1977-12-30-03 |
Previous | 3 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•
2 (1455) 1977
rekordiline,
musid leinalt
hangitud
ja "elu- või
si, 74 — Svd-.
Meshiri; 'Ju-ere;
Felicia
nipeg; .kpt.
iroJto; .Mag-'
tronto (surn..'
52 - To-
New York
Mä«i, 69 —
Lola Vera
Mart Meiu- -
.Edmonton:
— Toronto:
lurrey, Br.C; -
Irtumaa; Au-
Ont.; Vladi-
,>nto; Marie
|mgard Olev,
}üehdörf. —
my, jCalifor-
--•Göteborg.;
.'oro.nto. -
iKuusnõmme
Paju; Ser-oing;
Heino
stel/ Evald
! — Hamil-jBuffalo;/
He-
Ms; Jaan Pe-;:
Peterson —
i — ToTon-
Pere neli —
Piir, 52 - •'
5iht,•'• 66 .— •
ukre, 92 -
- Boras,
Eesti; Liisa/
Jriria (Saare-jn
T 84 - J V
GÖtebörg; .
ilter Puidak,.
59 - Hunts-
0 — Eesti.
, 73 — To-
— Rootsi;
— T.-iüinn;. :
couver; • A l ^ -
ie; Kustas
kpt. Leonid
dartin Pruu-
Henn Rueu
dr.': ••Lembit
Rootsi; Jo-nto;
Ingrid
taimund Pa-
'ohto;
; Jüri Raik
.Ila ,Rannik,
Lydia Rie-
ZQn, Saksa-
0 — Võru;-
Toronto;
on; Gustav'
demar Rei-
Adele Rei-
Lor. Rebane,
'ei sinan- —
Aleksander
S. Cathari-inn;
Eiisa-
Falls; Mar-
)ing; Anna*
uan Ridaia .
— •Ja laias;
kirjanik
nn] Mihkel
us; Hiida
ally Rousiia
RüüLek
ulu, Eesti;
•orohloV •
'neer; Bay;.;
Ferdinand
; Armand .
aid Sand-
.embit Sei- •
ta .Sennat,
i; Sepp,, 70
.iban Sets, -
ma, 74 —
stc, 74. — :
— Cüilipg-viiü,
86 —
Sippa,. 41 ;
i.šk. 56 —
'-7- Toron:
— Toron-
'his, 73 —
>usi - Pe-
88 . - - K u - '
ronto; dr.
York; Ar-e;
Marie;
Duncan,/"
lek.-;n;ider .
Stack; 53 ,
65 - ;To-V
; ' • ' ! ' . '
Ta uina;
ingwood;.
Toronto;
Tto: Lydi:"',
gei Tatar/
sj; Aü de '
her! Tee-- •..
k< Teder;:
oim; Vai-
Wi essee,
Osvald
s; Heino
na Türk,
glk.-3) -
I
11
n
•ii
ii
$ '
kr
11
4
t
w.Ieie Elu" nr. 52 (1455) 1977
• 1 im mm, i"nUMBMUHHIHI J . . . ,w
REEDEL, 30. DETSEMBRIL- — FRIDAy,'DECEMBER:
STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Kolma ülemaailmse
Eesti Rahvuskongressi korraldamise nõupidamiskoosolek toimus Eesti MaiasStokholmis.
Koosolekul olid esindatud eesti kesksed organisatsioonid!
viieteistkümnest erikeskusest. Koos Rootsi Eestlaste Esinduskogu ja juhatuse
liikmetega tõusis osavõtjate arv ligi poolesajale. Ülemaailmse Eesti/
Kesknõukogu tervituse andis koosolekule edasi Keslaiõukogu peavolinik
Euroopas Arnold Joonson, alalise asukohaga Heidelbergis, Saksamaal.
NÖupidamiskoosoleku avas Rah- - Ta märkis, et esimese Rahvuskong-vuskongressi.
korraldava komitee ressi ette valmistamisele kulus kaks
esimees Mihkel Jüris/ kes oma ava- aastat. See viidi Tabi ühe päevaga
kõnes rõhutas, et Ülemaailmse Eesti üldpleenümi korras. Teine Rahvus-
Kesknõukogu täiskogu oma otsuse- \ kongress erines esimesest nii aja liga
11. juunist k.a. tegi Rootsi Eest- selt kui ka.vormilt/See toimus kollaste
Esindusele ülesandeks korral-. mel päeval ava- ning lõppkoosolekü-dada
Eesti Päevade ajal 1980 kolmas' gä, kusjuures keskmine päev oli pü-ülemaailmne
Eesti Rahvuskorigress hendatud töökoosolekule neljas eri.
r . K 0 1 . M . , , r , ™ w r .
Kolime suurematesse ruumidesse ja müüme iäosoleva kauba hinnaalandusega.
15 prefab palgist sauna 2" x 6" seedri palkidest ja kokkupandavad
2—3 tunnitooksul. Igas suuruses.
Samuti 1 „shöwpiece" '6lA'x'(5'x6V2' saun pluss riietusruum
5'x6!/2' koos 5 kw. soojendajaga) reg. hind $2,820.— nüüd P,500.—.
Müük lõpeb 15. jaan. 1978.
töörühmas. Torontos olid esindatud
172 organisatsiooni 336 delegaadiga.
paguluses. Kõneleja tuletas meelde,
et. esimene Eesti Rahvuskongress
peeti juuli alguses 1917 Tallinnas' kümnelt erimaalt. 'Baltimores. olid
Estonia kontsertsaalis, kus võeti • esindatud 144 organisatsiooni .255
vastu Eesti riigipoliitjlišed: tuleviku- 'delegaadiga üheteistkümnelt erikavad.
Edasi a^ndis M.1 Jüris ülevaate j maalt. Mõlemi kongressi' teemad
Rahvuskongressi korraldava . komi- j peegelduvad vastuvõetud resolutsioo-tee
loomisest, selle täiendamisest.ja nides, mis põhiliselt kannavad samu
praegusest koosseisust. Kuna eesti*
seltsid ja ühingud on läbi aegade nii
kodumaal kui ka paguluses kannud
juhtmõtteid — kodumaaga ühtekuuluvuse
deklareerimine, rahvuspoliitiline
ülesanne -võitluse jätkamisel
kohapealset .eesti seltskondlikku ja Eesti maa ja rahva vabastamiseks,
kultuurilist tööd, siis. otlustaš komi- j venestamise, vastu võitlemine ning
tee .pöörduda: seoses Rahvuskongres- sisemise jõudluse koondamine.
