1984-09-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
JUoBal Litery of CaatuJ.
ttawa, Ost; (Tif
T PAI
Nr. 36 (1801)1984
Second Class Mail Registration No, 1354.
NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 6 XXXV aastakäik
Montreali
ifaudteejaamas
Montreali pearaudteejaamas
plahvatas esmaspäeva hommikul
pomm. Surma said kolm ja haava-'
ta 40 isikut. Arvatakse, et terroriakt
on seoses paavsti eelseisva reisiga
Kanadasse. Pomm oli paigutatud
pagaasihoidlasse ja lõhkes ajal, kui
jaamas oli palju reisijaid. Politsei
kuulab üle üht USA sõjaveterani,
kes arvatakse olevat kirjutanud
ähvarduskirja, mis leiti raudteejaamast
möödunud nädalal.
Tornado lõhkus
Pressükonverentsi puhul oli Eesti Maja Stokholmis piiratud
ja tõlkijana toiminud Peeter Pütsepo
PaFsmalt: Leila Miller,
nTeataja" foto
Põgenikud
Pühapäeva õhtul tekitas tornaa°
io kahjustusi Londonis, Ont. Kee-dstorm
purustas linna lõunaosas
umbes 200 hoonet ja 30 inimest said
vigastada, üks neist raskelt.
JaamiA Kvmam juha jalgratta treeningus
klubis.
nüüd nona
© ® (D
STOKHÖLM — „Meid ootaks mahalaskmine — see on karistus nn. kodumaa reetmise eest", ütles Valdo
Randpere pressikonverentsil Stokholmis. „Kodumaa ajalehed ja raadio on juba alustanud propagandat
Meie vastu. Levitatud on ka juba kuuldusi, et oleme KGB agendid."
Kuigi Valdo Randpere ja Leila Mil-ler
pcTgenikena jõudsid Rootsi pinnale
juba 6. augustil, möödus 16 päeva
enniB.kui nad eesti avalikkusele, samuti
rootsi ja rahvusvahelisele ajs-r. '•
.IcirjandüseTe võisid ise jutustada oma
põgehemiilugu. See toimus esmasp.,
22. augustil Eesti Vangistatud Vaba-
, dusyõitlejate ^ ^^istamiskeskuse
poolt korraldatud pressikonverentsil
Eesti Majas, kuhu oli kogunud
ajalehtede, raadio ja TV-jaamade
ning arvukalt ka eksiilpressi esindajaid.
Kohal oli ka V^badusraadio eestikeelsete
saadete juhataja Aleksander
Terras Münchenist.
Reportereid oli niihästi Rootsist
aga ka paljudest teistest maadest ja
sellisel arvul, et Eesti Maja saal jäi
kolje väikseks, mida korraldajad ka
vabandasid. * Et' midagi erakordset
lahti on, võis muidugi järeldada juba
väljas tänaval, kuna Eesti Maja oli
piiratud arvukate politseiautode ja
suure arvu politseinikega.
Pressikonverentsi avas abistamis-keskuse
esimees Ants Kippar, andes
ülevaate ajakirjandusele valmistatud
materjalidest. Alustati kohe küsimuste
esitamisega mõlemale põgenikule.
Nad andsid oma seletused
eesti keeles ning tõlketoiming rootsi
ja vahel ka inglise Ija saksa keelde
kujunes aegavõtvak?. Siin aitas tõlkijana
kaasa Peeter Pütsep ja vahel
ka Andros Küng jt.
KUIDAS TOIMUS
PÕGENEMINE?
,,2. augustil sõitsim^ turismigrupi
koosseisus laevaga,,Georg Ots" TaK
linnast Helsingi. Grupis "oli- 34 osavõtjat,
nende seas 6 rahvatantsijat ja
meie kaks kuulusime gruppi lauljatena.
Ööbisime laevas. 3. aüg. sõitsime
bussiga K.otkasse, mis on Tallinna
nn. sõpruklinn ja kus toimusid
järjekordsed „mpepäevad". 4. aug.
esinesime Kotka Noortemajas ja õhtul
pöördusime tagasi Helsingi.kus
ööbisimehotellis„President**. 5. aug.-
õhtul lahkusime Helsingist laevaga
„Viking Saga", mis saabus Stokhöl-mi
6. aug; hommikul kell 10.00. Turismigrupp
alustas ilma meieta oma
tagasiõitu Helsingist Tallinna 7. aug.
hommikul."
järgnesid ülekuulamised Rootsi
politsei ja julgeolekuvõimude poolt.
