Meie Elu = Our life, January 17, 1985

              .NELJAPÄEVAL, 17.JAANUAEIL - THURSDAY, JANUARY 17 eieElu" nr. 3 (1820) 1985
naaa
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltdn Esfonian
House,958 BroadvieiA^ Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane j r S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LühmannDr.,i^wMilford,N^.,USA.
Tel. (201) 262-^0771;
„IVleie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSo
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
nMeie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p . l , esmäsp. ja neljap. k l 9 hm.—8 ö.. tap. kl.-9 h m . - 4 piJ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S40.00,6 k. ^22.00,
3 k J15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k.$17.00. Üle
meremaadesse — l a . $48.00, 6,k.^?6.00, 3 k. S19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . 126.50, 6 k. S14.25. Kiri- ja
lilisa USA-sse: 4 a.^30.80, 6 k. $15.40.
ülemeremaadesse: 1 a. ^58.00, 6 k. $29.00.
/ Üksiknumber—, 75(!:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„See kott ,on minule suureks kergenduseks . .
iiSHiiiitiHiiiiiiiiiiiiintiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab medsa&ti
oma lugejate mõttea\)aldusi •—ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjiitada kokku­võtlikult
ja lisada öma nimi ja
aadress. JT oimetuks jäiah endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
jätta avaldamata.
Pärast flirtimist liberaliismiga ja
sellest tingitud riigimajandusega
on mitmed maad tagasi pöördumas
eramajanduse juurde, nende hul­gas
ka Kanada. Vähem on riigima-landusest
olnud mõjutatud USA,
kui mitte arvestada keskvalitsuse
reguleerivad süstid osariikide vp-litsuste
kaudu, mi& Reagani valit­susega
seoses on elimineeritud vii­maste
taastate jooksul.
Kanadas on konservatiivide va­litsus
liiga äsjane selleks, et näha
siin denatsionaliseerimise täit ula­tust.
On siiski selge, et likvideeri­misele
tuleb nn. Kanada väljaaren­damise
riiklik korporatsioon (Ca­nada
Development Corporatsion),
mis moodustati liberaalide võimu
poolt ja mis haarab rea suuremaid
ettevõtteid. Peaminister Trudeau
võimule tulles deklareeris viimane
nn. just society ülesehitamist ja
sellega seoses kapitalide ümber-jaotust.
Kuid asjata ootas „väikG
mees", et siit peale hakkab suur­kapitalilt
ka tema kukrusse tulema
summasid ja et tema elu muutuüi
kergjBmaks. Valitsus moodustas
CDC, pani selle kõrgemasse amet­konda
kõrgepalgalistele kohtadele
omamehed ja ainult ülevõetud
suurettevõtete puudujäägid lisan­dusid
riigi fiskusse mitmeid kana­leid
pidi.
Nii tuli kai Kanada! üle elada
kulukas sotsialiseerimise periood,
mille likvideerimisele on nüüd
asunud Mulroney valitsus. Ometi
oli Kanada liberaalidel silma ees
/täis pilt, mida tähendas Inglismaa­le
suure osa Inglise majanduse nat­sionaliseerimine
Attlee ja Wilsoni
valitsuse poliitika oma tööerakon­na
nimel.Laboriitide majanduspo­liitika
viis Inglismaa peagu pankro­ti
äärele ja tulemuseks oli iinglise
naelsterlingu enneolemata langus
vahekorras teiste maade vääringu­te
— ja sellest madalseisust pole<
inglise nael suutnud välja saada.
Seda vaatamata sellele, et nael tuli
vahepeal vähemalt kaks korda de­valveerida.
\
Inglismaa kaotas teiste maade
silmis usalduse, kuid kaotajate
seas oli ka inglise tööliskond. Lõ­puks
oli Inglismaal tarvis tugevat
konservatiivi Margareth Thatche-ri,
ke^ on julgelt asunud lammuta­ma
tööerakonna ülesehitust ja rii­gistatud
majanduse erakapitali
kätte müümisele. Thatcheri valitsus
on erakapitali kätte müünud 12
suuremat; ettevõtet 12 miljardi
väärtuses jp on sellega rikastanud
iriigi fiskust. Eeloleva nelja aasta
jooksul tahab valitsus erakapitalile
müüa hulga ettevõtteid 13 miljardi
dollari väärtuses.