si läbiviimise ja kavandamisega ees-;
kätt kohapealsete, eesti organisatsioonide,
poole.: •-
Järgnesid organisatsioonide esindajate
sõnavõtud III Eesti: P.ahvus-kongressi
kujundamise kohta. Seisu-
Kolmanda Eesti Rahvuskongressi j kohti ja soove esitasid eriti kongres-põhialuste
kohta pidas efiekjmde / s f põhialuste-- ning kongressi ajalise
ja sisuliše/kavandämise • osas Elmar
Aibast '/ja- Evald; Lilles te (Göteborgi
Eesli Selts), Eralt Art-::(Borosi ;Eesti
Selts), Arnold Lulr. ja Adolf Yilö
(Uppsala Eesti Klubi):,. Jaan Õunap
(Yästerosi Eesti Ühing), Voldemar
K nippe Iman (Uppsala .Eesti.' Selts),
Mart. "Kiiver ja - Juhan: Oidermaa, (Eskilstuna
E'.:sti. Selts), Johannes Me-re-
väh (EELK Lõuna-Rootsi-Kogudus
j.a• .Kopeithaägeiii. Eesti Selts ..Eesti
Kodu''•) j.t. R-OÜtsi-; Eestlaste Esinduse
esinduskogu, juhatuse j a Rahvus-kongressi
korraldava, komitee poolt:
võtsid sõna ja. vastasid esitatud/kü-ismusteie
.Miiikei/Jüids, Olar Muruk,
Aimus Estra, Ants. Kippar, Aliti Pae,
Feliks Kello/ Priidu .Pukk j.t. .
. Nõdpidamiskoösokk .võttis: vastu'
. järgmise resolutsiooni:'.
„Rootsi erikeskustes tegutsevad
eesti seltsid, ::ühingud,'ja. kogudused
kui kohapealset eesti.seliskondlikku
ja. rah.\uski.dtu-uriiist .tegevust kandvad
organisatsioonid,; kogunenud 12.
novembril 1977. a;';Stokhoimi Eesti
Majja I II Eesti Rahvuskongressi
korraldamise, nõupidamiskooscleku-le,
peavad vajalikuks:./
— et • U I Ülemaailma Eecii Rahvuskongress
-korräida.takss "-/üie-!
maailmsete Eesti Päevade ajal
Stokholmis 1980. aastal samadel
alustel, nagu toimusid Rahvas-
/ kongressid Toronto" 1972 ja Balti-
. mores 1976.; .
— et III Ülemaailmse Eesti Rahvuskongressi
korraldamisel lähtuv
takse. Eesti Rahvuskongressi korraldava
komitee poolt esitatud
-'•põhialustest' koos nende paranduste
ja täiendustega, mida Ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu ja
viimase liikmesmaade kes k o f e
nisatsioenid vajalikuks peavad.
— et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee jätkab III Ülemaailmse
Eesti RahvuskongTessi ettevalmistavat
tööd arvesse võttes
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu,
viimase liikmesmaade keskorganisatsioonide
ja Rootsi erikeskuS",
tes tegutsevate eesti seltside,
ühingute.ja koguduste soove ja
seisukohti.
-r- et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee informeerib Rootsi
erikeskustes tegutsevaid eesti
seltse, ühinguid ja kogudusi III
Ülemaailmse . Eesti Rahvuskongressi
organiseerimistöö -käigust.
— et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee kutsub III Ülemaailmse
Eesti Rahvuskongressi
raamkava selgumisel kokku, uue
nÖupidamiskoosoleku.
Rootsi Eestlaste Esinduse jumalike
komisjoni esimees Osvald Viir-soo.
*
.Vastavalt'juriidilise k|omisjoni poolt
väljatöötatud pöhialuste/raamkavale
võivad Rahvusköngressist osa võtta
rahvuskultuurilisel, rahvuspoliitilise],
usulisel, heategeval ..või - majanduslikul
alal. tegutsevad • eesti".organisatsioonid.
vabas; maailmas. Rah-
• vuskongressi .liikmeks võivad olla
Ülemaailmse . Eesti .'Kesknõukogu
liikmed; Eestlaste -:• asukohamaade
keskesinduse liikmed kui keskesin-:
dus on liige 'Ülemaailmses Eesti
Kesknõukogus; III • Ülemaailmsete
'Eesti. Päevade Peakomitee' liikmed,
asukohamaade komitee liikmed ja
• Rahvuskongressi korraldava komitee
liikmed ning kohalikud eesti seltsid
ja erialaseds eesti: organisatsioonid
kuni 50 liikmega -annab .ühe' ešinda-ja-;
"51—100'. liikmega kaks esindajat
ja üle 100 liikmega kolm-esindajat.
Üks isik-võib1'-esindada-ainult üht:cr-.
cänisatsiooni ja tal on üks hääl. Rah-vuskongress
toimub Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu poolt heakskiidetud
päevakorraga. Rahvuskongressi
tegelikuks. teostajaks on Rootsi
/Eestlaste Esindus. Raiivüsküngres-sii'
esitatavad resöiutSioo:;d ja soovitu-sed
saadeta\&c ühtiustamiseks Ülemaailmsele--
Eesti . Kesknõukogule1
Rootsi 'Eestlaste Esinduse kaudu.
Rahvuskongressi' resolutsioonide
vastuvõtmine toimub. lõppRoošole-'
kui. ';.'/''•" :•: .•
'' Vast avalt'Aust raa! ia Eesti Sel tsi de
Liidu ettepanekule toimub Rahvus-,
kongressi põlu korra lõplik vastuvõtmine
j:a \ kinnitamine Üleitiaailmse
Eesti Kesknõukogu , täiskogu poolt
detsembris "4,978, Kolmanda Eesti
•Rahvuskongressi, kokku kutsumine
vastuvõetud põhi korra alusel järgneb
jaanuaris- 1979. Rootsi Eestlaste
Esindusel' tu! eb omapoöl ne põhi korra
ettepanek esitada järgmise aasta
•kevadel.;' '
Järgnevalt andis
Rahvuskongressidest Torontos
(1972) ja Baltimores (1976) analüüsiva
ülevaate paüvuskongressi
korraldava komitee liige Ahti Pae.
9 9 e
127 Monville Rd., Scarboro — Äri telef. 7574700
Õhtuti 266-3978 Henry, 839-8161 Eric
ggiMMiujMnagam
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) Saksa nimekas teadete-magasin
„Der Spiegel" nr. 51 (12. dets. 1977) avaldas kriitilise kirjutis*}
Münchenis tegutseva Radio Liberty kohta. Kirjutises, mis käsitleb peamiselt
raadiosaatja vene osa&onna omavahelisi tülisid, öeldakse:
On ÜSA. raadiosaatejaam Radio; saate jaama teenistujatele peetud re-
. Oktoobrikuus. Montrealis aset leidnud
ja märkimisväärset elevust tekitanud
sümpoosion rahvusgrupi päevaliselt
oma kujutava/ kunsti, osas,
ent tavalisest ulatuslikum käsitöö
osas. Kujutava kunsti völjapaneku-vaprobleemide
teemal ön ilmselt tee tega esinesid Helmi Arvo, Erich
avanud nii mõnelegi konkreetsele Lepp,/Anton Pindam, Mare Pindam, , ;
Liberty Münchenis „KGB-agentidest'y
läbiimbutatud või tegutseb seal
„natsi- võifashistidejõük"? Selle küsimuse
peab nüüd lahendama kohus.