Põgenikud said asüülõiguse ning ela-^
mis- ja tööload Sisserännuametilt
väga kiiresti.Sel^tuse andminepolii-tilisele
politseile aga kestis hoopiski
kauem. Valdo Randpere on teatavasti
kõrgema ametialalise positsiooniga
isik, kes okup. Eestist senini on
ära hüpanud. Pressikonverentsil jäi
temast mulje, et tal võis olla Rootsi
võimudele paljugi olulist ja huvitavat
jutustada. Mida täpsemalt, selle kohta
keeldus ta seletusi andmast.
MIKS PÕGENESIME? ; '
,,Valmistasime oma põgenemist
ette juba vähemalt kaks aastat. Selle
eelduseks on, et sellest kunagi ei
räägita, Põhjuseks oli see olukord,
mis Eestis on tekkinud pärast hn.
„vabatahtlikku liitumist" N.Liiduga
ja mis on pidevalt halvenenud. Püüdsin
oma ametikohtadel eesti rahvast
kuidagi teenida, aga need võimalused
olid väiksed. Süüme järgi töötamine
on kodumaal võimatu. Otsustasime
Eestist lahkuda." Hiljem lisas
Randpere veel, et juba eeloleval sügisel
oli hädaoht saada kutse mobiliseerimiseks
punaarmeesse ja siis
oleks saadetud näit. Afganistani.
PÕGENEMINE - RIIGI
REETMINE
Küsimusele, kuidas nende põgenemine
võib n^õjustada teiste ametikandjate
ja kä kultuuritegelaste väljapääsu
edaspidi; vastas Randpere:
„ Muidugi raskendab see nüüd tdste-gi
väljapääsu. Meid kahte ootaks aga
mahalaskmine — see on karistus nn.
„kodu'maa reetmise" eest. Kodumaa
ajalehed ja raadio on juba alustanud
propagandat meie vastu: mina olevat
kriminaalne tegelane ja Leila nn.
,,kergete elukommetega". Levitatud
on juba ka kuuldusi, et oleme KGB
agendid."
OLUKORD KODUMAAL
nMille vastu Eestis kõige rohkem
protesteeritakse.on üha suurenev venestamine,
vene sõdurid ja baasid on
kõikjal, halb ja politseeritud majandus,
kaupade vähesus ja levinenud
korruptsioon. Ma ei ole mingi nn.
natsionalist,aga venelasi on Eestis
hakatud samastama kommunismiga
ja ametliku „sotsialismiga". Riigiaparaadi
tippudes istuvad nime poo-lešteestlased,
aga ainult üks neist on
Eestis sündinud, teised kõik Venemaal."
Ja Randpere jutustas anekdoodi:
„1. mail marsivad inimeste kolonnid
Tallinnas mööda autribüünist, *kus
seisavad parteituusad eesotsas EKP
sekretäri Karl Vaino'ga. Täis vai-
. mustust hüüab Vaino möödamärssi-
.jaile: Elagu üks mai."
Sellele jutule lisas toimetaja Ade-'
laida Lemberg saalist juurde, et Karl
Vaino nime kohta on teateid, et ta
nimi on olnud varem tegelikult Gre-goti
Voinov.
POLIITILISED VANGID-KRIMINAALKURJATEGIIADS
Küsimusele poliitiliste vangide ja
vangilaagrite kohta Eestis vastab
Randpere:
,,Nõukogude seadusandluses puudub
poliitilise vangi mõte — need on
kõik „kriminaalkurajtegijad" ja neid
koheldakse selliselt. Olin eelmisel
aastal Vabariikliku amnestiakomitee
asetäitja (komjtee asutati N.Liidu60.
juubeli puhul) ja külastasin kõiki
vangilaagreid Eestis. Selliseid laagreid
on kaheksa, nimetame neidko-
' loomateks, siia lisanduvad tingimisi
karistatute laagrid. Minu abikaasa
Leila külastas neid laagreid veel sel
kevadel, neis esinedes. Kohtlemine
on siin nagu kriminaalkurjategijate
oma."
KESKKOMITEE KONTROLL-BRIGAAD
OLI EESTIS
. Moskvast Eesti komparteile tehtud
kurja peapesu kohta ideoloogilise
kasvatuse puuduste kohta ütleb
Randpere:
,,Moskva seisukohad olid meile
teada juba maiktius, kui kaks Moskva
kontrollbrigaadi olid Eestit külastanud
ja sääl olukorda uurinud.
