1984-05-24-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL 2«. MAII- " ™ U ^ S D A Y , MAY 24
Meie Elu" nr.21
tl
tl
01
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broaclview Ave., Toronto, Opt. Canada, M4K 2R6
y- ' •.•Tel 466-0951 > • ^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenb^m. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmanriDr., New Milfprd, N.J.,USA.
|TeLi201) 262-0773.
„Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas./
As^t. A . Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kUÖ hm.—
A5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " telllmishinriad; Kanadas 1 a. S40.00,6 kj.^22.00.
3 k. $15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00.
^iripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. iKiri- ja
ohupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
• üiemeremäade.sse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
• 1' '
Rutake pakkide saatmistega Eestisse
PRAEGU ON VIIMANE VÕIMALUS PAKKIDE SAATMA
SEKS EESTISSE SIIN ETTEMAKSTUD TOLLIGA.
Alates 1. juulist 1985 ei saa enam ettemakstud tolliga pakke
'Nõukogude Liitu saata. • ,. . , r .
Pärast 1. juulit võite saata pakke, kuid pakisaajad Eestis peavad
i^e maksma tolli.
Isegi sellises olukorras oleme meie võimelised teile pakkuma
usaldusväärset teenimist ja soodsamaid hindu kui teised.
KIpUSTAGE! AINULT MÕNED NÄDALAD VEELI
Üksiknumber — 7{
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 15.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
PARCEL SERVICE
A DIVI$ION OF 547319 ONTARIO LTD.
Ave., Toronto, Omt.
TeL (416) 53^3042
HAlMOILTONISs 747 Barton St. E. — TTei 544-3603
liitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiu lilllltJItllllltlliSllillttlillllilliSililllilliilllllllllllHilil
Nõukogude Liidul ei ole vaeüla"
si. Kuid suurim vadnlane on ta endale
ise. Kõik |ema aktsioonid, sõ-üiavõtud
ja protsessid räägivad välismaailmas
Nõukogude Liidu vastu.
Ük8kõik,milli8elt ta tõde ning
fakte ei väänaks.
Üks selliseid on ka Enn Tarto
prötsesjs Tallinnas aprillikuul.
Üks katlakütja mõistetakse riigivastase
propaganda pärast süüdi jar
temale määratakse 10 aastat eri-riezhiimiga
sunnitööd ja selle lisaks
veel 5 aastat sundasumist. Tartot
süüdistati ki]iminaalkoodeksi par.
68 punkt 2 jäifgi nõukogudevastases
agitatsioonis ja propagandas. Tege-
,mist oli apellidega ja protestikirjadega,
avaliku kirjag^ Soome kodanikele
jt. •
Vabas maailmas lihtsalt ei osata
aru saada, mis bn sellistel aktsioonidel
kriminaalset, sest läänes võib
igaüks protesteerida teatud nähetele
ja ka valijtsupe tegevust arvus-^
kodaniku põhiõigus ja
^seda kasutatakse. ICjwd mitte Nõu-
*^lkogHe ö ja sellega ühenduses
ka okupeeritud Eestis. Nõukogude
oludes oli Enn Tarto aktiivsus
koos teiste teisitimõtlejatega
omasugune hulljulgus, mille eest ta
nüüd kohtu otäusel oma karistust
kannab.
Tarto kohtuotsus toob selgelt esile,
et eksijaks, mis väärib karistust
on valitsus ise, kes ei täida isegi
nõukogude põhiseaduse nõudeid,
tartot kaitsev advokaat Liivik oma
kaitsekõnes: süüalune On toiminud
nõukogude konstitutsiooni, inimõiguste
deklaratsiooni ja Helsingi
lõppakti põhimõtete ja eeskirjade
raames. Nõukogude Liidu valitsus
on nendele dokumentidele alla kirjutanud
ja nendega nõustunud. Kui
tema kodanikud püüavad nende
dokumentide kohaselt elada ja käituda,
siis varem ja nüüd ka Tarto
protsessist selgub, et nõukogude
valitsus seda neile di võimalda,
vaid peab neid koguni ohtlikeks
> kurjategijateks. Tarto ja teiste mõtlejate
inimeste protsessides toovad
need küsimused ikka ja jäjle kogu
maailmas päevakorrale ja Nõuko^
gude Liit seisab ise kriminaalide
kirjas, keda tuleks karistada.
Nii tegutseb valede ja jõupositsiooni
abil punane rezhiim. ja ei
leia mujal mapilmas omale poolehoidu
ega isegi austust. Aga teisitimõtlejaid
on rohkem, neid on karistatud,
kui ainult nimetada Jüri
Kukke, Mart Niklust, venelast Sah-harovit
asumisel Gorkis ja nõnda
edasi. Ei ole mingi julgus süütuid
inimesi kohtu ette tassida. Küll näitab
see nõukogude meeste kartust,
et teisitimõtlejaid vÖib ilmuda päevakorrale
üha rohkem ja mis saab
siis kõmmude võimupositsioonist.
Tarto ja teiste karistused on kirjas
rahvusvahelistes organisatsioonides
ja nende aktiivsus tohiks
nõukogude võimumehi hirmutada
enam, kui Tarto ja teised. Hirmul
oma naha pärast lavastatakse kohtuid
ja suletakse mehi ja naisi ka-ristuslaagritesse,
kuigi need mehed
ja naised ei ole füüsiliselt võimumeestele
kallale tunginud.
Moskva loobumine eelolevast
olümpiaadist Los Angeleses sünnib
jällegi hirmust, sest punastel
sportlastel puuduvat julgeolek.
