Meie Elu = Our life, February 27, 1986

              )ik rahvaste
|ahu jä vaba-
'ästele. Ön-inna
õnnis-
^ensionäride'
iing Ijnnista
ipetas kõne-
[oGsviibifate
;štU".
tänas õp. E. ^
lest, 0. Haa-lanikeeriifii-n
ning tubli-ilumeheliku
Iren^aistele ja
Intsesid lau-iised
kohvi-
:adus kiires^
•ing vastla-
:oorisi
aamer
MELJÄPÄEVAL, 27. VEEBRUAKII^ VFEBRUARY 27
peos. (HeinzValk'i
luses möödunud
aastal suurt kõmu tekitanud ro­maan,
Viivi Luige ,,Seitsmes rahu­kevad"
, ilmus läinud äügisel šjOome
keeles. See raamat manab|Vapu8ta-va
jõuga 1950-date aastate iiinge-maastiku
uuesti meie silmade ette^
enneolematult avameelselt ja tõe­päraselt
ja ometi rahulikult ja lepli­kult.
\'^.y\'-^,y''\i -
,,01en südamest rõõmusi et mu
lapsepõlv on möödas", ütleb kirianjk
ise, 1946. aastal sündinud Viivi Luik.
,,Seitsmenda rahukevade'' viieaas­tane
peategelane on kujundatud kii*-
jariiku omadest mälestustest, išikli-.
kest läbielamustest elades kõrvalises
maanurgas. Stalini valitsuse viima­seil
aastail. \ i
' Lapse silmade läbi nähtuna kuju­neb
välja ebatavaliselt objektiivne
elupilt: pole vaja sisse tuua poliiti­lisi
seisukohavõtmist, metsavenda­de
hukkamõistmist ega uue korra
kaitsmist. Täiskasvanud võtavad
seisukohti, laps aga lihtsalt elab oma
elu. ii
Viivi Luik kirjeldab suure arusaa­misega,
kuidas lapse maailm oh ani­mistlikult
hingestatud. Ka elbfji loo­dus
on elav, sisenjine ja väline tõde
on üks, mõtted ja soovid kõikvõim­sad.
Täiskasvanute ahistu|iud
maailm peegeldub laste mängudes:
väike lüdruk saadab oma i-ainuK|ese
nuku suTinitööle,' lõpuks mõistab
surma ja matab maha puu alla. Puu^
on aga inimsööjapuu, selline nagu
need, mis kasvavad kaugel Siberis.
Romaani kohta sõna võtnud eesti
kriitikud ei ole kiitusega kitsid. „80-
date aastate parim eesti romaan." i -
„Kpgu põlvkonna usutunnistus ja
testament, avar ja terav pilt ajast ja
inimestest; Teos, mille taolisi Eestis
vaid harva ilmub."' ;
Et raamatust kõikjal räägitakse,
turul ja tänaval, pole šugui ime. See
käsitleb ju aega, mis isiklikult puu­dutab
kõiki keskealisi ja vanemaid
inimesi. Nii mõnigi neist katsub raa­matust
hoopis eemale hoida — meel­de
pulbitsevad mälestused on olnud
liiga valusad.
Teose soome keelde tõlkija Eva
Lille kiidab raamatu stiili. „Seepole
pateetiline, jutlustav, sentimentaal­ne,
liiatigi mitte nostalgiline. Viivi
Luik voolib mailma teravate meta­fooridega.
Teos on kui karastav
kümblus selges vees",iseloomustab
ta romaani.
Soome lugejale on raamat meelde­tuletuseks
lahinaabri unustatud aja­loost.
See ei kuhja kokku suuri, dra­maatilisi
' sündmusi/vaid lihtsalt ju­tustab
ühe talve kulgu lapse silmadf
läbi. Hirmuäratavad kuulujutud l i i
guvad suust suhu. Vana maailm on
hävinud ja uus pole veel jalgu alla
saanud. Koolimaja uksele ilmub igal
öösel lööklause: „ S a a vabaks Eesti
rheri, saa vabaks Eesti pind!"