Teadsime ka selle kontrolli tulemusi
ja mida Moskva poolt oodata o l i ."
Teisipäev oli Kanadas valimis-päev.
Umbes 16.5 miljonit hääleõiguslikku
kutsuti valima uut föde-raalparlamenti.
Viimased valimised
toimusid 1980.a. liberaalide
^rakpnna yõtduga. .
Toimetustöö lõpul ei olnud valimistulemused
veel selgunud, kuid
arvati, et konservatiivide partei
võidab ülekaalukalt.
siiski alustatud.kolme segamisjaama
ehitamisega.
LAULUHARRASTUSED
Valdo Randpere ütleb, et ta viimasel
ajaltegeles rohkem laulutekstide
koostamisega abikaasale. „Mulle on
alati meeldinud laulda ja kui selleks
.võimalusi ja soove on, jätkan seda ka
siin." Leila Miller aga ütleb:,, Nagu
teate, anti mulle kaks aastat tagasi
Eestis „Noortelehe" poolt tipplaulja
tiitel. Siis sündis tütar ja jätsin laul-rnise
kõrvale. Kui tulla väikesest Eestist
siia suurde maailma ja Rootsi,,
näib kuidagi ebatõenäoline, et siin
võiksin mingit karjääri teha, Aga
võibolla ma proovin." Need^kes Leila
Milleri väljaõpet ja esinemisi tunnevad,
ütlevad, et tal on siin siiski
häid väljavaateid. Rida ettepanekuid
esinemisteks on juba tulnud.
Pressikonverentsi lõpul kinnitasid
mõlemad põgenikud, et kõik nende
püüdlused on suunatud tütre Kaisa
väljasaamiseks kodumaalt: „Tänane
pressikonverents on esimene samm
selleks. N. Liit peab täitma rahvusvahelisi
kokkuleppeid ja öeadusi,
millega nad on ühinenud. Samuti
Helsingi kokkulepet lahutatud perekondade
osas."
Rootsi ja ka rahvusvahelises ajakirjanduses
oli eelmistel nädalatel
põgenike ja nende ametite kohta esitatud
tihti vastukäivaid andmeid ja
seepärast oli oluline kõigepealt ära
kuulata nende endi poolt esitatud
kokkuvõtlikud eluloolised andmed,
"iis on järgmised:
Põgenenud jalgrattur
¥Õistleb juba Norra^
STOKHOLM - Eesti jalgrattur JaanusKuum, kelle j^õge-nemisest
teatasime mõni aeg tagasi, võistleb nüüd juba Norras
heade tagajärgedega ja loodab pääsedii 1988. a. olümpiamängudele.
20. juunil Nõukogude olümpia- 19. juunit üWes Kuum omi tree-meeskonnast
Aarhusis, Taanis, nerile, et tee a on tabanud kõhu-kus
kohtus oma Oslos elava risti- lahtisus, mis teda üha sunnib
isaga. Koos sõideti Norrasse, kus jooksma väljakäiku, ta käis seal
; ta sai asüüli. Oslo leht „Afton- ühatihti nii kaua kuni kaaslased
posten" kirjutab, et välisjalgrat- magama j ä if
turid olid Taanis paigutatud Aar^ [Iärglhk.8) il
Kommunistliku riigi piiskop
Luterliku Maailmaliidu
EELK esindaja käis Ungaris kongressil
STOKHOLM ~ Luterliku Maailmaliidu kongress Budapestis valk
uueks maailmaliidu presidendiks ungari ev. luteri kiriku juhi piiskop
Zoltan Kaldy, pidades kinni kombest, et kongressi vastuvõttev maa
annab uue presidendi. Lõuna-Aafrika kirik suspendeeriti, aga see
tegelikult juba ise varem välja astunud. '
SOOME ANNAB PÕGENIKUD:
bBmos GalerSa, 4&1 King St. E. Torontos, t@L368-68B®
Avatud 1. sopt. — 30. sopt. Esmasp., teisipäev, kolma-reede
keSBsi 1Õ.00-5.00; neljapäeval kella 10.00^
8.00; laupäeval kella 10.00-2.00 p.l.
Avamine laupäeval, 8. sept. kell 10.00-2.00 p.L
„Aamulehti" esindaja on eriti huvitatud,
mida Eestis arvatakse põgenemisvõimaluste
kohta Soome.
