1978-09-21-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, ii. SEPTEMBRIL — T H Ü ^ S ^ Ä Y , S E P T E M B E R 21 •JMdte EW nr. 38,;(1493) ,,Meie Elu" nr] mm Vt3M ADIEMSKI Klaverikunstnik Linda Küttis ja viiulikunstnik Katherine Cask Küttis--id Katherine Cosh esineva^ alti EKK kontsert-bürqo selle-aastase hooaja avakontsert antakse reedel, 29. septembril Walter Hallis — Toronto ülikooli muusikafakulteedis. Avakontserdi sisu tavad kaks noort kunstnikku; üks kanadlane jä teine eestlane. Oma professionaalse' tegevuse arendamiseks ja soodustamiseks ön nad loonud muusikalise terviku. Tervik koosneb viiulist ja klaverist. Kava, mida esitatakse, -toetub nõnda nii ajaliselt kui vastutustundelt põhjalikule koostööle ja ettevalmistamisele^: - .Kunstnikkudeks, . kes selle-aasta EKK kontsertide-seeria avakontserdi annavad on viiuldaja Katherine Cash ning pianist Linda Küttis. Katherine Cakh on nagu viiuli najal üles kasvanud. Esimese avaliku esinemise on ta annud juba 7 aastasena. Lõpetanud nimeka Juilliard Schooli New Yorkis magistri kraadiga, on noor viiulikunstnik funktsioneerinud juba kui University of North Carolina „artist-in-residence" ja New York-.City sümfoonia kontsertmeistrina. KammermuLisi kuna on tema reisid ulatanud Euroopasse , ja Nõukogude1 Liitui ' Linda Küttis on siin Torontos, meie oma : silma .all üles kasvanud : nii eestlase kui kunstnikuna. Klaveri: õpinguid- alustas Linda Küttis Talvi • Jaldre klaveristuiidios. T<j)ronjto ülikooli muusikaiakulteedi ta lõpetas eestlastele hästi tuntud Clifford Poolel, õpilasena.; Praegu. on Linda Küttis õpinguid jätkamas New Yor- ' kis Juilliard School'i juures selleks, et saavutada magistri kraadi. . Mõlemad noored: kunstnikud vaatavad tagasi juba1 nelja aasta pikku- . sele. koostööle. Nende avalikud kontserdid on viinud neid arvukatesse nimekatesse kontsertsaalidesse nii Ameerikas kui Kanadas. CBCs on nad koos esinenud hoolikalt jälgitavates programmides nagu „Recital" ja, „Jeunes Artistes". Värskelt lõpetasid nad oma tegevuse õpetajatena tuntud muüsika-kooli ,,Camp Musi-cal de Lanaudiere" suve-semestril. ' Eelolev kontsert on mõlemale tuhise esinemise mõttes debüüdiks Torontos; . • Kontserdi kava, mida Cash-Küttis esitavad, on nõudlik ja väga vaheldusrikas nii esitatavate heliloojate kui tööde valiku valguses. Meloodiaküllane ja sarmikas Schu-berti a-moll Sonatina ön loodud aastal 1816. Seda ajajärku Schuberti elus nimetatakse nüüd loomingu-üputüse ajastuks: oli päevi kus helilooja kirjutas kuni kaheksa uut laulu j ä seda kõike abikooliõpetaja päevatöö kõrval. ClaudeDebussy' ainus sonaat viiulile ja klaverile on kirjutatud sada aastat hiljem 1917.. Äga see sajandi pikkune distants on vähe oluline De-bussy sädeleva ja geniaalselt tolleaegseid muusikaprobleeme diskutee-riva helitöö kõrval. . Bach'i E-duur Partita viib meid barokk-muusika varasalvedesse, mille, taustal viiuliliteratuuri ,,püroteh-nikute" Paganini ja Kreisleri tulevärk; veel värvikamalt ref lekteerub; . Eesti heliloomingut vaadeldakse Kunstinäituste eeloleva hooaja algust võtil^ime tähistada Rutt Tul-vingu näitusega McDowell Gallery's (2600 Yonge \Stiy) 7.