1984-05-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collection Developnmnt '^nn^,
/#7 ,.4
Second Class Mail Registratlon No. 1354.
Nn 21 (1786) 1984 NELJAPÄEVAL 24. MAIL - THURSDAY, MAY 24 XXXV aastakäik
— Kolm kõige huvitavamat õ p p e a a s t a t . . . need sõnad lugjBs kooli-komitee
esimees Hans Lupp Toronto E.S. Keskkooli lõpuaktusel üh®
ösnavuse lõpetaja testist.
Lõpuaktus toimus 17. mail Eesti
Maja suures saaiis. Eeskava teadustaja
oli Anne Pedel. Lõpuklass tuli
saali, ees klassijuhataja Henn Ründ-va,
korralikus rivis ning istus ette
toolidele. Järgnes uue koolide lipu
sissetoomine. Lippu hoidis kooliko-mitee
esimee's Hans Lupp, tema kõrval
õppenõukogu 1 ikmed Leida Mar-ley
ja Maie Lees. Prel sammus grupp
õpilasi.
Lipu õnnistas praost Andres Taul.
Ta tuletas meelde sini-must-valge
pühitsemist Otepääl 1884.a. Samad
värvid on liüüd meie koolide lipu
värvid. Inimene on kõikidest olevustest
ainuke, kes on võimeline ette
nägema oma ajalugu. Ärkamisaegsete
tegelaste visioon realiseerus 35 aastat
hiljem, selleks püstitiati oma sümbol.
Samane on ka tänane.sümbol.
Selle sümboli loojad näitavad sellega,'
et nad on nõus andma panuse
selleks, et eesti keele kõla kestab,'
kuni on taastatud Eesti Vabariik.
Apostel Paulus iitles: „Kõik, mida
iial ette võtate, tehke seda Jumala
soovil!" Kestku õnnistusel eesti keele
kõla igavesti.
Ka õpetajad vaatavad tagasi oma
tööpõllule. On ka mõni nõrgem külg
tekkinud koolitöösse. Kahjuks eesti
keele tase on veidi vajunud. Et seda
tõsta,peab tihedam koostöö valitsema
kodu ja kooli vahel. Neid mõtteid
on õpetajaskonnas arutatud. Kool ei
tohi kivineda! Eesti kool teeb oma
parima, et kasvatada eestlast eestlaseks!
Köolikomitee esimees andis õpi-lasgrupile^
mis esindas alg-keskkooli
ja gümnaasiumi, 1 pu üle järgmiste
sõnadega:
.^...Ji^mmMi^M bmifaeilavana
põhimoitfeid, itiida Öümbolisserivad
selle lipu värvid:
kuldkollane — haridus ja eestikeelne
Õpetus ning sinine, must ja
valge — võitlus eesti rahva õiguste
eest!"
• Õpilased vastasid: „Iah, meie luba-
: m e ! " , ; ; ; J :
Keskkooli juhataja Edgar Marten
ütles omas kõnes, et täna saadame
ellu oma 18. lennu 18-ne lõpetajaga..
Ta mainis Est^o '84;mille lävel seisar
me ning mille'aktiivsed tegelased on
Toronto koolide õpilased laulus ja
rahvatantsus. See näitab eestlaste
elujõudu. Jätkake julgeh ja uljah noored
sedaj tegevust eestluse heaks!
Keskkooli lõpetajatel on nüüd või-
, maius edasi minna eesti gümnaasiumi,
kuhu kutsun teid kõiki!
AKTUSEKÕNE . .
Aktusekõneleja, keskkool! vilistlane,
arhitekt Martin Toomes, kõneles
kooli lõpetamisest kui tähtsast
elufaasist. Tavaliseh on ühe elufaasi
lõpp teise faasi algus. Sellest koolist
on ammutanud eesti noored eesti
keelt täielikumalt ja eesti kuHuuri.
Selle kultuuri side on tugev ja köi-
•tev.
Iga maa noored kasvavad erinevates
tingimustes ja samuti on eesti
ühiskond mitmepalgeline, kuidsiiski
seob meid keel ja kultuur, Estol saame
kokku ja loome sidemeid teiste
väliseestlastega, seal on mitmesugust
tegevust, kus veedame toredaid
hetki koos teiste eesti noortega.
Tähelepandav on see, et noored,
kes. eesti ühiskonnas on silmapaistvad,
on kõik lõpetanud,eesti kooli.