Randpere vastas:
nKodumaal on üldiselt teada, et
Soome annab poliitilsed põgenikud
ja ärahüppajad välja N.Liidule. Ka
meie teadsime seda. Aga teatakse ka,
et soomlased püüavad igati aidata
selliseid põgenikke Soomest lahkumiseks
jä sellist abi saime ka meie.
Kellelt ja kuidas, seda me ei ütle."
Randpere ütleb ka, et Soome TV
saadete jälgimisvõimalus Eestis ärritab
võimusid väga. Nende segamine
on tehniliselt raske ja majanduslikult
väga kulukas probleem. Tallinnas on
VALDO RANDPERE
on sündinud 4. veebr. 1958 Tallinnas.
Isa Heino töötab Eesti Merelaevanduses
vanemmehaanikuna, ema
Tootmiskoondises „Norma" töölisena.
Peale Tallinna 16. keskkooli lõpetamist
a. 1976 õppinud 1977-82
Tartu Riikliku Ülikooli Õigusteaduskonnas,
mille lõpetanud cum laüde.
Alates 1981.a. novembrist kuni 1983.
a- oktoobrini töötanud okup. Eesti
ustiitsministeeriumis ministri abina.
(Minister: Erki Silvet, I asetäitja
laak Kirikal ja asetäitja Peigo Nuuma.)
•
Alates oktoobrist 1983 kuni lahku-n^
iseni kodumaalt olnud Eestimaa
(Järg Ihk. 3}
Kommunistliku maa, kus kirik on
partei kontrolli ali, kandidaadi Kaldy
vastu tekkis terav kriitika ja esitati
vastaskandidaadiks taanlanna Bodil
Sölling, keda eriti naisosavõtjad toetasid.
Valimist tuli teostada kahes etapis,
et võitjat selgitada. Teisel käigul kaotas
siiski taanlanna, kes sai 124 häält
ungarlase 173 vastu.
EELK esindajana võttis kongressist
osa theol. dr. Ivar Poell. Okupeeritud
Eestist oli neli hääleõiguslikku
delagaati: Peapiiskop Edgar Hark,
õpetajad Kalle Kasemaa, Margit Nirgi
ja Georg tillemäe.
KRIITIKA
EELK esindaja osavõttu kritiseeris
Rootsis Jüri Adila, kes „Eesti Päevalehes"
mõttevahetuse korras avaldatud
kirjutises ütleb muuhulgas:
„Tavalisele meie luterliku kiriku
aktiivsele liikmele oli valusaks uudiseks
„Eesti Päevalehes" avaldatud
teade, et EELK on saatnud oma amet-
Hku esindaja Luterliku Maailmaliidu
kongressile Budapesti.
Pagulaseestlastel oli kogu aeg aru-saamine.
et meie kirikuorganisat-sioon
on üks vähestest päranditest,
mida tõime kaasa kodumaalt ja mis
jätkab oma tegevust endiste traditsioonide
kohaselt. Seepärast liitus ka
niipalju kaasmaalasi emakeelse kiriku
ümber. Eelmainitud artiklist selgub
nüüd, et meie kirik eksiilis on
astunud koeksistentsi teele ja otsib
ametlikult kontakte raudeesriide taguste
isikute ning institutsioonidega.
Meie ilmalikud keskorganisatsioonid
Rootsis nagu Eesti Rahvusfond,
Eesti Komitee, Rootsi Eestlaste
Esindus jt. on seni võidelnud energiliselt
koeksistentsi vastu. Tuleb
aga kinnitada,'et koeksistents on tänapäeval
täiesti tunnustatud mõiste
maailmas.
Meil pole õigust keelata, kui meie
ev. kiriku juhtkond selle, hoiaku
omaks võtab, kuid meil peaks olema
õigus nõuda, et vastavad kiriku
funktsionärid sellest teataksid kogudustele.
Võin kinnitada, et ei Göteborgi ja
Lääne-Rootsi Koguduse juhatusele
ega Nõukogule pole sellest teatud.
Õigeaegne teatamine oleks, võimal-.
danud eitavaU suhtuvatel isikutel,
kas astuda vabakirikutesse, üle minna
ap. õigeusku või konverteerida
katolitsismi.
Kahtlemata meie ev. kiriku juhtkond
püüab õigustada esindaja saatmist
raudeesriide taha. Võidakse väita,
et meie oleme Luterliku Maail-makiriku
liikmed ning varem oleme
osa võtnud viimase kongressidest
VABAS MAAILMAS? See on õige,
kuid ka siin oleks võinud meie kirikupea
teatada, et kas meie ei peaks
tegema teatavat reservatsiooni liikmeksoleku
suhtes, kuna nimetatud
Maailmaliit tegeleb abiandmistega
mitmesugustele geriljajõukudele,
apartheidi probleemidega, rahuküsimuste
propageerimisega, mis on otseselt
inspireeritud Moskvast jne.
