'! hoones asuv kunstigalerii näitust© ruumide juures on arvestatud kõi° gi vajaduste ja eeltingimustega, eeskätt ruumide asetus ja valgus- : tus. .... ^ AVAMINE - : Näitus, mis yaatajaüe tegelikult on olnud avatud alates 7. jaanuarist, avati.vormiliselt mÖöd. neljap. õhtul (10. jaan.). Esimesena kõneles Givic Centre Art Gommittee juhataja, mainides selle Centri ülesandeid. Minnes üle näitus juürde.rõhutas kõneleja, et see on seniolnuist suurim ja.mitmekesisem ning nii siis ka huvitavaim. Ta rõhutas näi usele valikutegijaid-ettevalmistajaid prouasid Holmbergi jaRazinsi nende väärtuslikku panust ning asjaliku ja sujuvat koostööd, tutvustades neid. Seejärele Livia Holmberg andis ülevaate näituse saamisloost, mainides, et suureks abiks ettevalmistamis- ^öödeJ^iOii olnud E sto' 84; loogem ja osaliselt sealt,pärinevad ka siinsed väljapanekud. Suure eelisena aga C.G.kunstikomitee - kutse, sõbralik suhtumine ja tegelik abi näituse kujundamisel. Ta tutvustas E.V. aüpea-konsulit Ilmar Heinsood, paludes teda näitust avada, Öma ayasõnacje^ Ilmar Heinsoo märkis eestlaste kultuuri püüdlusi, mida siin vabal maal valitsus etniliste gruppide juures soodustab,et need omakultuuri edasikandes ja arendades, saaksid oma osa ja panuse lisadaKanada üldkultuuri. Ta avalas E.V. aupeakonsulina Kanadas kogu siinse eestlaskonna nimel tänu ja austust kõigile selle näituse toimetulekul kaasaitajaile, esinejatele ja avamisele tulnud rohkearvulisele publikule, mille järele kuulutas näituse avatuks. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo kunstinäituse avasõna ütlemas. KUNSTNIKUD JA Livia Holmberg näitusis Esitatud on 25-elt kunstnikult kokku 90 tööd, enamikusrmõõtmeilt üle keskmisei suuruse. 'Osavõtjaist ' murdosa Kanadast 13 (Tör. ^, Morttr. 3, Vanc. 1] 49 eksponaadiga, lõuna-naabriUSA- st 6 esinejat 26 ekspon. ja mujalt 6 esinejat(Pariis, Lääne-Sak-sam., Rootsi ja Austraalia) 15 tööga. Nii võiks näitust pidada Põhja- Ameerika e. kunstnike näituseks,^ mõneda külaliseesinejatega kaugemalt. • Teostustehnikalt pooled töist maali grupis (õli, akrüül, segatehn ika, akvarell, kolaash jt.), küllaltki arvukalt huvitavat graafika" ja skulptuuri alalt, eriti .suuremõõtmelised etchingud. Üldiselt näitus värvirõõmus ja hea kvaliteediga, tervikuna, hästi-mõjuv. Kunstnikud, nimeliselt vähemalt, meile tuntud, kunstiteostu-sis väljaspool esinenutena ja nime teinud mitmed meie kunstipublikule alles vähe tuntud. Peatume lähemalt kunstnike ja väljapanekute juures hiljem. PROF. A. VÕÕBUS Prof. VõÕbuse teosed eesti märtritest Prof. A. VõÕbuse teosed on meile ainulaadsed ja vajalikud. Autori enda ohvritega, mitme Suurema annetusega Vancouveri eestlastelt ja tel-limistega, neist üle 200 Torontost, oleme kätte saanud üheksa köidet — see on kokku ligi 1800 lehekülge Eesti ajalugu! Projekti lõpetamiseks on kõige kriitilisem käsikirja valmimine. Selle osas on lootused head kogu projekti lõpuleviimiseks, ni- .melt ka kümnes köide (muusika) on niikaugel, et ootab nupule vajutamist, et trükipressi käima panna. Köide XI (kujutavkunstid) on teises.korrektuu-ris ja võib valmida kolm kuud hiljem. Köide XII (lavakunstid) võtab pisut