Meie Elu = Our life, September 21, 1978

              NELJAPÄEVAL, 21.' SEPTEMBRIL — fHUKSDAY, SEPTEMBER 21 „Meie Elu" nr. 38 (1493) 1978
dm išnan
ai
'Carteri-Sadati-Begini''•• kokkusaam peab ta oma'positsiooni''.loovutama.-
mist Camp Davidi alal USA-s hinna- Kui juhtub viimane, siis muutub
takse positiivseks, sest saavutati Camp Davidis saavutatud kokkulepe
rohkem kui loota juleti. Vähemalt palju nõrgemaks, :kui mitte küsitä-lubati
Iisraeli-Egiptuse Vaheline ra- vaks päriselt,
hu sõlmida hiljemalt kolme kuu President Carteir kahtjemata tu-jooksul
ja anti sellele lubadusele all- gevndas oma positsiooni: kodus ja
kirjad. See on tore kompromiss koi- välismaal ja näitas end' vähemalt
meie poliitikule, millega võidi Camp seekord osava vähendajaga, kes suu-
Bavidist välja astuda rahva ette ja tis vaidlevad pooled uuesti kokku
deklareerida, et Lähis-^la rahule on viia ja peale selle ka saavutada nõus-jällekordne
võimalus antud. tumise konkreetsetes ning strateegi-
Mida siis tõotasid Egiptuse ja lis- listes küsimustes. Camp Pavidi kök-raeli
juhid Sadat ja Begin üksteise- kusaamine jääb Carteri aktiva poo­le?
Nähtavasti nõustus peaminister lele isegi siis, kui '.lubatud kolme kuu
Begin lisräelij poolt 1967. a. valluta- jooksul Iisraeli-Egiptuse vahelist ra-tud
Sinai kõrbe alad Egiptusele ta- hulepingut ei järgne,
gasi anda. Edasi nõustus Begin pa- Kas Camp Davidis rajati kindel
lestiinlaste poliitilise staatuse lähen- tee rahulepingu suunas või mitte,
damiseks Jordani jõe läänekaldal ja jääb lahtiseks küsimuseks kuni ra-
Gaza alal eeloleva viie aasta jooksul, hulepingut ei ole. Ometi jääb oluli-
See on lootustandev kompromiss, seks, et president Carter oli süuteli-kuigi
küsimuseks jääb kui kauaks, ne jätkama sõbralikke suhteid nii
Sest Begin ja Sadat pöörduvad taga- Iisraeli kui Egiptusega ja hoida mõ-si
oma respektiivsetesse maadesse ja lemaid USA-le rahuldavas välispolii-oraa
opositsioonide tule alla. Näib tilises orientatsioonis. See on seda
nagu oleks Sadat saavutanud kõik ja olulisem, et Nõukogude Liit ei ole
Begin kaotanud kõik, vähemalt mis kaugeltki loobunud oma kannakinni-puutub
list-aeli vallutustesse mitme tusešt Lähis-Ida piirkonnas otse
Mirsõja jooksul. Kuid, ka Sadat il- Saudi Araabia piiril, Eõuna-Yemenis
• mub tagasi teiste Araabia maade ja Afganistanis,
lahkhelide sekka ja peab ara andma Meenutame ainult, et president
õige mitmetes küsimustes1. Nasseri Egiptus oli USA-le ja lääne-
Laemi vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
l!llllllllllll!lll!ü!il!llllllllll!llllllllllllllll!llllllllllllllllllllllin
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
Personaällaenud on laenuvõtja surma ja' jäädava" töövõimetuse
pullul- kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
STIUSU
•:: Mõiste, all „foobia" tuntakse hai­guslikku
pelgust,, mis eriti teatavate
väiisäsjaolude tõttu, tekkiv. Eestlas­tel
paguluses, teatud osa noorema ja
ka sõjaaegse generatsiooni juures on
hakanud ilmnema mainitud foobia
tunnusmärke. Arvestades eestlaste
vähesust, erinevat keelt, nüüd moest-väljas
aumehelikkust rõhutavat ko­dust
kasvatust, on tekkinud nähteid,
et osale uue põlve eestlastele, pagu­luses
tundub oma rahvuslikkuse rõ­hutamine'
nagu ülearuse; koormuse­na.