Valitsuse operatsioonid eraette­võtluse
müükide ^lal leiab elavat
Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
kõlapinda ja iseloomustav on, et
isegi osa sotsialistlikust tööliskon­nast
oma vabu summasid ostudes­se
investeerib. Osa ettevõtteist on
valitsus täielikult välja müünud,
teistes on valitsus säilitanud esial-geselt
23 kuni 49 protsenti aktsia­test.
Nii oh Inglismaa pärastsõja­aegne
majanduslik eksperiment ka
Kanadale eeskujuks ja olemasolev
konservatiivide valitsus omab na­gu
vaimse tugipunkti nii natsionali­seerimise
kui ka denatsionaliseeri­mise
osas. Majanduslikust erasek­torist
tulnud Mulroney omab ka
isiklikult rikkalikke majanduslik­ke
kogemusi. Nii ei tohiks tema
otsustamisvõime varjutatud olla
ühiskondlikest filosoofiatest nagu
see Trudeaul oli.
Konservatiivide valitsuse uus
mõtlemisviis Ottavi^as on välja kut­sunud
tugeva vastureaktsiooni l i ­beraalide
erakonnas ja suuremaks
kannatajaks on nende juht J. Tur-ner,
kelle kaela katsutakse veereta­da
kõik liberaalide ebaedu nii vii­mastel
valimistel kui ka jooksvas
töös. Ükski ei taha aktsepteerida
tõsiasja, etsüüeioleTurneris,vaid
15 aastat võimul olnud Trudeau
valitsusel, kes oskas Kanada viia
majandusliku kuristiku äärele,
kust tagasitulek on raske.
Kui praegune valitsus suudab
end eramajandusest välja tõmmata
ja vabanenud kapitalide arvel tasu­da
osagi riigivõlgu; siis võidab sel­lega
iga maksumaksja, kes on osa­line
riigivõlgade korrashoidmisel.
Inglismaal on müüdud riigi ette­võtted
osaliselt juba suutnud näi­data
oma edukust erakapitali kä­tes.
Tulemuseks on suuremad läbi­käigud
ja tõusnud kasud. See või­maldab
suuremaid investeerimisi
ja lõpuks võimaldab ka töötajate
suuremat rakendamist.
Lääne-Saksamaa ja Jaapan on jäl­gimas
Inglismaad oma riiklike ette­võtete
denatsionaliseerimisega ja
ka sotsialistlik Prantsusmaa peab
silma peal sellises protsessis.
Ei tohi kahe silma vahele jätta ka
[suteadlaste
„Meie Elus" nr. 29, 1984.a. on
toodud artikkel Usuteadlaste konve­rentsi
ja Kirikukongressi üle. Seal on
toodud ära ka dr. Võõbuseresolut- ^ ^ ^^^^^
sioon, „et õp. J. Aarik pikka aega Brotherhood" nimetust, on anti-kestnud
kallaletungidega meiega miidid.
Relvastatud
parempookad
USA-s
Liiduvalitsuse prokurörid Was­hingtonist
ja USA 6-st osariigist,
kohtusid vana-aasta lõpul teiste
äärmuslike parempoolsete tege­vust
jälgivate instantsidega Seatt-les,
Oregonis, ühenduses viimasel
ajal siin-seal üle maa esile kerki­nud
eeskujulikult relvastatud,
gruppidega, kellede sihiks olla
laiendada „valgete ameeriklaste
revolutsiooni armeed", arendada
rassivõitlust ja teostada riigipööre.
Ajakirjanduses avaldati sensat­sioonilised
artiklid, näit. N.Y. Ti-mes*
is, et need ultra-parempoolsed
grupid — mis kaniiavad ka „Silenl
se-peapiiskopile
on minetanud hinge­karjase
väärikuse, heites varju meie
kirikule", kusjuures , peapiiskop
„suurtes kohustustes seda kõike pidi
taluma."
Sellise üldsõnalise süüdistuse pu­hul,
kus ei nimetata, millised need
„ kallaletungid" olid, lubatagu mul
siinkohal sõna võtta.
