Meie Elu = Our life, May 24, 1984

              „MeieElu" nr.21 (1786) 198^
histega Eestisse
US PAKKIDE SAATMI-bTüD
TOLLIGA,
rttemakstud^tqlliga pakke
|iid pakisaajad Eestis pea-;
p võimelised teile päkku-psamaid
hindu kui teised.
tD NÄDAUD VEEL!
10 kg —$34.-™
lERVICE
ONTARIO L T D .
|),OntM6R2MS
Ml
Vt* ' '^'el 544-3603
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951 .
466-1502
ICKALIKUŠ VALIKUS
S Ja tähtpäevadeks.
Wsemeid —
E-RAAMIKA-, NAHA ja
|£ alal.
1 ise 'keeli.
i i—Il M I I M
kintunt
bronto, Ontafio, Wm^Wl
99 V
KERE PARANDUSI
R. POLAS.HEK
Magnificent Rd;, Etobicoke
coe jarve
. . . ', . . •
W 440 jalga,
rel. 486-0257
jitkapitali raha oli end. advokaa-
|e Alfred'ile laenatud jne-
14-st kavatsetatavast toetusest
lalüüsisin nelja juhust,
pEesti Kesknõukogule'!52000 toe­le
asjas tõin ette hoolimatust ühis-
|nna varaga'ümberkäimises, Välis-itluse
Nõukogu ostis a. 1972 tele-
|ioonijaamalt Esto '72-st tehtud
rvifilmi $6000—7000, kuid film on
lüd kadunud.
-- E,. Upu 100-a. juubelikomiteele.
lOOO;eest saab osta 333 1/3 lippu;
Isimuseks oli, kus säilitatakse l i -
Id vajaduse möödumisel, et need
btsi ei läheks nagu 1972. a. värvi-
(m-.'.
Lipu aastapäeva puhul kavatse­takse
SSOO maksta toetuseks „Lipu
(ateeiiakomiteele". Selle juures oli
isimus, mis on lipul ühist postmar-ta?
Kui esinetakse Esto '84 puhul
[örginäitusega, siis on see rekläa-iks,
sest filateelia ön äritegevus,
jale marginäituston samal ajal veel
teistsugust näitust. ^
h EEL praostkonnale toetust $500.
plles osas tõin esile asjaolu, et eesti
[ganisatsioonidest on .usuühingud
pämaid ja neid on palju, mis sel-is
praostkonna sinodi koosoleku
[?jeldusest"(M.E. nr. 17): „ . . . kogu-ssetulek
ületas pool miljonit ja te-
[itsemiseks ei nähtud ette takistusi
ka mitte rahalises osas."
Revisjonikomisjoni osas tuletasin
^.im.Lupp'ile meelde, et Eerik Alto=
lar, on komisjoni tema poolt määra-
|id|k0osolekul 1983, sest Altosaar'e
koosolijate poolt esitatud kandi-'
iadi Vahel hääletamist ei toimunud.
[] Esim. Luppi osas kirjeldasin tema
irju, mida ta liikmeile kposolekute
ftihui saadab.. Koosolekul esim,
upp vastab, kuid need polefaktidi
pida pidanuks koosolijatele. teata^
aks tegema; sellest väigitakse. Näitt
imetasin kinnitusjaoskonnas Owenl
oundis 9. 4. 84 tiitellehte sissekaii-;
pd muudatust (dokument' #16R-
383], mida koosolijatele ei'tea Ja tud.
„Meie Elu" nr.21
Enn) Tarto « C Ö
(Algus esiküljel) v
kodumaise vastupanuliikumise
kroonika nLisandusi mõtete ja uudis­te
Vabale levikule Eestis" väljaand­misest
osavõtmises, , »nõtikogude-vastaste"
andmete ja informatsiooni
läände vjahendamises ning „riigivas­taste"
märkuste tegemises.
TUNNISTAJAT >
Enn Tarto „nõukogudevastase te­gevuse"
tõestamiseks esitas proku­rör
seitsmekuulise eeluurimise kai-
' gus kogutud 20 tunnistaja materjali.
Tunnistajaist: olid pooled kohtusse
ilmunud, ülejäänud kümne osas loeti
ette varem protokc^llitud tunnistu­sed.