See raamat jutustab ka uue maail­ma
võidust. Kui kevadel lumi sulab,
leitakse metsast kevadlilli, huntide
poolt lõhkikistud loomi ja punker,
kus lootuse kaotanud metsavennad
on endalt ise elu võtnud.
Marütuuled .peksavad soolaste
vitstega loodust. On saabunud seits­mes
rahukevad.
Tõlge Simopekka Virkkula kirju­tisest
Tampere ajalehe ,,Aamulehti"
kultuuriküljel.)
Tartu Instituudi •.
15. aastapäe¥
Kolme autori loengu ajal, 9. veeb­ruaril,
täitus 15 aastat sellest, kui
Tartu College'i nõukogu asus raken­dama
oma põhikirja hariduslikke
ülesandeid ja otsustas asutada insti­tuudi,
millele järgmisel aastal.vastu­võetud
statuudi järgi sai nimeks
Tartu Instituut
Esimese viieteistkümne aasta
jooksul ori peetud avalikke loenguid,
jagatud stipendiume eesti üliõpilas­tele,
antud nõu Eestit ja eestlasi puu­dutavas
ainevallas ning asutatud raa­matukogu
ja arhiiv. Instituut oku­peerib
100 ruutmeetrit põrandapinda
ja katab 350 jooksvat meetrit riiuleid.
Raamatud on annetatud hääde ini­meste
poolt ja viimaseil aastail on
korrastustöö tehtud 6 - 8 talgutöölise
poolt, paarkümmend päeva aastas.
Tööd aga on rohkem, ja sellega
toimetulekuks moodustati möödu­nud
aasta lõpul üks uus, suurem
grupp, mille nimeks valiti Biblio­graafia
Klubi. See klubi on iseseisev
organisatsioon, iseseisva arvepida­misega,
aga töötab Instituudi raama­tukogus
ja arhiivis ja selle- huvides.
Rõõmustavaks ja oluliseks küljeks
selle juures on, et föderaalvalitsuse
„New Horizons" programmist anti
klubile üle 22,000-dollariline toetus
eelarves ettenähtud vahendite ja va­rustuse
ostuks.
Klubi esimeseks ürituseks on end
tutvustada ja ta teeb seda tähistades
Tartu Instituudi 15. aastapäeva. Selle
teemaks on meenutada üle 450 aas­tat
vanu eesti raamatuid ja üllatavalt
palju nüüdisaegseid eesti autorite
tõid Kanadas. Sõnalises osas Abel
Lee räägib raamatu kuuest ehk vam­musest,
Emil Eerme räägib ühest tei­sest
ilustamiseviisist-eksliibristest,
mida mõlemad illustreerivad valgus­piltidega.
Angeliga Palm tuvustab
meile esimesi eesti raamatuid, Aino
Müllerbeck räägib raamatuist seoses
Esto 84-ga ning Paul Trüupere vest^
leb trükitehnikalt. Nendele on välk-vahelugemisi
Ellen Prostang'ilt, El­len
Irs'ilt ja Endla Kannerilt. Para­tamatult
on paar sõna ka Tartu Ins­tituudist
ja sellest, mida Bibliograafia
Klubi kavatseb teha ning kuidas selle
lõbusa ja kasuliku ajaviitega saab
ühineda. Nii siis, pühapäeval 2. märt­sil
kell 14.00 on „Tartu" uksed pärani
valla. Näitus kestab kuni kell 19-ni ja
on avatud ka esmaspäeval kell 16.00
kuni kell 19.00. Sissepääs on vaba­tahtliku
maksu eest, kohvi - ning
kringlitpakutakse ka. Tere tulemast!