Kaks-daami ja üks härra ameerika
saatja väravas Inglise Äias: räägivad
peale inglise keele inuhedal baierilä-hedast
murrakut. Klaasist tiibuste
taga, kuhu pääseb ainult roosa sedeliga
j a: ühe 1800-st teenis tu j a saatel,
valitseb kosm0r]>o 1 iiti 1 ine keelte mitmekesisus.
.;' • ".
22-hes keeles, bulgaaria keelest vai-'
gevene omani ja aserbaidzhanist uig-hurini
varustab varem USA salaluure
CIA ' ja praegu / USA kongressi
poo!t, 69 miljoni dollariga finantseeritav
raadiojaam saadetega idabloki
rahvaid. -.'/•'• /
VAENULIKKUS,; : ••• r--'--'..i
. • Et - see asutis, hiljuti-Eree 'Europeaga
ühendatud, on pikema/ aega tülides
t .vapustatud- •(• „Internatiohal Herald
Tribune") ei olene babüloonili-sest.
keelterohkusest. Palju enani .ön 'ooni raadiojaamas N. Liidu oiukor
see-, vaenulikkus esinenud: .Vene osa-:; raga. Staiini ajal. Terna naiskolleeg
konnas, kelle 100 kaastöölist, ei lahu-.; Rahel /Fedpšsevä:; andis- asja-lcohtus-ta
keelelised barjäärid. Need .tülid; se, kuna olevat teostatud šelektsioo-:
moodustavad 'vastavalt toimetuse j r i juutidest;ja mitte" juutfdest 'käas-enamuse
arvartiuseie täiesti ';,iiue.:fe-!.tüplisle
•Kaebus lükati tagasi -põhjenduse-feraadis.
tähelepanu Leningradis ja
Lvovis tegutsevale salaorganisatsioonile,
kelle embleemiks haakrist See
organisatsioon süüdistab kogu maailma'
juute „alalise entroopia" (füüsikaline
suurus,' mis näitab soojuse-pro;
sessi . suunda) sissekandmises
maailma tsivilisatsiooni/
Üks vahelehüüdja nimega Eduard
Oganesjan armeenia saadete osakonnast
tegi märkuse: ...Entroopia on.
ilus.. Via tean väga hästi, mis. see'cn..
On väga; võimalik, .et juudid on Euroopa
entroopiaks. Sellega pole aga
juute pahandatud. ..
KAEVATI KOHTUSSE; •'. :•'
Saate jaama juudisoost kaastöölised,
polnud üksnes pahased, vaid solvunud;
Kommentaator Vladimir jVIa-
•tusheyitšh märkis omasvkirias USA
saadikule- Bonnis; et. ta tunneb' ennast-
sellises antisemiitlikus atmosfääris
elu kutse. lis-eTt j a: • eksi's ten tsi i i-selt'ohustatuna.
Ta võrdles situatsi-sammule.
Ennejõulune kokkutulek,
nimetatud .Järelkaja", sõelns sümpoosionil
ülesse tõstetud probleemid
ja küsimused veelkordselt läbi veidi
kitsamas ringkonnas ja veidi rohkem
süvenenumalt/hing koostas rea ette-panekuid,
mis esitatakse kahele
Montreali kesksemale eesti organisatsioonile
—. Montreali. Eesti Seltsile
ja Montreali Jaani kogudusele
sopviavaldusega nende võimalikuks,
rakendamiseks. Kõne all .-olevad
punktid on: Meie kultuuripärandi
säilitamine, Meie ühiskondliku hoolekande
korraldamine, Lättemäe kasutamine
ja Eesti kultuuri majandamine.
/';._• :',
. Kultuuripärandi säilitamise osas
osutatakse erilist tähtsust meie tutvustamisele
meid ümbritsevale ühiskonnale
pressikonverentside, trükitud
materjalide ja lugejakirjade
näol. Meie omavahelises rinsis soo-vitatakse
erinevate huviringide ellu
kutsumist meie kultuuri ja keele säilitamise
eesmärgil, süvendada side-:
nidamist teiste: eesti keskustega va-nomeeni",
mida pole esinenud: Radio
Liberty 25-aastases ajaloos. /
/ Igatahes olid loetlematutes salajastes
kirjades,. avalikes kirjades,
.memorandumites ja üleskutsetes tõstetud
etteheited seni ainult Moskvast'
kuulda, mistõttu nelja ja noole
•miljoni vati ja 70 lühilai 1/cfrekvent-siga'
.saatja]' ei tule võidelda, ainult
massiivsele .-segamissaatjatega
rahvaste vihkamiseks"
(Algus lk.- 2) ;
:.76 -—Toronto; Hans,Truüse; Johannes
TuiTü, 53 — Monheim, Saaremaa;
Vidrik Troon, 82 — Stok-holm;
Laine Tuvi, 49 •— Toronto;
Enrik Tõnisson —. Nyköping; Uku
Tähiste, 62 —Toronto. ,
Lembit; Uue toa — - Rhode Island,
USA;'.Richard Uder, 91 — Kalifor-nia;
dr: Ferdinand Ütt, 67 — Stok-holm;
Johannes Uusland, 76 — Rootsi;'
Hardy Unt, 56 —.Austraalia; kpt.
' Johannesi Uiu — Los Angeles; Älide
Umb — Eesti;. Anna Vaarmets — Kuressaare;
Joosep. Valvur, 93 — Tallinn;
Aleksander Vare; Maria Värki;
Helena Vanatoa, 75 — Miami B.eaeh
(<urn. dets. 1976); Helga Veiden-bauin.
64 — Toronto (surn; dets.
1976);: Helene Veevo, 84 — Hiiumaa;
Helena Marie Veer, 97 .—. Toronto;.
Karl. E. Viilu — New York; Lehte
\'ester, 33. ~ Conneetecuti, USA; Jüri
Viinaniäe, 69; Hedda Vichmar —
Toronto; Erich Veski, 52.— Orillia,-
•Ont.; Helene Winter, 74 — Tallinn;
Jaak Viirlaid, 69 — Haniilton; Heino
Visse, 52 \—^ Lakewood; Olga
Wooi, 92 — Toronto; Alfred Vosmi,
/ 93 — Rootsi; Ida Värnömasing. 88
- Rõuge (Eesti); Maria Vuht, S7 ---
Toronto; Oskar Väli,,78 — Toronto;
Eufrosine Võsu, 87 — Toronto/Elisabeth
Vasni — Durban, L.-Aafrika;
Voldemar Vahtula, 74 — Toronto;
Arnold Voltre, 6l9 — Toronto; Johannes
Vi iii, 67 — TWonto, Markus Va-
. siia, 5- — Toronto.
EESTI KINNISVARADE;
VAHENDUS
im.
Toronto Real Es tate Boardi liige
Oleme • kolinud UUS; AADRESS O.N:
2670, A. YONGE ST.
Sissekäik Lytton Blvd-iiL
Tel. 487-4477, •
; : ; vKodus Tel. HI 7-2017;
S.õbralik ja õiglane teenimine.