Kodumaa eestlased elavad suure
surve all, seal on võimatu eesti kultuuri
edustada. See edustamine on
nüüd teie kohustus. Ma loodan, et •
ühel piäeval^ VäHs Eestis, võime jälle
vabalt oma kultuuri edasi arendada!
Keskkooli koor laulis Liina
Teose klaveri saatel ja Georg Iltali juhatusel:
,,Sääl öh mu Eesti", „Meie
koome kangast" ja ,,Kodumaa tammed".
18XÕPETAJAT ^
Keskkooli juhataja Edgar Marten
ja lõpuklassi juhataja Henn Ründva
jagasid lõpetajatele tunnistused koos
kinkeraamatüga ja sõrmusega. Keskkooli
lõpetasid: Liisa Abe-kiitusega,
Tarvo Eistrat, Eric Holmberg, Ruth
Küng, Kristi.Laansoo, Lisa Lambur-kiitusega,
Julia Lindau, Rein Lomax,
Vivienne Medri, Martin Mällo, Peter
Mällo, Paul Pint-kiitusega, Ingrid
V (Järg Ihk. 3)
T.E.S. Täienduskeskkooli lõpuaktusel piidas aktusekõne kooli vilistlane,.
arhitekt Martin Toomes. Kõnepuldi kõrval uus lipp.
Foto — 0. Haamer
aästälcs siiniiiöole
Demonstratsioon Poliitika sekkus sporti
Möödunud esmaspäeval toimus
!en's Pargi hoonete ees ikesta-tud
rahvusgruppide poolt korraldatud
debonstratsioon Andrei
Bahharov'i sünnipäeva puhul. Sah-liarov
on praegu näljastreigis.
Kuna demonstratsioon oli väga
kiirelt organiseeritud (Eestlaste
Kesknõukogule Kanadas helistati
slles reedel pärast õhtupoolikul]^öli
(Dsavõtjaic^ suhteliselt vähe, kokku
umibes kakskümmend inimest.
Neist oljd kuus eestlast ^ kes tõid
kaas^ ka sini-muät-valge lipu ja
SahharovM ja Mart Niklus't toetavaid
loosungeid.
Demonstratsiooni alguseks olid
ücohal kõik kohalikud televisiooni
- jaamad ja mitmed ajalehed. Õhtustes
uudistes näidati demonstratsiooni
mitmetesj uudistesaadetes,
kuid kritiseeriti organiseerijaid, et
olevat lubatud mitmesaja inimese
osavõtuga demoilstratsioon, kuid
TORONTO - Ajalehe „Toronto
Sun" juhtkiri kritiseerib rahvusvahelist
olümpiakomiteed selles, et
see on lasknud poliitikal sekkuda
spordimängudesse. Oma poliitilisi
eesmärke taotledes N.Liit on varem
mitmel korral jäänud kõrvale
rahvusvahelistest võistlustest.
1974. a. N.Liit ei võtnud osa rahvusvahelisest
jalgpallivõistlusest selle
pärast, et korraldajaks oli Tshiili.
1976. a. ei saadetud oma esindajaid
maleolümpiaadile, kuna korraldajaks
oli Iisrael ja 1979. a. jäeti eemale
naiste rahvusvahelisest võrk-pallivõistlusest,
sest neid korraldas
Lõuna-Korea. Toimetaja soovitab
jälgida, kas nõukogude sportlased
hakkavad ka kritiseerima valitsuse
olümpiaadist eemalejäämise
otsust.
kohale ilmus ainult kakskümmend
inimest. Öeldi, et demonstratsiooni
alguseks oli kohal rohkem meedia
inimesi kui demonstreerijaid.
STOKHOLM r- Tallinnas 10-neks aastaks sunnitööle ja 5-eks
aastaks asumisele mõistetud vabadusvõitleja Enn Tarto protsessi
kohta on Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus saa-saud
täiendavaid andmeid. Kuigi kohtumõistmine pidi olema „ava-lik",
nagu varemgi vabadusvõistlejate protsessid, lasti ENSV ülemkohtu
neljandal kori^usel asuvasse kohtusaali ainult kaebealuse abikaasa
Erna Tarto jaema Linda Tarto. Kaebealuse ülejäänud sugulased,
sõbrad |a aatekaaslased pidid leppim^ püstiseismisega kohtuhoone
kolmanda korra koridoris.