Ön neidki, kes mitte-midagi sisse-toovat
emakeelt peavad 'ülearuseks,
kuid unustades- et näit. baltlaste
. . . . . . . . . . . . , juures valdav osa noori kasvasid
Paistab nii, et Sadat on valmisolev maailmale sama hästi km kadunud ^ neljas keeles (saksa, eesti, vene,
kui näidanud separaatrahuks lisrae- ja oli kujunenud N. Liidu majandus-1 p r a n t s u s e ) j a nende intelligentsi in-liga.
Ja sellele on teised araablased Ukuks ja strateegiliseks sillapeaks d e k s o U ^ ä r k i m i s V ä ä r s e l t k õrge. Ise-vastu
seisnud oma huvide tõttu. Jääb Lähis-Ida ja Aafrika mandri suhtes. g . k 5 r g e h a r i d u s l i k u tasemega eest-
Misimuseks, kas teised maad anna- Alles Sadati võimuletulekuga i"""-! l a s t e i u u r e s leidub neid, kes pole ra-vad
Sadatileblänkpvoütuse ka nen-tus olukord ja N. Liit s on, vaid tahavad
de huvide kaitsel. Egiptus ei ole ma- kaotas oma^ investeeringud seUes o l l a m i d a ^ i muud. Ei taheta olla eri-janduslikult
iseseisev, sest ta kasu- piirkonnas. On sus loomulikud USA
tab Araabia õlimaade krediite ja toe- püüdlused Egiptuse rahuldamisel,
Uusi. teiseks, omab aga Sadat kodus millega ei kindlustatä ainult rahu ja
rahvahulkade poolehoid kes elab strateegiline positsioon, vaid ka
uue sõja võimaluse kartuses. USA-le nii eluline araablaste õli ja
Begini olukord on raskem. Ta tegi võimalikult ka selle hind, mis oma-kõik
nõutud järelandmised ja vastu- korda mõjutab USA majanduslikku
pidi sellele, milles ta .ligemale-aasta -olukorda.'. •.
otsa järelandmatust näitas. Juba lä- Camp Pavidi tulemused on posi-hemad
päevad peavad näitama, kas tiivsed. Jääb ära oodata ainult kui
Begini valitsusel jä parlamendil jääb kauaks.
usaldus orna peaministri vastu, voi / V,
31IIIII1IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIW
LUGEJA KIRJUTAB
,JVIeie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi -— ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku--
võtlikult ja lisada'5 oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale öi-
0se lugejate kirju redigeerida ja
liihendadcL ning mjitesobwuse
korral jätta avaldamata.
21.;juuni sündmused
li­ii.
•[' „Meie Elus" nr. 35 oli sisuliselt
anonüümne lugejakiri pealkirja all
„01i teisiti",, milles ilmselt taotletak­se,
halvustavat ja kahtlustavat varju
heita suure ajaloolise väärtusega V.
Põlderi kirjutise referaadile selle le­he
32. ja 33. numbris pealkirja all:
,,Ühe Ööpäeva sündmusi Tallinna
Toompeal." V Polder on ainukene
selline veel elusolev Eesti kõrgemaid
politseiametnikke:ja ta kirjeldab se­da,
mis juhtus E.'. V. riigivõimu, kes­kuses
— Eesti Politseivalitsuses 24.
tunni kestel 21. juunil 1940 ja kuidas
näputäis eesti- ja [ vene rahvusest
leitti narid "ölii
Stokholmis väljaantav „Bülle-tään"
nr. 26 on esitanud seminarist
Rajamaa toimetusel kiidulaulu Tar­tu
Õpetajate Seminari 150-daks asu­tamispäevaks.
Sellele on lisanud
omalt poolt seminarist M.' Raud val­geks
pesemise loo (VES. nr. 34),
märkides: ,,Mul on jäänud, selguse­tuks,
miks oli meil tarvis sulgeda
seminarid 1930-ndate aastate algul
ja asendada kahe pedagoogiumiga.