L - 23 WESTMORE DR.
[. ..SÜITE 404, REXDALE,/: :
Ont M9V 3Y7—.Tel. 745-4622
. .. . A S S K US
,,maad. võttev natsism", ..natside KO
'^umisnunkt",...natside- ja; fashistide-ioük"
on ana nüüd atribuudid, mis
kerkivad nüüd sagedamini ja pike-nait
esi-le-internsetes ring- ja. tülikir-iades.
•
•t)ks ,.vene rahvuslaste" poolt alia-kiriutatiid
ringkiri pealkirjaga
..Nüüd on küllalt" nimetab raaclio-iaamas;
töötavaid ..seelikuküftidelvs",
.libudeks", /provokaatoriteks", ,,pla-uaatoriteks";
ja „KGB-agentideks",
keda viimastel aastatel kolmas emi-
Tralsioonilaihe on uhanud Radio Li-beriv
kaldale.
Ka saadete toimetuse .tuvikud.ru-tuste::."
ja tegevusetusele, mis seisnevat
ainult ..rahustavate .memorandum
luuletamises",- tahavad:, vene
rahvuslased/vastata' otsustavate abi-:
nõudega. .Töbisemise ja 'rahuküulu-
:u:;e aeg/bn möödas", kinnitatakse
ringkirjas.-._.:';. '.- ' . •:/. /'.//:
Mis tänapäeval näib peagu terro-.
dstlikuna,: algas ;'kunagi leebelt:.pea-
•le. Vene. saadete'teadustaja Viktoria
Semjonova- oli 1975. a. -suvel ..pärast
toimetuse koosolekut kirjutanud osakonnajuhatajale;
,,kibedat tõde"/ et
p a lj trei Libe r ty-progr a m mid.: on profiili
tud ja koostatud ilma „vene vaimuta".
.';.. See leebe: kriitika, mille kajad ula^
tusid ka emigrantide ajalehtedesse.,
kutsus esile mitmepalgelise ja imes-
.tusväärse vastukaja. Brüsselis ilmuv
venekeelne informatšioonihülletään
ei avaldanud üksnes Semjonova kirja,
vaid tõstis samaaegselt' üles. „juu-tideküsimuse
Venemaal". -
VENELASTE- JA JUUTIDE. TÜLI "
Mitte; üksi vana Venemaa\ei va'rutatud
ülbete parvenüüde poolt, kel-,
lest pooled juudid, vaid müüd vallutatakse
Lääne-Euroopa ..teise juuti-dema^
i" ppolt,:ke]le kohta kirjutab
emigrantide '/ajaleht.. nimega
..Shturm": „Need härrased": Vallutavad
uskumatu visaduse ja sihikindlusega
kõik võtmepositsioonid meie
välismaa tugipunktides: raadiojaamades,
eksiil pressis ja teistes .organisatsioonides".
Ühes pamfletis loetakse, nimeliselt
üles 13 juuti „niinimetatud RacÜo
Liberty" toimetuses, kelle kõrval olevat
ainult 9 mittejuuti. Pamfletis
hoiatatakse, et .juudid ei hiiliks ka
teistesse toimetustesse".. •'. •"
, Uskumatu juhtum sai veel nähtavamad
kontuurid, kui 1977. a. jaa-
•nuaris Pariisis elunev ukraina emi-
•ja, et kritiseeritud mem-orändum,'
millele olid alla.kirjutanud 70/vene
osakonna kaastöölist, olevat'.ainult
arvamise avaldus, mitte aga tõsiolude
avaldamine. / .
; Edasikaebusega, on loodud eeldused,
.et tüli juutide ja venelaste va-
:hel edasi:hõõgub. Vene osakonna ju-
^ataia Frank Starr. teatas New Yor-us
.tegutsevale: juutide; -organisatsi-'
;'c-r<i.iJ-e, et on võimalik .antisemiitlik
mõtlemisviis üksikute:, kaastööliste
;N.d'gas, kuid avalikku äntišemiitsikkust
pole veel,raadiojaamas ette .luL
•vj.d, ega ilmne/ud saadetes. •'•.'•..;.'.
Pär's otseselt see nagunii ei avalal.
Igatahes teatas direktor Starr
•.International Herald Tribune'!" reporter
!e, et rahvaste1 ja rassitüii: vene
osakonnas on .mõjustanud saadete
M -rijteetj, Kahe vihmase aasta
' 00 k sui olevat saate te kuula j ate arv
M. Liidus lanaenud 6,2-elt 3,1-le mil-
Endel Rubers, Insrid Rubera, Kalev
Ruberg, Meeme Sultson, Elmar Sügise,
Hille .Viires-Sutt ja Salme Ut-sal,
kõik Montrealist. Käsitööde osas
Eesti Abistamiskomitee (Toronto),
Eesti Etnograafiline Ring (Toronto),
Tiidrik Helde (Montreal), Hilda
Härm (Toronto)-, Hilda Lindholm
(Mägog), Eva Mann (Trenton),
,.Meie Elu" Pood (Toronto), Marta
Paulus (Montreal). ..Põhjala Tütred"
(Toronto gaidid), Jaan Sutt (Toronto)
ja Arvo Härm (Toronto). Näituse
avasõna!ütles Kalle Viires, Endel
Ruberg esitas kogumiku valguspilte
Kalevipoja teemal, ning Elmar Sügise
filmipõimiku Montreali sündmustest.
Näituse meeleoHu sobis eesti
muusika .helilindilt, mille oli põiminud
Elmar Ani, Näituse korraldus la-sus
Leida Helde, Hille Sutt-Viirese ja
Karl Utsali õlgadel. "./
'-. •' - s
Samuti traditsiooniliseks iga-aasta-seks
sündmuseks jõulupühade eel on
Montrealis, kirjunenud Alma- Materi
näe\-a aktus. Selle, kokkutuleku, kõrg-bas
maailmas, toetada meie noorte! nuuktiks on alati olnud aktusekõne
osavõttu me'ie.kogunemistest ja kaa-j teadusliku- ettekande' vormis - ning
liida mõtet eesti keskkooli ellukutsu-; auhinnatööde tulemuste; teatavaks-miseks.
Viimase mõtte eeJsammuna ! tegemine! Tea.dusliku ettekande esi- •
soovitatakse eesti • keele kursuste tas üldise keel teaduse analüseerimi-korrajdamistr/'•/,,'
: : c - M Jvarakt/riseerimise teemal Os-Ühisl^
ondliku hoolekande korral--.cäiv-Müllerheck,;kes' kevadel lõnetas
damist peetakse tungivaks., tarvidu- Toronto ÜlikoolR ja taotleb praegu
seks ja spovi takse organiseerida /sel- i magistrikraadi : '•. McGiH'i ülikoolis
lö rakend»amiseks Montrealis selleko- i Mont rea!is: keeleteaduse alal. Tema
bane/abistamiskomitee. Samuti, pee- j i.ihedakoe!is^e ettekandele .sai osaks -:
takse-,ülimalt vajaiikuks: juriidilise|so.e:aplaus; Ja ilma.igasugu.se kahtlu-r
õu äride organiseerimist, -eriti,,•kuna | seta ' osa aplausist kuulus kindlasti
Montrealis ei leidu Kanäda;õigustega
•resti õigusteadlasi:. - : '
ionile.-',
-kk
J A A N ALM-ER:
feeme uusi jä parandame vanu, sa-nuti
suvilate katuseid.