Kuid julgeoleku puudumiiie seisneb
vaid selles, et iioükogude
sportlastele võiniamäb „äraliüppa-mine"
asüüli, kui nad seda tahavad.
Mida tahab siis Kreml USA
valitsuselt? Kas punaste sportlaste
sulgemist nende vabaks ajaks trellide
taha, et nad ära hüpata ei
saaks. Miks kardab Kreml oma
Sportlaste ärahüppamise võimalust?
Vabad maad näiteks oma
sportlaste suhtes ei karda. Sellepärast,
et ärahüppajaid võib tekkida
ainult nõukogude rezhiimi alt ja
mitte vabadelt maadelt, kus kõik
vabadused on olemas.
Nii siis „tööliste paradiis" on is®
loonud need põhjused, miks inimesed
sealt ära kaduda püüavad. On
ka õige, et nõukogude sportlased
olümpiaadist eemal seisavad, sest
neid ei saa amatöörklassis olevaiks
pidada. Need on riigi palgal professionaalid.
Kõikide teiste maade
sportlased on amatöörid ja sellepärast
on neil raske võistelda professionaalide
vastu, nagu olümpiaadi
ajalugu näitab.
Onial tahtel, oma otsuste kohaselt
puhastab Kreml professio-nlaalid
amatöörsportlaste hulgast
ja teeb seda iseenda südamerahu,
võimalike loorberite ja kuldmedalite
ja sportlaste tunnete kohaselt.
Tehku ka tulevikus samuti ja selleks
«.4. neile õnn kaasa.
Eestlaste ja teiste ikestatud rahvaste
vabaduses viibivad grupid on
pettunud USA-st. Ameerika rahvas
ja valitsus on juba pikemat aega
teadlikud sellest, kuidas rahvad
kannatavad kommunistliku dikta-tuuri
alla ja mida see diktatuur
taotleb. Vaatamata sellele, USA
arendab sõbralikku koostööd Nõukogude
Liiduga majanduslikul alal
|a ainult relvastub, et N. Liit ei
suvatseks teda rünnata.
• * • ' * "
. Ikestatud rahvastele ja nende vabaduses
viibivatele rahvusgruppldele
on selge, et neil tuleb leppida praeguse
olukorraga, kui nad ise ei leia mingit
teed, kuidas muuta status quo Ida-
Euroopas.
LÄÄNE-EUROOPA
Välispoliitilise analüüsi kohaselt
on nüüd ka Lääne-Euroopas hakatud
kritiseerima USA poliitikat, eriti
suhtlemisel N.Liiduga. Ühelt poolt
on selleks USA majanduslikud side-niied
N.Liiduga ja teiselt poolt USA ja
Põhja-Atlandi riikide (NATO) sõjaliste
jõudude suurendamine, ei mitte
olla nõrgem N.Liidust. Taani, kui üks
NATO riikidest, peab suureks relvastuse
uuendamise ja suurendamise
osamaksu. Hollandis on eriti levine-.
nud tiibrakettide vastane meeleolu.
Nende toomist ja asetamist väljalaske,
alustee Hollandi pinnal tahetakse
keelustada. Hollandi peaministri
arvates on relvastuse uuendamise ja
suurendamise äläl jõutud sellisele tasemele,
kus'sfuTirendafnine' on'muutunud
mõttetuks, Suurriikides kasu-tamiselolevad
relvad omavad sellise
hävitusvoime, et neid lihtsalt ei juleta
kasutamisele võtta. Arusaamatuste
ja pinge vähendamiseks suurvõimude
vahel tuleb otsida uusi teid.
Nendel tuleb minna tagasi läbirääkimiste
ja kokkulepete leidmise juurde.
Kuna otsest kallaletungi N.Liidu
poolt karta ei ole, Lääne-Euroopa riigid
peavad vajaliseks majandusliku
läbikäimise suurendamise N.Liiduga.
Viimane on. selles suhtes väga
vastutulelik. Temal on pakkuda-mitmesuguseid
maapõuevarasid, nagu
gaasii õli ja mineraale. USA or korduvalt
hoiatanud Euroopa riilie, et
tugevad majanduslikud sidemad N.
Liiduga võivad ohustada nende iseseisvust
ja teha nende heaolu olenevaks
N.Liidust.
EEMALDUMINE: USA-st
Euroopa rahvad on teadlikud sellest,
et mõne ettenähtamatu kriisi
korral Põhja-Atlandi riikide liidus,
N:Liit võib kasutada oma ülekaalukaid
sõjalisi jõude ja tõmmata kogu
Euroopa oma orbiiti. Öelle ärahoidmiseks
on avaldatud mitmesuguseid
arvamisi. Üks nendest on Euroopa
ühiskonna suurendamine voi Euroopa
rahvaste euroopaniseerimine.
Mis sellega on mõeldud, ei ole veel
lähiämalt defineeritud, kuid avalikel
koosolekutel, kus seda mõtet on levitatud,
kõnelejad on saanud suure
aplausi osaliseks,'eriti Lääne-Saksa-maal.
Esimeseks konkreetseks sammuks
. sällel alal on omavaheline [lähem
koostöö ja pinge vähendamine Lääne-
ja Ida-3aksamaa vahel. |Nende
kahe maa vahel on nüüd vabam liikumine
ja suurem majanduslik koostöö.
Eriti on nüüd Lääne-Saksamaa
valmis andma Ida-Šaksamaale täiendavat
laenu, kuigi on teada, et Ida-
Saksamaa riigivõlad on niivõrd suured,
et ta vaevalt suudab maksta selle
.võla protsente.