Dr. Võõbuse poolt esitatud süüdis­tus
on seotud „Eesti Kirikus" nr. 1/84
tekkinud eksitusega, kus Maria Vee-mi
artiklis „Kiriku huvides reis üm­ber
maailma" oli Adelaide koguduse
tegevuse kohta üteldud, nagu juhatU:
se liikmed ei oleks olnud nõukogu
poolt valitud, vaid õpetaja„nimeta-
Liiduvalitsuse agendid on saa­nud
kätte nende juhiseid, kus näi­teks
punktide edutamisega need
nn. aaria-sõdurid tõusevad kange­lase
tasemele mõrvates juute, mus­ti,
liiduvalitsuse kohtunikke ja FBI
agente. Sõda on kuulutatud ka
„juutidelt-kontrollitud meedia'* ja
„sionistidelt üle võetud valitsuse"
vastu. Koalitsioonis olevailt grup­pidelt
levitatakse publikatsioone,
et „ . . . valitsus on võetud üle juu­tidelt,
kes on Saatana järeletulijad
ja tulevad hävitada suures rassi- ja
ususõjas (Armagetton)", — nagu
märgib N.Y. Times.
Need grupid on hankinud omale
tud^ Kui koguduse )uhatus sel.se ^i, j „ „ g . j dollareid pangaröövide
eksliku artikli puhul saatis õienduse .^^ ^^^^ „ g „ j g lü^^g., ^Inud
„Eesti Kirikule , sus peapiiskop K. ju,evahetusi- politsei ja liiduval.
Veem ajakirja vastutava toimetajana agentidega ning paaris kohas on
seda^ei ava danud _ ytte saadud neilt automaatrelvi,
Se le peale ma kirjutasin dr. Voo- piastiklõhkeaineid, granaate jne.
busele ja palusin temal assessorma uSA-s kui demokraatlikus riigis
kaasa aidata õienduse ilmumisele. varemalt igat liiki äärmus-
Temalt ma sain vastuse 12. juunist ukke poliitilisi j.t. gruppe organi-
1984, a., kus kirjutab, et seda kaasabi seeritud, samuti on need levitanud
„ma küll ei saa anda. See on mul oma ideoloogiat ja programme,
äärmiselt vastumeelt. Mul on võima- jeosianud ka kuritegelikke aktsioo-tu
Sinust aru saada, et Sul oli vaja „e_ Seekord, kus meedias on osnta-peapiiskopi
abikaasale kallale min- (ud ülaltoodule üsna laialdast tä­na."
Ja edasi, „mis tahendab see helepanu, näib olevat tegemist na-väike
vääratus..." Sellise kirja üle tõsisema küsimusega. Võib ta­rna
imestasin, sest ukski õiglane mi- helepanna ka samaaegset teist akt-mene
ei tohiks olla eksituse õienda- jiooni, kus massimeedias ja mujal
mise vastu. „ , . avalikkuses on hakatud õhutama
^ Kuna õiendus oh vajalik minu ja ju^ide ja mustade „ajaloolise koa-koguduse
huvides, sus ma kirjutasin litsiooni" laasvajadust.
Usuteadlaste konverentsile ja saat-.
sin ärakirja dr. Võõbüsele.
Kuna õienduse üle oli palju kirju­tatud,
siis peapiiskop K. Veem ilma
dr. Võõbuse abita parandas vea ja
majanduslikku arengut Hiinas, kus ^"^f "Eesti Kirikus' nr. 3/84 teata-avalikult
propageeritakse erakäte f ^ « .Adelaide koguduse juha-sekkumist
majandusse, mis oli '"'f .^l"^ ametisse ei olnudnime-
Mao päevist peale otse lubamata '^nud. Selhselt on lahendatud eksi-mõtlemisviis.
Kui Hiina jõuab isegi «J^kiri õiendust varem ei aval-osalise
eramajanduseni,siis järg­mise
kümne aastaga on ta sammu­mas
mööda Nõukogude Liidust.
Mis saab siis nõukogude praegu­sest
^kommunismist ja tsentralisee­ritud
majandusest, mis alatoodab
aindit defitsiitset kaupa. Lõpuks
peavad ka mehed Kremlis aru saa­da,
et relvade toodang üksi ei suuda
toota miljoneid kodanikke, kuigi
relvadega võidakse välji
OVER 50 YEARS OF GM SÄLES
ÖGANM Müük ja rentiinine
äri? 291.5054
Chev OIds LiiTiited K<KIU? 423-5710
5000 Šheppard Ave. E., Scarborough. Ont. Ml-S 4L9
rs Drug Mart - Mor eMa
i'ons • Patient Record Systein for Senior Citim
We deliver Q Köjiitoomina
GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Wlomingside Ave., West HiU/Ont. M1E 3E6-TEL (416) 281-3000
danud, millest minu süüdistamine dr.