rohkem aega, kuid käsikirjast on 85% valmis, ütleb professor Võõ-bus. Lisaks senisele sissemaksule on vaja veel kümme tuhat US dollarit. Sellest on praegu S3500 Torontost välja saadetud, nii et vaja on veel $6500 US.või Kanada $8700. Seda praegu ei olp, kuid peab hankima ja saab, kui senised tellijad jätkavad. Kuigi üheksas köide on juba ammu Torontos, on ainult 76 isikut selle kätte saanud ja tasunud (osa neist ka X, XI ja XII eest ette tasudes). Ülejäänud umbes 150 tellij^ale pole seda Estb töökoormuse tõttu saa^ kuda. Teine, äärmiselt suure poliitilise tähtsusega töö on professor Võõbusel ettövalmistusel olnud üle 20 aasta. Need on eriraamatud eesti märtritest. Nende ingliskeelsed pealkirjad on sisuselgitavad aga pikad. Eestikeelseks lühipealkirjaks võiks ühele panna „Usumärtrid" ja teisele „Rahva kannatused ja ohvrid". Esimene on trükimasinas,kuid ootab raha. Eel-tellimise hind on Kan. $15.00. Teine.- raamat, ,,The Tribulations and Mar-tyrdom" on paisunud kaheköiteliseks. Selle esimene köide on trükimasinas, selles valgustatakse meie ajalugu Euroopa perspektiivis kui Euroopa kultuuri eelposti ja kaotuseid selles võitluses. Esimene köide katab ajajärgu ajaloo algusest kuni saksa okupatsiooni alguseni 1941. ' ENDEL ARUJA Toronto laohoidja 37 Groveiand Grescent, Don Mills, Ontario, Ganada M3A 3G4, tel. (416) 447-8958. ' paguluses, kes on ülikooli sisse kir- Teretulnud on fotod, väljavõtted päe-jutatud. Kuna sooviks on, et eelkõi- vikutest või kroonikatest ja laagri-ge ergutada nooremaid valima kur- lehtedest.- Soovitakse ka üksustelt susetööks eesti teema, on võistlusest lühiajalugu ja joonist üksuse märgist, osavõtjate vanuse ülemmääraks 40 a. Oleks tähtis, et ka nendest üksustest, ;;2. JÖQ peab vastama nõuetele, mis mis enam ei tegutse, mõni endine juht õppeaine järgkursuste seminaritöö- saadaks materjali, de kohta on kehtivad. Ulatus peab Laagrimälestuste osas võib saata olema vähemalt 20 lehekülge masi- kirjutisi või lugulaule huvitavatest nakirjas. Tööle tuleb lisada andmed sündmustest, tõestisünäinud nalju, saadud hinde ja akadeemiliste punk- kui ka all-laagrite ja telkide salkade tide arvu kohta. ; hüüdusid. Gaidid oleksid tänulikud, j3. Jõistlusele võib esitada semina- kui fotograafid.kes laagritest pilte on ntoid, mis (vähemalt osaliselt) käsit- võtnud, annetaksid mõned fotod, levad eestiainelisi küsimusi. Semina- Artiklite saatjaid palutakse lisada ritöö võib olla kirjutatud kas eesti või linn ja asukohamaa, ka neiupõlve või mõnes teises keeles.Võõrkeeles kir- hüüdnimi ja gaidlik tiitel või amet. jutatud töö peab olema varustatud Tippides on soovitav rida vaheljätta; eestikeelse sisukokkuvõttega. käsitsi kirjutada hästi selges käekir- 4. Võistlusest võib nimetatud va- jas. Oodatakse artikleid ka noore-nusepiirini osa võtta ka tööga, mis mait generatsioonilt, pole kirjutatud otseses seoses üli- On juba .saabunud palju huvitavat õpingutega, kuid see peab vastama - mate,rjali. Kõige virgem oli Juta Järv gaidrühmast Saksamaal. Kahjuks aga teistest D.P.