Vägikaikaveöl seminari ja pedagoo­giumi
vahel oli sügavam sotsiaalne
tagapõhi. Seminaridesse pääses keh­vade
vanemate andekaid lapsi, kes
vaafevinkSišt
„Kodumaise lugeja vaatevinklist
esitab paar konstruktiivset kriitilist
märkust Läänes ilmuva eestikeelse
ajakirjanduse kohta ,,Lähivaatleja"
Rootsis ilmuvas „Välis-Eestis". Ta
on lugenud „Välis-Eeštit", „Eesti
Päevalehte" ja „Teatajat".
1) Peaks katsuma vältida keelelisi
eksitusi. Need jätavad, kodumaisele
lugejale häiriva mulje. Me saame
aru trükivigadest. ,Neist on vist ras­ke
pääseda, kui ladujad trükikoda­des
ei oska eesti keelt. Aga keelelised
vead, mis näitavad, et autor mõtleb
näiteks rootsi keeles ja tõlgib oma
kirjutise mõttes eesti keelde mõju­vad
segavalt.
2) 1 Lehe murdmise juures oleks
soovitav vältida liiga paljusid üle-viimisi
teistele lehekülgedele.
3) Kodumaist- lugejat huvitab kõi-säid
koolis riigi poolt toetust. Palju-jg e rohkem kodumaine materjal, eri-del
poliitikutel tekkis kartus, et sel- ti need uudised, mida nõukogude
le,,proletariaadi" Cpopsipoegade") ajakirjanduses ei publitseerita. Kuid
tõttu seminarid "muutuvad vasak- informatsioon peab olema köntrolli-poolseks
pesaks.,. „Kartus oli põh- tud, et /vältida valeandmete levita-jendamata:
seminaridest ei tulnud
rohkem kommuniste kui teistest
koolidest...'." Fakt on aga, et 1932. a.
mist. Niisugused valeandmed nagu
hiljutine ' ,,vaimuhaiglakuulujutt"
Jaan Kaplinski kohta on asjaosalise
haridusminister J. Hünerson sulges le kahjulik, sest sellega tõmmatakse
seminarid,. kuna polnud teist teed
kommuniste vene tankide ja soo- •• nondes koolides sügavale juurdunud
musmasinate toetusel „rahva üles-1 kommunistliku maailmavaate; levita-tõusu"
lavastasid. . ,j .
Krrjas väidetakse; et referaadis
olevat romaan ja mälestused segi ae­tud.
Selleks tuuakse ka kaks rin.
,,väärkirjutist". Kuid need „väärkir-jütised"
ei puuduta üldse 21. juuni
1940. a. sündmusi.
.Üks „väärkirjutis" '.seisvat selles,
et kriminaalpolitsei inspektor A. Lu­ti
kohta olevat üteldud, et ta küüdi­tati.
Tema väidab, et A. Liit vangis­tati
2. nädalat hiljem 1. juulil 1941
oma? korteris Nõmmel- Kõik 'Eesti
politseinikud loeti vangistatuks, vaa-
.tamata sellele, et nad võeti kinni
küüditamise aktsiooniga. Selles ei
esine mingit „väärkirjutist(', mis mä­lestused
muudaks romaaniks.
. Teine „väärkirjutis" seisvat sel­les,
et J. Varese kommunistliku va­litsuse
teedeministri O. Karmi kohta
olevat öeldud kirjutise kommentaa­rides,
et- „kuuldavasti on tabanud ka
teedeminister O.^Käfmi N. Rüüsi ja
K. Säre saatus." Selles ei saa olla
midagi ekslikku, sest kõigi kolme
. täpne saatus on avalikkusele teadma­ta.
Nad jäeti 1941. a.' Eestisse põran­daalusele
tööle. Kuid K. Säre tabati
kohe .peale Tallinna vabastamist ja
ta andis kõik oma kaaslased ja ka N.
; Rüüsi ja O. Karmi asukohad üles. K.
•Säre esines Gestapo tunnistajana
Taanis ühes mõrvapro.tsessis ja ka­dus
Saksamaale, kus teda Gestapo
kui suurte kogemustega vastuluure-meest
kasutas oma huvides. Ei ole
„väärkirjutist". kui nad mõlemad O.