Helistada t.el. 699-5295
Lättemäel on Montreali- eesti elus
olnud alati suur osa, seda eriti seo-,
ses meie noortega. Ent ometi võiks
selle looduslikult erakordse, maaomandi
kasutamine olla: märksa laiaulatuslikum
/—' -leidis .,Järeikaia"
kops oi e k.. 0 1 sus t a !i pöö rd ud :\ • Mo n t-reaij:.
eesti organisatsioonide poole
ettepauekupa kaaluda ja leida võimalusi
Lättemäe; intensiivsemaks;külastamiseks.
- .; -•..-' / ' . . . ."
Meie kultuuri majandamise osas
otsustati esitada ettepanek kuitnur-fendi
komitee loomiseks eesmärfiiaa
uurida võimalusi Momreali -keskse
kultuurfondi loomiseks ja tihedama
kontakti loonust meie etniliste.keskorganisatsioonidega.
Sellesse: raamistikku
kuulub ka riiklikkude/toetuste
nõutamine. Ning-asjaolu, ;et paljudel
meie rahvusgrupis' tekib .probleeme.'
oma päranduste suunamises otseste
pärijate puudumise-tõttu, siis leitakse
tungivalt vajaliku olevat -as'uda
samme nende pärandustompude suunamiseks:
eesti, kultuuripärandi säi:
'itamiseks.. Peelakse . tarvilikuks
ühendusse . astumist Eesti Sihtkapital
Kanadas juhatusega võimaliku
Sihlkapiiali--Moutre^h osakonna e!-'
lukutsumiseks/
, Jõulueelse Montreali üheks, traditsiooniliseks
j a aiati elavat tähelepanu
-leidnud, -ürituseks on .kunsti: ja
käsitöö:uäi/us/-Tänavune näitus oli
vahest, veidi tagasihoidlikum kui ta-
>4
Uu Ö i l ' . B
tema väliapajstvalt kõrgetasemisele ;
eesti keelele. Samuti .on põhjust esile
tõsta Mart Lee!n/at tema niihästi
keeleliselt' kui mõtteliselt tihedasti,
viimistletud ayasõnaga. Ning kolmandat
noortJ— Helle Vaust, kelle,
võisjlustö/) eesti/muistse kandle ainel
/ tunnistati - esimese' auhinna la, '
^eHera' kops rahalise autasu osaii-
-ek^' Helle - Vaus' õnib MeGiifi iiii-kooh
muüsikafakiiiteedis.
• .MorUreaii .nimeka'Vanier Collcge
hiti0si 1:a f-akujteedi jõi.ilueelse 1 õni 1 as-konlserdil
esmesid- knvaTõpuosas ka .
fakulteedi'örpeiõud. Üheks nendest :
oli meie oma Dagmar Kokker, kes
juba aastaid on olnud Vanier CöUeg'1
ii li e k s . k i a v e i • i'õ u e 1 a i a t e k s. Ta es i.nes':-'
üheskoos oma kolleegi Norair Art i-nianiga
kal-.el klaveril, esitades'Mo-.
7-dM\ ..SonatT.m D nlajor" j a .Milhau-'-
di ..Searampuche". Nende esinemine'[
i-kuiun-cs.sõna tõsises -mõttes õhtu ti-n;:
Vs, kutsudes välja lisapala ja ela-
.va aplausi. . •
- ;•-."
.lõi!! u-kogune mis test on Montrealis
alati meel;o'tilised pühapäeva- ja
läienduskooli jõuluõhtu koos ins
vanemal ega niiigf pühade-ieenisius - i .
kirikus.'..Taani koguduse jõuluõhtu li-
.turgilisel:' jumalateenistusel esines.
^ t e k/01/ Helle ..Vaus'! juhatusel, ja
liturgilises osas oli' samuti kaastegevad
lapsed;' Teisel jõuluõhtu juimi-'
'tateen;stusel l.auüs. segakoor Kana
R^ud^cna juhatusel. • ' • ' • ' - . / •'
• Kirin feadasi: 'Montreal-'on valmis'•
ia;ie. Ivesnordiks. Murdmaasiiusa-tam^
e- popularrsus on ''Lättemäele*
.-lilli' tähclenänu-.. tõml/arnns.-.J-a HKIC- :
su üsata niine: .on Montreali eestlasi e .
hulgas teadrvgi ..luba. anunu endast--
m õ l s t ^ / v mee:e:a:huius. "• .'/''
'Head.uut aastal
':/'"/ -'-; Henn Arvo : '.
ai
(MkrMMs
mm
Liitunud Rahvaste organisatsiooni
julgeolekunõukogu, kus juhtivat osa.
mängivad USA, Kanada,- B r i t i .keelustas
relvademüügi,. relvade tagävara-osade.
ja muu sõjalise abi andmise
Lõuna-Aafrikale. Ön keelatud abistada
ka L. Aafrikat: aatompommi. valmistamisel
ja relvatööstuse arendamisel.
See otsus oli teatud määral
kompromiss, kuna kommunistlikud
maad ja Aafrika mustade poolt valitsetud
riigid nõudsid ka täielikku kaubavahetuse
keeldu. LRO peasekretär
K. Walclheim märkis, et see-on LRO
ajaloos esmakordne juhus, kus selline
keeld kehtestatakse ühe LRO
1 iikme. sulit es.' LRO-s põhj en däti seda
keeldu .maailmarahu säilitamise .vajadusega.
/'.'.'••
Kuid Lõuna-Aafrika • välisminister
Pik Botha märkis, et see otsus ork
üks kõise julmem: ja ebaöiglasem of- [
sus, rais senini on maailmas: langeva-tüd/
ühe rahva ;suhtes. - Ta - süüdistas ';
kõige: teravamate sõnadega . USA ).'
Carteri rezhiimi, Kanadat ja Inglismaad,
kes kasutavad Lõuna^.afrika
mustade, valgetega segavereliste jul ,
geolekut kauplemisobjektina kommunistlike
maadega. Selle otsusega
soodustatakse kommunistlikku terrorit
ja vägivalda. LRO on muutunud
on:
•:•; /:•••. •• >... 1 nt toqtap. su-nn.a,.vurle• ra.iv'jm:a-.
'-••"- . / . . . : . ,/: • miseks. .'Ve-nehiste. • si.!!ma.k: ;re'd
958.Bröadvieiv Ave., Toronto, Ont. 'taolised-:USAJ .kavatsuse!.