-aegsetest Saksamaa üksustest või malevatest on väga vähe sisse saadetud. Samuti oleks vaja materjali Taani, Inglismaa ja Argen- *tiina endiste üksuste kohta. Austraaliast on senini kõige rohkem tulnud; eriti palju ajalooliselt väärtuslikke fotosid Agnes Pank-Pedajalt. Terve oma gaidluse fotoalbumi laenas Aino Kaselaan ning Ly Pajusi luba kasutada Geislingenist kaasa toodud hei-lakeste pere päevikut. Ann Lehtmetsalt saabus foto Pax Ting maailma-laagrist Ungaris a. 1939 ning Virge Hintilt on fotosid gaidide kodus Our ChaleVs viibimisest ning väljavõtteid tütre päevikust. Ene Runge on teinud äratõmbeid ajaloolistest kirjutistest ja protokollidest hing paljud teised on kirja pannud huvitavaid mälestusi ja naljalugusid. Kõik kirjutised ja fotod saata aadressil: Gdi". Siiri Puust 497 Mt. Vernon Rd. Buffalo, N.Y. 14226 U.S.A. Telef. (716)839-0761 heakskiidetud seminaritöö teaduslikule tasemele. 5. Võistlustööde auhinnaŽüriiks on Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatus. - 6; Väljaandmisele võib tulla kuni kplm rahalist auhinda, kusjuures auhinnaks võib. olla maksimaalselt 3000 rkr. Selle suuruse määrab ETSR juhatus, arvesse Võttes töö teaduslikku taset. \ 7. Töö tuleb esitada 1. oktoobriks 1985 varjunime all koos suletud ümbrikku lisatud teatega autori nime ja elukoha kohta aadressil: Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Box 92,101 21 Stockholm. Informatsiooni saamiseks võib pöörduda Paul Laani poole aadressil: Finska institutionen, Stockholms Universitet, 106 91 Stockholm, tel. 08/16 33 38. Kanadast.- kes kirjutas Meerbecki mmmmmmmilleks eeltööd on juba käigus. Nimelt loodame ja ootame seikluskirjeldusi põ-genik- eestlastelt terve kodumaa ulatuses, kusjuures jutustuse pikkus ^leks umbes viis raamatulehekülge ja hõlmaks endas põgenemise plaa-nitsemise ja tegeliku retke kuni va- KAI K Ä Ä R ID MAALID MÜÜGIL suures valikus, j - • Helistage ette 225-5595. . 390 Princess Ave., Willowdale Etnograafiline ring õpetab ekkide tegemist ,,Natsijaht" õitseb USA raamatuturul Üsna ootaipatult on löönud USA-d naeru\^ääristav ,,natsiiaht" või „sõja-kurjategijateks" tembeldamise hoogtöö teem õitsema ka kirjanduses. Nii pro kui contra.Harcourt Brace Jova-basse paika või praeguse asukoha- novichi väljaandel ilmus endise OSI maani väljajõudmiseni. Väga soovi- direktori Allan A. Ryani poolt kirju- Etnograafiline ring alustab kevad-poolset tööperioodi 17. jaanuaril kell 6i30 p.l. Eesti Majas, klassiruum nr. AZi. Sügisel alanud puule põletamise, .Meepimise ja värvimise kursus lõppes jõulude tulemisega. Õpetajaks oli selle ala asjatundja Naima Aen Õpitav oleks ka mõni ülesvõte juurde lisada, mille soovikorral hiljem tagastame. Jutt koos, autori nimega avaldatakse koguteoses. Kes aga mingil põhjusel soovib avalikkusele anonüümiseks jääda, palume kaastöö saatmisel sellest teatada. Et tõetruud tagapõhja säilitada ajaloolisest seisukohast lähtudes, peaks sündimuste ajad jä kohanimed olenia võimalikult täpsed. Koguteos on kavandatud umbes. lased olid innuga töö juures, ning 250-300 leheküljelisena, milline, valmis mõnigi kena ese. muidugi olenevalt autorite asjasse suhtumisest ja reageerimise kiiru- Kõikidel tuleb kaunis lõputöö vai- sest, võiks juba eelolevateks jõulu-mistada ühes eespoolnimetatud teh- deks lugejalauale ilmuda. Informat-nikas, mis sügisel näitusele tuleb. siooni saab ja kaastööd saata: R. . . . . , , Marley, 9 Parravano Court, Willov^;- alustatakse ^^^^ Q^t^^.