1984-05-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MeieElu" nr.21 (1786) 198^ histega Eestisse US PAKKIDE SAATMI-bTüD TOLLIGA, rttemakstud^tqlliga pakke |iid pakisaajad Eestis pea-; p võimelised teile päkku-psamaid hindu kui teised. tD NÄDAUD VEEL! 10 kg —$34.-™ lERVICE ONTARIO L T D . |),OntM6R2MS Ml Vt* ' '^'el 544-3603 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 . 466-1502 ICKALIKUŠ VALIKUS S Ja tähtpäevadeks. Wsemeid — E-RAAMIKA-, NAHA ja |£ alal. 1 ise 'keeli. i i—Il M I I M kintunt bronto, Ontafio, Wm^Wl 99 V KERE PARANDUSI R. POLAS.HEK Magnificent Rd;, Etobicoke coe jarve . . . ', . . • W 440 jalga, rel. 486-0257 jitkapitali raha oli end. advokaa- |e Alfred'ile laenatud jne- 14-st kavatsetatavast toetusest lalüüsisin nelja juhust, pEesti Kesknõukogule'!52000 toele asjas tõin ette hoolimatust ühis- |nna varaga'ümberkäimises, Välis-itluse Nõukogu ostis a. 1972 tele- |ioonijaamalt Esto '72-st tehtud rvifilmi $6000—7000, kuid film on lüd kadunud. -- E,. Upu 100-a. juubelikomiteele. lOOO;eest saab osta 333 1/3 lippu; Isimuseks oli, kus säilitatakse l i - Id vajaduse möödumisel, et need btsi ei läheks nagu 1972. a. värvi- (m-.'. Lipu aastapäeva puhul kavatsetakse SSOO maksta toetuseks „Lipu (ateeiiakomiteele". Selle juures oli isimus, mis on lipul ühist postmar-ta? Kui esinetakse Esto '84 puhul [örginäitusega, siis on see rekläa-iks, sest filateelia ön äritegevus, jale marginäituston samal ajal veel teistsugust näitust. ^ h EEL praostkonnale toetust $500. plles osas tõin esile asjaolu, et eesti [ganisatsioonidest on .usuühingud pämaid ja neid on palju, mis sel-is praostkonna sinodi koosoleku [?jeldusest"(M.E. nr. 17): „ . . . kogu-ssetulek ületas pool miljonit ja te- [itsemiseks ei nähtud ette takistusi ka mitte rahalises osas." Revisjonikomisjoni osas tuletasin ^.im.Lupp'ile meelde, et Eerik Alto= lar, on komisjoni tema poolt määra- |id|k0osolekul 1983, sest Altosaar'e koosolijate poolt esitatud kandi-' iadi Vahel hääletamist ei toimunud. [] Esim. Luppi osas kirjeldasin tema irju, mida ta liikmeile kposolekute ftihui saadab.. Koosolekul esim, upp vastab, kuid need polefaktidi pida pidanuks koosolijatele. teata^ aks tegema; sellest väigitakse. Näitt imetasin kinnitusjaoskonnas Owenl oundis 9. 4. 84 tiitellehte sissekaii-; pd muudatust (dokument' #16R- 383], mida koosolijatele ei'tea Ja tud. „Meie Elu" nr.21 Enn) Tarto « C Ö (Algus esiküljel) v kodumaise vastupanuliikumise kroonika nLisandusi mõtete ja uudiste Vabale levikule Eestis" väljaandmisest osavõtmises, , »nõtikogude-vastaste" andmete ja informatsiooni läände vjahendamises ning „riigivastaste" märkuste tegemises. TUNNISTAJAT > Enn Tarto „nõukogudevastase tegevuse" tõestamiseks esitas prokurör seitsmekuulise eeluurimise kai- ' gus kogutud 20 tunnistaja materjali. Tunnistajaist: olid pooled kohtusse ilmunud, ülejäänud kümne osas loeti ette varem protokc^llitud tunnistused. Peatunnistaiäna.esines vabadusvõitlejate Lagle Pareki, Heiki Ahone- . ,m ja Arvo Pesti vastasest poliitprot-sessist tuntud Urmas Nagel, keda KGB oli ..opositsionäärina" suutnud i sissepoetada Mart Nikluse ja Enn Tarto juhtimisel tegutsevasse vastu-panugruppi. Tunnistajaina esinesid veel Enü Tarto töpkaaslased, omaaegsed kaasvangid jne. Prokurör nõudis teostatud kohtuliku arutaL'mi-' se alusel Enn Tartole kui ..eriti olitli-kule retsidivistile", kellele on varem mõistetud vabadusekaotus ..eriti ohtliku riikliku kuriteo" eest. parag|ah-vis ettenähtud kõrgeimat karistusmäära, s.t. 10 a. erirežiimiga sunnitööd, sellest 3 a. vangla türmis ning 5 a. sundasumist. $,Ehatares" pühitseti kirik Estõ rongkäigu plakatid, mis valminud kunstnik Saarniidu stuudios, ootavad kandjaid. A. HAVI KAITSE : Advokaat Liivik rõhutas oma kaitsekõnes, et Enn Tarto on toiminud N. Liidu konstitutsiooni. Inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõppakti põhimõtete ja eeskirjade raames.' Tema poolt inimõiguste kaitseks allakirjutatud apellid ja protestikirjad ei sisalda nõukogude ja riigivastaseid elemente. Tema pooh edasi antud andmed käsitlevad tegelikult asetleidnud sündmusi. Advokaat palus kaebealust õigeks mõista. Enn Tarto, kes keeldus seletuste andmisest ja küsimustele.vastamisest, ei tunnistanud end süüdi üheski esitatud punktis. SUNNITÖÖLE 18. aprillil 1984 teatavaks tehtud kohtuotsUjSe kohaselt mõistis ülem-kohüsjEnn Tartole ..nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest 10 a. erirežiimiga sunnitööd ja 5 a. sundasumist. 19. aprillil, s.t. Suurel Reedel võimaldati Erna ja Linda Tar-toJe Tallinna Keskvanglas kokku- ! saamine^Äin Tsntoga, kes .nende rif dade avaldamisel on juba ärasaade-tud Uurali jalal asuvasse Kutšino erirežiimigaI orjatöölaagrisse. Samasse laagrisse, kus enne Tšistopoli vanglasjse üleviimist vaevles ka 15 a. vangistusse saaldetüdvabadusvõitle- ^ ja Mart Niklus. Kuni edaspidiseni palutakse Enn Tartole määratud kirjad, tervitused jne. lähetada järgmisel poliitvangide ikesksel aadressil Moskvas: USSR* Moscow, Uchrezndenie p/ya 5110/1, TARTO. Enn. VABADUSVÕITLEJA Enn Tarto on sündinud 25. sept, 1938 Tartus. Ta arreteeriti esimest . korda 1956.a. detsembris enne keskkooli lõpetamist ja mõisteti 1957.a. märtsis koos seitsme' koolinoorega .,nõukogude\[astase tegevuse" eest 5 a. sunnitööle. Kandis karistuse Mordva ANSV-s, kus lõpetas keskkooli. Väbanes,tingimisi 1960.a, juunis. Arreteeriti teistkordselt 1962.a. juunis