Meie Elu = Our life, September 6, 1984

              Ipie Elu" nr. 36 (1801) 1984
M4K 2R6
iMAALAStI
ilisifiage
i,C.A.
lant
ito, Ontario,
in
[at partei keskkomitee üles-poliitbüroo
kandidaadi Boris
latovi juhtimisel. Vene saat-
]el on üjesandeks koguda kir-
[allkirjaproove ja kõike m(iud
cu. Dokumentide kõrval ka­tse
saatkondade võltsitud tele-
I ja juhitakse needlsenšatsioo-ajakirjandusse.
Eriti näida-
[eis IjJSA sekkumist teiste rii-seasjadesse,
kõigutades seega
vahelist usaldust. Säärastest
jutäst, millistest mõned on
[imestamisväärse osavusega,
iinud aastal õigeaegselt kätte
ilt 18. Viimane üks suurimaid
jüid oli osavasti tehtud USA
[Helene von Dammi kiri Aus-
Itseministrile, käsitledes USA
jte ülelennuõigust sõja korral
[st. Kuna kumbki riigi minis-lid
ei reageerinud, saabusid
Viini ajalehtedele. -
|8 andmete ametliku levitami"'
js kerkib jällekordselt rohkem
Iruväärsena küsimusse „sõja-
Ijate*' üle kohtumõistn^ine
poolt võltsitud materjalid^
fSA-s ja Kahadas. Kas mi-lidel
on nende osakonda-längüs
ikka ja jäädavalt kaks
[isjuuTes' parem';ei tea; mida
mk jaV^&lüpidi^fiVali
kasuks ei sise- ega välispö-
|t, ja mitte ainult puutuvalt
Ise päeva, vaid mõjutegurina
?öle etk
reng
ihnikat ja kasutada — uuen-ridaja
— keemilist vormeli
ieoxyribonucleic acid) tehno-mikroorganismi
loomiseks,
jta täime vilja, nagu näiteks
a sojaubade juures. Kavanda-
|ärgmised programmid:
enide teraapia (gene tl|era=
'rstidel oleks õigus asetada
i vigase .geeni asemele uus
ineeriv;
ad antibiootikuci jt. selletao-hendite
valmi:5tamine, .nagu
in, viirusest vaba vaksiin ja
sikarp, et varakult selgitada
iguse tunnuseid;
[õjuya ja odavama ensüümi
mine, lämmastiku mõju mää-teijvilj^
kasvule, et yähenda-köguni'
kõrvaldada lämmas-aldavaid
väetisaineid, vqi-
.GS; seega taimedel võtta seda
lust.-'
tehnoloogia hindamisam^,ti
jl.võida lähema 20 aasta jook-
(eetilise inseneeringü alal saa-toodangut
ca $27 miljardi
^es,. kuid Chicagos asuv ma-joliitika
uurimisamet loodab
la vältel põllumajanduses too-
Väärtust tõsta $50-100 miljar-jleemiga
, lähemalt tutvumi-jõika
lugejale dr. Mary-Dell
l i ulatuslikku artiklit „Scien-perican'i"
s.a. juuni numbris.
Imenetlusega kasvatatud too-rustamine
võib sündida ainult
56 vastaval loal, aga 3-4 aasta
Il podetakse juba turustamise-kada.
Seega pole kahtlust, €t
[istlik majandus ei varise kok-
?u seda pasundab Moskvast
Propaganda. Pole midagi
lä, Kui ikka usutakse omalajal
^ersiaalselt kuulsaks saanud
-biolioog Lysenko õpetust, et
ja kasvatus kujundavad (Gu-ude
tüübi, millele tarbe-akse
abiks ka Serbski
aolisi asutisi, et vormida
võe
itja
aaricele kuulekaid subjekte.
A.I
„Meie E l u " nr. 3S (tiOOlj 1984
Kiri Inglismaal'!