..-'-..' .M4K 2R6 ' - iieiiroon^o:nnridek'. .mis' •• •~;-i.vita-rä':
. . inimesed ia '".kõik -.elusad''.-.õievused
elevate:
t>^'~4 • k-p^d .er kaiijusta enitisi.
Eestlaste aialeht / M E I E ELU" levib üle kogu maailma, kiis asub
eestlasi. — Tellige ja luuese AMEIE E L U " ; - - Nõudke,, MEIE: ELU"
proovinumbreid, —- „MEJE. ELU" tellimishinnad:
Kanadas: Vmm, 6.' k. $1.2.00. 3-k."SS.00.;XJ.S.A-sse: 1 z. 6 k.
;Sl2.50/3 k. S8.50. üleme-remaadesše: 1 %• '526.00, 6 k; $\45% 3 k/-S9.0Ö..
Kiri- ja iennuoosti lisa: Kanadas ja ÜSA-s: 1 cu Sl 1.50, 6 k. S5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a. 23.50, 6 k. Sl 1.75, i /•:;•:';•
„MEIE ELU" TALITUS' '! '
953 Broadview Ave., Toronto, Ont. M-iK 2 R 6. Ca nad a
Tellimiskupong: .'../.•'•
Palun saatke minule „Meie Elu' IvdliKS.
grant Leonid Pljustshh juhtis ühes /maailma terroriorganisatsioohiks.
Tellimisraha .siinjuures""......•......••-M...^"..
(tshekigä, panga rahakaardiga, posti' rahakaardigaL
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev .........
(Allkiri)
casnxnxnx
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 30, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-12-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E771230 |
Description
| Title | 1977-12-30-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•
2 (1455) 1977
rekordiline,
musid leinalt
hangitud
ja "elu- või
si, 74 — Svd-.
Meshiri; 'Ju-ere;
Felicia
nipeg; .kpt.
iroJto; .Mag-'
tronto (surn..'
52 - To-
New York
Mä«i, 69 —
Lola Vera
Mart Meiu- -
.Edmonton:
— Toronto:
lurrey, Br.C; -
Irtumaa; Au-
Ont.; Vladi-
,>nto; Marie
|mgard Olev,
}üehdörf. —
my, jCalifor-
--•Göteborg.;
.'oro.nto. -
iKuusnõmme
Paju; Ser-oing;
Heino
stel/ Evald
! — Hamil-jBuffalo;/
He-
Ms; Jaan Pe-;:
Peterson —
i — ToTon-
Pere neli —
Piir, 52 - •'
5iht,•'• 66 .— •
ukre, 92 -
- Boras,
Eesti; Liisa/
Jriria (Saare-jn
T 84 - J V
GÖtebörg; .
ilter Puidak,.
59 - Hunts-
0 — Eesti.
, 73 — To-
— Rootsi;
— T.-iüinn;. :
couver; • A l ^ -
ie; Kustas
kpt. Leonid
dartin Pruu-
Henn Rueu
dr.': ••Lembit
Rootsi; Jo-nto;
Ingrid
taimund Pa-
'ohto;
; Jüri Raik
.Ila ,Rannik,
Lydia Rie-
ZQn, Saksa-
0 — Võru;-
Toronto;
on; Gustav'
demar Rei-
Adele Rei-
Lor. Rebane,
'ei sinan- —
Aleksander
S. Cathari-inn;
Eiisa-
Falls; Mar-
)ing; Anna*
uan Ridaia .
— •Ja laias;
kirjanik
nn] Mihkel
us; Hiida
ally Rousiia
RüüLek
ulu, Eesti;
•orohloV •
'neer; Bay;.;
Ferdinand
; Armand .
aid Sand-
.embit Sei- •
ta .Sennat,
i; Sepp,, 70
.iban Sets, -
ma, 74 —
stc, 74. — :
— Cüilipg-viiü,
86 —
Sippa,. 41 ;
i.šk. 56 —
'-7- Toron:
— Toron-
'his, 73 —
>usi - Pe-
88 . - - K u - '
ronto; dr.
York; Ar-e;
Marie;
Duncan,/"
lek.-;n;ider .
Stack; 53 ,
65 - ;To-V
; ' • ' ! ' . '
Ta uina;
ingwood;.
Toronto;
Tto: Lydi:"',
gei Tatar/
sj; Aü de '
her! Tee-- •..
k< Teder;:
oim; Vai-
Wi essee,
Osvald
s; Heino
na Türk,
glk.-3) -
I
11
n
•ii
ii
$ '
kr
11
4
t
w.Ieie Elu" nr. 52 (1455) 1977
• 1 im mm, i"nUMBMUHHIHI J . . . ,w
REEDEL, 30. DETSEMBRIL- — FRIDAy,'DECEMBER:
STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Kolma ülemaailmse
Eesti Rahvuskongressi korraldamise nõupidamiskoosolek toimus Eesti MaiasStokholmis.
Koosolekul olid esindatud eesti kesksed organisatsioonid!
viieteistkümnest erikeskusest. Koos Rootsi Eestlaste Esinduskogu ja juhatuse
liikmetega tõusis osavõtjate arv ligi poolesajale. Ülemaailmse Eesti/
Kesknõukogu tervituse andis koosolekule edasi Keslaiõukogu peavolinik
Euroopas Arnold Joonson, alalise asukohaga Heidelbergis, Saksamaal.
NÖupidamiskoosoleku avas Rah- - Ta märkis, et esimese Rahvuskong-vuskongressi.
korraldava komitee ressi ette valmistamisele kulus kaks
esimees Mihkel Jüris/ kes oma ava- aastat. See viidi Tabi ühe päevaga
kõnes rõhutas, et Ülemaailmse Eesti üldpleenümi korras. Teine Rahvus-
Kesknõukogu täiskogu oma otsuse- \ kongress erines esimesest nii aja liga
11. juunist k.a. tegi Rootsi Eest- selt kui ka.vormilt/See toimus kollaste
Esindusele ülesandeks korral-. mel päeval ava- ning lõppkoosolekü-dada
Eesti Päevade ajal 1980 kolmas' gä, kusjuures keskmine päev oli pü-ülemaailmne
Eesti Rahvuskorigress hendatud töökoosolekule neljas eri.
r . K 0 1 . M . , , r , ™ w r .
Kolime suurematesse ruumidesse ja müüme iäosoleva kauba hinnaalandusega.
15 prefab palgist sauna 2" x 6" seedri palkidest ja kokkupandavad
2—3 tunnitooksul. Igas suuruses.
Samuti 1 „shöwpiece" '6lA'x'(5'x6V2' saun pluss riietusruum
5'x6!/2' koos 5 kw. soojendajaga) reg. hind $2,820.— nüüd P,500.—.
Müük lõpeb 15. jaan. 1978.
töörühmas. Torontos olid esindatud
172 organisatsiooni 336 delegaadiga.
paguluses. Kõneleja tuletas meelde,
et. esimene Eesti Rahvuskongress
peeti juuli alguses 1917 Tallinnas' kümnelt erimaalt. 'Baltimores. olid
Estonia kontsertsaalis, kus võeti • esindatud 144 organisatsiooni .255
vastu Eesti riigipoliitjlišed: tuleviku- 'delegaadiga üheteistkümnelt erikavad.