ja mõisteti sama aasta detsembris koos viie kaaslasega „nõu-kogudevastase agitatsiooni ja propa- . ganda" ning .nõukogudevastasest organisatsioonist osavõtmise", eest 5 1/2 a. sunnitööle. Pääle Mordva orja-töölaagrist vabanemist 1967.a. detsembris töötas ehitustöölisenaja katlakütjana. Õppis kolm aastat Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, kuid teda ei lastud poliitilistel põhjustel üli^ kooli lõpetada. Enn Tarto on teistkordselt abielus. Teise vangipõlve ajal lahutatud abielust on 21-aastane tütar Tiina. Teisest abielust on tütar Marju, sündinud 1974. Enn Tarto töötas viimati Eesti Kolhoosiehituse Tartu osakonnas kojamehena. Enn Tarto-ja ta perekppna abistamiseks mõeldud toetuspakid suunata ta abikaasale järgmisel aadressil: Erna Tarto, Anne 20-7.202400 Tartu, Eesti - NSV. : : . l i •.. ' Enn Tarto, samuti kui Mart Niklus. Endel Ratas, Erik Udam, lüri Kukk. Heiki Ahonen. Tiit Madisson. Viktor Niitsöo.j Lagle Par.ek.ArVo Pesti ja paljudje teistega kuulusid Eesti vastupanuliikumise rühmitusse, mis pääle Helsingi-konverenisi 1975 asus kodumaal jälgima Helsingi lõppakti inimõigusi käsitlevate eeskirjade täitmist N . Liidu poolt. Helsingi rühmitusse kuuluvad aktivistid on ajavahemikus 1979-82 individuaalselt allakirjutanud enam kui kümnekonnale kollektiivsele memorandumile.' apellile jä protestikirjale. Helsingi rühmitusest on Jüri Kukk surnud piinamise • tagajärjel nõukov gude.vanglas. Kaheksa on kandmas pikajaalisiikaristusi vene vanglais ja orjatöölaagreis. Enn ^ Tarto on Abistamiskeskuse Yonge'i tänaval Esto rongkäigule on antud lube liikuda YongeM tänaval, olgugi, e« on argipäev. Varemini määratud University Ävenue on küll ilus ja avar tänav, kuid selle dekoreerimine on raskem ja rahva liikluse seisukohalt kõrvalisem. Yonge on aga tulvil jalakäijaist ja majadel on li-puvardaid. Rongkäiguks kogunetakse neljapäeval Queen'sPark'i algusega kell 9 hommikul. Viis orkestrit hakkavad marsiks mürtsuma kell 11.00, teekonnale,mis 4 km järele viib Raekoja ette, kus toimub meie vabadusnõudluse esitamine. Peakõnelejaks on opositsioonijuht Brian Eesti koolid (Algus esiküljel) Silm-kiitusega, Tarmo Soots-kiitu-sega. Hillar Sõrra-kiitusega. Ülle Trass, Erik Türk ja Erik Valter-kii-tusega. Kolm mälestusrikast aastat on möödunud keskkoolis, ütles omas sõnavõtus lõpetaja Ingrid Siini. Meile on keskkool andnud lisa teadmisi kis õppeasutustele kodlide komitee, kelle esindajad selle alg- ja keskkooli ning gümnaasiumi õpilaskondade esindajatele üle andsid, võta osa IV ülemaailmsetest Eesti Päevadest Torontos 8. kuni 15, jüuHni s.a. See üritus haarab igat meie õpilast. Koplitöö oli intensiivne ja tule-Õnnestunud ..Nyet, Nyet Soviet!" ^ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Noorsootöökomisjoni korraldatud „Nyet, Nyet Soviet" õhtu õnnestus igati. Õhtut reklameeriti laialdaseh eesti, läti ja leedu ühiskondades ja suurearvuline osavõtt näitas selle tagajärgi. Kuna noortel on nähtavasti muutunud kombeks ..moekalt hilineda", oli tantsu alguseks kell 8 saal veel tühi. Kella kümneks oli aga Tartu College'i saal täis rahvast. Eesruumi oli paigutatud kahele tahvlile vangistatud vabadusvõitlejate pildid ja elulood. Tahvlite ette . asetatud lauale oli.pandud mitmesu-gusedEestit ja vangistatud vabadusvõitlejaid tutvustavat trükiseid. Oli ka müügil Toomas Trei poolt valmistatud T-särgid „Better Dead. Than Red" loosungiga, mis leidsid rohkesti ostjaid. Ametlikke kõnesi ega ettekandeid ei olnud, kuna õhtuse mõte oli ainult tutvustada omavahel vabadusvõitlusega seotud eesti, läti ja leedu noori. Lubati kontaktis hoida ja räägiti jällenägemisest Balti Noorte Kongressil, mis toimub augustikuus Barrie linna ligidal asuvas läti laagris. Õhtu tegelikkudeks läbiviiajateks olid Maiki Andre-Lupp, Kadi Kaljuste ja Piret Komi. Baari korraldas Tiit Romet. Peo korraldamisel oli ka abiks Mart Lupp ja Priit Aruvald. Tantsuks mängis ,,Tarkus orkester" kes õhtu jooksul mängis mitmel korral Kanada komponisti. B.B.Gabor'i poolt vüristatud laulu „Nyet. Nyet Soviet", Õhtu tulu läheb vangistatud vabadusvõitlejate abistamiseks. Nädalakroonika (Algus esiküljel) TORONTO - Ontario parlamendiliiget Eddie Sargenfi rünnati ja rööviti $600. Kallaletung tuli nii oo-tamatuh ja teostus sellise kiirusega, et temal ei olnud mahti tähele panna kuidas röövlid välja nägid. Üks neist hoidis oma püstoli vastu Sargenti külge, kuni teised tema taskuid tühjendasid: NEW YORK - Kanada diplomaat Ken Tailor, kes sai kuulsaks 1979. a., päästes Iraanis 6 USA diplomaati ja lähemal ajal lahkub diplomaatilisest teenistusest, on asunud seisukohale, •et suurvõimud, kes omavad tohutu tagavara hävitusrelvadest. peavad alustama läbirääkimisi omavaheliste ja teiste tüliküsimuste lahendamiseks. Need ei ole lahendatavad relvade abil. Eriti peab N.Liit arusaamisele,tulema, et tema oma tugipunktide loomisega laias maailmas, nagu Kuubas. Angoolas, Kesk- Ameerikas ja Afganistanis,,ei vii teda lähemale maailma vallutamisele kommunismi poolt. ettepanekul adopteeritud Amnesty Internationali poolt, mille raames ta vabastamiseks töötab üks grupp Austrias ja teine Lääne-Saksamaal. Eestlaste osas on Enn Tarto ja ta perekonna hääks asunud tegevusse 14 hooldusgruppi ja hooldajat, neist 11 USA-s. 2 Rootsis ja 1 Austraalias. Pääle selle on üks rootsi perekond võtnud endale vaderiülesanded. eestlusest, eriti palju eesti meelt, musrikas. See oli