Samal ajal on täielikult läbi kriipsutatud
usuvaenamise ja ateismi küsimused
kommunistlikes riikides.
(Järg Ihk. 31 <
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 6, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-09-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840906 |
Description
| Title | 1984-09-06-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | JUoBal Litery of CaatuJ. ttawa, Ost; (Tif T PAI Nr. 36 (1801)1984 Second Class Mail Registration No, 1354. NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 6 XXXV aastakäik Montreali ifaudteejaamas Montreali pearaudteejaamas plahvatas esmaspäeva hommikul pomm. Surma said kolm ja haava-' ta 40 isikut. Arvatakse, et terroriakt on seoses paavsti eelseisva reisiga Kanadasse. Pomm oli paigutatud pagaasihoidlasse ja lõhkes ajal, kui jaamas oli palju reisijaid. Politsei kuulab üle üht USA sõjaveterani, kes arvatakse olevat kirjutanud ähvarduskirja, mis leiti raudteejaamast möödunud nädalal. Tornado lõhkus Pressükonverentsi puhul oli Eesti Maja Stokholmis piiratud ja tõlkijana toiminud Peeter Pütsepo PaFsmalt: Leila Miller, nTeataja" foto Põgenikud Pühapäeva õhtul tekitas tornaa° io kahjustusi Londonis, Ont. Kee-dstorm purustas linna lõunaosas umbes 200 hoonet ja 30 inimest said vigastada, üks neist raskelt. JaamiA Kvmam juha jalgratta treeningus klubis. nüüd nona © ® (D STOKHÖLM — „Meid ootaks mahalaskmine — see on karistus nn. kodumaa reetmise eest", ütles Valdo Randpere pressikonverentsil Stokholmis. „Kodumaa ajalehed ja raadio on juba alustanud propagandat Meie vastu. Levitatud on ka juba kuuldusi, et oleme KGB agendid." Kuigi Valdo Randpere ja Leila Mil-ler pcTgenikena jõudsid Rootsi pinnale juba 6. augustil, möödus 16 päeva enniB.kui nad eesti avalikkusele, samuti rootsi ja rahvusvahelisele ajs-r. '• .IcirjandüseTe võisid ise jutustada oma põgehemiilugu. See toimus esmasp., 22. augustil Eesti Vangistatud Vaba- , dusyõitlejate ^ ^^istamiskeskuse poolt korraldatud pressikonverentsil Eesti Majas, kuhu oli kogunud ajalehtede, raadio ja TV-jaamade ning arvukalt ka eksiilpressi esindajaid. Kohal oli ka V^badusraadio eestikeelsete saadete juhataja Aleksander Terras Münchenist. Reportereid oli niihästi Rootsist aga ka paljudest teistest maadest ja sellisel arvul, et Eesti Maja saal jäi kolje väikseks, mida korraldajad ka vabandasid. * Et' midagi erakordset lahti on, võis muidugi järeldada juba väljas tänaval, kuna Eesti Maja oli piiratud arvukate politseiautode ja suure arvu politseinikega. Pressikonverentsi avas abistamis-keskuse esimees Ants Kippar, andes ülevaate ajakirjandusele valmistatud materjalidest. Alustati kohe küsimuste esitamisega mõlemale põgenikule. Nad andsid oma seletused eesti keeles ning tõlketoiming rootsi ja vahel ka inglise Ija saksa keelde kujunes aegavõtvak?. Siin aitas tõlkijana kaasa Peeter Pütsep ja vahel ka Andros Küng jt. KUIDAS TOIMUS PÕGENEMINE? ,,2. augustil sõitsim^ turismigrupi koosseisus laevaga,,Georg Ots" TaK linnast Helsingi. Grupis "oli- 34 osavõtjat, nende seas 6 rahvatantsijat ja meie kaks kuulusime gruppi lauljatena. Ööbisime laevas. 3. aüg. sõitsime bussiga K.otkasse, mis on Tallinna nn. sõpruklinn ja kus toimusid järjekordsed „mpepäevad". 4. aug. esinesime Kotka Noortemajas ja õhtul pöördusime tagasi Helsingi.kus ööbisimehotellis„President**. 5. aug.