Peatunnistaiäna.esines vabadus­võitlejate
Lagle Pareki, Heiki Ahone-
. ,m ja Arvo Pesti vastasest poliitprot-sessist
tuntud Urmas Nagel, keda
KGB oli ..opositsionäärina" suutnud
i sissepoetada Mart Nikluse ja Enn
Tarto juhtimisel tegutsevasse vastu-panugruppi.
Tunnistajaina esinesid
veel Enü Tarto töpkaaslased, oma­aegsed
kaasvangid jne. Prokurör
nõudis teostatud kohtuliku arutaL'mi-'
se alusel Enn Tartole kui ..eriti olitli-kule
retsidivistile", kellele on varem
mõistetud vabadusekaotus ..eriti oht­liku
riikliku kuriteo" eest. parag|ah-vis
ettenähtud kõrgeimat karistus­määra,
s.t. 10 a. erirežiimiga sunni­tööd,
sellest 3 a. vangla türmis ning 5
a. sundasumist.
$,Ehatares" pühitseti kirik
Estõ rongkäigu plakatid, mis valminud kunstnik Saarniidu stuudios, ootavad kandjaid.
A. HAVI
KAITSE :
Advokaat Liivik rõhutas oma kait­sekõnes,
et Enn Tarto on toiminud N.
Liidu konstitutsiooni. Inimõiguste
ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõp­pakti
põhimõtete ja eeskirjade raa­mes.'
Tema poolt inimõiguste kait­seks
allakirjutatud apellid ja protesti­kirjad
ei sisalda nõukogude ja riigi­vastaseid
elemente. Tema pooh edasi
antud andmed käsitlevad tegelikult
asetleidnud sündmusi. Advokaat pa­lus
kaebealust õigeks mõista. Enn
Tarto, kes keeldus seletuste andmi­sest
ja küsimustele.vastamisest, ei
tunnistanud end süüdi üheski esita­tud
punktis.
SUNNITÖÖLE
18. aprillil 1984 teatavaks tehtud
kohtuotsUjSe kohaselt mõistis ülem-kohüsjEnn
Tartole ..nõukogudevas­tase
agitatsiooni ja propaganda" eest
10 a. erirežiimiga sunnitööd ja 5 a.
sundasumist. 19. aprillil, s.t. Suurel
Reedel võimaldati Erna ja Linda Tar-toJe
Tallinna Keskvanglas kokku-
! saamine^Äin Tsntoga, kes .nende rif
dade avaldamisel on juba ärasaade-tud
Uurali jalal asuvasse Kutšino
erirežiimigaI orjatöölaagrisse. Sa­masse
laagrisse, kus enne Tšistopoli
vanglasjse üleviimist vaevles ka 15 a.
vangistusse saaldetüdvabadusvõitle- ^
ja Mart Niklus.
Kuni edaspidiseni palutakse Enn
Tartole määratud kirjad, tervitused
jne. lähetada järgmisel poliitvangide
ikesksel aadressil Moskvas: USSR*
Moscow, Uchrezndenie p/ya 5110/1,
TARTO. Enn.
VABADUSVÕITLEJA
Enn Tarto on sündinud 25. sept,
1938 Tartus. Ta arreteeriti esimest
. korda 1956.a. detsembris enne kesk­kooli
lõpetamist ja mõisteti 1957.a.
märtsis koos seitsme' koolinoorega
.,nõukogude\[astase tegevuse" eest
5 a. sunnitööle. Kandis karistuse
Mordva ANSV-s, kus lõpetas kesk­kooli.
Väbanes,tingimisi 1960.a, juu­nis.
Arreteeriti teistkordselt 1962.a.
juunis ja mõisteti sama aasta det­sembris
koos viie kaaslasega „nõu-kogudevastase
agitatsiooni ja propa-
. ganda" ning .nõukogudevastasest
organisatsioonist osavõtmise", eest 5
1/2 a. sunnitööle. Pääle Mordva orja-töölaagrist
vabanemist 1967.a. det­sembris
töötas ehitustöölisenaja kat­lakütjana.
Õppis kolm aastat Tartu
Ülikoolis eesti filoloogiat, kuid teda
ei lastud poliitilistel põhjustel üli^
kooli lõpetada. Enn Tarto on teist­kordselt
abielus. Teise vangipõlve
ajal lahutatud abielust on 21-aastane
tütar Tiina. Teisest abielust on tütar
Marju, sündinud 1974. Enn Tarto
töötas viimati Eesti Kolhoosiehituse
Tartu osakonnas kojamehena. Enn
Tarto-ja ta perekppna abistamiseks
mõeldud toetuspakid suunata ta abi­kaasale
järgmisel aadressil: Erna
Tarto, Anne 20-7.202400 Tartu, Eesti
- NSV. : : . l i •.. '
Enn Tarto, samuti kui Mart Nik­lus.