suur panus Eestile Õpetajatele oleme vahest elu raskeks ja eestlusele. Ilma õpetajate, noorte teinud, kuid tänulikud oleme neile, vanemate ning vanavanemate toetu- Leian nüüd, et eesti keeh peaksid seta poleks noored jõudnud oma tä-kõik eesti noored õppima, see toob naste saavutusteni. Neile olgu me eesti noori kokku ja seob meid Esto'l, kooH ühiskonna tänu! Jätkuvat tahet millel esindame eesti noorust. Loo- ja jõudu, et edasi kanduks eestlus, dan, et tulevikus kõik meie noored eesti keel ning me rahvuslik võitlus, käivad eesti koolis. mis peab meid viima kord oma rahva Järgnes, koolikomitee esimehe, õiguste ja vabaduse taastamise koidi- Hans Lupi, kõne. Ta mainis, et õp- kule! petöö ametlik lõpp ei vabasta veel ,kooliperet kohustustest, millised on enne järgmist õppeaastat täita. Ta mõtles siin, et uue lipu all, mille kin- Asutat TÄNU Tänu õpetajatele sümboliseeriti kevadõitega, milliseid andsid õpilased keskooli juhataja Edgar Marteni-le. II kl, juh. Ene Lüdigile. koolide sekretärile Leida Marleyle. I kl. juh. Juta Puhmile, III kl. juh. Henn Ründ-vale, lauluõpetajaLiina Teosele, rahvatantsu õpetaja Anne Tüllile ja rahvatantsu abiõppejõule Allan Liigile. Hugo Valteri mälestusfondi preemia omandas, erilist,huvi rahvatantsu vastu näidanud, kiitusega lõpetaja, Erik Valter. Eesti Sihtkapitali popi . . . tänutäheks ja tunnustuseks aktuse- VaJlgla'üma''af m iteteesatmveedthakm eisseinl dkaujta. kKõonmelpeujaslee Mteoasr;t i.n.K Tuosotumtaemsealtea olni äHlg. sulikokkukoosolekValgamaa tpa. ,g„ f e , , i " Meie ühiskond on rit kaasmaalaste orj,i,iseeriinise^ Pühapäeval, 20. mail pühitses piiskop Karl Raudsepp ..Ehatare" kiriku. Ta ütles: „Ma pühitsei| selle pühakoja tervikuna oma ameti poolest ja mulle antud meelevalla põhjal." Ta õnnistas ja pühitses altari, altarimaali, oreli ja mänguriistad, küünlajalad, karika, liniku, §elle ruumi ja kõik, mis selle sees. Kella kolmeks oli kirik täidetud „Ehatare" perest ja külalistest. Vaevalt jäi ruumi seismiseks. Keldrikorral as.uva saal on kujundatud maitsekalt, et täita eeskujulikult kiriku ja seltskondliku ruumi ülesandeid, Valgustus ja värvitoonid loovad piduliku mulje, mis sobivad mõlemaks ülesandeks. Eriti koduselt soojaks teeb miljöö rikkalik puuliikide tarvitamine nii altaril kui seinal. Äsjavalminud altarimaali maalis kunstnik. Artur Mihkelsaar. Kasepuust altari kõrval seisid suured, väärtuslikud küünlajalad ja rist, mille puusse lõikas ja ..Ehatarele" kinkis skulptor Otto Rannamäe. Kauni, käsitsi tikilud ja pilutatud altarilini-ku kinkis Irma Kaasik Hamiltonist ja kena hõbedast armulauakarika kinkis oma kadunud abikaasa mälestuseks Edith Ederma. Kui kõlasid Julie Herma'lt uue ore- H meeldivad helid, siis igaüks tundis end olevat tõelises kirikus. ..Ehata-re" kirik oma ilusa aharimaaliga Kristuse taevaminekust oli vääriline piiskoplikuks õnnistamiseks. See kirik on koht, millele võivad uhked olla „Ehatare" elanikud ja Eesti Abistamiskomitee. Kiriku valmistamisel on suured teened EAK esimehel Alfred Sepal nii kujundamise kui ka prakti- Hse puutöö läbiviimisel. Pidulikku jumalateenistust kaunistas solistina Õnne Laikve. Ta laulis M . Lüdigi .,Minu altar" ja F. Händeli „Ta juurde tulege kõik". Klaveril saatis P. Leith. i Ühislauludeks oli valitud: „Me tänu, Jumal, vastu võta^..Jää vaikseks, süda, meel ja mõte" ja „Õnnista ja hoia". Ühislaule uuel „Ehatare" orelil saatis Julie Herma. / Praost Andres Taul luges ette Esimese Kuningate raamatu 8-nda peatüki. I Piiskop Karl Raudsepp võttis oma pühitsemiskõne aluseks väljavõtte Kirjast kolosla^teie kolmandast peatükist, 15-ndast salmist. Kõne teemaks oli arm, rahu ja tänulikkus, mis nii sobis pidupäevale. Ta ütles, et tihti paljud unustavad olla tänulikud. Loomad on tänulikud ja nad lakuvad oma peremehe käsi, kuid „poeg" tihti unustab tänamast oma ema. Ta ütles, olge tänulikud üksteisega koos. Piiskop tõi ette sümtoliha EAK esimehe, kadunud õpetaja Bruno Ederma, ja praeguse esimehe Alfred Sepa, kes on kui Jumalast seatud sellele kohale, kes oma sealoleku ja tööga ilma tasu küsimata läbiviisiä, et sai „Eha-tare". Oleme tänulikud neile ja kõikidele, kes kaasa aitasid, et meie täna võime siin üheskoos viibida. Lõpetades oma kõne, ta soovis Kristuse rahu kõikide südamesse. Pärast pidulikkiu jumalateenistust ..Ehatare" elanikkudest koostatud perenaiste toimkond: Jenny Peter-soo. Ada Avi, H[lda Eerme, Amanda Mälgi. Karin Escholtz ja Marie Hind-re serveerisid kohvi koos juurdekuuluvaga. . ..Ehatare" kirikukomitee esimeheks on olnud algusest peale August Kürley. i Osavõtjad tundsid rõõmu uuest kirikust ja õnnestunud pühitsemisest. elna Selts LEO TAMBERG ESIMEHEKS 17. aprillil, Eesti Majas, kuhu oli ilmunud 14 valgamaalast. Koosolekut juhatas Leo Tamberg. Ta andis pikema ülevaate Esto '84 raames peetavast Maakondade Päevast ja selgitas, kui raske on tegutseda Valgamaa nimel, kui ei ole selleks ametlikku volitust, õigust otsida abi- Hsi või teha otsusi. Valgamaa oli üks esimesi maakondi, kes korraldas kokkutulekuid, on väärikalt hinnatud sõbralike organisatsioonide kaudu, kes tegid lõpetajate preemiafoiidi annetusi: Toronto Eesti Ühispank, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Selts, korp! Vironia. Eesti Korporatsioonide Liit, korp! Fraternitas Estica, korp! Rotalia. Eesti Üliõpilaste Selts. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas. L i saks preemiafondi annetustele kinkis Toronto Eesti Ühispank „Ehatairis" kiriku altar liniku, küünlajalgade ja altarimaaliga. Foto — Elna Kungla kuid need ei ulatanud Valga ..Valgest kõigile XVIII lennu abiturienti- Majast" kaugemale. Esimene üldine dele kooli hõbedase lõpušõrmuse. valgamaalaste kokkutulek peeti sel- Soomepoiste Klubi kinkis kõigile lõ-leks moodustatud ad hoc komitee petajaile E. Uustalu koostatud raa-korraldusel Seedriorul. 1. septpm- matu „For Freedom Only" ja Rah- Raimond Kolk ^VALLAVANEMA PÄRANDUSTOMP" Romaan bril. 1975.a. Suuri raskusi tuli läbite-ha I Killamängude ajal, kui Valgamaad ei tahtnud keegi esindada. K i l - lamängude juhatusliikme ettevõtmi-vuslaste Kogu Kanadas 10-le paremale lõpetajale A. Roosman'i graafika mapi „Tuli, tuha all".' Hans Lupp tänas praost A. Tauli sel saadi siiski niikaugele, et üteläi lipu õnnistamistalituse eest ja kunst-tervitused kolmes kohalikus keeles nik Jüri Punnot, kes lippu kavandas ja müüdi ehtsate eesti ja läti.piiriüle- ja kujundas ilma selle suure töö eest tamise templitega suveniir-passe. II tasu küsimata! Samuti tänas ta koo- Killamängude ajaks jõuti moodusta- Hjuh.. Edgar Marteni lipu tegeliku da uus ad hoc komitee ja passide valmistamisega seotud mure ja teh-müügile jä tembeldamisele lisaks tud töö eest. Tänusõnu ütles H. Lupp jõuti valmis ica ehtsa sini^must-valge kõigile annetajaile ja abilistele. < Hind $16.00. Postiteel saates lisandub saatekulu. Müügii„MEIE ELU" talituses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 eestipoolse piiritõkkega ja suure Valgamaa kaardiga. Ei pu adunud isegi eesti ja läti lipud. Samuti koostati väike brošuur Valgamaa tutvustamiseks. HUVITAVAD AASTAD Ühe abituriendi lõputestist luges koolikomitee esimees noorte mõtteid kokkuvõtlikuh: ..Esimesest aas- Noored San Francisco Eesti Seltsi juhtima Esto '84 raames peetava Maakon- tast keskkoolis mäletan, kuüõbus oli dade Päeva Valgamaa osas n.ö. asja tantsida rahvatantsu. Mulle meeldib enda kätte võtnud kaks Valga daami, rahvatants. Teine aasta oli raskem, kes on tegutsenud Etnö-gratf ilises sest pr. Komi tegi kõigile selgeks, mis Ringis ja valmistanud esemeid välja- pidi õppima ja rohkemgi. Me viima-paneküteks näitusel, et Valgamaa ne aasta oli kõige lõbusam, olime koht oleks täidetud. Samal ajal tegut- koohs kolge vanemad ja targemad! ses täiesti iseseisvalt Valgamaa mit- ^u lemmiktunnid on olnud need, teametliku esindajana Leo Tamberg. kus hr. Ründva seletas elust Eestist. Nii osutus vajalikuks luua or^anisat- Kuulasin huviga, kuidas venelased sioon. et tegevust ja esindamist ko- ründasid eestlasi. Need jutud on õpe-ordineerida. See sai teoks 17. mail, tanud mjind, kui kardetavad ja halvad 1984. a. Vastloodud ofganisatsiooni on venelased, milline õudne asi on nimeks valiti „Valgamaalaste Selts", tegelikult, kommunism... Need Esimeheks valiti ühel häälel Leo täienduskeskkooli aastad, oli huvita- Tamberg, abiesimeheks Arnold Till. vad, sekretäriks Vally Johanson ja laeku- Hümniga lõppes aktuse formaalne riks Hilda Vähi. Põhikirja väljatöota- osa, millele Järgnes mõnus koosviibimine jäi Arnold T i l f i hoolde. Üheks . mine kohvilaudades, esimeseks ülesandeks uuele Juhatusele jäi Maakondade Päevakorralda- / i^-L. misel abiliste leidmine. Samuti otsus- , . tati alustada liikmete värbamise akt- •'-°=°—-— — iS' S t i g i S -«^^^^ Valgamaa pinnale ja kes tahab olla £esti Sihtkapital Kanadas osa selle omapärase, kolmest maa- Annetused, testamendi-pärandused ja konnast i.laenatud" npaaga loodud mälestusfondid on tulumaksuvabad, maakonna ilust, elust ja olust minevi- Suunake oma annetused noortele ja ku mälestustes ja tuleviku taotlustes, teistele eesti organisatsioonidele ühineda liikmena yalgamaalasta Ee^ti Sihtkapital Kanadas Seltsiga. Palutakse võtta üiiendust , r _ laekun Hilda Vähiga, tel. 241-2782 S^^t^Ä^Ä^ SAN FRANCISCO - Siinse Eesti Seltsi peakoosolekul valiti 32 a. vana Ain Veske uueks seltsi esimeheks. Ta on esimene San Francisos sündinud ja Eesti Täienduskoolis eesti keelt õppinud San Francisco Eesti Seltsi esimees. Samuti abiesi-meheks valitud Mati Valvur ja uus sekretär Liisa Sepp on end. S.F. Eesti Täienduskooli õpilased. Neljandaks juhatuse liikmeks valiti noorte soovil kogemustega seltskonnategelane ja kunagi ka S.F.E. S. esimehe ülesandeid täitnud Leo Keerberg. Juhatuse liikmekandidaatideks jäid Tõnu Sepp ja Karin Sillat. Revisjonikomisjoni valita Valdmar Heitur, Heino Valvur ja Uno Veideman — kandidaadiks Evert Rekk. Kõik juhatusse ja seda kontrollima valitud isikud on uued. Niisiis eeldused on loodud värske tuule puhumiseks. San Francisco Eesti Seltsi uus aadress: 530 Stocktõn 607, San Francisco, California, 94108. Tel. (415) 788-4364. Äsjavalitud juhatuse esimeseks ülesandeks on jaanipäeva pidus-või teiste juhatusliikmetega. view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ E@sti arst volvtkorros 2S. ja 27. mail dr. T. Kuutan . . . . . . 751-6141 V.J. AIN VESKE - San Francisco Eesti Seltsi uus esimees. tuste läbiviimine Põhja-Kalifornia eestlastele. See toimub 16. ja 17. juunil 30 miili San Franciscost põhja pool asuvas El Veronas (Sonoma County) soome pensionäride kodu maa-ajal. Ööbimisvõimalus telkides või lähedastes motellides, ujumine basseinis, eht soome saun köetud kogu aeg ja laulmise luba laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 24, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-05-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840524 |