Eemaldumise USA-st ja tihedama
koostöö otsimirie N.Liiduga, kindlasti
ei meeldi president Reaganile, kui
selle suuna peale lähevad teised Euroopa
riigid ja sidemeid loovad nõukogude
piirkonda kuuluvate sateliit-riikidega.
Sama arvatakse ka.N.Liidu
suhtes. Tihedam läbikäimine Lääne-
Euroopa riikidega teeb satelliitriigid
._jrqh](^e]3pij§es^
lasi. avab tee uute ideede tulekuks
nendesse fnk^ Sealt need ideed
võivad kergesti liikuda edasi N.Liidu
ikestatud rahvaste juurde, kus üldiselt
ollakse väga. kriitilised kommunistliku
diktatuuri suhtes.. Uued
ideed, eriti Euroopa ühiskonna suurendamise
ja Euroopa euroopanisee-
•rimise osas, kui see võtab konkree-tema
kuju, võib hakata mõrastama
kommunistliku korra aluseid ja teha
Moskvale rask&ks hoida satelliitriike
sõnakuulelikena Moskvale.
Vabaduses viibivad ikestatud rahvaste
grupid peaks hakkama omistama
senisest suuremat tähelepanu
sellele, kuidas areneb Lääne- ja Ida-
Euroopa rahvaste vahekord. Kas-^see
areneb Euroopa ,,finlandiseerimise"
või demokratiseerimise suunas. Igal
juhul 6n kujunemas seal uued võimalused
uute ideedega pääsemiseks
ikestatud rahvaste juure, kommunistliku
korra aluste mõrastamišeks
ja N. Liidu lagunemisele viimiseks.
• . • . . • \-
' A.N.
SWENIA
362 Danforth Ave.,
Toronto/Ont. M4K
Td. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
) . Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
JOHN E. SOOSAR, CA.
Chartored Accountan^
Syit© 1802,131 Univarsity Ave., Toronto, Ontario, M5M
/ Tel. 864-0099
mi
E& RE AUTO COLÜSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
1 .
Simcoe järve kaldal
Suurus a 200 jalga x 440 jalga.
. ® Tel. 486-0257
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
GhevOIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
Eestlane or^ põhiliselt iviisakas inimene.
Ja kui meie sunieri päritolu
poleks juba nii põhjalikijllt tõestatud,
võiksime oma esivanemate jalajälgi
hakata Hiina riisivälja|lelt otsima,
juba maast madalast õpetab eestlane
oma lapsi teretama, paluma ja tänama.
Jä kuna enamasti see õpetus ka
vilja kannab, siis pole selle üle põhjust
'nuriseda] Et aga täiskasvanud
liigse alandlikkusega võõraid ja ülemusi
kummardavad,ön hoopis iseasi.
Põhimõttel anda keisrile rohkem kui
ta küsida oskäb,marssivad meie malevad,
rahvustunde süvendamist viisakuse
altarile ohvriks tuues, vahtralehe
lippude lehvides ja Kanada
hümniga.huultel. Ainult võrdõigsete
omainimestega asju ajades väheneb
vajadus viisakas olla ja erinevaid seisukohti
selgitatakse sõnadega, mida
vaid Sihtkapitali aastapääkoosöle-kul
kasutatakse. |'
Hiinani viisakuse tasemel oleva
suhtlusviisi põhjal pidasid Torooto
9 0 0
rahvajuhid hiljutist Balti Vabadusliidu
kava Npukogude Liidu sportlastele
asüüli pakkumiseks Los Angelsi
Eesti Majas odavaks võtteks. See, et
kümned tähtsad ajalehed ja televisiooni
saätejaamad sellele märkimisväärset
tähelepanu pühendasid, oli
Toronto tegelaste silmis vististi vähese
tähtsusega. Tasa.targu ja alandlikult
näib olevat Torontos tehtava
välisvõitluse lipukirjaks. Ühe tähtsa
koosoleku kirjelduses mainiti eesku-juandvalt,
kuidas Toronto eesti skaudid
on targu asju ajades saanud lõpuks
Kanada skautide juhtkonnalt
kirjaliku tõendi, et nad võivad olla
edasi eesti skaudid. Kindlasti on see
suur saavutus, kuid KAS VÕIKS
meie vabadusvõitluses siiski jälgida
nende eeskuju, kelle tegevus rahvusvaheliste
uudiste raamides edasiandmist
suudab pälvida? Balti Vabadusliidu
tegevus peakjs olema suunanäitajaks
paljudele 1
sioonidele.
Heating, air conditioning and heat pump
® Uued ja parandamine © ÖU-ja GAASIAHJUDE vahetamine.
(Qi Korstna voodrid (chimney linings) ® Veetorude parandamine.
® Ahjude puhastamine
ROLAND KUUIK-Tel. (416) 275-1280
Vabas maailmas tunnustavad mitmed
valitsused Eestit okupeeritud
riigiks vaid meiega suhtlemisel, ning
sedagi ilmselt selleks,et meid valimiste
puhul nendele hääletama meelitada.
Nõukogude Liiduga läbimisel
sellel teemal tavaliseh juttu ei tehta.
On vaevalt usutav, et sellised kidakeelsed
poliitikud loobuvad Nõukogude
Liidu kuritegude ignoreerimi-sest^
kui meie ueid vaid tagasihoidlike
vahenditega püüame mõjutada.
Õigust nõudes ei pruugi hüljata viisakust,
kuid alandlikke päid pole vist
küll kunagi võidupärjaga kroonitud.