Et vältida protsessist informatsiooni
sattumist läände, suleti varemate
poliitprotsesside eeskujul rida
telefone. Kodumaistele kaugejaamadele
oli KGB poolt antud korraldus
teatavatel välismaa numbritel tellitavate
kõnede puhul vastata, et abonent
„ei vasta".
SÜÜDISTUS
Kohtuprotsess Enn Tarto vastu toimus
okup. Eesti ülemkohtus Tallinnas,
Pärnu maantee nr. 7, neljandal
korral asuvas saalis nr. 74 kahel päeval,
17. ja 18. aprillil. Kohtuniku
kohal oli ülemkohtu liige Lõim, süüdistajana
esines okup. Eesti prokuratuurist
Adolf Kessler, tuntud juba
Tiit Madissoni ja Viktor Niitsoo vastastest
lavastusprotsessidest. Kaitsjana
toimis Tallinna I Õigusnõuand-last
advokaat Tõnu Liivik.
Prokurör A. Kessleri poolt esitatud
süüdistusakti kohaselt süüdistati
Enn Tartot okup. Eesti kriminaalkoodeksi
§ 68 punkt 2 järele „nõuko-gudevastase
agitatsiooni ja propaganda"
pärast. Süüdistuse pearaskus
oli asetatud Enn Tarto poolt koos
teiste vabadusvõitlejatega allakirje-tud
apellidele ja protestikirjadele,
millistest eriti nõukogudevastaseiks
ENN TARTO
peeti 23. augustil 1979 Moskvas avaldatud
Balti apelli, 10. oktoobri 1981
kuupäeva kandvat „Avalikku kirja
NSV Liidu ja Skandinaavia valitsusjuhtidele
Põhja-Euroopas tuumava-ba
tsooni rajamise küsimuses" ning
1. oktoobril 1982 dateeritud „ Avalikku
kirja Soome Vabariigi kodanikele".
Pääle selle süüdistati Enn Tartot
(Järg Ihk. 3)
Mulroney tõotab kaitsta
vähemusrahvuste ja
õigusi
ü l e tuhande kogunes möödunud
nädalal Torontos Inn on
the Park ballisaali, et kuulda
konservatiivide parteijuhi
Brian Mulroney seisukohti,
äriti etnokultuuriliste rahvusgruppide
probleemide ja tuleviku
osas.
ETNILINE „ ARMEE"
Suurkokkutulekule eelnes vastuvõtt
ajakirjandusele.
Sellest võtsid osa ka konservatiivide
partei poolt Torontos organiseeritud
Etno-Kultuurilise
Komitee 23-e allüksuse enamik
esimehi. Mulroney peastaap
hakkas juba jaanuarikuus värbama
vabatahtlikke esimehi erinevatest
etnilistest gruppidest.
„ M e i d oli alguses ainult 8",
nimetas' üks neist. Peagi kasvas
nende arv 23-le, kelledest igaüks
omakorda kogusid endi ümber
10 kaastöölist, koguarvuga
2300.
Need 2300 vabatahtlikku alus-' seisukohta
BRIAN MULRONEY
kult toetab kakskeelsust Roches-teris
ja Detroitis!"
Mulroney jätkas oma isiklikku
tavad „ukselt-uksele" kampaaniat
Metro Torontos toetuste
hankimiseks ja etniliste valija-häälte
kindlustamiseks konservatiivide
parteile.
Toronto endine linnapea, praegune
Kanada keskvalitsuse parlamendiliige
David Crombie(Ro-sedaje],
kes vastuvõtul esitas
kokkutulnuile Brian Mulroiiey't,
ennustas, et see „armee" võidab
ja tagab etniliste ringkondade
poolehoiu konservatiivide järgmistel
valimistel.
,,Toronto on maailmas ainulaadne
linn, sest maailm on nagu
kogunenud siia kokku oma pal-
,,Pole suuremat kutsumust
ühelegi poliitikule Kanadas, kui
toetada pärandkeelte säilitamist
ja etniliste rahvusgruppide õiguste
toetamist. 10 kuud oleme
koos Mila'ga rännanud mööda
Kanadat, kokku puutunud paljude
etniliste ringkondadega ja
valijatega üldiselt. Inimesed on
nördinud ja pettunud liberaalide
parteist ja valitsusest ning soovivad
konservatiivide võitu.