Karmiga hävisid Saksamaal. Olgu
veel märgitud, et Ö. Karm on Eesti
avalikkusele vähe tuntud. Ta kuulus
mise pidurdamiseks. Andmed näita­vad,
et rida.tuntud kommuniste olid
seminaride kasvandikud. Rootsi ra­hadega
finantseeritud n.n. .Eesti
„kooiivalitsus" Stokholmis ori prae­gugi
end. seminaristide kontrolli all.
Nähtavasti, arvestades pagulaste ja
eriti noorema generatsiooni väheste
teadmistega seminaride ^poliitilise
töö" osas, tehakse nüüd katset neid
valge võõba abil süütuks pesta.
' • " • I : : - s .
ühte vanemasse korporatsiooni ja oli
abielus Eesti politseikomissari tütre­ga.
Komissar vangistati NKVD poolt
ja jäi kadunuks. Ei ole teada, niida
O. Kärm kommunistide kasuks tegi,
peale ministriameti pidamise.
Eksiarvamiste vältimiseks olgu
märgitud, et E. V. politseis oli kaks
Tusti nimelist politseinikku. Selle lu-'
gejakirja ja 20. 9. 74. a. „M. E." peal­kirjaga
„Haapsalu mäss", ilmunud
kirjutise autor eiole kumbgi neist.
Üks neist oli räudteekonstaabel
Haapsalus ja küüditati ning hävis Si­beris.
Teine oli tuntud täpsuslaskur
ja Laeva rajooni konstaabel, Tartu­maal
ning langes 1943. a. augustis
Laeva soos E. Rähna langevarjurite
salga kuulidest. Politsei vanem assis-'
tent V. Põlderi kirjutise referaadi
õiendamiseks tuleks kasutada oma
Õiget nime. j
¥. Põlderi referaadi koostaja
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
võimukandjate huvi tema isiku poo­le
ja tal võib tulla edaspidiseid ras­kusi.
Iseasi on, kui keegi tõesti peaks
vangis, või hullumajas istuma. Siis
tuleb läänes, suurt lärmi teha ning
asjaosalise vabastamist nõuda. Kon
trollimata' kuulujutu levitamine aga
on ,,karuteene", mis raskendab võit
lust olukorra demokratiseerimiseks.
Kahjuks, nagu kodumaal aru saa­dud,
levis see kuulujutt, nagu ka mõ­ned
muud taolised, ringkonnast, kus
alles hiljuti on hakatud võitlema ja
abistamisfonde looma. Nooruslikus
(ehk algajaslikus) tuhinas ei võeta
aega andmete kontrollimiseks. Nii­suguseid
karuteeneid tuleb edaspidi'
vältida.
4) Muidugi on huvitav. lugeda, mis
paguluses juhtub. Kuid iga pisemgi
juubel pole ehk nii märkimisväärne.
Pealegi on just pagulasühiskonda kä:
sitlevates materjalides tihti üleole­vaid
insinuatsioone, parastamisi ja
isegi laimu. Korrektsem oleks, kui
uudismaterjal sisaldaks ainult fakte;
Kommentaarid ja kriitika peaksid
olema uudistekstist eraldatud.
5) Ollakse märganud, et (harva,
kuid siiski) mõned lehed kärbivad
kodumaalt saadud, materjale, välja
jättes lõike, mis ei ühtu toimetuse
seisukohaga. Niisugune teguviis tun­dub
lubamatuna. Inimesed riskivad
oma elu- ja vabadusega, et trükis nä­ha
käsikirja sõnä-sõnalt, ilma tsen­seerimiseta.
Võib küsida, kas' pagu-lastsensuur
on parem kui nõukogude
oma? Pole toimetus nõus autori sei­sukohaga,
võib ta lisada kommen­taarid
eri artiklina, kuid kodumaalt
saadud tekst tuleks edasi anda ilma
muudatusteta.