Endel Ratas, Erik Udam, lüri
Kukk. Heiki Ahonen. Tiit Madisson.
Viktor Niitsöo.j Lagle Par.ek.ArVo
Pesti ja paljudje teistega kuulusid
Eesti vastupanuliikumise rühmitus­se,
mis pääle Helsingi-konverenisi
1975 asus kodumaal jälgima Helsingi
lõppakti inimõigusi käsitlevate ees­kirjade
täitmist N . Liidu poolt. Hel­singi
rühmitusse kuuluvad aktivistid
on ajavahemikus 1979-82 individu­aalselt
allakirjutanud enam kui küm­nekonnale
kollektiivsele memoran­dumile.'
apellile jä protestikirjale.
Helsingi rühmitusest on Jüri Kukk
surnud piinamise • tagajärjel nõukov
gude.vanglas. Kaheksa on kandmas
pikajaalisiikaristusi vene vanglais ja
orjatöölaagreis.
Enn ^ Tarto on Abistamiskeskuse
Yonge'i tänaval
Esto rongkäigule on antud lube
liikuda YongeM tänaval, olgugi, e«
on argipäev. Varemini määratud
University Ävenue on küll ilus ja
avar tänav, kuid selle dekoreerimi­ne
on raskem ja rahva liikluse sei­sukohalt
kõrvalisem. Yonge on aga
tulvil jalakäijaist ja majadel on li-puvardaid.
Rongkäiguks kogunetakse nelja­päeval
Queen'sPark'i algusega
kell 9 hommikul. Viis orkestrit
hakkavad marsiks mürtsuma kell
11.00, teekonnale,mis 4 km järele
viib Raekoja ette, kus toimub meie
vabadusnõudluse esitamine. Pea­kõnelejaks
on opositsioonijuht
Brian
Eesti koolid
(Algus esiküljel)
Silm-kiitusega, Tarmo Soots-kiitu-sega.
Hillar Sõrra-kiitusega. Ülle
Trass, Erik Türk ja Erik Valter-kii-tusega.
Kolm mälestusrikast aastat on
möödunud keskkoolis, ütles omas
sõnavõtus lõpetaja Ingrid Siini. Mei­le
on keskkool andnud lisa teadmisi
kis õppeasutustele kodlide komi­tee,
kelle esindajad selle alg- ja kesk­kooli
ning gümnaasiumi õpilaskon­dade
esindajatele üle andsid, võta osa
IV ülemaailmsetest Eesti Päevadest
Torontos 8. kuni 15, jüuHni s.a. See
üritus haarab igat meie õpilast.
Koplitöö oli intensiivne ja tule-Õnnestunud
..Nyet, Nyet
Soviet!"
^ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Noorsootöökomisjoni korraldatud
„Nyet, Nyet Soviet" õhtu õnnestus
igati. Õhtut reklameeriti laialdaseh
eesti, läti ja leedu ühiskondades ja
suurearvuline osavõtt näitas selle ta­gajärgi.
Kuna noortel on nähtavasti
muutunud kombeks ..moekalt hili­neda",
oli tantsu alguseks kell 8 saal
veel tühi. Kella kümneks oli aga
Tartu College'i saal täis rahvast.
Eesruumi oli paigutatud kahele
tahvlile vangistatud vabadusvõitle­jate
pildid ja elulood. Tahvlite ette .
asetatud lauale oli.pandud mitmesu-gusedEestit
ja vangistatud vabadus­võitlejaid
tutvustavat trükiseid. Oli
ka müügil Toomas Trei poolt valmis­tatud
T-särgid „Better Dead. Than
Red" loosungiga, mis leidsid rohkesti
ostjaid.
Ametlikke kõnesi ega ettekandeid
ei olnud, kuna õhtuse mõte oli ainult
tutvustada omavahel vabadusvõitlu­sega
seotud eesti, läti ja leedu noori.
Lubati kontaktis hoida ja räägiti jäl­lenägemisest
Balti Noorte Kongres­sil,
mis toimub augustikuus Barrie
linna ligidal asuvas läti laagris.