Võõbuse poolt alguse oli saanud. Pa­lusin
dr. Võõbüsele minu vastu esita­tud
süüdistus tagasi võtta, mida ta
teinud ei ole.
Mis puutub Usuteadlaste konve­rentsi
ja Kirikukongressi tegevusse'
seoses minu süüdi^stamjsega, siis
peapiiskop J. Kõpp kehtestas ajuti­sena
..Põhimääruste muudatused"
1958. a., teadlikult jättis seah välja
kohtukorra. Selle tõttu meie kirikus
ükski isik ega asutus ei tohi kohtu­korra
puudumisel hakata kedagi süü­distama.
Kuna usuteadlaste konve­rents
ja Kirikukongress pole kohtu-asutused
ja selleta nende pädevusse
ei kuulu isikute süüdistamine, ei ol­nud
neil kirikuseaduse ja ka koosole­ku
korra järgi mingit õigust minu
kohta tagaselja süüdistavat otsust
teha.
Edaspidi peaks selliseid ülekohtu­seid
süüditusi meie kirikus väldita­ma!.
. . .• • ' • • •
^ ' .1. AARIK
EELK konsistooriumi' pressiinfor-matsioonis,
mis saadeti toimetusele
viis kuud pärast EELK Usuteadlaste
Konverentsi, üteldakse:
,,Kohal algatatud küsimuste all
esitati kaks resolutsiooni. Ühe neist
esitas assessor, professor Arthur
Võõbus. Ta ütles ms.:
..Peapiiskop ise ei ole kedagi pa­lunud
selles küsimuses sõna võtta,
Pärast juubelit
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTD
Jnsurance"
1482 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
aga ma tunnen, et ma ei saa vaikida.
Ma esitan siin ühe resolutsiooni, mi­da
võite arutata, muuta või ka uue
koostada. See on järgmine: „Usu-teadlaste
konverents märgib sügava
kahjatsusega, et abipraost õp. J. Aa-nk'u
pikka aega kestnud kallaletun­gid
meie peapiiskopile on minetanud
hingekarjase väärikuse, heites varju
meie kirikule. Usuteadlaste konve­rents
seisab solidaarsuse tundes ja
kristlikus osaduses oma ülemkarjase
kõrval, kes oma suurtes kohustustes
on pidanud seda kõike taluma." •
Ettepanekule järgnenud hääleta­misel
kõik olid selle resolutsiooni
poolt.
Teine resolutsiooni ettepanek oli
abipraost Johannes Aarikult._ Kuna
Aarik ei saanud isiklikult kohal vii­bida,
luges ettepaneku koosoleku ju­hataja,
praost Taul. Ettepaneku tekst
oli järgmine:
„Kui eesti kiriku häälekandja „Ees-
•ti Kirik" on eksinud kontrollimata
kaastöö avaldamisel, siis tuleb aval­dus
õiendada hilisemates numbri­tes."
Kuid usuteadlaste konverents ar­vas,
et see ei kuulunud konverentsi
jvusse." .
Seniste ülemaailmsete Esiode ja
muude suuremate ürituste puhku­del
ja nüüd 40-aastase võõrsilvii-bimise
juubeli tähistamisel on
meie asukohamaade sõbrad imet­lenud
eestlaste kauaaegset vastu­pidamist
võõraste rahvaste keskel.
See suur imetlus ilmnes eriti mar­kantselt
Esto-80 puhul Stokholmis
neli aastat tagasi. Seda oleme imet­lenud
meiegi oma rahvuslike suur­ürituste
ülevas meeleolus. See ülev
meeleolu kõrgneb veelgi, kui me
mõtleme oma rahvakillukeste äär­miselt
hajutatud seisundile jä oma­vahelistele
suurtele kaugustele üle
maailma — Soomest Austraaliani.
Nüüd on seekordsete pidupäeva­de
ja juubeli elevus juba haihtuma
hakanud ja me oleme taas igaüks
oma halli argipäeva askelduste tu­hinas.
Selles tuhinas mõlgub ometi
endiselt meie meieles oma kodu­maa
raske saatus, mis näib järjest
raskenevat. Meie suureks trööstiks
on aga aeg siiski edasi arenenud nii
kaugele, et enam ei näi olevat min­git
kahtlust, kas meie kodumaa
saab vabaks võõrast vägivallast,
vaid küsimus on veel vaid selles,
millal ta vabaneb. See „millal"
võib aga usutavasti veel üsna kau­gel
olla. Seetõttu seisab meie ees
tõenäoliselt veel pikk ooteaeg. Sel­lel
ooteajal me ometi ei saa seista
käed taskus ja oodata selle lõppu,
sest meje ees seisab edasi raske töö
ja võitlus oma rahvusliku kasvtuse
ja õpetuse tööväljal.