Edasi a^ndis M.1 Jüris ülevaate j maalt. Mõlemi kongressi' teemad
Rahvuskongressi korraldava . komi- j peegelduvad vastuvõetud resolutsioo-tee
loomisest, selle täiendamisest.ja nides, mis põhiliselt kannavad samu
praegusest koosseisust. Kuna eesti*
seltsid ja ühingud on läbi aegade nii
kodumaal kui ka paguluses kannud
juhtmõtteid — kodumaaga ühtekuuluvuse
deklareerimine, rahvuspoliitiline
ülesanne -võitluse jätkamisel
kohapealset .eesti seltskondlikku ja Eesti maa ja rahva vabastamiseks,
kultuurilist tööd, siis. otlustaš komi- j venestamise, vastu võitlemine ning
tee .pöörduda: seoses Rahvuskongres- sisemise jõudluse koondamine.
si läbiviimise ja kavandamisega ees-;
kätt kohapealsete, eesti organisatsioonide,
poole.: •-
Järgnesid organisatsioonide esindajate
sõnavõtud III Eesti: P.ahvus-kongressi
kujundamise kohta. Seisu-
Kolmanda Eesti Rahvuskongressi j kohti ja soove esitasid eriti kongres-põhialuste
kohta pidas efiekjmde / s f põhialuste-- ning kongressi ajalise
ja sisuliše/kavandämise • osas Elmar
Aibast '/ja- Evald; Lilles te (Göteborgi
Eesli Selts), Eralt Art-::(Borosi ;Eesti
Selts), Arnold Lulr. ja Adolf Yilö
(Uppsala Eesti Klubi):,. Jaan Õunap
(Yästerosi Eesti Ühing), Voldemar
K nippe Iman (Uppsala .Eesti.' Selts),
Mart. "Kiiver ja - Juhan: Oidermaa, (Eskilstuna
E'.:sti. Selts), Johannes Me-re-
väh (EELK Lõuna-Rootsi-Kogudus
j.a• .Kopeithaägeiii. Eesti Selts ..Eesti
Kodu''•) j.t. R-OÜtsi-; Eestlaste Esinduse
esinduskogu, juhatuse j a Rahvus-kongressi
korraldava, komitee poolt:
võtsid sõna ja. vastasid esitatud/kü-ismusteie
.Miiikei/Jüids, Olar Muruk,
Aimus Estra, Ants. Kippar, Aliti Pae,
Feliks Kello/ Priidu .Pukk j.t. .
. Nõdpidamiskoösokk .võttis: vastu'
. järgmise resolutsiooni:'.
„Rootsi erikeskustes tegutsevad
eesti seltsid, ::ühingud,'ja. kogudused
kui kohapealset eesti.seliskondlikku
ja. rah.\uski.dtu-uriiist .tegevust kandvad
organisatsioonid,; kogunenud 12.
novembril 1977. a;';Stokhoimi Eesti
Majja I II Eesti Rahvuskongressi
korraldamise, nõupidamiskooscleku-le,
peavad vajalikuks:./
— et • U I Ülemaailma Eecii Rahvuskongress
-korräida.takss "-/üie-!
maailmsete Eesti Päevade ajal
Stokholmis 1980. aastal samadel
alustel, nagu toimusid Rahvas-
/ kongressid Toronto" 1972 ja Balti-
. mores 1976.; .
— et III Ülemaailmse Eesti Rahvuskongressi
korraldamisel lähtuv
takse. Eesti Rahvuskongressi korraldava
komitee poolt esitatud
-'•põhialustest' koos nende paranduste
ja täiendustega, mida Ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu ja
viimase liikmesmaade kes k o f e
nisatsioenid vajalikuks peavad.
— et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee jätkab III Ülemaailmse
Eesti RahvuskongTessi ettevalmistavat
tööd arvesse võttes
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu,
viimase liikmesmaade keskorganisatsioonide
ja Rootsi erikeskuS",
tes tegutsevate eesti seltside,
ühingute.ja koguduste soove ja
seisukohti.
-r- et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee informeerib Rootsi
erikeskustes tegutsevaid eesti
seltse, ühinguid ja kogudusi III
Ülemaailmse . Eesti Rahvuskongressi
organiseerimistöö -käigust.
— et Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee kutsub III Ülemaailmse
Eesti Rahvuskongressi
raamkava selgumisel kokku, uue
nÖupidamiskoosoleku.
Rootsi Eestlaste Esinduse jumalike
komisjoni esimees Osvald Viir-soo.
*
.Vastavalt'juriidilise k|omisjoni poolt
väljatöötatud pöhialuste/raamkavale
võivad Rahvusköngressist osa võtta
rahvuskultuurilisel, rahvuspoliitilise],
usulisel, heategeval ..või - majanduslikul
alal. tegutsevad • eesti".organisatsioonid.
vabas; maailmas. Rah-
• vuskongressi .liikmeks võivad olla
Ülemaailmse . Eesti .'Kesknõukogu
liikmed; Eestlaste -:• asukohamaade
keskesinduse liikmed kui keskesin-:
dus on liige 'Ülemaailmses Eesti
Kesknõukogus; III • Ülemaailmsete
'Eesti. Päevade Peakomitee' liikmed,
asukohamaade komitee liikmed ja
• Rahvuskongressi korraldava komitee
liikmed ning kohalikud eesti seltsid
ja erialaseds eesti: organisatsioonid
kuni 50 liikmega -annab .ühe' ešinda-ja-;
"51—100'. liikmega kaks esindajat
ja üle 100 liikmega kolm-esindajat.
Üks isik-võib1'-esindada-ainult üht:cr-.
cänisatsiooni ja tal on üks hääl. Rah-vuskongress
toimub Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu poolt heakskiidetud
päevakorraga. Rahvuskongressi
tegelikuks. teostajaks on Rootsi
/Eestlaste Esindus. Raiivüsküngres-sii'
esitatavad resöiutSioo:;d ja soovitu-sed
saadeta\&c ühtiustamiseks Ülemaailmsele--
Eesti . Kesknõukogule1
Rootsi 'Eestlaste Esinduse kaudu.
Rahvuskongressi' resolutsioonide
vastuvõtmine toimub. lõppRoošole-'
kui. ';.'/''•" :•: .•
'' Vast avalt'Aust raa! ia Eesti Sel tsi de
Liidu ettepanekule toimub Rahvus-,
kongressi põlu korra lõplik vastuvõtmine
j:a \ kinnitamine Üleitiaailmse
Eesti Kesknõukogu , täiskogu poolt
detsembris "4,978, Kolmanda Eesti
•Rahvuskongressi, kokku kutsumine
vastuvõetud põhi korra alusel järgneb
jaanuaris- 1979. Rootsi Eestlaste
Esindusel' tu! eb omapoöl ne põhi korra
ettepanek esitada järgmise aasta
•kevadel.;' '
Järgnevalt andis
Rahvuskongressidest Torontos
(1972) ja Baltimores (1976) analüüsiva
ülevaate paüvuskongressi
korraldava komitee liige Ahti Pae.