—16. septembril. Näitus iseenesest ei pakkunud uut, vähemalt neile mitte, kes kunstinäitusi järjekindlalt jälgivad. 18-nest serigraaf töödest on enamik varemalt väljas olnud mitmetel näitustel ja ka näituse pealkiri „What is Man" on tuntud. Kunstnik ise lausub, et pikemat aega Kanadast äraolles oli tahe kunstisõpradega kontakti leida ja seekord näitusele on koondatult väljas tööd sellest seeriast. Publikut näitusel oli hulganisti, rohkesti teis| ja omasid. Tundes Rutt Tulvingu kunstitege vuse ja kunstnikuks saamise proloogi alates Õpilasena Ontario College of Art'is, tagasihoidlikke esinemisi Toronto E. Kunstnike Koonduge näitustel kuni silmapaistva kunstnikuna maailma tähtsamates kunstikeskustes ja nüüd Kanada Kunstiakadeemia liikmeks valituna, tekkis tahe kunstnikuga vestelda ja seda „Meie Elu" lugejatega jagada. Nii siis küsimustest ja vestlusest: .— Kuidas, tekkis „What'is Man'4? — See seeria sai alguse ühest projektist, mida kasutasin oma õppetöös õpetajana olles Ontario College of Art. Õpilastele sai tehtud ülesandeks seda teemat käsitada, kas maalis või skulptuuris. Igaüks lähtus oma vaatepunktist. Nagu noored „maailmaparandajad" ikka,:, nägid nad peamiselt inimese probleemi sotsiaalselt — inimene-tehnoloogia, ini-i mene-poliitika, inimene-evolutsioon jne. Inimene, kui mees ja naine ei leidnud, käsitamist ega; katsetamist õpilaste seas. Nii siis juurdlesin selle põhjusi ja seadsin enesele,ise üles. selle projekti, mis nõudis mul õige pikka aega.. — „Kas see seeria „What is...Man" on erootiline grupp erootilisi lehti, j nagu seni mõneti on sellele osuta- \ tud? ; — Kindlasti mitte. Erootiline moment ori- väga nõrk. Eelkõige, olen püüdnud lahendada ; mees-modelli kontsepti nähtuna läbi naiskunstniku silmade, vastandina traditsioonile, kus modell on peamiselt naine ja kunstnik mees. Mulle oli see intel lektuaalne.probleem. Muide/näiteks — punane pilv sümboliseerib agressiivset meesolevust ja roheline maaš-tikuvörm ootavat naispooli. Omas paaris tumesinises töös (1 ja 2) olen püüdnud näidata meest kui anatöp milist, intellektuaalset ja emotsionaalset olevust korraga. — See seeria on teil paljudes koh tades ringi rännanud, kas läheb veel kusagile? — 0, ja! Järgmine koht on Oak-ville Centennial Gallery. — „01ite tegev Rahvusvahelisel Naiste Aastal. Kas „What is Man" oli see grupp töid, millega esinesite Pariisis ja Londonis tookord?" — Pariisi ja Londoni näitused, olid mul koos ühe teise Kanada naiskunstnikuga ja seal esinesin oma litograafiatega. Võtsin osa mitmest Naiste Aasta projektist nii näituste kui loengute seeriast. ' — Juba aasta tagasi valiti teid Kanada Kuningliku Akadeemia ••liikmeks.; Olete sellest vaikinud. Kas oli mõnesugune osatähtsus selle tiitli saamisel ka „What is Man"? — Kunstnik valitakse; Akadeemia liikmeks üldise tunustuse ja karjääri põhjal. „What is Man" on vaid üks episood mu tegevusest. .Kindlasti vaadeldi ka seda episoodi. Praegu, minu teada, kuulub Kuninglikku Akadeemiasse üle Kanada umbes 80 kunstnikku. Eestlastest