- õhtul lahkusime Helsingist laevaga „Viking Saga", mis saabus Stokhöl-mi 6. aug; hommikul kell 10.00. Turismigrupp alustas ilma meieta oma tagasiõitu Helsingist Tallinna 7. aug. hommikul." järgnesid ülekuulamised Rootsi politsei ja julgeolekuvõimude poolt. Põgenikud said asüülõiguse ning ela-^ mis- ja tööload Sisserännuametilt väga kiiresti.Sel^tuse andminepolii-tilisele politseile aga kestis hoopiski kauem. Valdo Randpere on teatavasti kõrgema ametialalise positsiooniga isik, kes okup. Eestist senini on ära hüpanud. Pressikonverentsil jäi temast mulje, et tal võis olla Rootsi võimudele paljugi olulist ja huvitavat jutustada. Mida täpsemalt, selle kohta keeldus ta seletusi andmast. MIKS PÕGENESIME? ; ' ,,Valmistasime oma põgenemist ette juba vähemalt kaks aastat. Selle eelduseks on, et sellest kunagi ei räägita, Põhjuseks oli see olukord, mis Eestis on tekkinud pärast hn. „vabatahtlikku liitumist" N.Liiduga ja mis on pidevalt halvenenud. Püüdsin oma ametikohtadel eesti rahvast kuidagi teenida, aga need võimalused olid väiksed. Süüme järgi töötamine on kodumaal võimatu. Otsustasime Eestist lahkuda." Hiljem lisas Randpere veel, et juba eeloleval sügisel oli hädaoht saada kutse mobiliseerimiseks punaarmeesse ja siis oleks saadetud näit. Afganistani. PÕGENEMINE - RIIGI REETMINE Küsimusele, kuidas nende põgenemine võib n^õjustada teiste ametikandjate ja kä kultuuritegelaste väljapääsu edaspidi; vastas Randpere: „ Muidugi raskendab see nüüd tdste-gi väljapääsu. Meid kahte ootaks aga mahalaskmine — see on karistus nn. „kodu'maa reetmise" eest. Kodumaa ajalehed ja raadio on juba alustanud propagandat meie vastu: mina olevat kriminaalne tegelane ja Leila nn. ,,kergete elukommetega". Levitatud on juba ka kuuldusi, et oleme KGB agendid." OLUKORD KODUMAAL nMille vastu Eestis kõige rohkem protesteeritakse.on üha suurenev venestamine, vene sõdurid ja baasid on kõikjal, halb ja politseeritud majandus, kaupade vähesus ja levinenud korruptsioon. Ma ei ole mingi nn. natsionalist,aga venelasi on Eestis hakatud samastama kommunismiga ja ametliku „sotsialismiga". Riigiaparaadi tippudes istuvad nime poo-lešteestlased, aga ainult üks neist on Eestis sündinud, teised kõik Venemaal." Ja Randpere jutustas anekdoodi: „1. mail marsivad inimeste kolonnid Tallinnas mööda autribüünist, *kus seisavad parteituusad eesotsas EKP sekretäri Karl Vaino'ga. Täis vai- . mustust hüüab Vaino möödamärssi- .jaile: Elagu üks mai." Sellele jutule lisas toimetaja Ade-' laida Lemberg saalist juurde, et Karl Vaino nime kohta on teateid, et ta nimi on olnud varem tegelikult Gre-goti Voinov. POLIITILISED VANGID-KRIMINAALKURJATEGIIADS Küsimusele poliitiliste vangide ja vangilaagrite kohta Eestis vastab Randpere: ,,Nõukogude seadusandluses puudub poliitilise vangi mõte — need on kõik „kriminaalkurajtegijad" ja neid koheldakse selliselt. Olin eelmisel aastal Vabariikliku amnestiakomitee asetäitja (komjtee asutati N.Liidu60. juubeli puhul) ja külastasin kõiki vangilaagreid Eestis. Selliseid laagreid on kaheksa, nimetame neidko- ' loomateks, siia lisanduvad tingimisi karistatute laagrid. Minu abikaasa Leila külastas neid laagreid veel sel kevadel, neis esinedes. Kohtlemine on siin nagu kriminaalkurjategijate oma." KESKKOMITEE KONTROLL-BRIGAAD OLI EESTIS . Moskvast Eesti komparteile tehtud kurja peapesu kohta ideoloogilise kasvatuse puuduste kohta ütleb Randpere: ,,Moskva seisukohad olid meile teada juba maiktius, kui kaks Moskva kontrollbrigaadi olid Eestit külastanud ja sääl olukorda