Turner lubab keelte probleemi
jätta Quebeci peaminister Rene
LevesqueU hooleks. Mina ei saa
lubada, et üks miljon inglise
keelt kõnelevat Kanada kodajude
rahvusgruppide näol. On nikku Quebecis uhutakse alla-vaja
vaid allmaaraudtee piletit,, voolu", kinnitas Mulroney.
et seda „mini-maailma" näha",
ütles Crombie.
Ainuüksi ajakirjanduse esindajate
rassilist ja nahavärvide
kaleidoskoopi vaadeldes võis seda
tõika kinnitada.
BRIAN MULRONEY
LUBADUSED ,
Brian Mulroney koos abikaasa
Miia'ga võeti koosolijate poolt
vastu tugevate pool6hoiu-aval-dustega.
'„Kanada on immigrantide
maa", ütles Mulroney. „Siin on
ruumi tolerantsusele ja aususele.
Konservatiivide partei tahab
kaitsta vähemusrahvuste õigusi
ja traditsioone ning pärandkeelte
säilitamist ja arendamist igal-pool
Kanadas."
. Mulroney suunas teravaid
nooli liberaalide parteijuhi kandidaadi
John Turner'i suunas,
keda ta pilkeliselt nimetas „järje-
• kindluse sambaks": ,,Ta (Turner)
algas vastuseisuga kakskeelsusele
Manitobasning lõpetas
seadus 101 toetamisega Quebecis!
Üeldakse, et homme tegevat
Tarner teatavaks, et ta täieli-
PARANDKEELED
„Kõiki pärand^keeli peab säilitama",
jätkas Brian. Mulroney.
;,Tunnen erid teie hulgas koduselt.
Mina pean neljas keeles küsima
enne, kui ma oma maisihelbed
hommikul katte säanl" naljatas
Mulroney, vihjates mitmele
keelele, mida tema kodus' räägitakse.
Mulroney abikaasa Miia
ön teatavasti Jugoslaavias sündinud
serblanna, kelle sõnavõtt
serbia keeles kutsus esile vaimustatud
aplausi.
Edasi lubas Mulroney konservatiivide
võidu puhul peaministrina
kaitsta naisõigusluse huve,
rahva-teenindust, väliskaubandust,
välispoliitilisi vahekordi ja
töövõimaluste suurendamist.
, ,,Meiepaneme Kanada noored
taas töökohtadele! Tööd peab
leiduma igaühele, kes on selleks
tahteline!"
. „Koidäb uus päev ja u:us lootus
paremale homsele!" lõpetas
Brian Mulroney oma suurte kii-duavaldustega
vastuvõetud kõne.
V.A.
NADALAKROONIKA
BERLIIN - Rudolf Hess, ainukene
sõjasüüdlane Spandau vanglas,
sai 90-aastaseks. Kõik teised
maad, väljaarvatud Venemaa, on
valmis vabastama Hessi inimlikel
põhjustel. Nõukogude valitsus ei
tagane nõudest, et Hess peab vanglas
surema.
TORONTO - Tuntud ajakirjanik
ja raadio-kommentaator, Gordon
Sinclair, suri 85-a"asta vanaduses.
Surm järgnes südameatakile ja peaaju
halvatusele. Kohalikud ajalehed
ja teised meedia-vahendid Torontos
pühendavad tema elule ja tegevusele
suurt tähelepanu ja loevad teda selle
sajandi üheks silmapaistvamaks
ajakirjanikuks.
VANCOUVER - Briti Columbia
|}eaminister B i l l Bennett teatas, et
Ülemaailmne näitus korraldatakse
1986. a. Vancouveris ja slcllc ettevalmistustöödega
alustatakse otsekohe.
Et ehitustöid ei saaks takistada
tööliste ametiühingute streigid,
valitsus keelustab sreigid nende
ehitustööde juures, neid illegaalseteks
lugedes. Arvatakse, et
rahvusvahelise näituse korraldamine
Vancouveris võib tuua linnale
tegevust ja sissetulekut ligemak
S8 miljardi suuruses.
OTTAWA I - Peaminister P.E.
Trudeau jätkab oma rahuofensiivi.
Ta saatis isiklikud kirjad president
Ronald Reaganile ja president Konstantin
Tshernenkole, anudes isiklikku
kokkutulekut, et kõige kõrgemale
tasemel kokkulepe leida suurriikide
vaheliste arusaamatuste lahendamiseks
ja läbirääkimiste alustamiseks.