, 6 . THURSDAY, SEPTEMBER 8 3
BSXEU
GOVENTRY {„Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Harva vilksatub sõna
„Eešti" inglise ajakirjanduses. Ja
kui jutt kaldub tavaliüe inglasega
Eesti geograagilisele asukohale ja
rahvaarvule, siis tuleb võhiklikule
välismaalasele selgituseks appi,
võtta Soome asukoht ja'Birmingha-/
mi suurlinn (rahva arv miljoni
. i .
Seda suuremoli eestlase rõõm au­gustikuu
algul, kui siinsed tõsised
päevalehed, eriti konservatiivne
„The Daily Telegraph" tõi nädala
jooksul üsna ulatuslikke artikelid
oma Moskva ja Rootsi kirjasaatjate .
sulest, mis kandsid rasvaseid peal­kirju
Eesti poliitilistel 'motiividel:
. „ Kremli juhid häiritud yäikesest Ees-tist",,,
Nõukogude anietnikud lähe­vad
Eestikse Olümpia TV-d vaata­ma''
ja ..Venelased tõenäoliselt ei
anna defektoritele nende |ast". Juttu
on siin Nõukogude Eesti kohtumi­nistri
abi Valdo Randpere, ja ta laul­jannast
abikaasa Leila Miller põge­nemisest
Rootsi. See j pÕgenemisepiT
sood ei saanud jätta ükskõikseks ka
„D. Telegraphi" juhtkirjanikku, kes
kirjutas „Vallutamatu Eesti" teemal'
suhteliselt üsna pika kirjutise (14.
aug.) üteldes muuhulgas: ,
Eestlased on jäänild vihasteks rah­vuslasteks,
kH)estanud ja sageli ava­meelselt
kriitilised Nõukogude juhti­mise
üle, kes juba neli aastakümmet
on püüdnud neid all^ suruda ja süsti­da,
kommunistlikku doktriini, mis on
üldiselt tähelepanuväärne ja vähe­tuntud
fakt nõukogude biokk-elus.
Vene partei-funktsionärid on püüd­nud
süstida ^nõukogude patriotis­mi"
eestlastele, eriti noortele.„Prav-da"
on toonud ni|mestiku Eesti
..ideoloogistest pattudest" ja „rah-vuslikest
suhetest", kus eestlased
vihkavad ja kardavad venelasi ja fab-ritseerivad
antikommunistlikke va­lesid",
s..o. Kremli katse hävitada
Eesti rahvuslikku omapära ja ident-
• sust./.' i, ' ' f •
Lühidalt, Eesti esitati nõukogude
juhtkonnale probleemi, mis võib ku­juneda
halvemaks, kui Poola oma
solidaarsuse tõusuga ametiühingu­tes.
Ametlikud ringkonnad on muu­tumas
närvilisteks rahvuslike rahu-tusmärkide
pärast. Rasked kohtuot­sused
antakse dissidentidele „kom-
, munismiyastase agitatsiooni ja pro-
.paganda" päras]. jQn^-olnud laialdasi
korterite/Jäbiotslrojsarreteerimisi
ja ülekuulamisi. Järgmine poliitiline
puhastus on-selgesti näha kaartidel".
„D. Telegraphi', juhtkirjaniku kiidu­väärse
artikkel äratab väikestki
huvi flegmaatilises inglases Eesti ja
Balti riikide kohta.„D. Tel" lugejate
arv on 1.2Ö0 000-ride ümber.
NEEME JÄRVI SHOTI RAHVUS-ORKESTRI
DIREKTORI KOHAL
Augustikuu algul asus meie rah­vusvaheliselt
tuntud dirigent Neeme
Järvi, kes eluneb USA-'s,Shoti Rah-vusorkestri
(asukohaga Glasgowis]
direktori ja külalisdirigendi kohale.
Tal tuli juba esineda onia orkestriga
Londonis, Albert Hallis, nn. prome-naadkontsertide
sarjas,! kus kavas
olid Sibeluse, Beethovehi jä Shosta-kovitshi
helindid. i
K0|ntsert anti üle B B t raadiosaa­tes,
kus kon^mentaator tutvustas raa-diopublikule
uue dirigdndi elulugu.