Description
Title | 1984-05-24-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „MeieElu" nr.21 (1786) 198^ histega Eestisse US PAKKIDE SAATMI-bTüD TOLLIGA, rttemakstud^tqlliga pakke |iid pakisaajad Eestis pea-; p võimelised teile päkku-psamaid hindu kui teised. tD NÄDAUD VEEL! 10 kg —$34.-™ lERVICE ONTARIO L T D . |),OntM6R2MS Ml Vt* ' '^'el 544-3603 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 . 466-1502 ICKALIKUŠ VALIKUS S Ja tähtpäevadeks. Wsemeid — E-RAAMIKA-, NAHA ja |£ alal. 1 ise 'keeli. i i—Il M I I M kintunt bronto, Ontafio, Wm^Wl 99 V KERE PARANDUSI R. POLAS.HEK Magnificent Rd;, Etobicoke coe jarve . . . ', . . • W 440 jalga, rel. 486-0257 jitkapitali raha oli end. advokaa- |e Alfred'ile laenatud jne- 14-st kavatsetatavast toetusest lalüüsisin nelja juhust, pEesti Kesknõukogule'!52000 toele asjas tõin ette hoolimatust ühis- |nna varaga'ümberkäimises, Välis-itluse Nõukogu ostis a. 1972 tele- |ioonijaamalt Esto '72-st tehtud rvifilmi $6000—7000, kuid film on lüd kadunud. -- E,. Upu 100-a. juubelikomiteele. lOOO;eest saab osta 333 1/3 lippu; Isimuseks oli, kus säilitatakse l i - Id vajaduse möödumisel, et need btsi ei läheks nagu 1972. a. värvi- (m-.'. Lipu aastapäeva puhul kavatsetakse SSOO maksta toetuseks „Lipu (ateeiiakomiteele". Selle juures oli isimus, mis on lipul ühist postmar-ta? Kui esinetakse Esto '84 puhul [örginäitusega, siis on see rekläa-iks, sest filateelia ön äritegevus, jale marginäituston samal ajal veel teistsugust näitust. ^ h EEL praostkonnale toetust $500. plles osas tõin esile asjaolu, et eesti [ganisatsioonidest on .usuühingud pämaid ja neid on palju, mis sel-is praostkonna sinodi koosoleku [?jeldusest"(M.E. nr. 17): „ . . . kogu-ssetulek ületas pool miljonit ja te- [itsemiseks ei nähtud ette takistusi ka mitte rahalises osas." Revisjonikomisjoni osas tuletasin ^.im.Lupp'ile meelde, et Eerik Alto= lar, on komisjoni tema poolt määra- |id|k0osolekul 1983, sest Altosaar'e koosolijate poolt esitatud kandi-' iadi Vahel hääletamist ei toimunud. [] Esim. Luppi osas kirjeldasin tema irju, mida ta liikmeile kposolekute ftihui saadab.. Koosolekul esim, upp vastab, kuid need polefaktidi pida pidanuks koosolijatele. teata^ aks tegema; sellest väigitakse. Näitt imetasin kinnitusjaoskonnas Owenl oundis 9. 4. 84 tiitellehte sissekaii-; pd muudatust (dokument' #16R- 383], mida koosolijatele ei'tea Ja tud. „Meie Elu" nr.21 Enn) Tarto « C Ö (Algus esiküljel) v kodumaise vastupanuliikumise kroonika nLisandusi mõtete ja uudiste Vabale levikule Eestis" väljaandmisest osavõtmises, , »nõtikogude-vastaste" andmete ja informatsiooni läände vjahendamises ning „riigivastaste" märkuste tegemises. TUNNISTAJAT > Enn Tarto „nõukogudevastase tegevuse" tõestamiseks esitas prokurör seitsmekuulise eeluurimise kai- ' gus kogutud 20 tunnistaja materjali. Tunnistajaist: olid pooled kohtusse ilmunud, ülejäänud kümne osas loeti ette varem protokc^llitud tunnistused. Peatunnistaiäna.esines vabadusvõitlejate Lagle Pareki, Heiki Ahone- . ,m ja Arvo Pesti vastasest poliitprot-sessist tuntud Urmas Nagel, keda KGB oli ..opositsionäärina" suutnud i sissepoetada Mart Nikluse ja Enn Tarto juhtimisel tegutsevasse vastu-panugruppi. Tunnistajaina esinesid veel Enü Tarto töpkaaslased, omaaegsed kaasvangid jne. Prokurör nõudis teostatud kohtuliku arutaL'mi-' se alusel Enn Tartole kui ..eriti olitli-kule retsidivistile", kellele on varem mõistetud vabadusekaotus ..eriti ohtliku riikliku kuriteo" eest. parag|ah-vis ettenähtud kõrgeimat karistusmäära, s.t. 10 a. erirežiimiga sunnitööd, sellest 3 a. vangla türmis ning 5 a. sundasumist. $,Ehatares" pühitseti kirik Estõ rongkäigu plakatid, mis valminud kunstnik Saarniidu stuudios, ootavad kandjaid. A. HAVI KAITSE : Advokaat Liivik rõhutas oma kaitsekõnes, et Enn Tarto on toiminud N. Liidu konstitutsiooni. Inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõppakti põhimõtete ja eeskirjade raames.' Tema poolt inimõiguste kaitseks allakirjutatud apellid ja protestikirjad ei sisalda nõukogude ja riigivastaseid elemente. Tema pooh edasi antud andmed käsitlevad tegelikult asetleidnud sündmusi. Advokaat palus kaebealust õigeks mõista. Enn Tarto, kes keeldus seletuste andmisest ja küsimustele.vastamisest, ei tunnistanud end süüdi üheski esitatud punktis. SUNNITÖÖLE 18. aprillil 1984 teatavaks tehtud kohtuotsUjSe kohaselt mõistis ülem-kohüsjEnn Tartole ..nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest 10 a. erirežiimiga sunnitööd ja 5 a. sundasumist. 19. aprillil, s.t. Suurel Reedel võimaldati Erna ja Linda Tar-toJe Tallinna Keskvanglas kokku- ! saamine^Äin Tsntoga, kes .nende rif dade avaldamisel on juba ärasaade-tud Uurali jalal asuvasse Kutšino erirežiimigaI orjatöölaagrisse. Samasse laagrisse, kus enne Tšistopoli vanglasjse üleviimist vaevles ka 15 a. vangistusse saaldetüdvabadusvõitle- ^ ja Mart Niklus. Kuni edaspidiseni palutakse Enn Tartole määratud kirjad, tervitused jne. lähetada järgmisel poliitvangide ikesksel aadressil Moskvas: USSR* Moscow, Uchrezndenie p/ya 5110/1, TARTO. Enn. VABADUSVÕITLEJA Enn Tarto on sündinud 25. sept, 1938 Tartus. Ta arreteeriti esimest . korda 1956.a. detsembris enne keskkooli lõpetamist ja mõisteti 1957.a. märtsis koos seitsme' koolinoorega .,nõukogude\[astase tegevuse" eest 5 a. sunnitööle. Kandis karistuse Mordva ANSV-s, kus lõpetas