HARRI KIVILÜ
S U U R T E K O G E M U S T E GA
E U R O O P A RÄTSEP
õmbleb
• KVALITEET-MATERJAUST ,
naistele ja meestele
-KOSTÜÜMID © MANTLID
©ÜLIKONNAD
f Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. iMöS 4E4
tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
3><^a^^o<az>o<I=>o<^x><>c^>o«r»o«s»043a>oa
LUGEJA KIRJUTAB
* • -.
„M€i€ Elu" (xvMoh mzzhoj^x
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega.
Palume kirjutada kokkuvõtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õiguse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
KIITUS KIRJUTAJALE
Kiitust artikli puhul Eesti Sihtkapitali
peakoosolekust.
Kuiva ja igava koosoleku käik on
selles kirjelduses toodud kergelt loetavalt,
hoogsalt, täpselt ja huvitava^
te, „mahlaste", väljendustega.
Mitmed mu tuttavad ja pere liikmed
kiitsid ja loodavad ka edaspidi
sarnast.
KAIUS MEIPOÜM
5,Mingi" kiri
See ei olnud, „mingi" kiri (M.E.
nr.l9], vaid Eesti Sihtkapital Kanadas
esimehe H. Lupp'i kiri 13. aprillist
1984 liikmeile, mida ta ka koosolekul
kordas.
Seda kirja käsitasin 5 juhul:
(1) küsimusena päevakorra koostamise
juures, missuguse päevakorra
punkti all kavatsetakse seda arutada;
(2) kavatsetatavad toetused 14-le organisatsioonile
(?);
(3) hüpoteeklaenud (pp. 2);
(4) ' revisjonikomisjoni liikme Eerik
Altosaar'e asjas ja
(5) usaldamatus ee^ti ühiskonnas.
Kokkuvõtlikult nimetan, mida
nende punktide all käsitlesin:
{3] Hüpoteeklaenude all - kellele
laenatud jne., mille peale esim. Lupp
teatas, et laene olnud kaks, milledest
üks Law Society of Upper Canada
(advokaatide kutseühing Ontarios
poolt välja makstud. Seetähendab,et
Sihtkapitali raha oli end. advokaadile
Alfred'ile laenatud jne.
(2) 14-st kavatsetatavast toetusest
analüüsisin nelja juhust,
a — Eesti Kesknõukogule $2000 toetuse
asjas tõin ette hoolimatust ühiskonna
varaga ümberkäimises. Välisvõitluse
Nõukogu ostis ,a. 1972 tele-visioonijaamalt
Esto 72-st tehtud
värvifilmi $6000—7000, kuid film on
nüüd kadunud. >
b — E. lipu 100-a. juubelikomiteele.
$1000 eest saab osta 333 1/3 lippu;
küsimuseks oli, kus säilitatakse lipud
vajaduse möödumisel, et need
kaotsi ei läheks nagu 1972. a. värvi-film.
c — Lipu aastapäeva puhul kavatse-tatakse
$500 maksta toetuseks „Lipu
filateeliakomiteele".'Selle juures oli
küsimus, mis on lipul ühist postmargiga?
Kui esinetakse Esto '84 puhul
marginäitusega, siis on see reklaamiks,
sest filateelia -on äritegevus.
Peale marginäitust on samal ajal veel
7 teistsugust näitusL
d — EEL praostkonnale toetust $500.
Selles osas tõin esile asjaolu, et eesti
organisatsioonidest on usuü^lingud
rikkamaid ja neid on palju, mis sel-
. gus praostkonna sinodi koosoleku
kirjeldusest (M.E. nr. 17): „ . . . kogu-jsissetulek
ületas pool miljonit ja tegutsemiseks
ei nähtud ette takistusi
— ka mitte rahalises osas."
(4) Revisjonikomisjoni osas tuletasin
esim. Lupp'ile meelde, et Eerik Alto-saar
on komisjoni tema poolt määratud
koosolekul 1983, sest Altosaar'e
ja koosolijate poolt esitatud kandidaadi
vahel hääletamist ei toimnnud.
(5) Esim. Luppi osas kirjeldasiii tema
kirju, mida ta liikmeile koosolekute
puhul saadab. Koosolekul esim.
Lupp vastab, kuid need pole faktid.
Mida pidanuks koosolijatele teatavaks
tegema, sellest vaigitakse. Näit.
nimetasin kinnitusjaoskonnas Owen
Soundis 9. 4. 84 tiitellehte sissekantud
muudatust (dokunlent #16R-
2383), mida koosolijatele ei teatatud.
, A. HAVI
„Meie Elu" nr.21 (1786) 1984
Enn Tarto..,
(Algus esiküljel)
kodumaise vastupanuliikumise
kroonika „Lisandu8i mõtete ja uudiste
vabale levikule Eestis" väljaandmisest
osavõtmises, „nõukogude-vastaste"
andmete ja informatsiooni
läände vahendamises ning „riigivas-taste"
märkuste tegemises.
TUNNISTAJAT
Enn Tarto „nÕukogudevastQse tegevuse"
tõestamiseks esitas prokurör
seitsmekuulise eeluurimise käigus
kogutud 20 tunnistaja materjali.
Tunnistajaist olid pooled kohtusse
ilmunud, ülejäänud kümne osas loeti
ette varem protokollitud tunnistused.
Peatunnistajana esines vabadusvõitlejate
Lagle Pareki.Heiki Ahone-ni
ja Arvo Pesti vastasest poliitprot-sessist
tuntud Urmas Nagel, keda
KGB oli „opositsionäärina" suutnud
sissepoetada Mart Nikluse ja Enn
Tarto juhtimisel tegutsevasse vastu-panugruppi.