'Promenaadkontserdist andis pike­ma
ülevaate „D.Ter' muusikakriitik
Robert Henderson, kus ta mainib
artikli sissejuhatuse, et augustist ala-
(tes Shoti Rahvusorkestri senise di­rektori,
Sir Aleksander Gibsoni ko­hale
asUs eesti dirigent Neeme Järvi.
Sellele järgneb kontsertkava üksi­kasjalik
käsitlus eriti Sibeliuse muu-rika
ainel. Juttu on „P6hjala tütrest"
Luonnatarist, millist ettekannet tä­napäeval
harva on kuulda kontsert­saalides.
Laulusoologa esines inglise
tuntud sopraii Esther Cray.
- 'Sama ajalehe teises artiklis lehe
muusikakriitik Michael Kennedy võ­tab
sõna ..kontserdi kavandamise"
teemal, kus ta taas ei ^aa vaikides
mööduda Neeme Järvist*, nimelt
kolm suuremad orkestrit(Shoti, Hal­le
ja Ulster) vahetavad tänavu oma
dirigente. Neeme Järvi asendab 25
aastat juhatanud dirigendi Sir
Alexander Gibsbni ja tal on kaasa
rääkida ka nn. Edinburghi Festivali
kontsertosa juhtimisel. Siin ta juha­tab
Beethoveni D-Massi, Haydn'i
„Loomingut" Waugham WilliamsiS-ndat
sümfooniat, Stravihski klave­rikontserti
ja Eduard Tubina (1905-
82] 5-dat sümfooniat. Märkigem siin­kohal,
et Neeme Järvi on tublisti
teinud tööd p. Tubina muusika tut­vustamisel,
näit, heliplaatide salves­tamisel
Göteborgi orkestriga. Ja nüüd
samuti Tubina muusika esmakordne
tutvustamine Inglismaal
WINDSORI HERTSOGINNA
NATSIALBUM ;
Sir Oswald Mosley suri mõned
aastad tagasi Prantsusmaal, kus ta
elas Qrsay's oma abil^aasa leedi Dia­na
Mosley'ga (kes praegu veel elus}.
Sõja eel oli ta Briti f ashistide (must-särklaste)
juht, külastas Hitl6ri ja
Mussolinit nende suurvõimu päevil.
^ Üks ta naise sugulastest (Unity Mit-ford)
oli Hitlerisse armunud ja soori­tas
sõja algpäevil enesemõrva Münc­henis,
Niiüd Home Office (Briti sisemini-nisteerium)
on avaldanud, pärast 30-
äastat ajavahemikku, avalikkusele
..saladokumendid" Sir Oswald Mos­ley
arreteerimisest 1940.a.. sõja puh­kemisel.
Sõjapäevil Sir Mosley koos
abikaasaga olid arreteeritud, kuna
Briti valitsus kartis „viienda kolon­ni"
tegevust. Arreteerimisel, nagu
teatab „D.Tel." ajakirjanik David
Millward.Sir Mosley korterist leiti 9
relva. 3 kuijnminuia ja üks mõõk.
Sellele jkirjutisele on saatnud leedi
Diiana Mosley Praiitsusmaalt õien­duse":
Mosley arreteerimine toimus
23. mail 1940. Tegelikult oli Mosley'1
7 relva, õieti väikesekaliibrilised ja=
hipüssid. mida kasutasid kohati ta
poeg jä külalised küttimisel. Tal oli
olemas küll revolver, kuid selleks
kandis ta luba.
Teine tuntud inglane, kes enne sõ-japäevi
külastas Hitlerit tema suvire-sidentsis,
Berchtesgadenis, oli Wind­sori
hertsog, kes sai kuulsaks oma
troonilt loobumise skandaaliga
abiellumisel lahutatud ameeriklanna
Wallis Simpsoniga. Nad külastasid
Hitlerit ja natsi-Saksamaad 1937.a.
oktoobris. Sellest visiidist on Wind­sori
hertsoginnal (elab Paiiisis) nn.
mälestusalbum, mis oli sattunud kel­legi
eraisiku kätte. Album müüdi hil­juti
oksjonil Sussexi krahvkonnas £
1.600 eest. Albumis on 28 mušt-val-get
fotot. Seal üks pilt kujutab,kuidas
Windsori hertsog (end. kuningas
Edward VIII) annab väljasirutatud
käega natsi-tervituse?