Sellel tööväljal on kasvavalt roh­kesti
probleeme. Siinkohal olgu
vihjaWd ühele kõige tähtsamale —
eesti keele oskuse säilitamine
võõrsil. See ülesanne on olnud
meie töökavas juba 40 aastat. Aja
jooksul on aga see muutunud väga
tõsiseks, sest pikk ooteaeg on tei-nud
töö. Seetõttu on eriti meie kõi­ge
noorema põlvkonna eesti keele
puudulik oskus või koguni selle
puudumine suurt muret tekitav.
Sellel alal esineva olukorra kohta
olgu ühe iseloomustava näitena i
esitatud väljavõte „Eesti Häälest"
(nr. 1978 k.a.) Inglismaa eesti suve­kodust
sel suvel: „Laste suveko­dust
osavõtjaid oli 13, neist 7 poissi
ja 6 tüdrukut, kellest 10 juba varem
olnud suvekodus. Pooled osavõt­jaist
kõnelesid emakeelt, kuna teis­tel
piirdus see üksikute lausete või
sõnadega, mispärast suur osa ajast'
tuli pühendada emakeele õpetami­seks."
,
Siin esitatud näide ei kehti ainult
Inglismaa kohta, sest ka teiste maa­de
suvekodudesse on ikka toodud
eesti keelt puudulikult oskavaid
lapsi, kuigi proportsioonid eesti
keelt oskavate ja mitteoskavate las­te
arvu vahel võivad olla erineva.
Eesti keelt puudulikult oskavate
laste suvekodudesse toomine on aga
muidugi väga rõõmustav nähe ja
kõikjal on neile alati öeldud tere
tulemast! Meie tänu ja kiitus ka
neile lastevanemaile, kes toovad
oma puudulikult eesti keelt oska­vad
lapsed eesti suvekodudesse ja
eesti koolidesse!
Meil aga tuleb kõigile lastevane°
maile appi minna hällist alates, sest
eesti keele õppimine peab sealt al­gama.
Eriti peame seda tegema, kui
lapsed on juba 4—5 aastasteks saa­nud
— see tähendab siis, kui lapsel
juba hakkab arenema võime luge­misoskuse
algmele omandamiseks.
Appiminekut on juba püütud teos­tada.
Siinkohal olgu märgitud vaid
mõned näited hilisemast ajast. Mõ­ned
aastad tagasi ilmus Austraa­lias
,,Õpime eesti keelt", mis on
määratud lastele 5. — 8. eluaasta
vahel. Selles on osa teksti inglise
keeles, mille vajaduse korral asen­damine
rootsi, saksa või mnü kee­lega
ei peaks tekitama ületamatuid
raskusi. See on sobiv kasutamiseks
/ eesti keele õpetamisel koduõpetu-ses,
lasteaedades ja suvekodudes-ki.
Asja ilmus Rootsis taoline õpik
umbes samale eale, kuid on oma
mahult ulatuslikum: „Minu raa­mat"
Seegi õpik hõlbustab suuresti
eesti keele õppimist ja õpetamist,
eriti sõnavara omandamist. Need
on kaks head abilist eesti keele
õpetamisel ja õppimisel algastmel.
On ainult tarvis omandada ja kasu­tamisele
võtta seal, kus selleks on
vajadust. Muidugi on veel rohkesti
muudki õppe- ja õpimaterjali kasu­tamiseks
kodus ja koolis. Kõike ei
jõudnud siinkohal märkida.
Eesti koolide/täienduokoolide
õpilaste arvus on viimasel ajal ilm­nenud
tagasiminekut. Selle pea­misteks
ajenditeks on olnud madal
sündimus ja osa lastevanemate —
ka segaabieludes ükskõiksus oma
lastele eesti keele õpetuse teosta­misel.
Laste arvu vähenemise tõttu
on kohati tulnud koguni eesti koole
sulgeda. Mõnes kohas on saadud
siiski taas uusi koole tegevusse ra­kendada
ja aja jooksul võivad olu­korrad
mitmel pool mujalgi muutu­da.