Tunnistajaina esinesid
veel Enn Tarto töökaaslased, omaaegsed
kaasvangid jne. Prokurör
nõudis teostatud kohtuliku arutamise
alusel Enn Tartole liui „eriti ohtlikule
retsidivistile", kellele on varem
mõistetud vabadusekaotus „erlti ohtliku
riikliku kuriteo" eest, paragrahvis
ettenähtud kõrgeimat karistusmäära,
s.t. 10 a. erirežiimiga sunnitööd,
sellest 3 a. vangla türmis ning 5
a. sundasumist.
I
KAITSE
Advokaat Liivik rõhutas oma kaitsekõnes,
et Enn Tarto on toiminud N.
Liidu konstitutsiooni, Inimõigusto
ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõppakti
põhimõtete ja eeskirjade raames'
Tema poolt inimõiguste kaitseks
allakirjutatud apellid ja protestikirjad
ei sisalda nõukogude ja riigivastaseid
elemente. Tema poolt edasi
antud andmed käsitlevad tegelikult
asetleidnud sündmusi. Advokaat palus
kaebealust õigeks mõista. Enn
Tarto, kes keeldus seletuste andmisest
ja küsimustele vastamisest, ei
tunnistanud end süüdi üheski esitatud
punktis.
SUNNITÖÖLE
18. aprillill984 teatavaks tehtud
kohtuotsuse kohaselt mõistis ülemkohus
Enn Tartole „nõukogudovas-tase
agitatsiooni ja propaganda" eost'
10 a..erirežiimiga sunnitööd ja 5 a.j
sundasumist. 19. aprillil, s.t. Suurel
Reedel võimaldati Erna jn Linda Tartole
Tallinna Keskvanglas kokku-|
saamineaBfin Tiitoga, kes nende rl*
dade avaldamisel on juba ärasaade-l
tud Uurali jalal asuvasse KutSino
erirežiimiga orjatöölaagrlsso. Samasse
laagrissCi kus enne TSistopoli
vanglasse üleviimist vaevles ka 15 a.
vangistusse saadetud vabadus võit le-|
ja Mart Niklus.
Kuni edaspidiseni palutakse Ennj
Tartole määratud kirjad, tervitu.sed|
jne. lahutada järgmisel poliitvangide'
kesksel aadressil Moskvas; USSR.j
Moscow, Uchrezhdenie p/ya 5110/1,
TARTO, Enn.
VABADUSVÕITLEJA
Enn Tarto on sündinud 25. sepl.
1938 Tartus. Ta arreteeriti esimesi
korda 1956.a. detsembris ennö keskJ
kooli lõpetamist ja mõistelt 1957.a
märtsis koos seitsme koolinooregiJ
„nõukogudevastase tegevuse" ees!
5 a. • sunnitööle. Kandis karistusd
Mordva ANSV-s, kus lõpetas keskkooli.
Vabanes tingimisi 1960.a. juunis;
Arreteeriti teistkordselt 19Ö2.ii.
juunis ja mõisteti sama aasta dei-{
sembris koos viie kaaslasega „nõukogudevastase
agitatsiooni ja propaganda"
ning „nõukogudevastn8csl|
organisatsioonist osavõtmise" eest h
1/2 a. sunnitööle. Pääle Mordva orjn-l
tööiaagrist vabanemist 19ö7.a, detsembris
töötas eh itustöölisena ja katlakütjana.
Õppis kolm aastat Tartul
Ülikoolis eesti filoloojiiat, kuid toda]
ei lastud poliitilistel põhjustel ülikooli
lõpetada. Enn Tarto on teistkordselt
abielus. Teise vangipõlvel
ajal lahutatud abielust on 21.aastand
tütar Tiina. Teisest abielust on tütai
Marju, sündinud 1974. Enn Tartd
töötas viimati Eesti Kolhoosiehituüd
Tartu osakonnas kojamehena. EniJ
Tarto ja ta perekonna abistamiseks
mõeldud toetuspakid suunata ta abi]
kaasale järgmisel aadressil: Erna
Tarto, Anne 20-7,202400 Tartu, Ee.st
NSV.
I
Enn Tarto, samuti kui Mart Nikj
lus, Endel Ratas, Erik Udam, jür
• Kukk. Heiki Ahopen. Tiit Madisson
Viktor Niitsoo, Lagle Parek, Arvd
Pesti ja paljude teistega kuulusid
Eesti vastupanuliikumise rühmitus]
se, mis pääle Helsingi-konverents
1975 asus kodumaal jälgima HeLsing
lõppakti inimõigusi käsitlevate ees
kirjade täitmist N. Liidu poolt. Hei
singi rühmitusse kuuluvad aktivisti
on ajavahemikus 1979-62 individu
aalselt allakirjutanud enam kui küm
nekonnale kollektiivsele memoran
dumile, apelHle ja protestikirjal
Helsingi rühmitusest on jüri Kuk
surnud piinamise tagajärjel nõuko
gude vanglas. Kaheksa on kandma
pikajaalisi karistusi vene vanglais j
orjatöölaagrels. i
Enn Tarto on Abistamiskeskus
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 24, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-05-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840524 |
Description
| Title | 1984-05-24-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL 2«. MAII- " ™ U ^ S D A Y , MAY 24
Meie Elu" nr.21
tl
tl
01
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broaclview Ave., Toronto, Opt. Canada, M4K 2R6
y- ' •.•Tel 466-0951 > • ^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenb^m. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmanriDr., New Milfprd, N.J.,USA.
|TeLi201) 262-0773.
„Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas./
As^t. A . Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kUÖ hm.—
A5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " telllmishinriad; Kanadas 1 a. S40.00,6 kj.^22.00.
3 k. $15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00.
^iripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. iKiri- ja
ohupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
• üiemeremäade.sse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
• 1' '
Rutake pakkide saatmistega Eestisse
PRAEGU ON VIIMANE VÕIMALUS PAKKIDE SAATMA
SEKS EESTISSE SIIN ETTEMAKSTUD TOLLIGA.
Alates 1. juulist 1985 ei saa enam ettemakstud tolliga pakke
'Nõukogude Liitu saata. • ,. . , r .
Pärast 1. juulit võite saata pakke, kuid pakisaajad Eestis peavad
i^e maksma tolli.
Isegi sellises olukorras oleme meie võimelised teile pakkuma
usaldusväärset teenimist ja soodsamaid hindu kui teised.
KIpUSTAGE! AINULT MÕNED NÄDALAD VEELI
Üksiknumber — 7{
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 15.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
PARCEL SERVICE
A DIVI$ION OF 547319 ONTARIO LTD.
Ave., Toronto, Omt.
TeL (416) 53^3042
HAlMOILTONISs 747 Barton St. E. — TTei 544-3603
liitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiu lilllltJItllllltlliSllillttlillllilliSililllilliilllllllllllHilil
Nõukogude Liidul ei ole vaeüla"
si. Kuid suurim vadnlane on ta endale
ise. Kõik |ema aktsioonid, sõ-üiavõtud
ja protsessid räägivad välismaailmas
Nõukogude Liidu vastu.
Ük8kõik,milli8elt ta tõde ning
fakte ei väänaks.
Üks selliseid on ka Enn Tarto
prötsesjs Tallinnas aprillikuul.
Üks katlakütja mõistetakse riigivastase
propaganda pärast süüdi jar
temale määratakse 10 aastat eri-riezhiimiga
sunnitööd ja selle lisaks
veel 5 aastat sundasumist. Tartot
süüdistati ki]iminaalkoodeksi par.
68 punkt 2 jäifgi nõukogudevastases
agitatsioonis ja propagandas. Tege-
,mist oli apellidega ja protestikirjadega,
avaliku kirjag^ Soome kodanikele
jt. •
Vabas maailmas lihtsalt ei osata
aru saada, mis bn sellistel aktsioonidel
kriminaalset, sest läänes võib
igaüks protesteerida teatud nähetele
ja ka valijtsupe tegevust arvus-^
kodaniku põhiõigus ja
^seda kasutatakse. ICjwd mitte Nõu-
*^lkogHe ö ja sellega ühenduses
ka okupeeritud Eestis. Nõukogude
oludes oli Enn Tarto aktiivsus
koos teiste teisitimõtlejatega
omasugune hulljulgus, mille eest ta
nüüd kohtu otäusel oma karistust
kannab.
Tarto kohtuotsus toob selgelt esile,
et eksijaks, mis väärib karistust
on valitsus ise, kes ei täida isegi
nõukogude põhiseaduse nõudeid,
tartot kaitsev advokaat Liivik oma
kaitsekõnes: süüalune On toiminud
nõukogude konstitutsiooni, inimõiguste
deklaratsiooni ja Helsingi
lõppakti põhimõtete ja eeskirjade
raames. Nõukogude Liidu valitsus
on nendele dokumentidele alla kirjutanud
ja nendega nõustunud. Kui
tema kodanikud püüavad nende
dokumentide kohaselt elada ja käituda,
siis varem ja nüüd ka Tarto
protsessist selgub, et nõukogude
valitsus seda neile di võimalda,
vaid peab neid koguni ohtlikeks
> kurjategijateks. Tarto ja teiste mõtlejate
inimeste protsessides toovad
need küsimused ikka ja jäjle kogu
maailmas päevakorrale ja Nõuko^
gude Liit seisab ise kriminaalide
kirjas, keda tuleks karistada.
Nii tegutseb valede ja jõupositsiooni
abil punane rezhiim. ja ei
leia mujal mapilmas omale poolehoidu
ega isegi austust. Aga teisitimõtlejaid
on rohkem, neid on karistatud,
kui ainult nimetada Jüri
Kukke, Mart Niklust, venelast Sah-harovit
asumisel Gorkis ja nõnda
edasi. Ei ole mingi julgus süütuid
inimesi kohtu ette tassida. Küll näitab
see nõukogude meeste kartust,
et teisitimõtlejaid vÖib ilmuda päevakorrale
üha rohkem ja mis saab
siis kõmmude võimupositsioonist.
Tarto ja teiste karistused on kirjas
rahvusvahelistes organisatsioonides
ja nende aktiivsus tohiks
nõukogude võimumehi hirmutada
enam, kui Tarto ja teised. Hirmul
oma naha pärast lavastatakse kohtuid
ja suletakse mehi ja naisi ka-ristuslaagritesse,
kuigi need mehed
ja naised ei ole füüsiliselt võimumeestele
kallale tunginud.
Moskva loobumine eelolevast
olümpiaadist Los Angeleses sünnib
jällegi hirmust, sest punastel
sportlastel puuduvat julgeolek.
Kuid julgeoleku puudumiiie seisneb
vaid selles, et iioükogude
sportlastele võiniamäb „äraliüppa-mine"
asüüli, kui nad seda tahavad.