Õhtu tegelikkudeks läbiviiajateks
olid Maiki Andre-Lupp, Kadi Kaljus­te
ja Piret Komi. Baari korraldas Tiit
Romet. Peo korraldamisel oli ka
abiks Mart Lupp ja Priit Aruvald.
Tantsuks mängis ,,Tarkus orkester"
kes õhtu jooksul mängis mitmel kor­ral
Kanada komponisti. B.B.Gabor'i
poolt vüristatud laulu „Nyet. Nyet
Soviet",
Õhtu tulu läheb vangistatud vaba­dusvõitlejate
abistamiseks.
Nädalakroonika
(Algus esiküljel)
TORONTO - Ontario parlamen­diliiget
Eddie Sargenfi rünnati ja
rööviti $600. Kallaletung tuli nii oo-tamatuh
ja teostus sellise kiirusega,
et temal ei olnud mahti tähele panna
kuidas röövlid välja nägid. Üks neist
hoidis oma püstoli vastu Sargenti
külge, kuni teised tema taskuid tüh­jendasid:
NEW YORK - Kanada diplomaat
Ken Tailor, kes sai kuulsaks 1979. a.,
päästes Iraanis 6 USA diplomaati ja
lähemal ajal lahkub diplomaatilisest
teenistusest, on asunud seisukohale,
•et suurvõimud, kes omavad tohutu
tagavara hävitusrelvadest. peavad
alustama läbirääkimisi omava­heliste
ja teiste tüliküsimuste la­hendamiseks.
Need ei ole lahendata­vad
relvade abil. Eriti peab N.Liit
arusaamisele,tulema, et tema oma
tugipunktide loomisega laias maail­mas,
nagu Kuubas. Angoolas, Kesk-
Ameerikas ja Afganistanis,,ei vii teda
lähemale maailma vallutamisele
kommunismi poolt.
ettepanekul adopteeritud Amnesty
Internationali poolt, mille raames ta
vabastamiseks töötab üks grupp
Austrias ja teine Lääne-Saksamaal.
Eestlaste osas on Enn Tarto ja ta
perekonna hääks asunud tegevusse
14 hooldusgruppi ja hooldajat, neist
11 USA-s. 2 Rootsis ja 1 Austraalias.
Pääle selle on üks rootsi perekond
võtnud endale vaderiülesanded.
eestlusest, eriti palju eesti meelt, musrikas. See oli suur panus Eestile
Õpetajatele oleme vahest elu raskeks ja eestlusele. Ilma õpetajate, noorte
teinud, kuid tänulikud oleme neile, vanemate ning vanavanemate toetu-
Leian nüüd, et eesti keeh peaksid seta poleks noored jõudnud oma tä-kõik
eesti noored õppima, see toob naste saavutusteni. Neile olgu me
eesti noori kokku ja seob meid Esto'l, kooH ühiskonna tänu! Jätkuvat tahet
millel esindame eesti noorust. Loo- ja jõudu, et edasi kanduks eestlus,
dan, et tulevikus kõik meie noored eesti keel ning me rahvuslik võitlus,
käivad eesti koolis. mis peab meid viima kord oma rahva
Järgnes, koolikomitee esimehe, õiguste ja vabaduse taastamise koidi-
Hans Lupi, kõne. Ta mainis, et õp- kule!
petöö ametlik lõpp ei vabasta veel
,kooliperet kohustustest, millised on
enne järgmist õppeaastat täita. Ta
mõtles siin, et uue lipu all, mille kin-
Asutat
TÄNU
Tänu õpetajatele sümboliseeriti
kevadõitega, milliseid andsid õpila­sed
keskooli juhataja Edgar Marteni-le.
II kl, juh. Ene Lüdigile. koolide
sekretärile Leida Marleyle. I kl. juh.
Juta Puhmile, III kl. juh. Henn Ründ-vale,
lauluõpetajaLiina Teosele, rah­vatantsu
õpetaja Anne Tüllile ja rah­vatantsu
abiõppejõule Allan Liigile.