BIBLIOGRAAFIA KLUBI
• Toronto Eesti Mees-m
M
mi
m
-Sl m
V
li Vana-Andrese.kirikus esmaspäeval, 3. märtsil.
I . , •'
INCOME
— ül^sikisikud, ettevõtjad, ärid —
191 EGLINTON AVE. E. ruum 206 — TEL.
(asutatud 1973)
^«t«EixKXE>ocia»<Mn»o<ss»<i<sa»<i
3@2 OanIforthAve., -
Toronto, Ont.
Tel. (416) 466-1951
(416)466-1502
ÜLLEDE
FLÖWEflS & OIFTS
SAATMINE'ÜLEMAAILE^SES ULATUSES
Eriti pulmadeks —
Räägitaks® Qosti, läti ja inglise keelt.
L30-5.00
iiKnwKErwKnwKEnKMiiiHKnwo^o
Pühapäeval, 9. märtsil astub To­ronto.
Eesti Meeskoor jälle oma kuu­lajaskonna
ette ulatusliku kontserdiga..
Eesti meeslauluvarast saame kuulda
R. Ritsingu"; G. Ernesaksa, M. Saare,
K. Türnpu, A. Kapp'i, E. Tubina ja T.
Vettiku heliloomingut. Internatsio­naalsest
repertuaarist laulab koor oo­perikooride
laule, kus lauluvennad
publiku ettekujutuse abil.muutuvad
vangideks — L.v. Beethoveni „Fide-.
lio's", palverändajateks-R. Wagneri
„Tannhäuser'is", jahimeesteks —
G.M.V. Weberi ,,DerEreischützis" ja
sõduriteks — C. Gounod „Faustis.'
Vahekontserdiga on Toronto Eesti
Meeskooril hea meel jällegi oma aas-takontserdi
laval näha ja kuulda
noort ja andekat tŠellisti Eero Voitk
Eero oli meeskooriga kaasas Lake-woodis
N.J. peetud kontserdil 1982.a.
ja ka esines koori aastakontserdil
1983.a. Mõlemal esinemisel võitis
Eero publiku südamed. Esto '84-1
esines ta edukalt suür-solistide kont­serdil.
Sellest ajast kui ta alustas õpinguid
1978. aastal on nüi^d 14-aastane Eero
Voitk suuri edusamme teinud. Vii­mastel
aastatel õpib ta Toronto Süm-fooniaorkestri
liikme David Heather-ington']
juures ja on kolm aastat män­ginud
Toornto Sümfoonia Noorteor-kestris.
1982. aastast saadik on Eero olnud
Toronto Kuningliku Konservatoo­riumi
stipendiaat. Ta saiEKK stipen­diumi
1983. ja 1984.'aastarja 1983.
aastal Frederick Harris stipendiumi,
kui kõrgeima hindega Konservatoo­riumi
VIII klassi lõpetanu.
Eero on ka ennast täiendanud
Banffi muusikakoolis (1983.ja 1984.
suvel) ja ka Toronto Konservatooriu­mi
meistriklassides. Ootame põne-vusegaEero
Voitki esinemist 9. märt­sil
Toronto Eesti Meeskoori kontser­di
päeval. Ta kavas on Haydni ja
Saint-Saenslii tšellokontserdid.
Üliõpilaskoor
Pennsylvaniast
esineb Vana-Andrese
kirikus
Toronto Vana-Andrese kirikus,
esineb esmaspäeval, 3. märtsil, kell
7:30 õhtul kontserdiga Theil'i Üli­kooli
40-liikmeline segakoor
Pennsylvaniast. Theiri Ülikool on
luterlik õppeasutus, mille tunnustust
leidnud üliõpilaste segakoor on 1953-
dast aastast alates ette võtnud 32
Iseseisvat kontsertmatka, nii Põhja-
Ameerikas, Saksamaal, kui ka mujal
Euroopas. Samuti on koor esinenud
arvukaid kordi mitmete maade raa­dios
ja televisioonis ja on tunnustatud
kui üks paremaid ülikoolikoore Põh-ja-
Ameerikas.
