Meie Elu = Our life, March 5, 1987

              „Meie Elu" nr. 10 (1930| 1S87
ja iseseisvus
(Algus Ihk. 2)
I S O
THURSDAY, MARCH 5
66
Idagi. Kuid nüüd
selge, et eestlas-lilikiirelt
vanane-liik
statistika näi-ranuspüramiid
on
laalsest — lapsi
(ju. Raske on leida -
idutamata jäänud
tüsimus on jätku-ikškümmend
aas-riimasedki
Eestis
jna lahkunud, mi-
18 praegugi juba
lav osa mudilasist
lases sündinud •
Inud kolmandasse
Kui oleme siiralt
vabadusvõitluse
liseseisvuse mõtte
|us, kui soovime
iseseisvuse taas-lailt
toetada tule-
|ige tõsisemal mää'
:üliste suundade-
|uda nendega, kes
lafilisis muudatu-latiivset.
On selge,
^ad rahva üldarvu
lale nivoole, kus
taas stabiliseerub,
jjugi, et aktivistide
toimub järgmisel
lootsis, Kanadas,
irde tulnud palju
ligi alati mitte ole-loniliste
vormide
[uskomitee Ühen-itud
koosseis on
lise vanuse poo-kunagi
on olnud
laštä jooksul,
jostus Musta Lin-
Imavolina toimus
lemine Lääneme-
|Balti noortekong-iOotsis
kerkis äsja
liikumine. Meie
praegu suurem
ling olen veendu-ištail
näeme Balti
jõudmist vastuta-lamaade
poliitili-
:orid soovib jääd-eest
võitlust, on
Jtiorganisatsioo-
Igada meie vaba­le
välismail nii­el
saame tulevi-.
. millest varem ei
lEi, me tegelikult
lidiselt, meie osa-m
alles tõusu teel.
SANDEID
jes mõnigi prakti"
ii ühiskonnal on
-ide valdava osa:,
n sündinud noor­ik
luua neist vas-c
uus sidevahend
[iooni edastami-olla
küll umb-ihendaettaeiole
|skonnale ja eest-lalju
ära tegema.
Jamalt ja mitme-
;sumaade poliiti-ifte
ainult reagee-
Ipalvekirjade esi-põgenlikel
pal-lam
Tsaari-Vene-vabanduste
ja
krihärrale ja tema,
[kirju esitati. 01-
)d kodanikud, ol=
im seda, mida de-,
W võimaldab ja
õigustab. Olgu
lärgiks, et tule-la
valitsus lõpe-
[New Yorgis asu­la
konsulile takis-iskäimisel
Kana=
[ob täpselt ja sel-
Vabariigi aupea-naatilises
niinis-k
s ei hakka Nõu-joostööd
tegema
Jte eest põgenike
leie peamuresid
[ilas. Eesti Vaba-fsihinaonpeauni-leeritud
eestlaste
[egevust on kaua
(Järg. lk. 3)
• 1'^
aega iseloomustanud tendents ära se­gada
strateegia ja taktikk. Oleme aas­taid
proovinud rakendad^a, teinekord
surve abil, arvamist et ülimsihi saa­vutamiseni
viib ainult üks õige tee,
millelt ei tohi keegi kõrvale võnkuda
ega piiludagi. Sellega oleme ainult
nõrgendanud meie võimalikku mõju,
oleme sumbutanud hädavajalikku
avalikku debatti tähtsamais küsimu­sis,
oleme suutnud hõrjata niitmed
tulihingelised rahvuskaaslasetel.