ARTO
0 ' •» • . • tema treener Mall Vesik.
Moodsa rütmilise võimlemise klubi
RITMIKA J/7
alustab oma 5-.ndat hooaega 10. septembril
1984. Rütmilise võimlemise tunnid:
~ mudilastele (4-6 aastastele)
- tütarlastele (7-10 aastastele)
- teismelistele
- naistele
Tunnid algajatele; edasijõudnutele, eliitvõinrilejatele!
Tunnid toimuvad 10-es eri rajoonis.
INFORMATSIOONIKS Annely. Riga 224-1674
HELISTADA: V Siina Kasekamp 222-5751
Eestlane kiildmedali
võitja treeneriks
Mall Vesik õpetas võistlusvõimlejat
Lori Fyng'i seitse aastat ,
Los Ahgeles'e olümpiamängudel,
kus rütiniline võimlemine oli 'esma­kordselt
kavas, sai Lori Pung Van-couverMst
kuldmedali. Temal tree­ner
on eestlanna Mall Vesik Van-couver'ist.
Teiseks Kanada võistlejaks ütmi-
C, OTTWAY HERBALIST
R.vv:1a.iTli^(l, 1(irv;slikii(l toidu.' IHHI, vitaniiinid ja minoriMlirl
Nõucinne ja sõbralik teeniminfinnsti rnhiii«'rI l a s t 'A TOIGFR < D n . , . '
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. fV14K 1|\36. Tel. 46^-5125
lisas, võjrpie.^ises individuaalselt oli
Ädrianne-D"
l^ende kahe võistleja ühiseks^eehe-riks
määrati Canadian Rhytmic Spor­tiva
Gymnastic FederationM poolt
Mall Vesik,,kes ka Adriennö Dun-nefi
treenis
lat enne Los
Lori Fung
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAMi
külmutuskappe ja pWte — igat liiki
^' 31 aastat tööpraktikat Jr
Tel 533-9334 --Peter
Reis Alaskasse ja
Läärierariniku Eesti
* Päevadele
Kaljujõgi organiseerimisel on käi­gus
eeltööd'33-päevaseks ringreisiks
läbi Kanada, Alaska ja põhjapoolsete
USA osariikide. Reis toimub 47-ist-melises
õhujahutusegi bussis „Fet-tes
Tours and Travels" firma kaudu.
Sama firma käüdu toimus ka 1983.
aastal 24-päevane reis Lääneranniku
Eesti Päevadele ja 'täiiavune 7-päe-vane
reis Esto kulalistle Kanada
tutvustamiseks. , ^
Väljasõit Torontost Cjn 10. juunil
1985, jõudes tagasi 12. juulil. Peale
Torontost lahkumist toimuvad pea­tused
öobimisteks järgmistes suure­mates
keskustes: Sault Ste. Marie,
Thunder Bay,* Winnipeg, Saskatoon,
Edmonton; Dawson Creek, Fort Nel^
son, Watson Lake, Whitehorse, Tok,
Anchorage ^(2),! Fairbanks, Dawson
Gity (2), Whitehorse. 2 ööd veedame
parvelaeval teel Sk^gway'st Prince
Ruperfi, edasi Prince George, Hope,
Vancouver (2), Seattle, Portland (3).