^^ kanada M2R 3S8. tel. lapitekkide (Quilts) tegemise õppega. Daamide sooviks oli,^jundada tekkide mustrid võimalikult eestipära-seks, mida ka tehtud on. Õppe ajal alustatud ja suve jooksul lõpetatud . tekid ja muud esemed tulevad samuti sügisel näitusele. * • • Kursusest on võimalik osa võtta kõikidel soovijatel, ka väljastpoolt Etnograafilist Ringi. Nendel palume kohale ilmuda Ringi esimesel kokku- - tulekul juba kella 6:00ks, et nimesid ülesse märkida ning muud vajalikku õiendada. (416) 223-0080. R.M. Eesti kunstinäitus tv-s MacLean & Hunter Gable, ehan-m\ 10 Etobicoke näitab 1/2-tunnili-se programmi eesti kunstinäitusest Etobicoke Givic GenterMs. Programmis esinevad aupeakonsul Ilmar Heinsoo, näituse korraldaja Lia Holmberg ja kunstnikud Abel Lee, Osvald Timmas ja Ruth Tul-ving. Saade on 27. jaan. kell 1.00 p. Etnograafiline Ring Kanadas |a 31. jaanuaril kell 7.30 õ. tatud „kirjanduslik süüdistusakt" pealkirjaga ,,Quiet Neighbors: Pro-secuting Nazi War Criminals in America". Nev^ Yorgi osariigis Woodha-venis ilmuv „Americans For Due process" soovitab mitte kulutada 15.95 dollarit Ryani toetamiseks, vaid tutvuda tema „elutööga" oma kodukoha raamatukogus. N. Liitu deporteerimisele määratud J. Demjanjuki tütre Lydia Demjanju-ki koostatuna ja tema poolt väljaan-tuna ilmus „The Hunters and the Hunted" — „detailed history õf the genesis of the OSI". Raamatu hinnaks on 10 doll. + 1.00 dollar saatekulu. Raamatut soovitatakse tellida autorilt aadressil: PO Box 31424, Cleveland, OHIO 44131. Nagu Ryani puhul, nii soovitatakse ka Rochelle G. Saideli teosega ,,The Outraged Gonscience: Seekers of Justice for Nazi War Griminals in America" tutvuda kohalikus raamatukogus. Väljaande kirjastas State University of Nev\r York Press ja selle hinnaks kõvas köites on 29.50, bros-hüüris 9.95 dollarit. Tulemas on raamat ennast „nat-sikütiks'* ülendanud Gharies R. Alle-nih, nagu ta ABG Nightline's teatas. Tema (raamatu eesmärgiks või sisuks pidavat olema käsitleda „ . . . the US governmenfs efforts to block the prosecution of alleged ,,Nazi v^ar criminals". . a a s JOONAS UULU Dostojevskit ühiskonnakriitikuna on interpreteerinud paljud ta kolleegid, huvitaval viisil on seda teinud baltisaksa päritoluga romaanikirjanik ning Nobeli-laureaat Herman Hesse [1872—1962), .kelle vanaisa Gari Herman Hesse (siurnud 1896 a. 94-aastasena), keiserlik vene riigi-nõunik, töötas Paides kreisiarstina. (Hermann Hesse kirjutas saatesõna lauluõpetaja Monika Hurlniuse mä- • lestusteosele ,,Mein Onkel Hermann" (E.Salzer Verlag, 1955). Krei-siarsti Hesse maja asus Paides Pika tänava alguses — vist nr. 4 — Hans Kõva maja kõrval ja seal asus lühikest aega kä ajalehe , Järva Teataja" toimetus. Suur ja haruldaste puudega aed, millist Hermann Hesse nimetab „jEden", oli siis veel kenasti korrai ^' j^MpnikaHunniupe mälestusteos, m jlies palju meie kultuuriajaloole, väärib-tõtemist.'Raamatu kaaneil-lustratsiooi^ kujutab vaadet majale aia poolt, nagu see oli veel aastail 1941-44 - J.U.). Aastal 1920 avaldas kreisjiarsti pojapoeg esseede kogu \ „Pilk kaosesse" (Blick ins Chaos). Raamat olevat kirjutatud väheste Icuude kestel Bernis aastal 1917. • Maailmasõda käis kolmandat aastat... Kirjanikku huvitas tol ajal analüüsida maailmapälangu ja meeletu tapatalgu tagapõhja... ja Dostojevski kaugele oma ajast etteulatuvat nägi-japilku. Dostojevski romaani lahkab autor silmatorkavalt pealkirjastatud essees „VennadKaramazovid ehk Euroopa häving". Ta leiab, et suurvene romaanikirjanik ennustab kogu Euroopa langust tolle kihutava troika ohvriks, nimelt vaimse Euroopa hävingut. Aasialik ideaal hakkab siin maad võtma, see neelab Euroopa vaimu. Moraalsed põhialused laostuvad. Mis on aasialik ideaal? See on loobumine senistest moraalinormi-dest, uue ohtliku usundi omaksvõtt, nagu vana munk Zosiima romaanis ennustab... Romaani kolme köite kestel, väidab Hesse, muutuvad kõik endised kindlad normid ja ideaalid tegelastele küsitavaiks... Selline „vene inimene", kes dn hüljanud kõik moraalinormid, muutub sümboliks, hea jä kuri. Jumal ja Saatan on selles ühinenud. Karamazov — see bn hävingueelne inimene. Karamäzovlikku elementi — kaootilist, metsikut, ohtlikku, ebamoraalset — võidakse hinnata positiivselt või negatiivselt, kuid see vallutab Euroopa. Tol ajal, kui Hesse kõnesolevat analüüsi kirjutas ja maailmasõda möllas, konstateeris ta: Karamazov domineerib enam kui kunagi varenr. Euroopa häving läheneb kui hirmus katastroof (ilgu revo-utsiooni ja tapatalgutega või ilma nendeta — korruptsiooni, varguste, mõrvade ja muude vägivallatsemis- . Hävingule vastu minev inimene on hirmuäratav koletis, see on midagi looma ja inimese vahepealset. Antiikaeg, Euroopa kultuuri särav Öitsen-gufaas, ei läinud hävingule vastu Nero, Spartacuse ega germaanide ajal, see haaras tol koiral kinni Jeesuse õpetusest, ütleU Hesse. Aga nüüd on pool Euroopat, vähemah pool Ida- Euroopat, teel kaosesse, ta kihutab pühas hullumeelsuses, kihutab kuristiku poole. Mis on sus kõnealune sümboolne troikasõit, miks kihutab püha Venemaa hukatuse poole? Kuldasja millal sai kihutamine alguse? Kuritegevuse kiiret':lisandumist, inoraalilangust, pereköftnae^ laostumist ja isatapmist kõri^ütitroika-sõiduga kirjeldab Dostojevski .oma romaanis aastail 1879/80, Gogolil esines trbikasümboolika neli aastakümmet varem... Aastaks 1880 oli Venemaal ähvardava kuju võtnud maailmavaateline liikumlni ,mida; nimetati nihilismiks. Filosoofilise terminina — ladina keele sõnast ni-hil, ei miski — oli sõna käibel juba sajandi algul väljaspool Venemaad,, sellega mõeldi üldtunnustatud moraalsete, poUitiliste ja eetiliste väärtuste eitamist. • Venes võttis möödunud sajandi keskel noorsoo hulgas maad opositsiooniline liikumine, mis ülistas just sellist negatiivset hoiakut - religi-oqni, moraalinormide ja autoriteeti-deeitamist, atentaatetsaarile ja valitsusvõimu esindajaile. Selliseid kehtiva korra trotsijaid nimetati nilisti-deks... Nihilismist nakatus esijoones haritlasnoorsugu _ üliõpilased ja gümnaasiumide õpilased. Sõna nihilist sai ilukirjanduses po-larseks aastast 1862 alates, kui Ivan Turgenev (1818-1883) romaanis „Isad ja pojad" (1862) oli