uurinud. Teadsime ka selle kontrolli tulemusi ja mida Moskva poolt oodata o l i ." Teisipäev oli Kanadas valimis-päev. Umbes 16.5 miljonit hääleõiguslikku kutsuti valima uut föde-raalparlamenti. Viimased valimised toimusid 1980.a. liberaalide ^rakpnna yõtduga. . Toimetustöö lõpul ei olnud valimistulemused veel selgunud, kuid arvati, et konservatiivide partei võidab ülekaalukalt. siiski alustatud.kolme segamisjaama ehitamisega. LAULUHARRASTUSED Valdo Randpere ütleb, et ta viimasel ajaltegeles rohkem laulutekstide koostamisega abikaasale. „Mulle on alati meeldinud laulda ja kui selleks .võimalusi ja soove on, jätkan seda ka siin." Leila Miller aga ütleb:,, Nagu teate, anti mulle kaks aastat tagasi Eestis „Noortelehe" poolt tipplaulja tiitel. Siis sündis tütar ja jätsin laul-rnise kõrvale. Kui tulla väikesest Eestist siia suurde maailma ja Rootsi,, näib kuidagi ebatõenäoline, et siin võiksin mingit karjääri teha, Aga võibolla ma proovin." Need^kes Leila Milleri väljaõpet ja esinemisi tunnevad, ütlevad, et tal on siin siiski häid väljavaateid. Rida ettepanekuid esinemisteks on juba tulnud. Pressikonverentsi lõpul kinnitasid mõlemad põgenikud, et kõik nende püüdlused on suunatud tütre Kaisa väljasaamiseks kodumaalt: „Tänane pressikonverents on esimene samm selleks. N. Liit peab täitma rahvusvahelisi kokkuleppeid ja öeadusi, millega nad on ühinenud. Samuti Helsingi kokkulepet lahutatud perekondade osas." Rootsi ja ka rahvusvahelises ajakirjanduses oli eelmistel nädalatel põgenike ja nende ametite kohta esitatud tihti vastukäivaid andmeid ja seepärast oli oluline kõigepealt ära kuulata nende endi poolt esitatud kokkuvõtlikud eluloolised andmed, "iis on järgmised: Põgenenud jalgrattur ¥Õistleb juba Norra^ STOKHOLM - Eesti jalgrattur JaanusKuum, kelle j^õge-nemisest teatasime mõni aeg tagasi, võistleb nüüd juba Norras heade tagajärgedega ja loodab pääsedii 1988. a. olümpiamängudele. 20. juunil Nõukogude olümpia- 19. juunit üWes Kuum omi tree-meeskonnast Aarhusis, Taanis, nerile, et tee a on tabanud kõhu-kus kohtus oma Oslos elava risti- lahtisus, mis teda üha sunnib isaga. Koos sõideti Norrasse, kus jooksma väljakäiku, ta käis seal ; ta sai asüüli. Oslo leht „Afton- ühatihti nii kaua kuni kaaslased posten" kirjutab, et välisjalgrat- magama j ä if turid olid Taanis paigutatud Aar^ [Iärglhk.8) il Kommunistliku riigi piiskop Luterliku Maailmaliidu EELK esindaja käis Ungaris kongressil STOKHOLM ~ Luterliku Maailmaliidu kongress Budapestis valk uueks maailmaliidu presidendiks ungari ev. luteri kiriku juhi piiskop Zoltan Kaldy, pidades kinni kombest, et kongressi vastuvõttev maa annab uue presidendi. Lõuna-Aafrika kirik suspendeeriti, aga see tegelikult juba ise varem välja astunud. ' SOOME ANNAB PÕGENIKUD: bBmos GalerSa, 4&1 King St. E. Torontos, t@L368-68B® Avatud 1. sopt. — 30. sopt. Esmasp., teisipäev, kolma-reede keSBsi 1Õ.00-5.00; neljapäeval kella 10.00^ 8.00; laupäeval kella 10.00-2.00 p.l. Avamine laupäeval, 8. sept. kell 10.00-2.00 p.L „Aamulehti" esindaja on eriti huvitatud, mida Eestis arvatakse põgenemisvõimaluste kohta Soome. Randpere vastas: nKodumaal on üldiselt teada, et Soome annab poliitilsed põgenikud ja ärahüppajad välja N.Liidule. Ka meie teadsime seda. Aga teatakse ka, et soomlased püüavad igati aidata selliseid põgenikke Soomest lahkumiseks jä sellist abi saime ka meie. Kellelt ja kuidas, seda me ei ütle." Randpere ütleb ka, et Soome TV saadete jälgimisvõimalus Eestis ärritab võimusid väga. Nende segamine on tehniliselt raske ja majanduslikult väga kulukas probleem. Tallinnas on VALDO RANDPERE on sündinud 4. veebr. 