nev, eelistatakse pugeda võõra või­mu
yõi kultusega, liikuda koos,üldi­se
vooluga, karjaga. Karjal on aga
teatavasti omad kujunenud, reeglid
Pead möögima ja iriäägima sama
moodi nagu. teised. Kui oled erinev
karvalt .või häälelt, siis tõugatakse
sind välja. On päris, loomulik, et teis:
te. arusaamade ja eluviisidega erine­vaist
rahvustest paljus surub peale
oma mõtlemist, oma üsku, veendu­musi
ja pahesid. Seega enese- maks
mapanek ja oma eesti traditsiooni­dele
ustavaks jäämine võõras mas­sis
on küllaltki meelekindlust ja ene­sekontrolli
nõudev, Need, kes äpar-duvad,
tõmbuvad tagasi vaikimisse,
isegi iseen .a ja oma rahvuse maha
salgamisse. : •
Võõrastaval kombel on eestlaste
hulgas anti-rahvusluse nähted aval­dumas
just nüüd, mil, näit. Ameeri­kas,
senis i rahvuste sulatamiskatla
poliitikat . Idvendatakse ja suuri
summe kulutatakse etniliste gruppi­de
identsuse, kultuuri ja tavade säi­litamiseks.
Isegi alaarenenud neegrid
on asunud oma identsust leiutama,
kas või kunagise Aafrika orjalaevas
toodu jala ümber olnud keti numb
rilaua abil! Ameerikas on teatavasti
hugenottide järeltulij ad end pidanuc.
ja on;neid ka üldsuses peetud rahva
paremikuks, teatud aristokraatiaks
kuna nad asusid uude maailma usu
lis-poliitiliste põgenikena ja mitte
vaevatutena, kes vaid otsisid suure­mat
leivakannikat ja tood. Nad on
püsinud sajandeid erikihina tavaiis
te emigrantide hulgas. Ent, ka peale
2st maailmasõda Ameerikasse ja
Rootsigi saabunud eestlased, kuulu­sid
täpselt sama poliitiliste taga-,
kiusatute kategooriasse. Nad ei tul­nud
võõrsile suurt ja paremat saa­ma,
tulid vaid selleks, et päästa oma
elu. Nagu hugenotidki, peame omas
hoiakus kohalikele selgeks tegema,
mis tähendab vabadus ja hind, mida
vaba mees oli ja on nõus selle eest
maksma. Hoiakus pole eestlaste mi­dagi
kohalikelt õppida. Oleme 20-da
sajandi hugenotid Ameerikas:' ja
Rootsiski.
, Meil, eestlastel ei peaks üldsegi ek­sisteerima
identsuse otsimise prob­leemi
uue maailma valdavalt mine­vikuta
ja traditsioonideta massi kes­kel.
Eestlaste' kui rahva identsust on
dokumenteeritud ajaloolistes üriku-,
tes juba kahe tuhande aasta jooksul.
Eestlaste ja hõimude iidne päritolu
omal maal Põhja- ja: Baltimere bas­seini
kallasmail on' arheäloogide
.(Briti akadeemik V. G.. Childe j.t.)
poolt määritletud juba jääaja lõpust
alates. Isegi Liivimaa Henrik mär­kas
ristisõja päevil eestlaste välja­paistvat
rahvuslikku hoiakut, kui ta
kirjutas a. 1213, et Sakala alistatud
jä ristitud eestlaste. kohta ütlesid
neid ..rünnanud leedulased: „et eest­lased
ikka veel sirge kaelaga käivad,
ega ep ole teutooni ja teiste rahvas­te
sõnakuulmise all, mis on tõsi"
(HCL XVI, 8). Henrik ei ..registreeri-i
nud seda Sakala eestlaste kiitmiseks,
vaid oli lihtsalt üllatatud. Tolle aja
arusaamade kohaselt, pidi ristisõjas
võidetu kui patune pagan aländuma
talle pealesunnitud võõra usu ees,
end põrmu heitma ja endale tuhka
pea peale/ raputama. Henrikul oli
seega konfrontatsioon talle tundma­tu,
võõra tõu, eestlaste, rahvusliku
eneseteadvusega. . ,. •
Eestlaste eneseteadvus avaldus te­ravalt
ka a. 1918, Vabadussõja algu­ses,
mil leidus eesti organisatsioone,
kes otsustasid-iil corpore astuda sõt­ta
määratu Venemaa vastu. Need,
kes ei nõustunud otsusega, heideti
välja.,-
Eestlastel ei peaks olema vähemat­ki
põhjust foobiaks, ega mingit
identsuse kriisi. Igal teadlikul eest­lasel
on rahvuslik hoiak juba veres,
just nasu roomlastel, kokkuvõetult
kahes sõnas: estonus surn, -
Kirjutada usust .ajaleheveergudel
(väljaarvatud— kombekohaselt —
jõulude või ülestõusmispühade pu­hul)
pole just tavaline. Käesoleval
juhul tunnen selleks nagu vajadust,
et aidata avardada paljude silmarin­gi,
ning kaotada eksiarvamusi. Tõu­kejõu
selleks andsid mulle kolm sei­ka:
• '." •
^Esiteks —
Hiljutisel rahvusvahelisel konve­rentsil
Uppsalas (Rootsis),, prof. R.