Hugo Valteri mälestusfondi pree­mia
omandas, erilist,huvi rahvatant­su
vastu näidanud, kiitusega lõpeta­ja,
Erik Valter. Eesti Sihtkapitali popi
. . . tänutäheks ja tunnustuseks aktuse-
VaJlgla'üma''af m iteteesatmveedthakm eisseinl dkaujta. kKõonmelpeujaslee Mteoasr;t i.n.K Tuosotumtaemsealtea olni äHlg.
sulikokkukoosolekValgamaa tpa. ,g„ f e , , i " Meie ühiskond on
rit kaasmaalaste orj,i,iseeriinise^
Pühapäeval, 20. mail pühitses
piiskop Karl Raudsepp ..Ehatare"
kiriku. Ta ütles: „Ma pühitsei| selle
pühakoja tervikuna oma ameti
poolest ja mulle antud meelevalla
põhjal." Ta õnnistas ja pühitses al­tari,
altarimaali, oreli ja mänguriis­tad,
küünlajalad, karika, liniku,
§elle ruumi ja kõik, mis selle sees.
Kella kolmeks oli kirik täidetud
„Ehatare" perest ja külalistest. Vae­valt
jäi ruumi seismiseks. Keldrikor­ral
as.uva saal on kujundatud mait­sekalt,
et täita eeskujulikult kiriku ja
seltskondliku ruumi ülesandeid, Val­gustus
ja värvitoonid loovad piduli­ku
mulje, mis sobivad mõlemaks
ülesandeks. Eriti koduselt soojaks
teeb miljöö rikkalik puuliikide tarvi­tamine
nii altaril kui seinal.
Äsjavalminud altarimaali maalis
kunstnik. Artur Mihkelsaar. Kase­puust
altari kõrval seisid suured,
väärtuslikud küünlajalad ja rist, mil­le
puusse lõikas ja ..Ehatarele" kin­kis
skulptor Otto Rannamäe. Kauni,
käsitsi tikilud ja pilutatud altarilini-ku
kinkis Irma Kaasik Hamiltonist ja
kena hõbedast armulauakarika kin­kis
oma kadunud abikaasa mälestu­seks
Edith Ederma.
Kui kõlasid Julie Herma'lt uue ore-
H meeldivad helid, siis igaüks tundis
end olevat tõelises kirikus. ..Ehata-re"
kirik oma ilusa aharimaaliga
Kristuse taevaminekust oli vääriline
piiskoplikuks õnnistamiseks. See ki­rik
on koht, millele võivad uhked olla
„Ehatare" elanikud ja Eesti Abista­miskomitee.
Kiriku valmistamisel on
suured teened EAK esimehel Alfred
Sepal nii kujundamise kui ka prakti-
Hse puutöö läbiviimisel.
Pidulikku jumalateenistust kau­nistas
solistina Õnne Laikve. Ta lau­lis
M . Lüdigi .,Minu altar" ja F. Hän­deli
„Ta juurde tulege kõik". Klaveril
saatis P. Leith. i
Ühislauludeks oli valitud: „Me tä­nu,
Jumal, vastu võta^..Jää vaikseks,
süda, meel ja mõte" ja „Õnnista ja
hoia". Ühislaule uuel „Ehatare" ore­lil
saatis Julie Herma. /
Praost Andres Taul luges ette Esi­mese
Kuningate raamatu 8-nda pea­tüki.
I
Piiskop Karl Raudsepp võttis oma
pühitsemiskõne aluseks väljavõtte
Kirjast kolosla^teie kolmandast pea­tükist,
15-ndast salmist. Kõne tee­maks
oli arm, rahu ja tänulikkus, mis
nii sobis pidupäevale. Ta ütles, et
tihti paljud unustavad olla tänulikud.
Loomad on tänulikud ja nad lakuvad
oma peremehe käsi, kuid „poeg" tihti
unustab tänamast oma ema. Ta ütles,
olge tänulikud üksteisega koos. Piis­kop
tõi ette sümtoliha EAK esimehe,
kadunud õpetaja Bruno Ederma, ja
praeguse esimehe Alfred Sepa, kes
on kui Jumalast seatud sellele koha­le,
kes oma sealoleku ja tööga ilma
tasu küsimata läbiviisiä, et sai „Eha-tare".
Oleme tänulikud neile ja kõi­kidele,
kes kaasa aitasid, et meie täna
võime siin üheskoos viibida. Lõpeta­des
oma kõne, ta soovis Kristuse
rahu kõikide südamesse.
Pärast pidulikkiu jumalateenistust
..Ehatare" elanikkudest koostatud
perenaiste toimkond: Jenny Peter-soo.