keskkooli. Väbanes,tingimisi 1960.a, juunis. Arreteeriti teistkordselt 1962.a. juunis ja mõisteti sama aasta detsembris koos viie kaaslasega „nõu-kogudevastase agitatsiooni ja propa- . ganda" ning .nõukogudevastasest organisatsioonist osavõtmise", eest 5 1/2 a. sunnitööle. Pääle Mordva orja-töölaagrist vabanemist 1967.a. detsembris töötas ehitustöölisenaja katlakütjana. Õppis kolm aastat Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, kuid teda ei lastud poliitilistel põhjustel üli^ kooli lõpetada. Enn Tarto on teistkordselt abielus. Teise vangipõlve ajal lahutatud abielust on 21-aastane tütar Tiina. Teisest abielust on tütar Marju, sündinud 1974. Enn Tarto töötas viimati Eesti Kolhoosiehituse Tartu osakonnas kojamehena. Enn Tarto-ja ta perekppna abistamiseks mõeldud toetuspakid suunata ta abikaasale järgmisel aadressil: Erna Tarto, Anne 20-7.202400 Tartu, Eesti - NSV. : : . l i •.. ' Enn Tarto, samuti kui Mart Niklus. Endel Ratas, Erik Udam, lüri Kukk. Heiki Ahonen. Tiit Madisson. Viktor Niitsöo.j Lagle Par.ek.ArVo Pesti ja paljudje teistega kuulusid Eesti vastupanuliikumise rühmitusse, mis pääle Helsingi-konverenisi 1975 asus kodumaal jälgima Helsingi lõppakti inimõigusi käsitlevate eeskirjade täitmist N . Liidu poolt. Helsingi rühmitusse kuuluvad aktivistid on ajavahemikus 1979-82 individuaalselt allakirjutanud enam kui kümnekonnale kollektiivsele memorandumile.' apellile jä protestikirjale. Helsingi rühmitusest on Jüri Kukk surnud piinamise • tagajärjel nõukov gude.vanglas. Kaheksa on kandmas pikajaalisiikaristusi vene vanglais ja orjatöölaagreis. Enn ^ Tarto on Abistamiskeskuse Yonge'i tänaval Esto rongkäigule on antud lube liikuda YongeM tänaval, olgugi, e« on argipäev. Varemini määratud University Ävenue on küll ilus ja avar tänav, kuid selle dekoreerimine on raskem ja rahva liikluse seisukohalt kõrvalisem. Yonge on aga tulvil jalakäijaist ja majadel on li-puvardaid. Rongkäiguks kogunetakse neljapäeval Queen'sPark'i algusega kell 9 hommikul. Viis orkestrit hakkavad marsiks mürtsuma kell 11.00, teekonnale,mis 4 km järele viib Raekoja ette, kus toimub meie vabadusnõudluse esitamine. Peakõnelejaks on opositsioonijuht Brian Eesti koolid (Algus esiküljel) Silm-kiitusega, Tarmo Soots-kiitu-sega. Hillar Sõrra-kiitusega. Ülle Trass, Erik Türk ja Erik Valter-kii-tusega. Kolm mälestusrikast aastat on möödunud keskkoolis, ütles omas sõnavõtus lõpetaja Ingrid Siini. Meile on keskkool andnud lisa teadmisi kis õppeasutustele kodlide komitee, kelle esindajad selle alg- ja keskkooli ning gümnaasiumi õpilaskondade esindajatele üle andsid, võta osa IV ülemaailmsetest Eesti Päevadest Torontos 8. kuni 15, jüuHni s.a. See üritus haarab igat meie õpilast. Koplitöö oli intensiivne ja tule-Õnnestunud ..Nyet, Nyet Soviet!" ^ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Noorsootöökomisjoni korraldatud „Nyet, Nyet Soviet" õhtu õnnestus igati. Õhtut reklameeriti laialdaseh eesti, läti ja leedu ühiskondades ja suurearvuline osavõtt näitas selle tagajärgi. Kuna noortel on nähtavasti muutunud kombeks ..moekalt hilineda", oli tantsu alguseks kell 8 saal veel tühi. Kella kümneks oli aga Tartu College'i saal täis rahvast. Eesruumi oli paigutatud kahele tahvlile vangistatud vabadusvõitlejate pildid ja elulood. Tahvlite ette . asetatud lauale oli.pandud mitmesu-gusedEestit ja vangistatud vabadusvõitlejaid tutvustavat trükiseid. Oli ka müügil Toomas Trei poolt valmistatud T-särgid „Better Dead. Than Red" loosungiga, mis leidsid rohkesti ostjaid. Ametlikke kõnesi ega ettekandeid ei olnud, kuna õhtuse mõte oli ainult tutvustada omavahel vabadusvõitlusega seotud eesti, läti ja leedu noori. Lubati kontaktis hoida ja räägiti jällenägemisest Balti Noorte Kongressil, mis toimub augustikuus Barrie linna ligidal asuvas läti laagris. Õhtu tegelikkudeks läbiviiajateks olid Maiki Andre-Lupp, Kadi Kaljuste ja Piret Komi. Baari korraldas Tiit Romet. Peo korraldamisel oli ka abiks Mart Lupp ja Priit Aruvald. Tantsuks mängis ,,Tarkus orkester" kes õhtu jooksul mängis mitmel korral Kanada komponisti. B.B.Gabor'i poolt vüristatud laulu „Nyet. Nyet Soviet", Õhtu tulu läheb vangistatud vabadusvõitlejate abistamiseks. Nädalakroonika (Algus esiküljel) TORONTO - Ontario parlamendiliiget Eddie Sargenfi rünnati ja rööviti $600. Kallaletung tuli nii oo-tamatuh ja teostus sellise kiirusega, et temal ei olnud mahti tähele panna kuidas röövlid välja nägid. Üks neist hoidis oma püstoli vastu Sargenti külge, kuni teised tema taskuid tühjendasid: NEW YORK - Kanada diplomaat Ken Tailor, kes sai kuulsaks 1979. a., päästes Iraanis 6 USA diplomaati ja lähemal ajal lahkub diplomaatilisest teenistusest, on asunud seisukohale, •et suurvõimud, kes omavad tohutu tagavara hävitusrelvadest. peavad alustama läbirääkimisi omavaheliste ja teiste tüliküsimuste lahendamiseks. Need ei ole lahendatavad relvade abil. Eriti peab N.Liit arusaamisele,tulema, et tema oma tugipunktide loomisega laias maailmas, nagu Kuubas. Angoolas, Kesk- Ameerikas ja Afganistanis,,ei vii teda lähemale maailma vallutamisele kommunismi poolt. ettepanekul adopteeritud Amnesty Internationali poolt, mille raames ta vabastamiseks töötab üks grupp Austrias ja teine Lääne-Saksamaal. Eestlaste osas on Enn Tarto ja ta perekonna hääks asunud tegevusse 14 hooldusgruppi ja hooldajat, neist 11 USA-s. 2 Rootsis ja 1 Austraalias. Pääle selle on üks rootsi perekond võtnud endale