Käesoleva aasta kontsertreisi üks
peatusi on neil Torontos, kus anna­vad
ainukese kontserdi Vana-Andre­se
kirikus. Sissepääsuks on vaba­tahtlik
annetus.
Vana-Andrese eesti ja läti kogudu­sed
kutsuvad kõiki muusika- ja laulu-
'armastaiaid sellest harukordsest kont­serdist
osa võtma.
Noorte Solistide
Kontsert
: MONIKA ZERBE
Kes on Monika Zerbe? Toronto
eestlaskond, eriti muusikahuvilised,
peaksid teda päriis hästi tundma —
või ainult mäletavad teda? Võibolla
väike mäluvärskendus on päevako-
/hane. :
. Monika on 25-aa^tane nägus neiu
meeldiva metsosoprani häälega. Ta
õppis Toronto Kuninglikus Konser­vatooriumis
muusikat, orelit ja laulu.
Silmapaistvalt andeka õpilasena mää­rati
talle Konservatooriumi poolt
GraceE. Walton'iiOOO-dollarline sti­pendium.
Laulis viis aastat Scarborough
Noorte kooris ja kolm aastat Toronto
Mendelsšohni noorte kooris, laulis
Ägincourt Gollegiate Institute'i muu­sikalistes
lavastustes kuni sirgus üli-kooliealiseks.
Lõpetas Toronto
Muusikaülikooli 1984.a. kevadel
laulukunsti alal, õppinud saksa,
prantsuse ja inglise vokaalmuusikat,
oopereid jä oratooriumeid.
Toronto Muusikaülikoolis talenti­de
„scoutide" tähelepanu äratanud
õpilasena saadeti Monika 1984.a. su­vel
stipendiaadina Graz'i, Austrias,
end täiendama saksa keele ja muu­sika
alal, kus enne lahkumist augus­tikuul
andis kolm kontserti.
1985.a. suvel jätkas Monika „Ca-nadian
Aldeburgh Foundation" sti­pendiaadina
laulualalisi õpinguid
Aideburghis, Inglismaal, Britten-
Pears koolis ,,for Advanced Musical
Studies", kus laulis ka Nancy peaosa
BenjaminBritten'i koomilises oope­r
i s , , Albert Herring". Andis Alde-burghi
linnas kolm kontserti.
•• Monika Zerbe omab väga meeldi-vatämbrilise
mezzosoprani hääle,
mis ön küllalt jõuline suurele oo-perisaalile,
kuid samas intiimselt
tundeline ja hingestav Saksamaa ja
Austria- kammermuusika saalides.
Monika on'laulnud siin Torontos,
Hamiltonis ja Stratfordis rohkem
küll kanadalastele kui eestlastele,
kuna see on olnud vajalik laulupro-fessiooni
pääsemiseks.
Aga milleks see praegune rek­laam?
Monika Zerbe laulab seekord eest-
- lastele Toronto Eesti Majas pühapäe­val,
2. märtsil, kell 3.p. 1. Eesti Kuns­tide
Keskuse Kontsert Büroo poolt
korraldatud Noorte Solistide Kont­serdil.
Seal esineb teisigi tuntud
kunstnikke.
EVI VALGE ~
Evi Valge õpib Toronto Kuningli­kus
Konservatooriumis ning valmis­tub
kevadiseks lõpueksamiks laulu-
Bernard Kangrost
Montrealis
Kui Bernaird Kangro möödunud
aastal oma elu 75-da aastakünnise
ületas, siis meenutati seda sõnas ja^
kirjas pea kõikjal maailmas, kus
eestlaste kobaraid leidub.
Üheks erandiks/oli Montreal —
kõigi, raamatusõprade pettumuseks.