Suletud koolide asemel ja koh­tades,
kus laste vähese arvu tõttu ei
saa i^oole avada, tuleb korraldada
koduõpetust — siin Rootsis ka kodu­keele
õpetust. Me ei või oma käsi
longu lasta, vaid peame edasi töö­tama
kõikjal, kus on eesti lapsi ja
noori, kas või üksainus! Siis on
meie võõrsilpüsimine kindlusta­tud,
kuni kord saabub otsustav
pööre, mille tulekus ei ole ju enam
mingit kahtlust.
Viimasel ajal on hakatud kõne­lema
ja kirjutama umbkeelsete hu-vitundjate
eesti kultuuri ja üldse
meie omakultuurilise isetegevuse
tööväljadele kaasatõmbamisest.
Muidugi ei ole meil midagi umb­keelsete
huvitundjate vastu! Kõik
on tere tulnud näit. laulukoorides­se,
rahvatantsutruppidesse ja pal­judele
muudelegi aladele, mis kel­lelgi
fneeldib ja sobib. Me oleme
alati valmis neid aitama nende
püüdlustes eesti keele õppimisel
kõnes ja kirjas. Ka oleme nõus va­jaduse
korral kaasa aitama neile
eesti keele kursuste korraldamisel.
Aga umbkeelsete huvitundjate pä­rast
me ei saa siiski loobuda oma
eesti keelest, selle õpetamisest ja
õppimisest ning intensiivsest kasu-
/ tamisest kõikial, kus selleks on va­jadus
ja võimalus. Välis-Eestis on
meie püsimise eelduseks kakskeel­ne
välis-eestlus. Ärgem unustagem
tõsiasja, et ainult eesti keele abil
püsib ja edasiareneb eesti kultuur
! võõrsil oma väga mitmesugustel
aladel (eestikeelne kirjandus, aja­kirjandus
ja palju muud).
Kõige lõpuks olgem teadlikud
sellestki, et kui ei ole eesti keplt,
siis ei ole ka enam eestlust, veel
vähem väliseestlust. Välis-JEesti ja
seega Väliseestlus peab püsima
jääma ka siis, kui meie kodumaa
kord vabaneb võõrast vägivallast,
sest ka pärast vabanemist vajab
meie kodumaa rahvuslikult kindlat
ja majanduslikult tugevat välis-fiestlust
rohkemkui kunagi varem
oma pika ajaloo kestel.
Meie silmade ees virvendab üks­kord
vaba Kodu-Eesti ja Välis-Eesti
ühine globaalne eestlus.
HERMAN RAJAMAA '
^^Ameerika Hääle^^
moderniseerimiiie
käigus '
USA saavutas kokkulepped viie
riigiga, et uuendada võimekamaks
ja ajakohasemaks „Ameerika Hää­le"
raadiosaadete ülekandejaamu.
Samal ajal tõstetakse saateid seni­selt
42-lt keelelt 60-le, eriti silma-paistvalt
N. Venele alistatud eri-rahvuste
osas. Mitmekülgne mo­derniseerimine,
mis käigus, on sel­leks
määratud 1500-miljoni dollari
suuruse programmi osa. USA valit­sus
avaldas soovi saada ülekande­jaama
ka Iisraeli, mis oleks eriti
saateid parandav Afganistani ja
ümbruse suhtes, ent Iisrael lükkas
selle tagasi.
USA on nüüd jätkanud survet
oma liitlasele ja president Reagan
saatis isiklikult selles asjas kirja
Iisraeli peaminister S. Peresile.
Mõned juutide ringkonnad karda­vad,
et ülekandejaama loomine Iis­raeli
võivat kahjustada vahekorda
Moskvaga juutide väljarändamise
võimalusteks süüdistusega, et Iis­raeli
hakkab „ameerika imperialis-tide"
propagandaga koostöötama.
Kuna Iisraeli majandus on äärmi­selt
raskes olukorras ja abi otsitak­se
USA-st, siis on arvata, et USA
soov uue AH ülekandejaama loo­mine
sinna siiski leiab rahuldami­se.
^ t K J y K a H i M i i i w i i i i i i i i iiiiiii<>qz8H><giH>«ia»<»q3»oq!nH <IE»0«EI>04!n»0«|]><
EARQENm
362 Danforth Avo.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tet. (416) 466-1951
416)466-1502
FtOWEflS & CIFTS
LILLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
C^äsitöö kinkeesemed — kullasepav merevaigu-, keraa­mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5.Ö0 p.l.
7iTnriiiimTtTrrTr-rTTrTmitTrintTrTTiTiiTW