vaderiülesanded. eestlusest, eriti palju eesti meelt, musrikas. See oli suur panus Eestile Õpetajatele oleme vahest elu raskeks ja eestlusele. Ilma õpetajate, noorte teinud, kuid tänulikud oleme neile, vanemate ning vanavanemate toetu- Leian nüüd, et eesti keeh peaksid seta poleks noored jõudnud oma tä-kõik eesti noored õppima, see toob naste saavutusteni. Neile olgu me eesti noori kokku ja seob meid Esto'l, kooH ühiskonna tänu! Jätkuvat tahet millel esindame eesti noorust. Loo- ja jõudu, et edasi kanduks eestlus, dan, et tulevikus kõik meie noored eesti keel ning me rahvuslik võitlus, käivad eesti koolis. mis peab meid viima kord oma rahva Järgnes, koolikomitee esimehe, õiguste ja vabaduse taastamise koidi- Hans Lupi, kõne. Ta mainis, et õp- kule! petöö ametlik lõpp ei vabasta veel ,kooliperet kohustustest, millised on enne järgmist õppeaastat täita. Ta mõtles siin, et uue lipu all, mille kin- Asutat TÄNU Tänu õpetajatele sümboliseeriti kevadõitega, milliseid andsid õpilased keskooli juhataja Edgar Marteni-le. II kl, juh. Ene Lüdigile. koolide sekretärile Leida Marleyle. I kl. juh. Juta Puhmile, III kl. juh. Henn Ründ-vale, lauluõpetajaLiina Teosele, rahvatantsu õpetaja Anne Tüllile ja rahvatantsu abiõppejõule Allan Liigile. Hugo Valteri mälestusfondi preemia omandas, erilist,huvi rahvatantsu vastu näidanud, kiitusega lõpetaja, Erik Valter. Eesti Sihtkapitali popi . . . tänutäheks ja tunnustuseks aktuse- VaJlgla'üma''af m iteteesatmveedthakm eisseinl dkaujta. kKõonmelpeujaslee Mteoasr;t i.n.K Tuosotumtaemsealtea olni äHlg. sulikokkukoosolekValgamaa tpa. ,g„ f e , , i " Meie ühiskond on rit kaasmaalaste orj,i,iseeriinise^ Pühapäeval, 20. mail pühitses piiskop Karl Raudsepp ..Ehatare" kiriku. Ta ütles: „Ma pühitsei| selle pühakoja tervikuna oma ameti poolest ja mulle antud meelevalla põhjal." Ta õnnistas ja pühitses altari, altarimaali, oreli ja mänguriistad, küünlajalad, karika, liniku, §elle ruumi ja kõik, mis selle sees. Kella kolmeks oli kirik täidetud „Ehatare" perest ja külalistest. Vaevalt jäi ruumi seismiseks. Keldrikorral as.uva saal on kujundatud maitsekalt, et täita eeskujulikult kiriku ja seltskondliku ruumi ülesandeid, Valgustus ja värvitoonid loovad piduliku mulje, mis sobivad mõlemaks ülesandeks. Eriti koduselt soojaks teeb miljöö rikkalik puuliikide tarvitamine nii altaril kui seinal. Äsjavalminud altarimaali maalis kunstnik. Artur Mihkelsaar. Kasepuust altari kõrval seisid suured, väärtuslikud küünlajalad ja rist, mille puusse lõikas ja ..Ehatarele" kinkis skulptor Otto Rannamäe. Kauni, käsitsi tikilud ja pilutatud altarilini-ku kinkis Irma Kaasik Hamiltonist ja kena hõbedast armulauakarika kinkis oma kadunud abikaasa mälestuseks Edith Ederma. Kui kõlasid Julie Herma'lt uue ore- H meeldivad helid, siis igaüks tundis end olevat tõelises kirikus. ..Ehata-re" kirik oma ilusa aharimaaliga Kristuse taevaminekust oli vääriline piiskoplikuks õnnistamiseks. See kirik on koht, millele võivad uhked olla „Ehatare" elanikud ja Eesti Abistamiskomitee. Kiriku valmistamisel on suured teened EAK esimehel Alfred Sepal nii kujundamise kui ka prakti- Hse puutöö läbiviimisel. Pidulikku jumalateenistust kaunistas solistina Õnne Laikve. Ta laulis M . Lüdigi .,Minu altar" ja F. Händeli „Ta juurde tulege kõik". Klaveril saatis P. Leith. i Ühislauludeks oli valitud: „Me tänu, Jumal, vastu võta^..Jää vaikseks, süda, meel ja mõte" ja „Õnnista ja hoia". Ühislaule uuel „Ehatare" orelil saatis Julie Herma. / Praost Andres Taul luges ette Esimese Kuningate raamatu 8-nda peatüki. I Piiskop Karl Raudsepp võttis oma pühitsemiskõne aluseks väljavõtte Kirjast kolosla^teie kolmandast peatükist, 15-ndast salmist. Kõne teemaks oli arm, rahu ja tänulikkus, mis nii sobis pidupäevale. Ta ütles, et tihti paljud unustavad olla tänulikud. Loomad on tänulikud ja nad lakuvad oma peremehe käsi, kuid „poeg" tihti unustab tänamast oma ema. Ta ütles, olge tänulikud üksteisega koos. Piiskop tõi ette sümtoliha EAK esimehe, kadunud õpetaja Bruno Ederma, ja praeguse esimehe Alfred Sepa, kes on kui Jumalast seatud sellele kohale, kes oma sealoleku ja tööga ilma tasu küsimata läbiviisiä, et sai „Eha-tare". Oleme tänulikud neile ja kõikidele, kes kaasa aitasid, et meie täna võime siin üheskoos viibida. Lõpetades oma kõne, ta soovis Kristuse rahu kõikide südamesse. Pärast pidulikkiu jumalateenistust ..Ehatare" elanikkudest koostatud perenaiste toimkond: Jenny Peter-soo. Ada Avi, H[lda Eerme, Amanda Mälgi. Karin Escholtz ja Marie Hind-re serveerisid kohvi koos juurdekuuluvaga. . ..Ehatare" kirikukomitee esimeheks on olnud algusest peale August Kürley. i Osavõtjad tundsid rõõmu uuest kirikust ja õnnestunud pühitsemisest. elna Selts LEO TAMBERG ESIMEHEKS 17. aprillil, Eesti Majas, kuhu oli ilmunud 14 valgamaalast. Koosolekut juhatas Leo Tamberg. Ta andis pikema ülevaate Esto '84 raames peetavast Maakondade Päevast ja selgitas, kui raske on tegutseda Valgamaa nimel, kui ei ole selleks ametlikku volitust, õigust otsida abi- Hsi või teha otsusi. Valgamaa oli üks esimesi maakondi, kes korraldas kokkutulekuid, on väärikalt hinnatud sõbralike organisatsioonide kaudu, kes tegid lõpetajate preemiafoiidi annetusi: Toronto Eesti Ühispank, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Selts, korp! Vironia. Eesti Korporatsioonide Liit, korp! Fraternitas Estica, korp! Rotalia. Eesti Üliõpilaste Selts. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas. L i saks preemiafondi annetustele kinkis Toronto Eesti Ühispank „Ehatairis" kiriku altar liniku, küünlajalgade ja altarimaaliga. Foto — Elna Kungla kuid need ei ulatanud Valga ..Valgest kõigile XVIII lennu abiturienti- Majast" kaugemale. Esimene üldine dele kooli hõbedase lõpušõrmuse. valgamaalaste kokkutulek peeti sel- Soomepoiste Klubi kinkis kõigile lõ-leks moodustatud ad hoc komitee petajaile E. Uustalu koostatud raa-korraldusel Seedriorul. 1. septpm- matu „For Freedom Only" ja Rah- Raimond Kolk ^VALLAVANEMA PÄRANDUSTOMP" Romaan bril. 1975.a. Suuri raskusi tuli läbite-ha I Killamängude ajal, kui Valgamaad ei tahtnud keegi esindada. K i l - lamängude juhatusliikme ettevõtmi-vuslaste Kogu Kanadas 10-le paremale lõpetajale A. Roosman'i graafika mapi „Tuli, tuha all".' Hans Lupp tänas praost A. Tauli sel saadi siiski niikaugele, et üteläi lipu õnnistamistalituse eest ja kunst-tervitused kolmes kohalikus keeles nik Jüri Punnot, kes lippu kavandas ja müüdi ehtsate eesti ja läti.piiriüle- ja kujundas ilma selle suure töö eest tamise templitega suveniir-passe. II tasu küsimata! Samuti tänas ta koo- Killamängude ajaks jõuti moodusta- Hjuh.. Edgar Marteni lipu tegeliku da uus ad hoc komitee ja passide valmistamisega seotud mure ja teh-müügile jä tembeldamisele lisaks tud töö eest. Tänusõnu ütles H. Lupp jõuti valmis ica ehtsa sini^must-valge kõigile annetajaile ja abilistele. < Hind $16.00. Postiteel saates lisandub saatekulu. Müügii„MEIE ELU" talituses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 eestipoolse piiritõkkega ja suure Valgamaa kaardiga. Ei pu adunud isegi eesti ja läti lipud. Samuti koostati väike brošuur Valgamaa tutvustamiseks. HUVITAVAD AASTAD Ühe abituriendi lõputestist luges koolikomitee esimees noorte mõtteid kokkuvõtlikuh: ..Esimesest aas- Noored San Francisco Eesti Seltsi juhtima Esto '84 raames peetava Maakon- tast keskkoolis mäletan, kuüõbus oli dade Päeva Valgamaa osas n.ö. asja tantsida rahvatantsu. Mulle meeldib enda kätte võtnud kaks Valga daami, rahvatants. Teine aasta oli raskem, kes on tegutsenud Etnö-gratf ilises sest pr. Komi tegi kõigile selgeks, mis Ringis ja valmistanud esemeid välja- pidi õppima ja rohkemgi. Me viima-paneküteks näitusel, et Valgamaa ne aasta oli kõige lõbusam, olime koht oleks täidetud. Samal ajal tegut- koohs kolge vanemad ja targemad! ses täiesti iseseisvalt Valgamaa mit- ^u lemmiktunnid on olnud need, teametliku esindajana Leo Tamberg. kus hr. Ründva seletas elust Eestist. Nii osutus vajalikuks luua or^anisat- Kuulasin huviga, kuidas venelased sioon. et tegevust ja esindamist ko- ründasid eestlasi. Need jutud on õpe-ordineerida. See sai teoks 17. mail, tanud mjind, kui kardetavad ja halvad 1984. a. Vastloodud ofganisatsiooni on venelased, milline õudne asi on nimeks valiti „Valgamaalaste Selts", tegelikult, kommunism... Need Esimeheks valiti ühel häälel Leo täienduskeskkooli aastad, oli huvita- Tamberg, abiesimeheks Arnold Till. vad, sekretäriks Vally Johanson ja laeku- Hümniga lõppes aktuse formaalne riks Hilda Vähi. Põhikirja väljatöota- osa, millele Järgnes mõnus koosviibimine jäi Arnold T i l f i hoolde. Üheks . mine kohvilaudades, esimeseks ülesandeks uuele Juhatusele jäi Maakondade Päevakorralda- / i^-L. misel abiliste leidmine. Samuti otsus- , . tati alustada liikmete värbamise akt- •'-°=°—-— — iS' S t i g i S -«^^^^ Valgamaa pinnale ja kes tahab olla £esti Sihtkapital Kanadas osa selle omapärase, kolmest maa- Annetused, testamendi-pärandused ja konnast i.laenatud" npaaga loodud mälestusfondid on tulumaksuvabad, maakonna ilust, elust ja olust minevi- Suunake oma annetused noortele ja ku mälestustes ja tuleviku taotlustes, teistele eesti organisatsioonidele ühineda liikmena yalgamaalasta Ee^ti Sihtkapital Kanadas Seltsiga. Palutakse võtta üiiendust , r _ laekun Hilda Vähiga, tel. 241-2782 S^^t^Ä^Ä^ SAN FRANCISCO - Siinse Eesti Seltsi peakoosolekul valiti 32 a. vana Ain Veske uueks seltsi esimeheks. Ta on esimene San Francisos sündinud ja Eesti Täienduskoolis eesti keelt õppinud San Francisco Eesti Seltsi esimees. Samuti abiesi-meheks valitud Mati Valvur ja uus sekretär Liisa Sepp on end. S.F. Eesti Täienduskooli õpilased. Neljandaks juhatuse liikmeks valiti noorte soovil kogemustega seltskonnategelane ja kunagi ka S.F.E. S. esimehe ülesandeid täitnud Leo Keerberg. Juhatuse liikmekandidaatideks jäid Tõnu Sepp ja Karin Sillat. Revisjonikomisjoni valita Valdmar Heitur, Heino Valvur ja Uno Veideman — kandidaadiks Evert Rekk. Kõik juhatusse ja seda kontrollima valitud isikud on uued. Niisiis eeldused on loodud värske tuule puhumiseks. San Francisco Eesti Seltsi uus aadress: 530 Stocktõn 607, San Francisco, California, 94108. Tel. (415) 788-4364. Äsjavalitud juhatuse esimeseks ülesandeks on jaanipäeva pidus-või teiste juhatusliikmetega. view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ E@sti arst volvtkorros 2S. ja 27. mail dr. T. Kuutan . . . . . . 751-6141 V.J. AIN VESKE - San Francisco Eesti Seltsi uus esimees. tuste läbiviimine Põhja-Kalifornia eestlastele. See toimub 16. ja 17. juunil 30 miili San Franciscost põhja pool asuvas El Veronas (Sonoma County) soome pensionäride kodu maa-ajal. Ööbimisvõimalus telkides või lähedastes motellides, ujumine basseinis, eht soome saun köetud kogu aeg ja laulmise luba laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-24-03