Ada Avi, H[lda Eerme, Amanda
Mälgi. Karin Escholtz ja Marie Hind-re
serveerisid kohvi koos juurdekuu­luvaga.
. ..Ehatare" kirikukomitee esime­heks
on olnud algusest peale August
Kürley. i
Osavõtjad tundsid rõõmu uuest ki­rikust
ja õnnestunud pühitsemisest.
elna
Selts
LEO TAMBERG ESIMEHEKS
17. aprillil, Eesti Majas, kuhu oli
ilmunud 14 valgamaalast.
Koosolekut juhatas Leo Tamberg.
Ta andis pikema ülevaate Esto '84
raames peetavast Maakondade Päe­vast
ja selgitas, kui raske on tegutse­da
Valgamaa nimel, kui ei ole selleks
ametlikku volitust, õigust otsida abi-
Hsi või teha otsusi.
Valgamaa oli üks esimesi maakon­di,
kes korraldas kokkutulekuid,
on
väärikalt hinnatud sõbralike organi­satsioonide
kaudu, kes tegid lõpeta­jate
preemiafoiidi annetusi: Toronto
Eesti Ühispank, Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas, Toronto Eesti Selts,
korp! Vironia. Eesti Korporatsiooni­de
Liit, korp! Fraternitas Estica,
korp! Rotalia. Eesti Üliõpilaste Selts.
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas. L i ­saks
preemiafondi annetustele kin­kis
Toronto Eesti Ühispank
„Ehatairis" kiriku altar liniku, küünlajalgade ja altarimaaliga.
Foto — Elna Kungla
kuid need ei ulatanud Valga ..Valgest kõigile XVIII lennu abiturienti-
Majast" kaugemale. Esimene üldine dele kooli hõbedase lõpušõrmuse.
valgamaalaste kokkutulek peeti sel- Soomepoiste Klubi kinkis kõigile lõ-leks
moodustatud ad hoc komitee petajaile E. Uustalu koostatud raa-korraldusel
Seedriorul. 1. septpm- matu „For Freedom Only" ja Rah-
Raimond Kolk
^VALLAVANEMA PÄRANDUSTOMP"
Romaan
bril. 1975.a. Suuri raskusi tuli läbite-ha
I Killamängude ajal, kui Valga­maad
ei tahtnud keegi esindada. K i l -
lamängude juhatusliikme ettevõtmi-vuslaste
Kogu Kanadas 10-le pare­male
lõpetajale A. Roosman'i graafi­ka
mapi „Tuli, tuha all".'
Hans Lupp tänas praost A. Tauli
sel saadi siiski niikaugele, et üteläi lipu õnnistamistalituse eest ja kunst-tervitused
kolmes kohalikus keeles nik Jüri Punnot, kes lippu kavandas
ja müüdi ehtsate eesti ja läti.piiriüle- ja kujundas ilma selle suure töö eest
tamise templitega suveniir-passe. II tasu küsimata! Samuti tänas ta koo-
Killamängude ajaks jõuti moodusta- Hjuh.. Edgar Marteni lipu tegeliku
da uus ad hoc komitee ja passide valmistamisega seotud mure ja teh-müügile
jä tembeldamisele lisaks tud töö eest. Tänusõnu ütles H. Lupp
jõuti valmis ica ehtsa sini^must-valge kõigile annetajaile ja abilistele.
< Hind $16.00. Postiteel saates
lisandub saatekulu.
Müügii„MEIE ELU" talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
eestipoolse piiritõkkega ja suure Val­gamaa
kaardiga. Ei pu adunud isegi
eesti ja läti lipud. Samuti koostati
väike brošuur Valgamaa tutvustami­seks.
HUVITAVAD AASTAD
Ühe abituriendi lõputestist luges
koolikomitee esimees noorte mõt­teid
kokkuvõtlikuh: ..Esimesest aas-
Noored San Francisco
Eesti Seltsi juhtima
Esto '84 raames peetava Maakon- tast keskkoolis mäletan, kuüõbus oli
dade Päeva Valgamaa osas n.ö. asja tantsida rahvatantsu. Mulle meeldib
enda kätte võtnud kaks Valga daami, rahvatants. Teine aasta oli raskem,
kes on tegutsenud Etnö-gratf ilises sest pr. Komi tegi kõigile selgeks, mis
Ringis ja valmistanud esemeid välja- pidi õppima ja rohkemgi. Me viima-paneküteks
näitusel, et Valgamaa ne aasta oli kõige lõbusam, olime
koht oleks täidetud. Samal ajal tegut- koohs kolge vanemad ja targemad!
ses täiesti iseseisvalt Valgamaa mit- ^u lemmiktunnid on olnud need,
teametliku esindajana Leo Tamberg. kus hr. Ründva seletas elust Eestist.