et osa võtta 3-e viimase päeva ürit'us-test
L.R. Eesti Päevadel, CoeurD'Ale-ne,
Bozeman, Cody, Rapid, City,
Omaha, Joliet ja ilusate mälestuste­ga
koju tagasi. Reisihind isikult -
kahekesi toas $2,779.00; kolmekesi
toas. $2,549.00;: üheinimese tuba
$3,429.00. - ,
Hinpa sisse on arvestatud 32 ööd
esmakiassilistes hotellides;
port moodsas õhujahutuse ja tualeti­ga
bussis; kahepäevane parvesõit
Alaska State Ferry'ga ja parvesõit
Vancouveri saare külastamiseks;
tutvumine vaatamisväärsustega.Whi-tehorse's,
Anchorage's, Vancouve-ris,
Victorias, Seattlesja Yellowstone
pargis; kulla pannimine Dawson Ci-ty's;
sissepääs nFrantic Follies" ja
„Gaslight Follies" külastamisel; sis­sepääs
Butchart Garden'i ja Space
Needle torni Seattläs; külastuskäi-gud
Mount Rushmore, Michell Cotn
Palace, Boys Town. Samuti on hinna
sisse arvestatud kohvri käsitamine
hotellides.
Teel läbitakse palju ilusaid kohti ja
vaatamisväärsusii milledest eelpool
polnud juttu. Sellest kõigist räägime
pikemalt meie ühisel kokku.saami-sel,
mis toimub peale eelregistree­rimist
septembri lõpus. Samal ajal on
kohal ka firma omanik, kes vastu
võtab sissemakse ja müüb reisikind-lustust.
.
Pika reisi tõttu jääb 2-3 kohta
tühjaks, seega on ruumi ainult 44-le
reisijale.
Kuna XVII Lääneranniku Eesti
Päevade motoks on: „Me tuleme tu­handest
tuulest", siis sobib see väga
hästi ka meie reisi nimeks. .
Eelregistreerimisel lopdakse järje­kord
ja kutsed saadetakse välja nii-
.pea kui selgub, et reis teostub.
Registreerida palutakse aadressil:
Kaljujõgi, 55 Duggan Avenue, To­ronto,
Ontario, M4V l Y l , või telefo­ni
teel (416) 487-2094.
KALJU JÕGL
iesti cars^ vcilvokorrm
S. ja 9. septembril
dr. A. Rebane . . , . o o 461-6383
15. ja 16. septembril
dr.R. Pahapill . . . 0 . 921-7777
22. ja 23. septembril
dr. R. Vanaselja . . . . 921-7777
September 22. ja 23. kella 12.00-
3.00 p.l. Wasaga Beachis — #66,
54th tänav,, lõunapool Mosley Ave.
$74,900.00 privaat müük. Kivimaja,
plaanitud ja ehitatud pensionärile. 2
magamistuba, elutuba, söögituba,
köök ja „päikese ruum" (40 ft. klaasi),
vannituba, hoiuruum, garaaž kahele
autole. Kõik on talvekindel ja elektriga
köetav. Lisaks külalismaja ja tööriista­de
panipaik. Krunt T05'x142', planee­ritud,
suured puud, väga privaat, puu-aed
5'6" kõrge, (0) $19,900.00 väärtu­sega
maatükk saadaval 111 'xl 42' aia­ga
ümbritsetud.
Helista 1.416-233-8883 ehk
Wasaga Beach 1-705-429-5058:
(Algus esiküljel)
KONTAKT KODUKIRIKUGA
jüri Adila seisukohta kommentee­ris
dr. Ivar.Poell kongressilt tagasi
jõudes. Vastates „Eesti Päevalehe"
küsimusele,ta ütles:
— Pean tema seisukohta valeks.
Meie ei tohi ennast eraldada kodu-kirikust*
Aga kuidas hoida kontakti?
Meil ei ole afnetlikke suhteid, seä-pärast
peab kontakt olema mitte­ametlik,
tihti teiste vahendajate kau­du.
Võib-olla oli KGB kohal, aga
meie tööd ta ei häirinud. Kardan, et
Jüri Adila seisukoht on liiga radikaal­ne.
^
Ivar Poell ei olnud teadlik, mis
kaalutlused olid kongressi osavõtu
taga ja mis taksitas EELK osavõt­jast
luterlikust konverentsist, mis
toimus Tallinnas mõne aasta eest.