(Järg Ihk. 3)
Pidustused kestavad terve päeva,
kell 10.00-23.00
9 Kirevad eeskavad ® Nukuteater
® Film „Estonians for the Record jne.
Pääsmed: S4.25 (12 a. ja fiooremad koos vanematega
^ Piletite eelmüük Esto büroos,
ntario pensionärid, tõendi esitamisel prii.
VÕTKE KAASA
OMA KANADA SÕBER!
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 24, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-05-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840524 |
Description
| Title | 1984-05-24-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collection Developnmnt '^nn^, /#7 ,.4 Second Class Mail Registratlon No. 1354. Nn 21 (1786) 1984 NELJAPÄEVAL 24. MAIL - THURSDAY, MAY 24 XXXV aastakäik — Kolm kõige huvitavamat õ p p e a a s t a t . . . need sõnad lugjBs kooli-komitee esimees Hans Lupp Toronto E.S. Keskkooli lõpuaktusel üh® ösnavuse lõpetaja testist. Lõpuaktus toimus 17. mail Eesti Maja suures saaiis. Eeskava teadustaja oli Anne Pedel. Lõpuklass tuli saali, ees klassijuhataja Henn Ründ-va, korralikus rivis ning istus ette toolidele. Järgnes uue koolide lipu sissetoomine. Lippu hoidis kooliko-mitee esimee's Hans Lupp, tema kõrval õppenõukogu 1 ikmed Leida Mar-ley ja Maie Lees. Prel sammus grupp õpilasi. Lipu õnnistas praost Andres Taul. Ta tuletas meelde sini-must-valge pühitsemist Otepääl 1884.a. Samad värvid on liüüd meie koolide lipu värvid. Inimene on kõikidest olevustest ainuke, kes on võimeline ette nägema oma ajalugu. Ärkamisaegsete tegelaste visioon realiseerus 35 aastat hiljem, selleks püstitiati oma sümbol. Samane on ka tänane.sümbol. Selle sümboli loojad näitavad sellega,' et nad on nõus andma panuse selleks, et eesti keele kõla kestab,' kuni on taastatud Eesti Vabariik. Apostel Paulus iitles: „Kõik, mida iial ette võtate, tehke seda Jumala soovil!" Kestku õnnistusel eesti keele kõla igavesti. Ka õpetajad vaatavad tagasi oma tööpõllule. On ka mõni nõrgem külg tekkinud koolitöösse. Kahjuks eesti keele tase on veidi vajunud. Et seda tõsta,peab tihedam koostöö valitsema kodu ja kooli vahel. Neid mõtteid on õpetajaskonnas arutatud. Kool ei tohi kivineda! Eesti kool teeb oma parima, et kasvatada eestlast eestlaseks! Köolikomitee esimees andis õpi-lasgrupile^ mis esindas alg-keskkooli ja gümnaasiumi, 1 pu üle järgmiste sõnadega: .^...Ji^mmMi^M bmifaeilavana põhimoitfeid, itiida Öümbolisserivad selle lipu värvid: kuldkollane — haridus ja eestikeelne Õpetus ning sinine, must ja valge — võitlus eesti rahva õiguste eest!" • Õpilased vastasid: „Iah, meie luba- : m e ! " , ; ; ; J : Keskkooli juhataja Edgar Marten ütles omas kõnes, et täna saadame ellu oma 18. lennu 18-ne lõpetajaga.. Ta mainis Est^o '84;mille lävel seisar me ning mille'aktiivsed tegelased on Toronto koolide õpilased laulus ja rahvatantsus. See näitab eestlaste elujõudu. Jätkake julgeh ja uljah noored sedaj tegevust eestluse heaks! Keskkooli lõpetajatel on nüüd või- , maius edasi minna eesti gümnaasiumi, kuhu kutsun teid kõiki! AKTUSEKÕNE . . Aktusekõneleja, keskkool! vilistlane, arhitekt Martin Toomes, kõneles kooli lõpetamisest kui tähtsast elufaasist. Tavaliseh on ühe elufaasi lõpp teise faasi algus. Sellest koolist on ammutanud eesti noored eesti keelt täielikumalt ja eesti kuHuuri. Selle kultuuri side on tugev ja köi- •tev. Iga maa noored kasvavad erinevates tingimustes ja samuti on eesti ühiskond mitmepalgeline, kuidsiiski