Biddy Kanadast, avaldas vastava tea­dusliku
uurimuse põhjal, et Kanada
kristlastest ainult üks igast viiest on
rahuldavalt teadlik oma usust ja tõe­liselt
huyitatüd selle kasutamisest
oma igapäeva-el.us ja käitumises.
Ülejäänutele ei oma usk .praktilist
tähtsust, ning usu. erinevatest prob­leemidest
on neil vaid väga udune ja
isegi, moonutatud arusaam.]- Sama­aegselt
väitis sotsioloogia pr Dfessor,
et praegune väljapaistev usuline
tõus, edu ja „ärkamine" fundamen
talistlike-evangeelsete kirikute (usu
lahkude) juures on rohkem illus-soorne,
ega oma sisuliselt' kitsast
ringist , kaugemaleulatuvamat,. või
määravat tähtsust. kristluse,;küi reli
giooni tuleviku.kujunemisel. •
Teiseks'— On üldine tõsiasi, et n.n.
„läbilõike" inimene kujutleb ja mõt­leb,
et tema kirik või usk (millesse
ta on kas automaatselt kuulunud
vaneniate kaudu, või hiljem ise va­batahtlikult
omaks võtnud) rajaneb
läbi aegade muutumatult' püsinud
„originaalse ristiusu" alustel ja
tõekspidamistel, kuna kõik teised on
suuremal või. vähemal määral eksli­kud.
' " ,;.,v. - V ;\';v••'•,'
. Kolmandaks —- Mõned" isiklikud
kogemused on näidanud, millise äär­muslikult
kitsarindliku, ennastõigus-tava
uhkuseni ja isegi fanaatilisuseni
võivad mõned inimesed minna (tei­sena
toodud punkti paratamatu jä­reldusena),
kus arvatakse, et ainult
neil on tõe- ja Öiguse-tee monopol!
Nii juhtusin kord sunnitult pealt-kutilama
mõningaid; .käasnjiaalasi,
kus ühte usu-gruppi kuuluvad „tuiir
lasid" õige hävitavalt ühe: teise, kiri­ku
usulisi. Teinekord, ühel pühapäe­va
varahommikul, keerates, raadio
lahti, sattusin Halifaxist tuleva min­gi
„People'š Gospel. Hour" saatele,
kus autoriteetse häälega pastor oma
jutluse lõpetas selgesõnalise ulti­maatumiga:
„Igaüks, kes ei usu,: või
ei võta sõna-sõnalt pihaks piibliväl-jendusi,
ning tema seletust' ja õpe­tust
nende literaalsel'•:• tõlgendusel,
kõnnib teadlikult või teadmata ku­radiga,
ning on paratamatult teel
põrgu igavese tule ; poole! Kui P.
Ameerikas arvatakse olevat umbkau­du
300 ristiusu sildi all olevat „kiri-kut"
kirikulist organisatsiooni, usuv
lahku või rühmitust), ning need kõik
peaks võtma samase seisukoha, siis
ristiusk ei kujuta endast enam har­moonilist
mosaiiki, kus iga kild on
osa tervikust, vaid purunenud peeg­lit,
kus iga killuke arvab endast 'ole­va
terve peegli! .