Mis puutub taktikasse, on kasulik
meeles pidada, et nii looduses kui
ühiskonnis on diversiteetlikud süs­teemid
palju kohanemisvõimelisemad
keskkondlikele muutusile kui seda
on homogeensed ehk keskendatud
süsteemid, mistõttu diversiteetlikud
süsteemid osutavad pika aja peale
elujõulisemaiks ja tugevamaiks. La­seme
eestlasil rühkida taktikaliselt
edasi ühiseesmärgini oma äranägemi­se
kohaselt nii individuaalselt kui
organiseeritult. Eestlane oma jonna­ka
ja iseka iseloomuga, väg^a indi­vidualistliku
suhtumisega ümbritse­vasse
maailma, ei ole üleüldse ker­gesti
keskselt juhitav. Taotleda va­bas
ühiskonnas eestlast keskselt juh­tida
on neruväärne ja mõttetu, sest
eestlane „ saadab su vastavalt pikalt"
jatalitab edasi täpselt nii nagu ta seda
isiklikult õigeks peab. Eelöeldu ei tä­henda,
et meie ühiskond saab olla
ega tegutseda organisfeerimatult. Tä­nu
tehtud tööle Vanema põlvkonna
poolt, elame organisatsiodnide kül­luses.
Meil on isegi tarvi^ hädavaja­likult
paremat ülemaailmset koordi­neerimist
ja infovahetust. Kui kesk­ne
juhtimine sumbutäb ja takistab
mõjurikast tegevust, siis koordinee­rimiseta
oleme samaaegselt nagu
peata kanad, kelle tegevus kuhugi
ühiselt välja ei vii. On ,täi'vis ka
keskorganisatsiöjone (asukohamaa­del
meie ühishuvide kaitsmiseks ja
esitamiseks koondatuna asukoha­maa
ühiskonnas ja poliitilises elus,
kuid mitte selleks, et ülevalt allapoo­le
käske anda.
siis on aeg siin pood kinni panna, sest
meie vabaduses viibimisest ei ole
enam mingit kasu. Kuid samaaegselt,
kui lõikame ennast kategooriliselt
ära Suhteist eestlasiga keda saatus
võõra võimu alla jättis ja kes seal
visalt edasi elavad loovalt, ning oku-peerijaile
vastupanu osutuvad, siis
kerkib üles tõsine küsimus, kelle eest
me võitleme?
Meie maailmavaates peab selgesti
öeldud olema, oleme üks osa maail­mas
hajüli olevasti rahvast, osa ühest
tervikust. Vabadusvõitluse primaar­seks
ülesandeks on lähemal ajal alu­sed
leida senini teineteisest lahusol-nud
suundadele, integreerida poliiti­line
võitlus suhtlemisega. Pagulas-lätlaste
osalemine Riia lähistelhilju-ti
toimunud Chautaqua nõupidami­sel
peaks selgeks tegema igale kaht­lejale,
et ideeline integratsioon või­malik
on. Kui me selle ülesandega
toime ei tule^marsib aeg meist mööda,
jätavad sündmused meid mõjuta
pealtvaataja ossa. Ja seda ei saa me
mitte endile lubada.
3
axai
UROOPALIKULT ELEGANTN
ÖÖBÜÄRI
SUUR VALIEC elutoa-, söögitoa-, kirjutustoa-, magamis­toa-,
lastetoamööbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
Kõik kõrgekvaliteedilisest tiikpuust, palisandripuust (rose-wood)
või tammepuust. Ka nahkmööbel.
Avatud:
esmašp., neljap. ja reedel 10-9,
teisip., kolmap. 10-6, laup. 10-5
PEAME
OMA"TEGEVUST,,^.
Olles käsitanud programmilisi küsi­musi,
lubagem suunata täh^^lepanu
kõige kesksemale ideelisele problee­mile,
millele lahtenduse leidmine ai­taks
tagada maksimaalset efektiiv­sust
meie tulevases tegevuses. Ümb­ritsev
maailm muutub vahetpidama­ta;
muutuma ja kohanema, oma tege­vust
ja mõtlemist mugandama, pea­me
meiegi. Tõenäone on, et hiliaeg-sed
toimingud Moskvas mõjutavad
nii Nõukogude Liidu sisepoliitikat
kui ka selle Eestit anastahud riigi
suhteid Läänemaade-, eelkõige Ka­nada-
ja Ühendriigega. toimuval on
seetõttu päratamaluid tagajärgi meie
võitlustaktikale. Võib üsna ki^ndlalt
ennustada, et kultuurilises ja lisikli-küs
suhtlemises toimub järsk tõus,
vaatamata ühe või |eise pagulase
soovile, seda eriti kui asukohamaade
iildsuhted Moskvaga soojenevad de-tenteM
ajastuga võrreldes veel enam­gi.