seob meid keel ja kultuur, Estol saame kokku ja loome sidemeid teiste väliseestlastega, seal on mitmesugust tegevust, kus veedame toredaid hetki koos teiste eesti noortega. Tähelepandav on see, et noored, kes. eesti ühiskonnas on silmapaistvad, on kõik lõpetanud,eesti kooli. Kodumaa eestlased elavad suure surve all, seal on võimatu eesti kultuuri edustada. See edustamine on nüüd teie kohustus. Ma loodan, et • ühel piäeval^ VäHs Eestis, võime jälle vabalt oma kultuuri edasi arendada! Keskkooli koor laulis Liina Teose klaveri saatel ja Georg Iltali juhatusel: ,,Sääl öh mu Eesti", „Meie koome kangast" ja ,,Kodumaa tammed". 18XÕPETAJAT ^ Keskkooli juhataja Edgar Marten ja lõpuklassi juhataja Henn Ründva jagasid lõpetajatele tunnistused koos kinkeraamatüga ja sõrmusega. Keskkooli lõpetasid: Liisa Abe-kiitusega, Tarvo Eistrat, Eric Holmberg, Ruth Küng, Kristi.Laansoo, Lisa Lambur-kiitusega, Julia Lindau, Rein Lomax, Vivienne Medri, Martin Mällo, Peter Mällo, Paul Pint-kiitusega, Ingrid V (Järg Ihk. 3) T.E.S. Täienduskeskkooli lõpuaktusel piidas aktusekõne kooli vilistlane,. arhitekt Martin Toomes. Kõnepuldi kõrval uus lipp. Foto — 0. Haamer aästälcs siiniiiöole Demonstratsioon Poliitika sekkus sporti Möödunud esmaspäeval toimus !en's Pargi hoonete ees ikesta-tud rahvusgruppide poolt korraldatud debonstratsioon Andrei Bahharov'i sünnipäeva puhul. Sah-liarov on praegu näljastreigis. Kuna demonstratsioon oli väga kiirelt organiseeritud (Eestlaste Kesknõukogule Kanadas helistati slles reedel pärast õhtupoolikul]^öli (Dsavõtjaic^ suhteliselt vähe, kokku umibes kakskümmend inimest. Neist oljd kuus eestlast ^ kes tõid kaas^ ka sini-muät-valge lipu ja SahharovM ja Mart Niklus't toetavaid loosungeid. Demonstratsiooni alguseks olid ücohal kõik kohalikud televisiooni - jaamad ja mitmed ajalehed. Õhtustes uudistes näidati demonstratsiooni mitmetesj uudistesaadetes, kuid kritiseeriti organiseerijaid, et olevat lubatud mitmesaja inimese osavõtuga demoilstratsioon, kuid TORONTO - Ajalehe „Toronto Sun" juhtkiri kritiseerib rahvusvahelist olümpiakomiteed selles, et see on lasknud poliitikal sekkuda spordimängudesse. Oma poliitilisi eesmärke taotledes N.Liit on varem mitmel korral jäänud kõrvale rahvusvahelistest võistlustest. 1974. a. N.Liit ei võtnud osa rahvusvahelisest jalgpallivõistlusest selle pärast, et korraldajaks oli Tshiili. 1976. a. ei saadetud oma esindajaid maleolümpiaadile, kuna korraldajaks oli Iisrael ja 1979. a. jäeti eemale naiste rahvusvahelisest võrk-pallivõistlusest, sest neid korraldas Lõuna-Korea. Toimetaja soovitab jälgida, kas nõukogude sportlased hakkavad ka kritiseerima valitsuse olümpiaadist eemalejäämise otsust. kohale ilmus ainult kakskümmend inimest. Öeldi, et demonstratsiooni alguseks oli kohal rohkem meedia inimesi kui demonstreerijaid. STOKHOLM r- Tallinnas 10-neks aastaks sunnitööle ja 5-eks aastaks asumisele mõistetud vabadusvõitleja Enn Tarto protsessi kohta on Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus saa-saud täiendavaid andmeid. Kuigi kohtumõistmine pidi olema „ava-lik", nagu varemgi vabadusvõistlejate protsessid, lasti ENSV ülemkohtu neljandal kori^usel asuvasse kohtusaali ainult kaebealuse abikaasa Erna Tarto jaema Linda Tarto. Kaebealuse ülejäänud sugulased, sõbrad |a aatekaaslased pidid leppim^ püstiseismisega kohtuhoone kolmanda korra koridoris. Et