on akadeemikuks olnud 1962. a. valitud vana emigrant Oskar Lall (akadeemia nL meštikus Oscar de Lall (surn. 1970. a. paiku) ja Osvald Timmas. Vello Hubel kuulub rakenduskunsti sektsiooni. - KLAVERI ja TEOORIA TUNNID ALATES 15. SEPTEMBRIST 254 Hillsdade Ave. E. Peetri kiriku lähedal tel. 484-0495 EALIST I00RTEIRI CD Kahju veidi, et Montreali noored olid veidi tagasihoidlikud sedapuhku oma külaliste kutsumisega — see kokkutulek väärinuks arvukamat osavõttu. Need, kes olid kuulnud selles le tui tud. sündmusest ja teadsid koha-a, olid ilmselt rõõmsalt üllatä- Kaasa arvatud need, kellede muus kaline maitse mitte just alati ei ole samal lainepikkusel noorte omaga'. Milline asjaolu nagu kallutab arvama, et seda noorte esinemist oleks ehk nautinud veidi rohkem meist •[" See sündmus oli Montreali' noorte poolt korraldatud ja .Toronto poo lelt rohkearvuliselt kaasa löödud „Festoval" Montreali eestlaspere po pulaarses Pruuli suvituspaigas La-bour Day pikal nädalalõpul. Selle kokkutuleku kõige silmapaistvam ja kindlasti .kõige kuulda varn osa oli laupäeva hilisõhtune rock-kontsert karge tähistaeva ja sooja lõkketule meeleolus. Selle õhtu muusika oli enne-aares. ka muretses küllal helise Jvõrd jkaga, internatsionaalne, et seda kok- • Kunstnik Rutt Tulving — Veetsite möödunud aasta Oxfor-dis, Inglismaal. Mis viis teid sinna ja mis muljed toite kaasa? —. Mu mees oli Oxfordi ülikooli juures Cömmonwealth professorina. Mina töötasin sealses' kunstiosakonnas kui „visiting artist". Tegelesin graafika alal, mul. olid õpilased ja Õppeprogramm. Võtsin osa sealsest kunstielust ja tutvusin ajaloolise kultuuriga,, mis on nii stimuleerivalt erinev. Näen nüüd juba, kuidas see on. mind mõjustamas. :. Š — - Mis on •• teil praegu käsil ja • millal saab seda näha? — Olen juba pikemat aega töötanud ühe uue seeria kallal. Need on tehtud ühes teatud graafika tehnikas. Näituse väljapanekutena tuleksid need esitamisele: vast järgmisel kevadel. ; : ;• R. ANTIK kutuleküt võinuks kutsuda fahvusva-t ^Festivaliks", ent ometi nii-läbi koetud meie oma muuri-et „Festoval" oma tagasihoidlikult peidetud „esto" näol oli rohkem kui õigustatud. Esinesid Montreali noorte orkester koosseisus Raoul Langvee, Sheila Langvee, Juhan Leemet, Erik Teose, Mark Teose, Enn Lillakas ja Karl Raudsepp; Toronto ,,Külapoisid" koosseisus Piit Aru va ld, Raimo Heyduck,' Mati Lehesalu/ Valev Vastopä . ja Martin Ahermaa; külaline Ühendriikidest Unna5 Kärner, ja teise .Montreali grupina. Erik Teose, Mark. Teose ja Ilmar Soom. Ümmarguselt 200-peali-se publiku hulgas viibis vähemalt 60 eesti noort Torontost ja noori New Yorgi:vt ning Vancouverist. Pühapäeva õhtul nautis kogu see pere end Kai Käärid avab Torontos baliefiko© Paljude eesti ettevõtete, teatrite, koolide ja kursuste kõrval on Torontos pikemat aega puudunud pidevalt ¥anemgaidsde koor esineb Royal York Heino Elleri palaga „Männid''. Ühes töötav balietikool. Kunagine, edukalt eesti muusika-äjaloo raamatus nimetatakse .Elleri t „vaigulõhnalise muusika loojaks" ning tema „Mände" sellele koduhõllandusele kõige lähemal seisvaks. Reedel, 29. sept., kell 8 Õhtul, Walter Hallis. : Toronto Eesti Maja väikeses saalis avamine esmaspäeval, 2. EEL-REGISTREERIMINE kl 6-7 ja -.