Oleme aastaid seisnud keskse di­lemma
ees. Kui meist saab rahvus­grupina
anastatud ^eesti kultuuritoo-dete
tarbijateühisus, klubi kelle liik­meile
Eestis toimuv^ vastupanuliiku­mine
piinlik on, kes ise ei julge piuk-satagi
Eesti poliitilisest olukorrast.
MIS ON MEIL PLAAN?
Kõiki neid mõtteid saab kokkuvõt­likult
esitada ka lihtsa küsimusena:
Mis on meie plaan, kui Eesti ei saa
homme ega ülehomme ega järgmi­se
mõne kümnendi vältel taas va­baks?
Et ta vabaks peab saama, et tal
on õigus vabaks saada, et meie ko­hustus
on sellele kaasa aidata, see on
kõik vaidlematult õige. Kuid küsige
endilt, mis on teie plaan tagamaks,
vabadusiha ja iseseisvustungi, taga­maks
võitlustahet ja rahvuslikku ise­teadvust
siis, kui vabaduse ja iseseis­vuse
püüdlused kohe ei õnnestu?
Meie rahvuslikes huves on luua tak­tikalised
alused, mijs tagavad et juhul,
kui Eesti Vabariigi aastapäeva tema
sajandisünnipäeval veel. ikkagi pa-'
güluses tuleb tähistada, et siis veelgi
tähistajaid ja. võtilejaid on nii välis­mail
kui ka Eestis.
Avaldame austust neile, kes täna
viibivad siin meie keskel, kes lahin­guväljal
Eestile iseseisvuse võitsid,,
kõik võidematult õige. Kuid küsige
endilt, mis on teie plaai) tagamaks
vabadusiha ja iseseisvusfungi, taga^.
maks võitlustahet ja r^ahvuslikku ise­teadvust
siis, kui vabaduse ja iseseis­vuse
püüdlused kohe ei õnnestu?
Meie rahvuslikes huves on luua.tak­tikalised
alused, mis tagavad et.juhul,
kui Eesti Vabariigi aastapäeva tema
sajandisünnipäeval veel ikkagi pa-guses
tuleb tähistada, et siis veelgi
tähistajaid ja võitlejaid on nii välis­mail
kui ka Eestis. -
Avaldame austust neile, kes täna
viibivad siin meie keskel, kes lahin­guväljal
Eestile iseseisvuse võitsid,
neile kes iseseisvat riiki ja vaba ühis­konda
oma kätega üles ehitasid.
Avaldame tänu neile, kes enam kui
neljakümne aasta jooksul paguluses'
oma higi ja vaevaga, oma vabataht­liku
ja talguvaimuga üles ehitasid
meie siinse ühiskonna, neile kelle
kestev panus seda^ ühiskonda edasi
on viinud. Teie kõik olete meie rah­vale
auks ja inspiratsiooniks. Meie
ülesandeks on ülesehitatut ja saavu­tatut
edasi viia ja edasi viidud ta ka
saab,
Meenutades Eesti Vabariigi aasta­päeval
minevikku, olgu ta tähendus
kä tähiseks tuleikus. Meie lipulaulul
pruugibolla vaid kolm sõna:,,Elagu
•Vaba Eesti!"
#1
WMsm
Süüdistused sõjaroimades
Austraalias algab
itamine, Rootsi jättis
a tagajärjeta
Austraalia valitsus tahab sõjakuritegudes kahtlustatud anda kphtu
alla, kuid Rootsi jätab juutide kaebekirja tagajärjeta, kuna oletatavad!
roimad on aegunud ja esitatud tõendmaterjal ei piisa.
Akadeemilise pere esindajad ja sõjaveteranid Tartu College'is. Esi
reas, vasakult: Aleksander Luik, August Nüüd, Peeter Kass, Aleksan
Canberras tehti möödunud'näda­lal
teatavaks, et valitsus loob eriko­misjoni
sõjakuritegudes süüdistatute
jälitamiseks ja kohtu alla andmiseks.