Mida tahab siis Kreml USA
valitsuselt? Kas punaste sportlaste
sulgemist nende vabaks ajaks trellide
taha, et nad ära hüpata ei
saaks. Miks kardab Kreml oma
Sportlaste ärahüppamise võimalust?
Vabad maad näiteks oma
sportlaste suhtes ei karda. Sellepärast,
et ärahüppajaid võib tekkida
ainult nõukogude rezhiimi alt ja
mitte vabadelt maadelt, kus kõik
vabadused on olemas.
Nii siis „tööliste paradiis" on is®
loonud need põhjused, miks inimesed
sealt ära kaduda püüavad. On
ka õige, et nõukogude sportlased
olümpiaadist eemal seisavad, sest
neid ei saa amatöörklassis olevaiks
pidada. Need on riigi palgal professionaalid.
Kõikide teiste maade
sportlased on amatöörid ja sellepärast
on neil raske võistelda professionaalide
vastu, nagu olümpiaadi
ajalugu näitab.
Onial tahtel, oma otsuste kohaselt
puhastab Kreml professio-nlaalid
amatöörsportlaste hulgast
ja teeb seda iseenda südamerahu,
võimalike loorberite ja kuldmedalite
ja sportlaste tunnete kohaselt.
Tehku ka tulevikus samuti ja selleks
«.4. neile õnn kaasa.
Eestlaste ja teiste ikestatud rahvaste
vabaduses viibivad grupid on
pettunud USA-st. Ameerika rahvas
ja valitsus on juba pikemat aega
teadlikud sellest, kuidas rahvad
kannatavad kommunistliku dikta-tuuri
alla ja mida see diktatuur
taotleb. Vaatamata sellele, USA
arendab sõbralikku koostööd Nõukogude
Liiduga majanduslikul alal
|a ainult relvastub, et N. Liit ei
suvatseks teda rünnata.
• * • ' * "
. Ikestatud rahvastele ja nende vabaduses
viibivatele rahvusgruppldele
on selge, et neil tuleb leppida praeguse
olukorraga, kui nad ise ei leia mingit
teed, kuidas muuta status quo Ida-
Euroopas.
LÄÄNE-EUROOPA
Välispoliitilise analüüsi kohaselt
on nüüd ka Lääne-Euroopas hakatud
kritiseerima USA poliitikat, eriti
suhtlemisel N.Liiduga. Ühelt poolt
on selleks USA majanduslikud side-niied
N.Liiduga ja teiselt poolt USA ja
Põhja-Atlandi riikide (NATO) sõjaliste
jõudude suurendamine, ei mitte
olla nõrgem N.Liidust. Taani, kui üks
NATO riikidest, peab suureks relvastuse
uuendamise ja suurendamise
osamaksu. Hollandis on eriti levine-.
nud tiibrakettide vastane meeleolu.
Nende toomist ja asetamist väljalaske,
alustee Hollandi pinnal tahetakse
keelustada. Hollandi peaministri
arvates on relvastuse uuendamise ja
suurendamise äläl jõutud sellisele tasemele,
kus'sfuTirendafnine' on'muutunud
mõttetuks, Suurriikides kasu-tamiselolevad
relvad omavad sellise
hävitusvoime, et neid lihtsalt ei juleta
kasutamisele võtta. Arusaamatuste
ja pinge vähendamiseks suurvõimude
vahel tuleb otsida uusi teid.
Nendel tuleb minna tagasi läbirääkimiste
ja kokkulepete leidmise juurde.
Kuna otsest kallaletungi N.Liidu
poolt karta ei ole, Lääne-Euroopa riigid
peavad vajaliseks majandusliku
läbikäimise suurendamise N.Liiduga.
Viimane on. selles suhtes väga
vastutulelik. Temal on pakkuda-mitmesuguseid
maapõuevarasid, nagu
gaasii õli ja mineraale. USA or korduvalt
hoiatanud Euroopa riilie, et
tugevad majanduslikud sidemad N.
Liiduga võivad ohustada nende iseseisvust
ja teha nende heaolu olenevaks
N.Liidust.
EEMALDUMINE: USA-st
Euroopa rahvad on teadlikud sellest,
et mõne ettenähtamatu kriisi
korral Põhja-Atlandi riikide liidus,
N:Liit võib kasutada oma ülekaalukaid
sõjalisi jõude ja tõmmata kogu
Euroopa oma orbiiti. Öelle ärahoidmiseks
on avaldatud mitmesuguseid
arvamisi. Üks nendest on Euroopa
ühiskonna suurendamine voi Euroopa
rahvaste euroopaniseerimine.
Mis sellega on mõeldud, ei ole veel
lähiämalt defineeritud, kuid avalikel
koosolekutel, kus seda mõtet on levitatud,
kõnelejad on saanud suure
aplausi osaliseks,'eriti Lääne-Saksa-maal.
Esimeseks konkreetseks sammuks
. sällel alal on omavaheline [lähem
koostöö ja pinge vähendamine Lääne-
ja Ida-3aksamaa vahel. |Nende
kahe maa vahel on nüüd vabam liikumine
ja suurem majanduslik koostöö.
Eriti on nüüd Lääne-Saksamaa
valmis andma Ida-Šaksamaale täiendavat
laenu, kuigi on teada, et Ida-
Saksamaa riigivõlad on niivõrd suured,
et ta vaevalt suudab maksta selle
.võla protsente.
Eemaldumise USA-st ja tihedama
koostöö otsimirie N.Liiduga, kindlasti
ei meeldi president Reaganile, kui
selle suuna peale lähevad teised Euroopa
riigid ja sidemeid loovad nõukogude
piirkonda kuuluvate sateliit-riikidega.