EPL pöördus seepärast EELK pea­piiskop
Konrad Veemi poole selle
asjaolu selgitamiseks.
- Meid polnud Tallinna üldse
kutsutud, kommenteerib peapiiskop.
Kui ka meid oleks kutsutud, poleks
me siiski läinud. Meil pole ametlik­ku
vahekorda luteri kirikuga Eestis.
Pealegi ei kuulu EELK sellesse kiri­kute
kategooriasse, millised Tallinna
konverentsist osa võtsid. Kui meil
oleks ametlik vahekord luteri kiri­kuga
Eestis, oleksime sunnitud lask­ma
kolmandal tegelasel meie töösse
sekkuda ja seda me ei saa lubada.
^ancouveris kolm^^näda*
Angelese minekut,
'iie kuulub see au, et ta
oli esimene olümpia kuldmedali võit­ja
maailmas individuaalses rütmili­ses
võimlemises. Mall Vesik'ule aga
kuulub see au, et ta treeneris olüm­piamängude
kuldmedali-võitjat.
Helgi Leesmenfile, kes elab Cal­garys
ja on Rhythmics Technical
Chairperson Alberta Rhythmic
Sportive Gymnastics Federation'i
juures, saabus toimetusele Lori
Fung'i elulugu. Mall Vesik'ult aga
küsisin telefoni teel ülevaate tema
tegevusest.
LORI FUNG , •
on sündinud 21. veebruaril 1963.a.
Vancouver'is, B.C., mis on ka tema
alaliseks elukohaks. Isa on hiinlane,
ema jaapanlane. 1976.a. ühines klu­biga
Rhytmika Club of Modern Rhyt­mic
Gymnastics, mis asutatud ja tre-
0 0
Hardy Krug-Bunnl
fotonäitms
31. septembrini toimub Lemo§
Galeria's (461 King St. East) Hardy
Krug.Bunn'i Ontario maastikufoto­de
näitus „A Mood For All Seasons"
(Iga aastaaja meeleolu). Kuigi nai­tus
on juba publikule avatud, on
ametlik avamine laupäeval, 8. sep­tembril
(kell 10-2 p.l.).
Hardy Bunn on laialt rännanud
sel kontinendil ja Euroopas. Ta on
sünnilt eestlane, kes elas enne 1952.
8' Kanadasse tulekut 7 aastat Root-
Meid ootaks.
(Algus esiküljel)
Leninliku Kommunistliku Noorsoo­ühingu
(ELKNÜ) Keskkomitee pro­paganda-
ja kultuuriosakonna inst­ruktor.
Alates 1983.a. märtsist N.
Liidu Kommunistliku Partei (NLKP)
liige. Abiellunud 31. detsembril 1982
Leila Milleriga. Abielu registreeritud
Tallinna Linna Perekonnaseisuosa­konnas.
Abielust sündinud 1. juulil
1983 tütar Kaisa, kes on Tallinnas
jäänud abikaasa Leila Milleri ema
kasvatada. Valdo Randperele on
okup. Eesti Riikliku Filharmoonia
poolt omistatud elukutselise laulja ja
noore helilooja kvalifikatsioon.
LEILA MILLER
on sündinud 26. jaan. 1961 Tallin­nas.
Isa suri 1974, ema Mare töötab
ETKVL-i Tallinna Kooperatiivkau-bastus
kaupluse müüjana. Peale Tal­linna
1. keskooli lõpetamist a. 1979
asunud raalioperaatorina tööle Tal­linna
Veepuhastusjaamas. Alusta­nud
1981 õpinguid Tallinna Peda­googilise
Instituudi kultuurharidus-töö
teaduskonnas raamatukoguduse
ja bibliograafia erialal. Tegelenud
alates a. 1979 laulmisega ansambli­tes
„Kontor" ja „Karavan". Abiellu­nud
31. detsembril 1982 Valdo Rand­perega.
Ka Leila Millerije on okup.