ÕPPETUNNID ALGAJATELE (7—12 a.) kl. 7—8 õ.' ) PHYSICAL FITNESS KLASS (18-60 a.) kl. 8—9 õ. Kolmapäeval, 4. oktoobril algavad klassid ^EDASIJÕUDNUTELE (12—18>i) kl. 7—8 õ. PROFES^IÖNÄL BAIXET (alates 18 a. vanusest) kl. 8—$ Informatsiooniks tel. 225-5595 „CARpUSEL ^ 3. Florida spetsiaal, alates $349.—. Tehke reservatsioonid kohe. Eesti Maja, 958 Bröadview Ave. Toronto, Oht. M4K 2R£ Tel. 466^^13 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588 JOHM I. SOOSAAR, Chartered Accountant Süite''600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7 Tel.862-7115 töötanud Dionys..ja Rita Anvelli bai letikool lakkas töötamast omanike õnnetu surma järele, Küll püüdis kooli tegevuses.hoida nende lähedane'ja trupi esitantsija Kai Anvelt, kuid seegi kestvus oli vaid paar aastat. Kai. abiellus Ärni Käaridiga- ja perekonna juurdekasv oli takistuseks, et pikemalt tegevust juhtida.' Kuid vähemas ulatuses on Kai Käärid balleti õpilastega siiski, töötanud ning eesti üritustes- ja . teatrilavastustes on neid võidud näha. paljudel kordadel. Kai ise on õige noorelt, seitsmeaastasena, asunud balletti õppima. Tema esimeseks kooliks on olnud Inglismaal Rambert Ballet School, milline kuulus Londoni Royal Ballet School'i juurde, kust õppestipen-dium üle kanti tema Ühendriikidesse asumisel Boris Volkovi juures edasiõppimiseks. Kanadas, peale juba mainitud Anveltide kooli,- ja oma eratrupi, on Kai olnud külalisköreo-graaf Joan Kohali tantsurühma ja Kalev Estienne'i võimlejate eliittru-pile eriõpetuse alal. Et täielikult ettevalmistuda Kanadas oma balletikooli käima panemiseks, tegi Kai läbi Torontos Seneea College'! kaheaastase teooria, tantsu-tehnika, tervishoiu ja teiste vajalike alade kursuse, lõpetades selle möödunud juunis kiitusega. Ta on re-gis treerinud omanimelise balleti kooli ja üürinud sellele Eesti:Maja väikese saali. Kool algab tegevust '2. oktoobril kolmes grupis --esimeses vahusega 7—12 aastased, teises 12—17 ja kolmandas, üle 18-mne aastased. • R. Ä. LAULJAD •TERJETULNUP ^ Toronto Eesti Vanemgaidide Koor alustab sel sügisel oma 9. tegevusaastat, Aasta-koosolekul, mida juhatas esinaine Vivian Mägi ning protokollis Aime Nurmse, esitas, tegevusaruande abiesinaine Katrin: Kütti, majandusaruande Liii Loorand ja varandusliku aruande Maret: Liik'. Aruannetest selgus, et möödunud tegevusaasta lõpuks oli koori liikmete arv paisunud. 25-le. Koori liikmeskonnas olnud; tütarlaste arvu kogu 8-aastase tegevusp.erioodi jooksul, võib arvestada üle saja. Möödunud tegevusaasta jooksul peeti 38 harjutust ning koor esines 14 korral mitmesugustel eesti, rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel üritustel,, millede hulka kuulus, ka 3-päevane väljasõit Montreali. Koosolekul valiti koorile eelolevaks tegevusaastaks uus juhatus, mille esinaiseks sai Maret. Liik ning' liikmeteks Maris-Ann Heinmaa, Ingrid Kütt, Helen Sadul ja Silvi; Terts; "':•••.. • .