Kohtuminister Lionel Bowen ütles
NIMESID EI AVALDATA
Kirjas leiduv nimekiri jääb sellega
avaldamata ja selle tõttu on isegi
baltlastel endil võimnlu kindlasti
derRaja9te,Iohaiine8Säägi.Taga~Han8Kukk,HendrikKukkur,Ülo parlamendis, et ta eelistab kohut ^ cfj^^ i .l
- - - -- - ^ - - - ' mõista Austraalias, kuid pidas ka sid.Seda enam et okupatsioonipio-
Foto - E. Ilves võimalikuks nende väljaandmise rii- P^g^"^^^ ' " ' ^ ' '^
kidelo kus neid soovitakse. Minister
märkis, et 70 sõjaroimades kahtlusta-tu
nimed antakse üle erikomisjonile.
Rootsi valitsus tegi,,sõjaroimarite
nimekirja" küsimuses, mille esitas
Wiesenthali jälituskeskus ja
mis sisaldas 12 eesti ja läti nime,oma
Juriidiline komisjon andis valitsu­sele
ajaloolise tausta baltlaste Rootsi
põgenemisel toimunud ametivõimu­de
sammudest. N imelt toimus saabu­nute
ülekuulamine põhjalikult ka
nende mineviku ja poliitilise kiuilu-vuse
osas. Ntjfid"6*mater'jälide pohjdV
Aariate jooksul on kujunenud
iSusal^s tavaks akadeemilise pere
vastuvõtt Eesti vabaduse eestvõit­lejat^
austamiseks Tartu College'is.
Nii ka möödunud pühapäeval, pä
du ja elutuld, ning koosviibimistest
nagu täna, saame uut rahvuslikku
vaimu edasi võidelda ja kinnitada, et
me ei ole loobunud õigusest nõuda
Eestile vabadust, ei ole loobunud
otsuse 12. veebruaril. Olles saanud uuritilähemalleritPrteid. kellosiihtes
raporti peaminister Carlssoni,poolt oli süüdistusi või kahtlusi, juristide
rast E.V. aastapäeva aktust, toimus kohustustest Eesti tuleviku eest võit-see
EKL-i ja EUS-i ühisüritusena,
e saja osavõtja täitis T.C. saali
' . •
H. kukk EKL-i presideeriva kon-vendi^
orp! Frat.Estica nimel tervi­tas
võitlejaid, nende külalisi ja aka­deemilist
peret. EÜS-i poolse tervitu­se
ütles esimees Mark Saar, märkides
Eesti sõjameeste jäägitud ennastoh­verdavat
isamaa-armastust, mis või­maldas
Eesti Vabariigi teokssaami­se!
Seesugustele meestele kuulub me.
tänu-ja austus.
Pikemalt kõneles kbrplFrat. Estica-esimees
Laas Leivat. Ta nimetas, et
kohal viibib ka ühe hilisema sõja ve­teran
prof. Tõnu Parming, kes võitles
Vietnamis. Ikka kaugemale minevik­ku
jääbVVabadussõda, ikka väikse-,
maks jääb sellest elusolevate osavõt­jate
arv. Vabadussõja võit jättis aga
Eesti rahva hinge teadmise, et olime
võimelised selleks, millest esiisad ai-nult
unistasid: meie omaks oli saa­nud
iseseisev riik, kus võisime ise
oma elukorraldada. Veel on me hul­gas
mehi ja naisi, kes hardumusega ' tarvis majanduslikku panust, nii on
lemiseks. Vanem generatsioon on
suutnud ka noortele edasi anda osa
sellest vaimustusest ja nii jätkub E.V.
aastapäevade pühitsemine noorema­te
korraldamisel. Õhutagem ikka se­da
vabaduse leeki oma südameis na­gu
seda tegi eesti sõdur, seades si­hiks
kõrgeima aate, ,,isamaa eest",
oli see võitlus laialipillatuna ükskõik
missuguses Euroopa osas.
Soomepoiste klubi esimees Edgar
Marten kõneles lühidalt raskustest
eesti keele ja meele säilitamisest
võõrsil.
Sõna võttis veel Henny Aruja,.puu­dutades
kodu-Eestis vanglatest va­bastatud
vabadusnõudjate majan­duslikke
raskusi. Ta rääkis organi­seeritud
võimalustest nende abista­miseks."