Eesti Riikliku Filharmoonia poolt
omistatud elukutselise laulja kvalifi­katsioon.
/^.H. {.,TEATAJA")
neeritud Mall Vesik'u poolt, juba
järgmisel aastal alustas võistlus­võimlemisega
ja tuli British Colum-bia
noorte meistriks. 1979.a. alustas
võistlustega välismaades, esiteks
Ameerika Ühendriikides, hiljem 12-s
erinevas maas. Peale Mall Vesik'u,
kes on teda treeninud 7 aastat, on ta
"'vfefel liörjü^ähüd TöYõntöS' ktiks kuüd,
kus t^" treiieeriks oli jaapanlanna
Yukiko Marumono,' kes oli õpetamas
Toronto Kalev Estienne klubis. Pea­le
selle on ta veel treerinud Bulgaa-riasja
Rumeenias n'ende riikide rah-vusmeeskodadega.
1982 a. tuli Kana­da
meistriks ja on olnud sellest ajast
jär'gimööda kolm aastat Kanada meis­ter.
.MALL VESIK- '
on sündinud Vancouvei^'is 12. juu­lil
1950.a. Vanemad Evald ja Agnes
Umelas, vennad Mait ja Jüri. Abi­elus
Harry Vesik'uga. Elukutse koo­liõpetaja
alates 1974,a. Vancoyver'is.
1955-6.5 õppinud klassilist baletti
Grace MacDonald*i õpetusel. 1966-
69 õppis rütmilist võimlemist Van­couver'!
eesti voimlemisgrupis Hei­ke
Karuks'i (1966-68] ja Helve Ran-niste
(1969-70) juhatusel. 1970 alus­tas
võistlusvõimlemisega Kanada
lääneprovintsides, treenides Seija
Fekete ja Alena Branda abiga. 1973.a.
lõpetas University of British Colum-bia
(Bachelor of Education, P.E.ma­jor).
Samal aastal võeti Kanada rah-vusmeeskonna
liikmeks. Treenis
kolm kuud Torontos Evelyn Koop'!
Kalev Estienne klubis grupivõimle-mist.
Individuaalselt õppis Tamara
Bompa juures York Ülikoolis. Võist­les
maailma meistervõistluslel Rot-terdam'is,
Hollandis. 1974 a. asutas
Gymka Rhytmic Gymnastics Club'!
Vancouver'is koos Malle Vasar'aga.
1975.a. asutas oma klubi Vancouver'
is, kus õpetas rütmilist sõimlemist
võistluseks ja meelelahutuseks tütar­lastele
ja naistele 5—30 aastani.
Tema eliitgrupp esines ka Montrea-
Ti olümpiamängude avamisel. 1980
lõpetas oma klubis teiste õpetamise,
kuid jätkas ainult Lori Fung'! tree­nimist,
kes tuli Kanada meistriks
1 9 8 2 . - 1984.a. 1 9 8 1 . - 83.a. oli
pompetitive Technical Chairperson
British Columbia's. 1980.a. kohtuni­kuks
provintsi tasemel.
On olnud Lori Fung'iga kaasas
tema treenerina suurvõistlustel 1981.
a. Praha's,Tsehhoslovakkia's, Print­sess
Grace Cup'i võistlustel Mona-ko's,
maailma meistervõistlustel
, München'is,Lääne-Saksamaal. 1982.
a. nelja kondinendi meistervõistlus­tel
Aukland'is, UuSrMeremaal. 1983.
a. Lausanne's, Shveits'is ja maailma
meistervõistlustel Strasburg'is,
Prantsusmaal. 1984.a. Sofia's,Bul­gaarias,
Corbeille's,Prantsusmaal ja
Olümpiamängudel Los Angeles'es.
Möödunud aastal sündis Vesik'ute
perekonda Kail! ja nüüd, on ema
ülesandeks ka selle eest hoolitsemi­ne,
et tütrekese käed ja jalakesed lii­guksid
rütmilisest.
HARALD RAIGNA
.,.1