Nii osutus vajalikuks luua or^anisat- Kuulasin huviga, kuidas venelased
sioon. et tegevust ja esindamist ko- ründasid eestlasi. Need jutud on õpe-ordineerida.
See sai teoks 17. mail, tanud mjind, kui kardetavad ja halvad
1984. a. Vastloodud ofganisatsiooni on venelased, milline õudne asi on
nimeks valiti „Valgamaalaste Selts", tegelikult, kommunism... Need
Esimeheks valiti ühel häälel Leo täienduskeskkooli aastad, oli huvita-
Tamberg, abiesimeheks Arnold Till. vad,
sekretäriks Vally Johanson ja laeku- Hümniga lõppes aktuse formaalne
riks Hilda Vähi. Põhikirja väljatöota- osa, millele Järgnes mõnus koosviibi­mine
jäi Arnold T i l f i hoolde. Üheks . mine kohvilaudades,
esimeseks ülesandeks uuele Juhatu­sele
jäi Maakondade Päevakorralda- / i^-L.
misel abiliste leidmine. Samuti otsus- , .
tati alustada liikmete värbamise akt- •'-°=°—-— —
iS' S t i g i S -«^^^^
Valgamaa pinnale ja kes tahab olla £esti Sihtkapital Kanadas
osa selle omapärase, kolmest maa- Annetused, testamendi-pärandused ja
konnast i.laenatud" npaaga loodud mälestusfondid on tulumaksuvabad,
maakonna ilust, elust ja olust minevi- Suunake oma annetused noortele ja
ku mälestustes ja tuleviku taotlustes, teistele eesti organisatsioonidele
ühineda liikmena yalgamaalasta Ee^ti Sihtkapital Kanadas
Seltsiga. Palutakse võtta üiiendust , r _
laekun Hilda Vähiga, tel. 241-2782 S^^t^Ä^Ä^
SAN FRANCISCO - Siinse Eesti
Seltsi peakoosolekul valiti 32 a.
vana Ain Veske uueks seltsi esime­heks.
Ta on esimene San Francisos
sündinud ja Eesti Täienduskoolis
eesti keelt õppinud San Francisco
Eesti Seltsi esimees. Samuti abiesi-meheks
valitud Mati Valvur ja uus
sekretär Liisa Sepp on end. S.F.
Eesti Täienduskooli õpilased. Nel­jandaks
juhatuse liikmeks valiti
noorte soovil kogemustega selts­konnategelane
ja kunagi ka S.F.E.
S. esimehe ülesandeid täitnud Leo
Keerberg. Juhatuse liikmekandi­daatideks
jäid Tõnu Sepp ja Karin
Sillat. Revisjonikomisjoni valita
Valdmar Heitur, Heino Valvur ja
Uno Veideman — kandidaadiks
Evert Rekk.
Kõik juhatusse ja seda kontrolli­ma
valitud isikud on uued. Niisiis
eeldused on loodud värske tuule
puhumiseks.
San Francisco Eesti Seltsi uus
aadress: 530 Stocktõn 607, San
Francisco, California, 94108. Tel.
(415) 788-4364.
Äsjavalitud juhatuse esimeseks
ülesandeks on jaanipäeva pidus-või
teiste juhatusliikmetega.
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ
E@sti arst volvtkorros
2S. ja 27. mail
dr. T. Kuutan . . . . . . 751-6141
V.J.
AIN VESKE - San Francisco
Eesti Seltsi uus esimees.
tuste läbiviimine Põhja-Kalifornia
eestlastele. See toimub 16. ja 17.
juunil 30 miili San Franciscost põh­ja
pool asuvas El Veronas (Sonoma
County) soome pensionäride kodu
maa-ajal. Ööbimisvõimalus telki­des
või lähedastes motellides, uju­mine
basseinis, eht soome saun
köetud kogu aeg ja laulmise luba
laupäeva hommikust pühapäeva
õhtuni.