Ka teatas pr. Aruja, et nüüd on suur
osa vaba maailma ristiusu kirikuid
nõustunud osa võtma selgitustööst
usulise tagakiusamise üle„raudrim-ba"
tagustes maades. Selleks on aga
ametisse seatud juristide komisjonilt,
•asus valitsus seisukohale, et Wie­senthali
keskuse kiri jääb tagajärge­deta.
Otsust motiveeritakse eeskätt sel­lega,
et rootsi seaduses ette nähtud
25-aastane roimade juriidilise aegu­mise
aeg on kaugelt ületatud ja pea­legi
osutusid süüdistuskirjas kätte
näidatud alusmaterjalid mitteküllal--
dasiks juriidiliste tõenditena.
uristide komisjon, kes asja uuris,
muu hulgas endale muretsedes kät­tenäidatud
nõukogude propaganda-raport,
mille koostajaiks olid välis­ministeeriumi,,
justiitsministeeriumi
ja valitsuse kantselei õigusnõunikud,
sisaldab üle poolesaja lehekülje.
Nagu teada, äratas nimekirja esita­mine
ajakirjanduses ja raadios/TV-s
suurt tähelepanu, kusjuures süüdis­tused
avalikkuses kippusid suundu­ma
kogu balti grupi vastu, mis teki­tas
balti poolel erilisi pahameelt ja
poleemikat süüdistuste esitajale Je­ruusalemmas
paikneva esindajaga,
kes on endine USA kohtuministee-brošüürid,
ei soovitanud valitsusele riumi eriosakonna OSI ametnik, mil-mingeid
samme nimekirjas esineva- line asutus on spetsialiseerunud sõja-te,
veel elus olevate nelja isiku kohta, roimarite otsimisele USA-sso kom­bes
on kõrges eas ja vanim pikaravil munistlikest riikidest ja okupeeritud
90-aastasena. Ühtki n^ist ei ole üle aladelt varjupaika otsima tulnule
kuulatud. seast:
OVER 50 YEARS OF GM SÄLES AND SERVICE
ja rentimine
Äris 291-5054
5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9
iESOS
mõtlevad tagasi päevale 24. veebr.
1918, need kes seisid Eesti Vabariigi
lälli juures. Mälestused jäävad, kui­gi
aeg möödub. Mineviku saavutus­test
rääkides ammutame tulevikujõu-alustatud
rinnamärkide levitamise
aktsioon. Nood rinnamärgid, teksti­ga
nPray Daily for the suffering
church", olid ka saadaval.
E.I.
sa
DARRELL KENI
REALESWELTÜREAnOR
268 Jane Stre^tt, Toronto, Ont. M6S 3Z2
Kun on kümned ...oo
(Algus esiküljel)
jandik teadaolevaid hääleõiguslik­ke?
Hea ameeriklane olla ei peaks ju
mitte nõudma tuimust eestlasena.
Edasi rõhutas U. Põhi, et emakeel on
meile küll esmajärgulise tähtsusega
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitniiiiiiiniiiiiiB
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake öma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
2-nädalased reisid Torontost
IGAL LÕPUPÄEVAL: alates 30. apr.'88, lõpetades 22. okt ^88
aga vajame ka häid inglise keele kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad.=
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
lllliliiillilllilllllillllilllllililllllillSItllillilHIttlliliiillil^
uMEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ia seisab eesti ühiskonna teenistu-
See katab lennu/ümberistumised/3-päevase passi E
„Sightseeing Cruise" Brisbane's ja Sydneys.
l'o%-ne sissemaks enne 31. niaid garanteerib teile
V koha ja hinna.
TEHKE RESERVATSIOON JUBA TÄNA!
i
191 EgIintön Ave. East, Ste 104
Toronto, Ontario M4P 1
6)485-9437
'le,
nu-oskajaid,
seda rahvusvahelisel läbi­käimisel
ja olulises poliitilises võit­luses.
Deporteerimise küsimus tõu-setus
taas kaasnevalt ka teiste seotud
probleemidega aktusele ette loetud
ERKU esimehe J. Simonsoni tervitu­ses
ning proklamatsiooni vastuvõt­misel,
mis lähetati president R. Rea­ganile.