Meie tavaline Mihkel või Jaan,
Kadri või Äliide on iageli õndsas ja
süütus teadmatuses,- millise variat-siooniderikka
ja kohati tormise
arengutee on ristiusk teinud läbi ligi
2000 ^aastä Jooksul! Sellepärast ta ei V
tea ka, miks ta naaber, kes: kuulub
mõnda teise kirikusse või usulisse
harru, usub teisiti — või 'mida ta
üldse usub? Vähesed teavad., mis va-;
he on näit. baptistide või adventis­tide
vahel? Kos on ^Jehoova Tunnis­tajad":
või kes mormoonid? Mida
õpetab ..Kristlik Teadus" (Christian
Science), mida quakerism? Kuhu
kuuluvad nelipühilased ja miks. nad
on nii edurikkad oma usulises eks­pansioonis?
Mis me teame n.n. „ek-siõpetustest",
mis võib olla polnudki
väga ekslikud, või koguni õigemad,
mis me usume nüüd!? • • .. '
Vähesed: teavad,' et on tõsist poli-just
kahelda, kas: näit. Jeesuse oma
jüngrid (või mõned neist), või esime­hed
jüutidest-kristlased, ,• eriti n.n.
„ebionistid", kes nü ajaliselt kui ka
mõttemaailmalt*seisid kristluse hälli
juures, tunnustaks mitu sajandit hil­jem
kirikuisade ' konsiilidel koosta­tud
ja suurte vaidlustega vastuvõe­tud
dogmasid ja-doktriine, või kas
nad vennalikult seltsiks tänapäeva
evangelistidega? On kaheldav, kas
keskaegsed teoloogid tunnustaks en­di
kaaskristlasteks modern-ajastu
Paul Tillichi; piiskop Robinsoni või
jesuiit Teihard de Jardini? Eriarva­mustest
ja lahkhelidest,, ning erine­vatest
tõlgendustest kristluses näe­me
esimesi märke juba Ü:T. Apostli­te
tegude raamatus, ning Pauluse
kirjades. Ning lõppu pole neil kuna­gi
olnud! Siin seisab lõhenemiste jä
lahkulöömiste põhjus. Ning sellised
kriisid on sageli olnud verised ja fa­naatilisest
sallimatusest kantud —
Rahu Vürsti —.Kristuse nimel!...
Usk jääb kindlasti etendama suurt
osa paljude ja paljude -.elus.' Kuid sel­le
väärtus meie vaimsel arenguteel
oleneb palju sellest, kuidas me suh­tume
endi ligemisse, mõistmise ja
arusaamisega sellest, mida 'tema
usub. Igast võime leida midagi, mis
meidki võib rikastada.
liiniiiiiiiiii^
Ilmus Viljandimaa endise häälekandja
luybe!
saadaval Toronto Eesti Abistamiskomiteest ja 1. Vares,
54 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E 1X5 tel. 694 4108
Üksiknumbri hind .50^, postiteel .750/
a
ake öxtra rsioney selling
avirigs Bonds
..' Näeme seda praegu okupeeritud
Eestiski, kus sõjas ja okupeerimisel
mahasõtkutud jä rüvetatud eestlas­te
uus tõusev generatsioon hakkab
näitama oma rahvuslikku identsust,
hoolimata sellest, et eestlusest ei to-l
hi rääkidagi ja mineeritud kirik on
peagu täieliselt eemaldatud nooruse
mentaliteedi kujundamisest. Nad on
oma rahvusliku meelsuse pärinud ja
see on tugevam, kui ükski - neile pea­lesunnitud
kultus või poliitiline dog­ma.
Edgar V,
Again this year you can make extra dollars by
selling GänadaSavings Bonds as a sub-agent
for Merrill Lynch, Royal Securities Limited;
CSB's are safe and popular so they're easy to
sell. Besides, we will provide you with the
selling topis you require—and pay you a liand-some
commission at official rates.
Help yourself while you help :Ganada. Mail in
the coupon below.
1 wöuld be interesfed h b@mg & mh°®qen§
f@r MePfiH Lynch I
I NAME
ADDRESS .................
CITY ...
TELEPHONE (BUS)
POSTAL CODE . ,L...
............ (HOME)
I
Mail to: Mr. Ivars Grimba ; . ,
- Merrill Lynch, Royal Securities Limited
' P.O. Box 31, Toronto Dominion Centre
Toronto, Ontario M5K1C2
;ör call collect (416) 361-3228