Kuid siinne eesti koloonia on nii
kokku kuivanud, et selletaoliste al­gatuste
elluviimine allesjäänud jõu­dude
turjale rohkem kohustusi veere­tab,
kui vanasti, mil mitut liiki kul­tuuriliste
harrastuste jaoks piisas
küllaldaselt nii tegijaid kui ka nägi-,
jäid. Kus muiste kultuurilise tegevu­se
arvukais harudes elu kees kevadi­se
suurvee tunglemise jõuga, sinna
on tänapäeval järgijäänud vaid väik­sed
riirekesed kuristiku põhjas. Õn­neks
ei lõpe kõik need nired veel
mõne luidetevahelise nõo kuivas lii­vas,
vaid mitmed neist valguvad kok­ku
ühte ühisesse hoidlasse, kus kõik
harrastused võimaluste piires oma
elu jätkata tohivad. Sellise„hoidla-na"
võib vaadelda Montreali pen­sionäride
klubi, kus kogenud profes­sionaalid
käsikäes teotahteliste as­jaarmastajatega
kultuuriliste harras­tuste
leeki elus hoiavad.
Tänuväärsel Viisil oli pensionäride
klubi^ juhatus võtnud~ (kuigi hiline­nult]
klubi tegeuskavasse ka B.
Kangro sünnipäeva tähistamise, kus
dr. Alfred Kurlents kõnelema ja
proua Hilja Teose deklameerima
nõusjtus. Sündmuse vastu oli huvi
suur ja kuulajaid klubi regulaarsel
reedesel koosviibimisel oli rohkesti,
neid olnuks veel rohkemgi, kui koos­oleku
aeg — kell 15:00 ühe tööpäeva
pärastlõunal - - k a tööl- ja kooliskäi-jaile
sobinuks. Varajane klubiõhtute
algus on aga paratamatu nende pen­sionäride
huvidest lähtudes, kes aru­saadavail
põhjusil ei saa jätta koju-jõudmišt
liiga hilisele tunnile.
BERNARD KANGRO
Oma huvitavas kõnes dr. A. Kur­lents
(kes muide oma äsjaselt Meh­hiko-
puhkuselt oli pruuni naha ja
uuendatud energialaengijkaasa too­nud]
andis üksikasjaliku ülevaate
Bernard Kangro isikust- ja elutööst
läbi muutlike aegade ja olude, milles
tema põlvkond elanud on ja elab. Nii
mõnegi, üldsusele vähetuntud asja­olu
sissepõimimine, kõneleja pooh,
valgustas Kangro loomingut ja selle
arengufaase suuremas värvi- ja
nüansirikkuses.
Kangro erakordsed vaimuanded
koos väsimatu energiaga, sihitead­likkusega
ja kriitikamedega tegid
temast eesti rahvuslil^u suurkuju.
Tema loomingu arengukulg on lahu­tamatu
tema isiku aiiengupfotses-sist.
Ta tuli lihtsei^t oludest, kuid ,
kohanes kiiresti uue keskkonnaga,
hülgamata seejuures mittemidagi,
mis väärtuslik mineviku pärandi hul­gas.
Otse vastupidi, muljed ja males-.
tused tema noorusmaalt on olnud
Kangrole ammendamatuks inspirat­siooniallikaks
tema loomingu kõigi
arengufaaside vältel. Tulles noore
lapsena linna jcooli, sattus ta uude
senitundmatusse maailma, gümnaa­siumi
lõpetade^ agasai talle au osaks
4)\\a valitud parima õpilasena oma
lennu hüvastijätu-kõne pidajaks
koolile (valediktoriks].
Käesolevast kirjeldusest on välja
jäetud Kangro. rikkaliku loomingu
loetelu, mis Kurlentsi ettekandes ük­sikasjalikult
vaatluse alla tuli, kuna
tema tööde ilmumise ajalugu on päris
põhjalikult käsitletud juubilari sün-nipäeva-
aegsetes meie lehe numbri­tes
38, 39 ja 43, kui ka mujal.