Sama arvatakse ka.N.Liidu
suhtes. Tihedam läbikäimine Lääne-
Euroopa riikidega teeb satelliitriigid
._jrqh](^e]3pij§es^
lasi. avab tee uute ideede tulekuks
nendesse fnk^ Sealt need ideed
võivad kergesti liikuda edasi N.Liidu
ikestatud rahvaste juurde, kus üldiselt
ollakse väga. kriitilised kommunistliku
diktatuuri suhtes.. Uued
ideed, eriti Euroopa ühiskonna suurendamise
ja Euroopa euroopanisee-
•rimise osas, kui see võtab konkree-tema
kuju, võib hakata mõrastama
kommunistliku korra aluseid ja teha
Moskvale rask&ks hoida satelliitriike
sõnakuulelikena Moskvale.
Vabaduses viibivad ikestatud rahvaste
grupid peaks hakkama omistama
senisest suuremat tähelepanu
sellele, kuidas areneb Lääne- ja Ida-
Euroopa rahvaste vahekord. Kas-^see
areneb Euroopa ,,finlandiseerimise"
või demokratiseerimise suunas. Igal
juhul 6n kujunemas seal uued võimalused
uute ideedega pääsemiseks
ikestatud rahvaste juure, kommunistliku
korra aluste mõrastamišeks
ja N. Liidu lagunemisele viimiseks.
• . • . . • \-
' A.N.
SWENIA
362 Danforth Ave.,
Toronto/Ont. M4K
Td. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
) . Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
JOHN E. SOOSAR, CA.
Chartored Accountan^
Syit© 1802,131 Univarsity Ave., Toronto, Ontario, M5M
/ Tel. 864-0099
mi
E& RE AUTO COLÜSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
1 .
Simcoe järve kaldal
Suurus a 200 jalga x 440 jalga.
. ® Tel. 486-0257
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
GhevOIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
Eestlane or^ põhiliselt iviisakas inimene.
Ja kui meie sunieri päritolu
poleks juba nii põhjalikijllt tõestatud,
võiksime oma esivanemate jalajälgi
hakata Hiina riisivälja|lelt otsima,
juba maast madalast õpetab eestlane
oma lapsi teretama, paluma ja tänama.
Jä kuna enamasti see õpetus ka
vilja kannab, siis pole selle üle põhjust
'nuriseda] Et aga täiskasvanud
liigse alandlikkusega võõraid ja ülemusi
kummardavad,ön hoopis iseasi.
Põhimõttel anda keisrile rohkem kui
ta küsida oskäb,marssivad meie malevad,
rahvustunde süvendamist viisakuse
altarile ohvriks tuues, vahtralehe
lippude lehvides ja Kanada
hümniga.huultel. Ainult võrdõigsete
omainimestega asju ajades väheneb
vajadus viisakas olla ja erinevaid seisukohti
selgitatakse sõnadega, mida
vaid Sihtkapitali aastapääkoosöle-kul
kasutatakse. |'
Hiinani viisakuse tasemel oleva
suhtlusviisi põhjal pidasid Torooto
9 0 0
rahvajuhid hiljutist Balti Vabadusliidu
kava Npukogude Liidu sportlastele
asüüli pakkumiseks Los Angelsi
Eesti Majas odavaks võtteks. See, et
kümned tähtsad ajalehed ja televisiooni
saätejaamad sellele märkimisväärset
tähelepanu pühendasid, oli
Toronto tegelaste silmis vististi vähese
tähtsusega. Tasa.targu ja alandlikult
näib olevat Torontos tehtava
välisvõitluse lipukirjaks. Ühe tähtsa
koosoleku kirjelduses mainiti eesku-juandvalt,
kuidas Toronto eesti skaudid
on targu asju ajades saanud lõpuks
Kanada skautide juhtkonnalt
kirjaliku tõendi, et nad võivad olla
edasi eesti skaudid. Kindlasti on see
suur saavutus, kuid KAS VÕIKS
meie vabadusvõitluses siiski jälgida
nende eeskuju, kelle tegevus rahvusvaheliste
uudiste raamides edasiandmist
suudab pälvida? Balti Vabadusliidu
tegevus peakjs olema suunanäitajaks
paljudele 1
sioonidele.
Heating, air conditioning and heat pump
® Uued ja parandamine © ÖU-ja GAASIAHJUDE vahetamine.
(Qi Korstna voodrid (chimney linings) ® Veetorude parandamine.
® Ahjude puhastamine
ROLAND KUUIK-Tel. (416) 275-1280
Vabas maailmas tunnustavad mitmed
valitsused Eestit okupeeritud
riigiks vaid meiega suhtlemisel, ning
sedagi ilmselt selleks,et meid valimiste
puhul nendele hääletama meelitada.
Nõukogude Liiduga läbimisel
sellel teemal tavaliseh juttu ei tehta.
On vaevalt usutav, et sellised kidakeelsed
poliitikud loobuvad Nõukogude
Liidu kuritegude ignoreerimi-sest^
kui meie ueid vaid tagasihoidlike
vahenditega püüame mõjutada.
Õigust nõudes ei pruugi hüljata viisakust,
kuid alandlikke päid pole vist
küll kunagi võidupärjaga kroonitud.
HARRI KIVILÜ
S U U R T E K O G E M U S T E GA
E U R O O P A RÄTSEP
õmbleb
• KVALITEET-MATERJAUST ,
naistele ja meestele
-KOSTÜÜMID © MANTLID
©ÜLIKONNAD
f Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. iMöS 4E4
tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
3><^a^^o |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-24-02