-: Koori liikmeskonda võivad .kuuluda yanemgaidid vanusega. 15—23. Koori harjutused toimuvad teisipäeva õhtuti Toronto. Eesti Maja neljandal- korral asuvas noorteruumis, kus asub ka koorile kahe aasta eest ostetud Klaver, Koosolekul arutati ka kavasid eelolevaks aastaks. On kutse esinemiseks Toronto Royal York hotellis toimuval Põhja-Ameerika inseneride konverentsil esmaspäeval, 2. oktoobril: Varase;. esinemise tõttu alustas koor sel aastal harjutustega pisut Varem kui tavaliselt, nimelt teisipäeval,; 12.:''septembril.. - Uute lauljate vastuvõtmisega õn alustatud ja koori juhtkond loodab, et lisaks-uutele liikmetele liitub kooriga uuesti ka endisi lauljaid, kes minsi] põhjusel on koori tegevusest viimase aasta või paari jooksul eemale jäänud. Koori liikmetest pn eri ti. viimne aasta jooksul kujunenud lisaks laulule ja muusikale ühtlasi ka tore sõprusring, kuhu. praegused koori' lüknied ütlevad teretulemast esines ROY MADALVEE Torontos Kanada Rahvusliku] Naitusjel 100 aasta juubeli tähistami sel flöödi soologa (OpenClass)'tulles esikohale kuldmedaliga. See võimaldas tal järgmisel päeval võistelda kuldmedali võitjatega puhkpillide stipen(liumi klassis, ja ta saavutas, 250-doIlari suuruse stipendiumi Te da sae tis klaveril Karen Viinamäe 1. oktoobril annab Roy Madalvee kontserdi Sudbury kunslimuuseu kõikidele lauluhuvilistele eesti va-ifiemga: didele. Kooriga liitumiseks ;õib ; pöörduda kas koori vanema (Siiri Lepp, 447-2269), koori esinaise (Maret Liik, 421-1139) või koorijuhi (jGunnar Mitt; 767-7065) poole, r laulude praegune tagavara lähenema 60-le, millede hulka terve- rida vaimuliklce ja Koor hakkat .eas on .mg.. õululaulusid lisaks rahvuslikele bvusvaheliselt tuntud lauludele. Üldine tendents laulude valiku suhtes näitab, et lisaks rahvuslikult häälest atud lauludele on vajalik kasutada ka rahvusvahelisi, moodsaid j a lõbusaid laule, mis: aitavad kaasa mitmekesise programmi loomisele ning . teevad nii esinemised kui ka harjutused noortele- lauljatele huvi-, tavamaks. Möödunud kevadel koorijuhi poalt koori liikmete hülgas kor-raldatuä ..gallup" näitas, et meeldivamate <s lauludeks .ongi suhteliselt moodsad, rütmikad ja lõbusad lau-lud. •': Koor: eeloleva: aasta tegevuskavas on veel vastu võtta esinemis-kutseid nii eesti organisatsioonidelt kui ka väljas poolt. Ka sel aastal loodetakse korraldada vähemalt üks pikem väljasõit ja iseseisev esinemine või kontsert kevadel. Samuti on tegevuskavas: koorile sobiva nime leidmine ja lisaks rahvarõivastele ühtlase esinemivriietuse väljatöötamine ning vastuvõtmine.:- ' Pruulf peotares ja esmas kojusõitu Pmüli j arve Kui : keegi kunagi Pruuli peoväljaku väljanägemise üle pärast nende pidupäevade lõppemist, siis need mured olid asjata.. Nii meeldivalt puhast paika pärast ühte roetkdntserti oli hellitav vaa-delda... ^ . Ühedeks nende pidupäevade, külalisteks olid Kalev ja Ingrid Ruberg, mõlemad naabruses Lättemäel üles-se sirgunud ja eesti elus aktiivsed noored. Nende esiletõstmist siinko-. hai õhutavad nende mõlemi erakordsed akadeemilised . saavutused. Nimelt sai teatavaks, et Kalev Ruberg, kes pärast keskkooli lõpetamist . Montrealis siirdus Norton Simon sti-pendiaadinä edasi .