Dr. Kurlentsi esinemine täitis jää­gitult
publiku lootused,, kes oli tul­nud
kuulama, mis on öelda ühel kee­le-
ja kirjandusteadlasel oma sõbra ja
kolleegi kohta, sest kõneleja tegi se­da
teadlase objektiivsusega, kolleegi
õdususega ja sõbrale omase soojuse­ga.
^ilja Teose poolt ettekantud palad.
B. Kangro loomingust olid oskusli­kult
valitud ja veenvalt esitatud.
Mõlema etleja esinemist kviteeriti.
tänuliku publiku poolt kauakestva
aplausiga.
kunstnike klassis. Evi pole veel ise­seisvat
kontserti ahd\iud, kuid seegi
aeg pole enam kaugel. See nägus
noor neiu pmab kõlava ning jõulise
soprani hääle ning muusikaande. Ta
on laulnud Peetri ja Vana-Andrese
kirikuis, on juhatanud noortekoori,
laulab ,,Estonia" Segakooris ning
„Meloodika" trios koos Heidi ja Lin­da
Laikve'ga. Väikelastele Eesti Las­teaias
õpetab ta laulmist. Tema lau­luõpetajaks
Konservatooriumis on
Norma Petreau.
Evi on lõpetanud Toronto Ülikooli
kehalise kasvatuse alal ning jätkab
õpinguid haiglaõe kutse saavutami­seks.
Eero Voitk on alles 14-aastane
ning õpib tshellot Toronto Kuningli­kus
Konservatooriumis eriprogram­mi
alusel, mis on võimaldatud ainuh
eriti andekaile õpilasile. Ta on õppi­nud
ka kahel suvel stipendiaadina
Banffi muusikakoolis. Ta kuulub To­ronto
Sümfoonia Noorteorkestrisse,
mille koosseisus käis möödunud su­vel
kontsertreisil Euroopas, esinedes
Hollandis, Londonis ja Iirimaal. Ta
on ka kahel suvel esinenud Toronto
Sümfoonia Suveorkestri koosseisus
Ontario Place'is. Arvestades tema
noorust peame Eerot kahtlematult
nimetama eriti andekaks ning lootus­tandvaks
muusikuks.
Loodan, et need väheldased, kuid
paljutõotavad andmed on küllalda­sed
selleks, et tuleksite kuulama
Eesti Kunstnike
Koondis Torontos
peakoosolekul valiti juhatus; esi­mees
Benita Vomm, abiesimees Er­vin
Milvek, sekretär Erna Relvik ja
laekur Mai Järve. Ametita juhatuse
liikme kandidaadiks valiti Ants
Vomm. • '
Uueks tegevliikmeks võeti vastu
Elga Niglas ja toetajaliikmeks S. Vei-denbäum.
Koondis korraldab märtsi­kuul
zhürii kevadenäituse Northern
District"raamatukogus, 40 Orchard
View Blvd. Näitust on kutsutud ava­ma
Toronto raamatukogu peajuhata-ja
L. Fov^^lie. Avamine toimub 1.
märtsil kell 2 päeval.
Näitusest võtavad osa järgmised
kunstnikud: A. Aedma, H."Herman,
M. Järve, K. Käärid, E. Milvek, E.
Niglas, E. Relvik, R. Saaring, H. Sil-berberg,
S. Soovere, J. Tanner, A.
Vomm ja B. Vomm.
Näituse kestvus on 1'- 27. märtsini.
M. JÄRVE
meie noori kunstnikke pühapäeval,
2. märtsil. Nagu kuulda, esinevad
samal kontserdil veel eelmisel päe­val
toimuvate muusikavõistluse võit­jaid,
mis lisab kontserdile veelgi pin­get
ja põnevust. Ärge unustage, tulge
kõik kuulama! | '
S.7REEM
m
'I • i