1958 Tallinnas. Isa Heino töötab Eesti Merelaevanduses vanemmehaanikuna, ema Tootmiskoondises „Norma" töölisena. Peale Tallinna 16. keskkooli lõpetamist a. 1976 õppinud 1977-82 Tartu Riikliku Ülikooli Õigusteaduskonnas, mille lõpetanud cum laüde. Alates 1981.a. novembrist kuni 1983. a- oktoobrini töötanud okup. Eesti ustiitsministeeriumis ministri abina. (Minister: Erki Silvet, I asetäitja laak Kirikal ja asetäitja Peigo Nuuma.) • Alates oktoobrist 1983 kuni lahku-n^ iseni kodumaalt olnud Eestimaa (Järg Ihk. 3} Kommunistliku maa, kus kirik on partei kontrolli ali, kandidaadi Kaldy vastu tekkis terav kriitika ja esitati vastaskandidaadiks taanlanna Bodil Sölling, keda eriti naisosavõtjad toetasid. Valimist tuli teostada kahes etapis, et võitjat selgitada. Teisel käigul kaotas siiski taanlanna, kes sai 124 häält ungarlase 173 vastu. EELK esindajana võttis kongressist osa theol. dr. Ivar Poell. Okupeeritud Eestist oli neli hääleõiguslikku delagaati: Peapiiskop Edgar Hark, õpetajad Kalle Kasemaa, Margit Nirgi ja Georg tillemäe. KRIITIKA EELK esindaja osavõttu kritiseeris Rootsis Jüri Adila, kes „Eesti Päevalehes" mõttevahetuse korras avaldatud kirjutises ütleb muuhulgas: „Tavalisele meie luterliku kiriku aktiivsele liikmele oli valusaks uudiseks „Eesti Päevalehes" avaldatud teade, et EELK on saatnud oma amet- Hku esindaja Luterliku Maailmaliidu kongressile Budapesti. Pagulaseestlastel oli kogu aeg aru-saamine. et meie kirikuorganisat-sioon on üks vähestest päranditest, mida tõime kaasa kodumaalt ja mis jätkab oma tegevust endiste traditsioonide kohaselt. Seepärast liitus ka niipalju kaasmaalasi emakeelse kiriku ümber. Eelmainitud artiklist selgub nüüd, et meie kirik eksiilis on astunud koeksistentsi teele ja otsib ametlikult kontakte raudeesriide taguste isikute ning institutsioonidega. Meie ilmalikud keskorganisatsioonid Rootsis nagu Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee, Rootsi Eestlaste Esindus jt. on seni võidelnud energiliselt koeksistentsi vastu. Tuleb aga kinnitada,'et koeksistents on tänapäeval täiesti tunnustatud mõiste maailmas. Meil pole õigust keelata, kui meie ev. kiriku juhtkond selle, hoiaku omaks võtab, kuid meil peaks olema õigus nõuda, et vastavad kiriku funktsionärid sellest teataksid kogudustele. Võin kinnitada, et ei Göteborgi ja Lääne-Rootsi Koguduse juhatusele ega Nõukogule pole sellest teatud. Õigeaegne teatamine oleks, võimal-. danud eitavaU suhtuvatel isikutel, kas astuda vabakirikutesse, üle minna ap. õigeusku või konverteerida katolitsismi. Kahtlemata meie ev. kiriku juhtkond püüab õigustada esindaja saatmist raudeesriide taha. Võidakse väita, et meie oleme Luterliku Maail-makiriku liikmed ning varem oleme osa võtnud viimase kongressidest VABAS MAAILMAS? See on õige, kuid ka siin oleks võinud meie kirikupea teatada, et kas meie ei peaks tegema teatavat reservatsiooni liikmeksoleku suhtes, kuna nimetatud Maailmaliit tegeleb abiandmistega mitmesugustele geriljajõukudele, apartheidi probleemidega, rahuküsimuste propageerimisega, mis on otseselt inspireeritud Moskvast jne. Samal ajal on täielikult läbi kriipsutatud usuvaenamise ja ateismi küsimused kommunistlikes riikides. (Järg Ihk. 31 < |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-06-01