vältida protsessist informatsiooni sattumist läände, suleti varemate poliitprotsesside eeskujul rida telefone. Kodumaistele kaugejaamadele oli KGB poolt antud korraldus teatavatel välismaa numbritel tellitavate kõnede puhul vastata, et abonent „ei vasta". SÜÜDISTUS Kohtuprotsess Enn Tarto vastu toimus okup. Eesti ülemkohtus Tallinnas, Pärnu maantee nr. 7, neljandal korral asuvas saalis nr. 74 kahel päeval, 17. ja 18. aprillil. Kohtuniku kohal oli ülemkohtu liige Lõim, süüdistajana esines okup. Eesti prokuratuurist Adolf Kessler, tuntud juba Tiit Madissoni ja Viktor Niitsoo vastastest lavastusprotsessidest. Kaitsjana toimis Tallinna I Õigusnõuand-last advokaat Tõnu Liivik. Prokurör A. Kessleri poolt esitatud süüdistusakti kohaselt süüdistati Enn Tartot okup. Eesti kriminaalkoodeksi § 68 punkt 2 järele „nõuko-gudevastase agitatsiooni ja propaganda" pärast. Süüdistuse pearaskus oli asetatud Enn Tarto poolt koos teiste vabadusvõitlejatega allakirje-tud apellidele ja protestikirjadele, millistest eriti nõukogudevastaseiks ENN TARTO peeti 23. augustil 1979 Moskvas avaldatud Balti apelli, 10. oktoobri 1981 kuupäeva kandvat „Avalikku kirja NSV Liidu ja Skandinaavia valitsusjuhtidele Põhja-Euroopas tuumava-ba tsooni rajamise küsimuses" ning 1. oktoobril 1982 dateeritud „ Avalikku kirja Soome Vabariigi kodanikele". Pääle selle süüdistati Enn Tartot (Järg Ihk. 3) Mulroney tõotab kaitsta vähemusrahvuste ja õigusi ü l e tuhande kogunes möödunud nädalal Torontos Inn on the Park ballisaali, et kuulda konservatiivide parteijuhi Brian Mulroney seisukohti, äriti etnokultuuriliste rahvusgruppide probleemide ja tuleviku osas. ETNILINE „ ARMEE" Suurkokkutulekule eelnes vastuvõtt ajakirjandusele. Sellest võtsid osa ka konservatiivide partei poolt Torontos organiseeritud Etno-Kultuurilise Komitee 23-e allüksuse enamik esimehi. Mulroney peastaap hakkas juba jaanuarikuus värbama vabatahtlikke esimehi erinevatest etnilistest gruppidest. „ M e i d oli alguses ainult 8", nimetas' üks neist. Peagi kasvas nende arv 23-le, kelledest igaüks omakorda kogusid endi ümber 10 kaastöölist, koguarvuga 2300. Need 2300 vabatahtlikku alus-' seisukohta BRIAN MULRONEY kult toetab kakskeelsust Roches-teris ja Detroitis!" Mulroney jätkas oma isiklikku tavad „ukselt-uksele" kampaaniat Metro Torontos toetuste hankimiseks ja etniliste valija-häälte kindlustamiseks konservatiivide parteile. Toronto endine linnapea, praegune Kanada keskvalitsuse parlamendiliige David Crombie(Ro-sedaje], kes vastuvõtul esitas kokkutulnuile Brian Mulroiiey't, ennustas, et see „armee" võidab ja tagab etniliste ringkondade poolehoiu konservatiivide järgmistel valimistel. ,,Toronto on maailmas ainulaadne linn, sest maailm on nagu kogunenud siia kokku oma pal- ,,Pole suuremat kutsumust ühelegi poliitikule Kanadas, kui toetada pärandkeelte säilitamist ja etniliste rahvusgruppide õiguste toetamist. 