seadnud nihilismi teose keskseks probleemiks... Nagu romaani tiitel osutab, on vastakuti asetatud kaks generatsiooni — isad, s.o. vanem, konservatiivne põlvkond, ja pojad — noor opositsiooniline põlvkond. Tegevustik mängib aastal 18.59, konflikt on seöga möödunud sajandi keskel aset leidnud idealistliku ning humanismist kantud isade-generatsiooni. ja mässulise materialistliku, illusioonideta noorsoo vahel... Nihilist ei usu midagi, ei tunnusta mingeid autoriteete ega riõrmisid... Vanemad, nende isad, on nende meelest naeru- ja kahetsusväärsed ajast maha jäänud inimesed... Kõik see, mille isad on üles ehitanud, mida nad kultuuriks ja eelmiste sugupõlvede pärandiks nimetavad, tuleb hävitada ja maha kiskuda. Omadest kogemustest teame, et selline loogika ja sellised fraasid pole ainult ilukirjanduslik fantaasia, vaid ka tegelik elu, sest ilukirjandus on tegeliku elu peegeldus, nagu seda eriti rõhutab sotsialistliku realismi teooria. „KÕik vana tuleb hävitada, see on meie esimene ülesanne!" nii deklareeris ja õpetas 40 aasta eest meie kodumaal kehtima hakanud filosoofia. Seda fraasi korrati näit. Tariu ülikooli filosoofiaõpetuses, seda kordas tihtilugu tolleaegne võimas prorektor niihästi kateedrilt kui ka eraviisiliselt. Ilukirjanduses sai see printsiip populaarseks niisiis Turgenevi romaani kaudu aastast 1862 alates. Suured nihilismi prohvetid nagu Herzen ja Bakunin elasid välismaal maapaos — Saksas, Shveitsis, Inglismaal ja mujal —, nad liikusid kogu Euroopas ning agiteerisid, vahetasid alatasa elupaika. Bakunini õpetusele on iseloomulik suur hävitamiskirg. Tema peateoses „Riik ja rahvas" seisab esikohal parool: hävita võimalikult kõik, tee seda võimalikult kohe! Kui inimene enda kõigist normidest, traditsioonidest ja autoriteetidest lahti ütleb, kas ta jääb siis vaimselt ja seesmiselt tühjaks?.. .Loodus ei' salli tühjust. Kui inimlikud väärtused hüljatakse, astuvad asemele loomalikud. Need pääsevad maksvusele, kuna nad juba ürgaegadest peale peituvad inimhinge sügavustes tagasisurutud kujul, uinuvas olekus. Algab inimese loomastumine, bestialisee-rumine... Looma käitum,ine on meile hästi tuttav: esimene konfliktide allikas on toiduprobleem. Loom- haarab toidupala teise omasuguse suust, kui ta tunneb end jõu poolest üle käivat. Kõik vahendid ja võitlusviisid on lubatud eesmärgi saavutamiseks. Inimene, kes hülgab kultuuri- ja õigusnormid, toimib samuti looma kombel: ta võtab, kust võtta on, varastab, röövib, tapab. Aga inimloom läheb veel kaugemale: fanaatilise nihilismi kires hävitab ta ka seal, kus tal sellest otsest tulu pole, lõbu pärast. Isad ja pojad, generatsioonide vastuolu ning nihilism üldiselt polnud mingi lokaalne probleem Venemaal poolteist sajandit tagasi. See on globaalne nähtus tänapäeval ja hoopiski \ aktuaalsem kui Turgenevi ajal, kui me ainult oma mugavuses suvatseme sellele tähelepanu pöörata. Millest tekib noorte hulgaline kuritegevus (ja laastamistööd koolides, kümnetesse miljonitesse ulatuvad kahjud)? Eks ole nihilismi selged väljapursked alatasa nähtaval meie endi keskel ja meie endi silmade all?- (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-17-05