õppima Massachusetts Institute of Technology ar-, hitektuuri fakulteedis, ühe aasta jooksul; end täiendas Montrealis McGilli ülikoolis ja seejärele saavutas magistrikraadi -MIT. juures, on nüüd kutsutud selle maailmakuulsa instituudi, õppejõuks. Sama märkimisväärne, on Kalev Rubergi kutsumine suvel Benveris, Colorados USA National. Bureau of Ständards pooli ' korraldatud Passive Solar Technology and Application Design Compe-tition auhinnakomisjoni, liikmeks.. Ainult 23 aastat, vana, on Kalev Ruberg võitnud enesele päikese-energia rakendamise uurimise alal laialdast tähelepanu ja tunnustust. Tema abikaasa Ingrid on samuti valinud arh-hitektuuri oma huvialaks, õppides praegu McGilli ülikoolis. Mõlemad — Kalev ja Ingrid on kahekordsed Lek lepi ja Tartu Instituudi stipendiaadid. ^- Ometi ei ole Kalev Ruberg esimene või ainuke eesti päritoluga õppejõud Massachusetts Institute' of Technology; juures; Tema veidi vanemateks kolleegideks seal on Montrealist pärit dr. Keto Soosaar ja Torontos võr- : sunud dr. Ain. Sonin, Ja kprd juba selle veeru pühendanud ^orele põlvkonnale — Montreali Jaani Koguduse õpetaja. Heino Laaneotsa äsjane '50-ne aasta sünnipäeva tähistamine oli omakorda ü.ks neid südantsoojendavaid sündmusi, mis kosutab meie rahvuslikke tundeid ja mõtlemist. Heino Laaneotsa isiksus inspireeris eriliselt südamlikke õnnesoove, mis kõik kokkuvõttes kõlasid nii sobivalt Dagmar Muru laulutervituses kõikide koosolijate nimel: ,,Siis sa ise oled süüdi, et nii armas oled meil..." ', *. ••:. ,K Ja suvi taas lõpukorrale jõudmas Pruuli- juures ja Lättemäel, Lake Louisa ümber, Blue Lake kallastel. Sportlaste Saarel, Champlaini ääres, Knowltonis ja kus eales- Montreali eestlaspere oma - suvise elämiseolemise sisse on. seaemud — kõik on vaikseks jäämas jälle. Viimased nädalalõpud nendes paikades näivad olevat pühendatud sügisseente kor-jamisekš ainult. Ning pea siis talv ei. saabu. Montreali kandis on talv ja. lumi; saabunud üsnagi sageli. novembrikuus juba. Ja neile, kes naudivad selliseid lõbusid : hägu suusatamine näiteks — see on ülimalt teretulnud. Lättemäe ja Pruuli, suvi-tuspaik. mõlemad on Viimastel aastatel meelitanud suusatajaid eriti rohkel, arvul. Ja juba praegu on käsil, noorte suusapäevade ja suusa-näda-lalõppude •plaanitsemine seal. Ent kai lcõik:see peaks veef veidi liisu varajane kõlama, siis - andke andeks.! Tuleme siia juurde tasasi hiljem! :;'••-':•. :. ' Henn".Arvo- • • Ooper ..kalevipoeg" tellimine Eesti Kunstid@ Keskuselt Eesti Kunstide Keskuse algatusel on tellitud komponist. Kristi Allikult muusika ooperile Kalevipoeg", mis tuleb esitamisele arvatavasti 'juba märtsi esimesel poolel 1979. a. See oleks esmakordne, kus eesti rahvuseepos Kalevipoja näol tuuakse lavale muusikalises vormis. ^ v Selle; töö teostamiseks on E.K.K. vahendusel määratud Kristi Allikule Ontario Arts Councili poolt 2.000 dollariline toetus, mis välja makstakse kahes osas. Seda algatust on. omaltpoolt käendanud Eesti Kesknõukogu