New Yorgi osariigi kuberner
M. Cuomo oli avaldanud proklamat­siooni
pühendusega Eesti Vabariigi
aastapäevale. Tema sõnade taga on - — ; ,—: —.
teada, et ta on varemalt aastaid olnud . ta eriti lõikas tänuovatsioone väikese
sõbraks ikestatud rahvaste gruppide- hästitreenitud kooli lastegrupi vo-
• ' , ' kaalse ettekandega „Kas lill on kodu-
^ Aktuse kontsertosas andis sisuka maa?" .Mälestati Eesti vabaduse eest
loigu tšelhst Kristina Vaska, kus langenuid ja austati saalis olevaid
kõrgpunktiks oli K. Raidi „Scherzo vabadusvõitlejaid. Lippude tsere-
^uocoso", kusjuures solisti saatis j^oonia oli skautllkelt noortelt koos
kunstilist täiust tõstes pianist Katrin MYEVÜ-ga, teadustamine soravas
Veski 40-liikmeline ühendatud sega- eesti keeles noortelt Aino-Liis Van-koor
(nais- ja meeskoorist) E. Veski dererilt ja Andres Savilt. Aktus lõp-juhatusel
esitas 2 laulu Säbelmani pesskm. M . Siebergi lõppsõna järel
ja Vettiku loomingust, Sopr. rahvushümniga. Paljud võtsid see-
Rosemarie Lindault Oli mitmeid uue- järgseh osa ühisest lõunaeinest Eesti
iodmulisi muusikalisi sisüstusi, kus Majas.
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
® Tasuta ^
hindamine
TORONTO AIALEHT
Minister
Flora MacDonald
tervitas Punaarmee
koori ^kõikide
kanadalaste nimeP^
Punaarmee koori esinemine To­ronto
Massey Halfis on kajastunud
ka Toronto ajalehtedes. „Toronto
Sun'i" kaastööline, Bob MacDo­nald,
kirjutas(24. veebr.], et ka teda
OÜ politsei Massey Hairist välja
tõstnud, ja lihtsalt sellepärast, et ta
oli istunud nende inimeste lähedu­ses,
kes protestisid Punaarmee vas­tu.
•. .
Bob MacDonald arvas, et KGB
meestele kindlasti meeldis see hooli­matus,
mida Toronto politsei kasutas
protestijate väljaviskamisel Bob
MacDonald avaldas kaastunnet ini­mestele,
kes pärit maadest, mis on
langenud punase armee okupatsioo­ni
alla. nimetades neid kõiki, alates
Eestiga ja.lõpetades Afganistaniga.
ärgmise päeva lehes kirjutas Bob
MacDonald veel, et Punaarmee koor
olla kutsutud siia peaminister Brian
Mulroney ja Kanada konservatiivse
valitsuse poolt. Flora MacDonald
kirjutas kavalehes: ,, Mul on hea
meel, et Punaarmee koor on võtnud
vastu meie ku.se Kanadas esinemi­seks.
Kui kommunikatsiooniminis- _
ter, saan ma rääkida kõikide.kana- .' .
dalaste nimel, kui ma ütlen, kui kõr­gelt
me imetleme nii heade esinejate 'nüüdki teevad oma tööd Afganista-saavutusi.
Ma sooviksin neile meel- nis.
divat peatust Kanadas." Bob MacDonald arvab, et Brian
Bob MacDonald kirjutas et see Mulroney on võtnud kinni Moskva
ütelus ei võta arvesse neid sadu tu- . õngenöörist, mis peibutab äritehni-handeid
— arvatavasti isegi miljo- gutega. G.orbatshovil on vaja mood-neid
— kanadalasi, kes on kaotanud sat tehnoloogiat, samal ajal kui ta
oma kodumaad Punaarmee lihunik- õhutab siin Ameerika-vastasust ja
kudele (.,red army butchers"), kes NATO-vastasust.
riüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
SISSI
MASTERCRAFT
PAINTING Cr DECORATINO
Läti-Eesti firma
KEVADINE SUURPUHASTUS '
Helistage 439-2538 -