9 9 e
127 Monville Rd., Scarboro — Äri telef. 7574700
Õhtuti 266-3978 Henry, 839-8161 Eric
ggiMMiujMnagam
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) Saksa nimekas teadete-magasin
„Der Spiegel" nr. 51 (12. dets. 1977) avaldas kriitilise kirjutis*}
Münchenis tegutseva Radio Liberty kohta. Kirjutises, mis käsitleb peamiselt
raadiosaatja vene osa&onna omavahelisi tülisid, öeldakse:
On ÜSA. raadiosaatejaam Radio; saate jaama teenistujatele peetud re-
. Oktoobrikuus. Montrealis aset leidnud
ja märkimisväärset elevust tekitanud
sümpoosion rahvusgrupi päevaliselt
oma kujutava/ kunsti, osas,
ent tavalisest ulatuslikum käsitöö
osas. Kujutava kunsti völjapaneku-vaprobleemide
teemal ön ilmselt tee tega esinesid Helmi Arvo, Erich
avanud nii mõnelegi konkreetsele Lepp,/Anton Pindam, Mare Pindam, , ;
Liberty Münchenis „KGB-agentidest'y
läbiimbutatud või tegutseb seal
„natsi- võifashistidejõük"? Selle küsimuse
peab nüüd lahendama kohus.
Kaks-daami ja üks härra ameerika
saatja väravas Inglise Äias: räägivad
peale inglise keele inuhedal baierilä-hedast
murrakut. Klaasist tiibuste
taga, kuhu pääseb ainult roosa sedeliga
j a: ühe 1800-st teenis tu j a saatel,
valitseb kosm0r]>o 1 iiti 1 ine keelte mitmekesisus.
.;' • ".
22-hes keeles, bulgaaria keelest vai-'
gevene omani ja aserbaidzhanist uig-hurini
varustab varem USA salaluure
CIA ' ja praegu / USA kongressi
poo!t, 69 miljoni dollariga finantseeritav
raadiojaam saadetega idabloki
rahvaid. -.'/•'• /
VAENULIKKUS,; : ••• r--'--'..i
. • Et - see asutis, hiljuti-Eree 'Europeaga
ühendatud, on pikema/ aega tülides
t .vapustatud- •(• „Internatiohal Herald
Tribune") ei olene babüloonili-sest.
keelterohkusest. Palju enani .ön 'ooni raadiojaamas N. Liidu oiukor
see-, vaenulikkus esinenud: .Vene osa-:; raga. Staiini ajal. Terna naiskolleeg
konnas, kelle 100 kaastöölist, ei lahu-.; Rahel /Fedpšsevä:; andis- asja-lcohtus-ta
keelelised barjäärid. Need .tülid; se, kuna olevat teostatud šelektsioo-:
moodustavad 'vastavalt toimetuse j r i juutidest;ja mitte" juutfdest 'käas-enamuse
arvartiuseie täiesti ';,iiue.:fe-!.tüplisle
•Kaebus lükati tagasi -põhjenduse-feraadis.
tähelepanu Leningradis ja
Lvovis tegutsevale salaorganisatsioonile,
kelle embleemiks haakrist See
organisatsioon süüdistab kogu maailma'
juute „alalise entroopia" (füüsikaline
suurus,' mis näitab soojuse-pro;
sessi . suunda) sissekandmises
maailma tsivilisatsiooni/
Üks vahelehüüdja nimega Eduard
Oganesjan armeenia saadete osakonnast
tegi märkuse: ...Entroopia on.
ilus.. Via tean väga hästi, mis. see'cn..
On väga; võimalik, .et juudid on Euroopa
entroopiaks. Sellega pole aga
juute pahandatud. ..
KAEVATI KOHTUSSE; •'. :•'
Saate jaama juudisoost kaastöölised,
polnud üksnes pahased, vaid solvunud;
Kommentaator Vladimir jVIa-
•tusheyitšh märkis omasvkirias USA
saadikule- Bonnis; et. ta tunneb' ennast-
sellises antisemiitlikus atmosfääris
elu kutse. lis-eTt j a: • eksi's ten tsi i i-selt'ohustatuna.
Ta võrdles situatsi-sammule.
Ennejõulune kokkutulek,
nimetatud .Järelkaja", sõelns sümpoosionil
ülesse tõstetud probleemid
ja küsimused veelkordselt läbi veidi
kitsamas ringkonnas ja veidi rohkem
süvenenumalt/hing koostas rea ette-panekuid,
mis esitatakse kahele
Montreali kesksemale eesti organisatsioonile
—. Montreali. Eesti Seltsile
ja Montreali Jaani kogudusele
sopviavaldusega nende võimalikuks,
rakendamiseks. Kõne all .-olevad
punktid on: Meie kultuuripärandi
säilitamine, Meie ühiskondliku hoolekande
korraldamine, Lättemäe kasutamine
ja Eesti kultuuri majandamine.
/';._• :',
. Kultuuripärandi säilitamise osas
osutatakse erilist tähtsust meie tutvustamisele
meid ümbritsevale ühiskonnale
pressikonverentside, trükitud
materjalide ja lugejakirjade
näol. Meie omavahelises rinsis soo-vitatakse
erinevate huviringide ellu
kutsumist meie kultuuri ja keele säilitamise
eesmärgil, süvendada side-:
nidamist teiste: eesti keskustega va-nomeeni",
mida pole esinenud: Radio
Liberty 25-aastases ajaloos. /
/ Igatahes olid loetlematutes salajastes
kirjades,. avalikes kirjades,
.memorandumites ja üleskutsetes tõstetud
etteheited seni ainult Moskvast'
kuulda, mistõttu nelja ja noole
•miljoni vati ja 70 lühilai 1/cfrekvent-siga'
.saatja]' ei tule võidelda, ainult
massiivsele .-segamissaatjatega
rahvaste vihkamiseks"
(Algus lk.- 2) ;
:.76 -—Toronto; Hans,Truüse; Johannes
TuiTü, 53 — Monheim, Saaremaa;
Vidrik Troon, 82 — Stok-holm;
Laine Tuvi, 49 •— Toronto;
Enrik Tõnisson —. Nyköping; Uku
Tähiste, 62 —Toronto. ,
Lembit; Uue toa — - Rhode Island,
USA;'.Richard Uder, 91 — Kalifor-nia;
dr: Ferdinand Ütt, 67 — Stok-holm;
Johannes Uusland, 76 — Rootsi;'
Hardy Unt, 56 —.Austraalia; kpt.
' Johannesi Uiu — Los Angeles; Älide
Umb — Eesti;. Anna Vaarmets — Kuressaare;
Joosep. Valvur, 93 — Tallinn;
Aleksander Vare; Maria Värki;
Helena Vanatoa, 75 — Miami B.eaeh
( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-30-03