10 kuud oleme koos Mila'ga rännanud mööda Kanadat, kokku puutunud paljude etniliste ringkondadega ja valijatega üldiselt. Inimesed on nördinud ja pettunud liberaalide parteist ja valitsusest ning soovivad konservatiivide võitu. Turner lubab keelte probleemi jätta Quebeci peaminister Rene LevesqueU hooleks. Mina ei saa lubada, et üks miljon inglise keelt kõnelevat Kanada kodajude rahvusgruppide näol. On nikku Quebecis uhutakse alla-vaja vaid allmaaraudtee piletit,, voolu", kinnitas Mulroney. et seda „mini-maailma" näha", ütles Crombie. Ainuüksi ajakirjanduse esindajate rassilist ja nahavärvide kaleidoskoopi vaadeldes võis seda tõika kinnitada. BRIAN MULRONEY LUBADUSED , Brian Mulroney koos abikaasa Miia'ga võeti koosolijate poolt vastu tugevate pool6hoiu-aval-dustega. '„Kanada on immigrantide maa", ütles Mulroney. „Siin on ruumi tolerantsusele ja aususele. Konservatiivide partei tahab kaitsta vähemusrahvuste õigusi ja traditsioone ning pärandkeelte säilitamist ja arendamist igal-pool Kanadas." . Mulroney suunas teravaid nooli liberaalide parteijuhi kandidaadi John Turner'i suunas, keda ta pilkeliselt nimetas „järje- • kindluse sambaks": ,,Ta (Turner) algas vastuseisuga kakskeelsusele Manitobasning lõpetas seadus 101 toetamisega Quebecis! Üeldakse, et homme tegevat Tarner teatavaks, et ta täieli- PARANDKEELED „Kõiki pärand^keeli peab säilitama", jätkas Brian. Mulroney. ;,Tunnen erid teie hulgas koduselt. Mina pean neljas keeles küsima enne, kui ma oma maisihelbed hommikul katte säanl" naljatas Mulroney, vihjates mitmele keelele, mida tema kodus' räägitakse. Mulroney abikaasa Miia ön teatavasti Jugoslaavias sündinud serblanna, kelle sõnavõtt serbia keeles kutsus esile vaimustatud aplausi. Edasi lubas Mulroney konservatiivide võidu puhul peaministrina kaitsta naisõigusluse huve, rahva-teenindust, väliskaubandust, välispoliitilisi vahekordi ja töövõimaluste suurendamist. , ,,Meiepaneme Kanada noored taas töökohtadele! Tööd peab leiduma igaühele, kes on selleks tahteline!" . „Koidäb uus päev ja u:us lootus paremale homsele!" lõpetas Brian Mulroney oma suurte kii-duavaldustega vastuvõetud kõne. V.A. NADALAKROONIKA BERLIIN - Rudolf Hess, ainukene sõjasüüdlane Spandau vanglas, sai 90-aastaseks. Kõik teised maad, väljaarvatud Venemaa, on valmis vabastama Hessi inimlikel põhjustel. Nõukogude valitsus ei tagane nõudest, et Hess peab vanglas surema. TORONTO - Tuntud ajakirjanik ja raadio-kommentaator, Gordon Sinclair, suri 85-a"asta vanaduses. Surm järgnes südameatakile ja peaaju halvatusele. Kohalikud ajalehed ja teised meedia-vahendid Torontos pühendavad tema elule ja tegevusele suurt tähelepanu ja loevad teda selle sajandi üheks silmapaistvamaks ajakirjanikuks. VANCOUVER - Briti Columbia |}eaminister B i l l Bennett teatas, et Ülemaailmne näitus korraldatakse 1986. a. Vancouveris ja slcllc ettevalmistustöödega alustatakse otsekohe. Et ehitustöid ei saaks takistada tööliste ametiühingute streigid, valitsus keelustab sreigid nende ehitustööde juures, neid illegaalseteks lugedes. Arvatakse, et rahvusvahelise näituse korraldamine Vancouveris võib tuua linnale tegevust ja sissetulekut ligemak S8 miljardi suuruses. OTTAWA I - Peaminister P.E. Trudeau jätkab oma rahuofensiivi. Ta saatis isiklikud kirjad president Ronald Reaganile ja president Konstantin Tshernenkole, anudes isiklikku kokkutulekut, et kõige kõrgemale tasemel kokkulepe leida suurriikide vaheliste arusaamatuste lahendamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks. (Järg Ihk. 3) Pidustused kestavad terve päeva, kell 10.00-23.00 9 Kirevad eeskavad ® Nukuteater ® Film „Estonians for the Record jne. Pääsmed: S4.25 (12 a. ja fiooremad koos vanematega ^ Piletite eelmüük Esto büroos, ntario pensionärid, tõendi esitamisel prii. VÕTKE KAASA OMA KANADA SÕBER! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-24-01