Kanadas ja ooperilaulja Avo, Kittask. Osalistena esinevad ooperis Avo Kittask, siis arvatavasti Tngemar; Korjus, ja veel kolm lauljat ja Kalev-Estiennide eliitgrupp. • LANA Kunstnik eh niisama nagu pannes kivi kiire ehitaja. . * Et. tema "sul vaadet saada päeval pärast Eaton Centre' „Canadian Ge| punased vahti* mas. Ühel selli •ges trükises -I külastajaid jaf parajas ii- kasi saan alles siis nik Asta Mitt andnud, kelle| sünnipäevaks. Uis: nii. naisele] ruumi vaid pa| Saame asenc siirdume 'EaU ni einele. Lai j blondiin. Ta Mürkroheline tas jumperklel Vööl on huvi ti videga voo, .ml aga on vist toe] •7- Kuidas lij näitus Civic — ••Selle pidij kuni 8-da augl majandusi i kull pühapäeviti nende hülgas riste. Mul sai nimesid täis. , 10. juuli numU je suuruse pill räadioreporlerl „Mirror", Doni jelduse väljan igasuguseid kl takt on omast — Kas kiitul ma või avah — Arvan e| tellimisi tuli dest. Mõni os| givacl ja ärid ; nurkadesse. — Kuna suU vi äratanud,| ga töötada da? — Ega ilnu| nedzher' Jerry| mu tööd, sest • mide osa lasul selle p^le mul le riputada. , Ma märkasiil ju uut nagu P i AVALIK KALLID S< Ma olei ja paljud tutvustaksid Minuni Kopenhaag^ võimude poj Paljud edasi Kanal Seden'is 5 \ Olles teid esindai 13. nov( Seekord see hääletama Mulle o| Kui teie kõ| isiku, keda rinud Regi( annaksite o| Rääkige! tige buss. Tj 1 .1
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 21, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-09-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780921 |
Description
Title | 1978-09-21-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAL, ii. SEPTEMBRIL — T H Ü ^ S ^ Ä Y , S E P T E M B E R 21 •JMdte EW nr. 38,;(1493) ,,Meie Elu" nr]
mm Vt3M
ADIEMSKI
Klaverikunstnik Linda Küttis ja viiulikunstnik Katherine Cask
Küttis--id Katherine Cosh esineva^
alti
EKK kontsert-bürqo selle-aastase
hooaja avakontsert antakse reedel,
29. septembril Walter Hallis — Toronto
ülikooli muusikafakulteedis.
Avakontserdi sisu tavad kaks
noort kunstnikku; üks kanadlane jä
teine eestlane. Oma professionaalse'
tegevuse arendamiseks ja soodustamiseks
ön nad loonud muusikalise
terviku. Tervik koosneb viiulist ja
klaverist. Kava, mida esitatakse, -toetub
nõnda nii ajaliselt kui vastutustundelt
põhjalikule koostööle ja ettevalmistamisele^:
- .Kunstnikkudeks, . kes selle-aasta
EKK kontsertide-seeria avakontserdi
annavad on viiuldaja Katherine Cash
ning pianist Linda Küttis.
Katherine Cakh on nagu viiuli najal
üles kasvanud. Esimese avaliku
esinemise on ta annud juba 7 aastasena.
Lõpetanud nimeka Juilliard
Schooli New Yorkis magistri kraadiga,
on noor viiulikunstnik funktsioneerinud
juba kui University of
North Carolina „artist-in-residence"
ja New York-.City sümfoonia kontsertmeistrina.
KammermuLisi kuna
on tema reisid ulatanud Euroopasse
, ja Nõukogude1 Liitui '
Linda Küttis on siin Torontos,
meie oma : silma .all üles kasvanud
: nii eestlase kui kunstnikuna. Klaveri:
õpinguid- alustas Linda Küttis Talvi
• Jaldre klaveristuiidios. T |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-21-04