1984-09-06-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, S. ŠEFTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 6 „Meie Elu" n?. m (lOÖl) 1984
ma
Leesmen
Pastor Harry Leesment saabub
Torontosse 7. septembril koos oma
abikaasa Jackiejä noorema pojaga.
Seekord tulevad nad erinevate koguduste
kutsel Ameerikas ja Kanadas
ja peatuvad Torontos paar nädalat.
Hiljem külastavad pastor Märt
Vähi kogudust Frederi^tohis N.B.,
Ikus toimub se^inarimllles Jackie ja
IHarry Leesment õpetavad. Peale:
selle lendavaid külalised Ühendriikidesse,
km nisnl seiesiE 'e@s tihe
Harry Leesment emigreerus Austraaliasse
aastal 1950, kus t J ka oihan-das
hariduse, lõpetades ülikooli me-haanika-
inseneriiia. Oma alal töötas
ta kuni 1976. aastal kutsuti Adelaide'
i Asšembly of God kogudus^ abipastoriks.
Töö vaimulikul aläl osutus
edukaks ja kogudus kasvas kiiresti,
nii et inimeste osavõtt pühapäevasest
jumalateenistusest on ligi kaks tuhat.
Kaks aastat tagasi asus perekond
elama Canberrasse, kus ta teenib kogudust,
mis tetna juhtimisel on kasvanud
kuuekordseks.
Huvi vaimulike väärtuste vastu oli
Harry Leesmenfil, kuita nt)orelt elas
läbi sügava vaimuliku kogemuse Jumalaga.
Pastorina oil ta hinnatud ja
tema kõned õpetlikud ja sageli käsitab
ta vaga aktuaalseid aineid. Torontos
viibides kõneleb ta näiteks ainetel:
„Perekonha tülid võivad õnnistada"]
„Rahakriisl ja Jumpla lahendus",:
„Elav Kirik isuirevas maail-tikrištuse
võimubaas". Harry Lees-menti-
abikaasa on inglanna, kuid on
võimeline eesti keelest aru saama ja
ka pisut rääkima. Ta töötab oma abi-,
kaasa kõrval hoolsalt; kaasa kogudu-;
se töös ja kirjutab praegu oma kolmandat
raamatut. Perekonnas on
kolm last.
Torontos viibides kõneleb Harry
Leesment peamiselt Emmanueli Kirikus,
kuid külastab ka teisi kogudusi.
Kavast võiks mainida seminari
ainel„Perekonna relatsioonid". Seminar
leiab aset laupäeval, 8. septembril,
kell 10 o i— 4 iJ.l. Vhepeal
ühislõuna) ja kell 7.30 õhtul. Need
loengud peetakse ingliskeeles. Kõik
teised loengud ja seminarid on eesti
keeles. Esmaspäevast 10. kuni neljapäevani
13. septembrini kell 7.30 õhtul
toimuvad Evangeeliumi kuulu-tusõhtud
ja kõned käsitavad Piibli
ennustusi. Reedel, 14. septembril kell
7.30 õhtul algab uus seminar, mis
kestab ka laupäeval,15. septembril
ainel ,,Koguduse kasv". Aine hõlmab
nii isiklikku kui koguduse üldist
vaimulikku arenemist ja kasvu. Pühapäeval,
9. ja 16. septembril on jumalateenistused
kell 3 p.l. ja kell 6.30
õhtul (ingliskeelsed]. -
Emmanueli Kirik asub aadressil 21
Swanwick Ave., mis on Maini sub-way
peatuse lähenduses. [Üks blokk
lõuna pool Gerrädi St. ja üks blokk
lääne pool Main St.) Seminarid, koosolekud
ja jumalateenistused on avamas"
ja ,;Euroopa ühendriigid — an-. tud kõigile,
Algas üu€i EESTI
KORTERIMAJA
Ehitus saab valmJS|märtsis 1985 ® ÕHUJAHUTUS, PUHTUS,
PRIVAATSUS, JUIGEOLEK, EMAKEEL ja MURETU ELU ®
¥eol saadavsiB m^nddj korterid: Ainulaadne kondominium.
korteri hind($88-9b sq.ft.) ©Ruumikad korterid (1020-1075
šq.ft.) ® Päikesepaistelised ja mugavad @ ASUKOHALT:
liiklusele hästi kätte saadavad.
HELISTAGE: G. E. Laikve või 0. V. Laikve, tel. 444-6405,
444-2897 ® 101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A 1T1
RE & RE AUTO COLLISION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt.— R.POLASHEK.
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
Hf/^ufi avofud EESTI LILLEiTRt
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVÄRK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine [ LTD
1065 STEELES Avi
NORTH YORK ONT,
M2R 2S9
Eesti lipu juubel
Koitjärvel
Göteborgi ja selle ümbruskonna
eestlased kogunesid pühap., 10. juunil
Koitjärvele, et tähistada Eesti lipu
100 a. juubelit. Korraldajad olid Eesti
Üliõpilaste Seltsi Göteborgi Koondis
ja Koitjärve. Kokku oli saabunud
umbes 600 eestlast, millist arvu võib
pidada rekordiliseks.
Eesti lipu õnnistasid praost Voldemar
Täkkel ning abipraöstid
Eduard Kägi ja Jaak P. Reesalu —
kõik EÜS-i vilistlased. I^ipuvalvel
seisid EÜS-i liikmed.
Aktus algas Eesti, Soome ja Rootsi
lippude heiskamisega. Avasõna lausus
Koitjärve esimees Arri Kaar, peokõne
pidas Koitjärve esimene esimees,
EÜS-i auvilistlane Heino Rio-mar
ja soomlaste poolt tervitas EÜS-i
sõprüsorganisatsiooni Etelä-Pohjo-lainen
Osakunta esindaja dr. Olavi
Leskinen Tämperest,
Muusikalises osas esinesid Göteborgi
Eesti Nais- ja Meeskoor ühendatud
koorina. Juhatasid Hilja Ivalo
ja EeroTarjus.
Lõppsõna lausus EÜS-i Göteborgi
Koondise esimees Robert Rebas. Aktus
lõppes Eesti hümniga.
{„TEATAJA")
Eesti lipu 100 a.
juubel filateelias
Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt kokkukutsutud
koosolekul, mis toimus
Stokholmis 22.nov. 1983 ja millest
osa võtsid 16 eesti organisatsioonide
esindajad, moodustati Eesti lipu
juubeliürituste läbiviimiseks ,,Sini-
must-valge 100 a. Juubelikomi-tee".-
Selle komitee programmis viidi
Rootsis läbi järgmised üritused: 3.
juunil Jakobi kirikus pidulik jumalateenistus
ja Eesti riigilipu Õnnistamine.
24. mai— 7. juuni, Stokholmi
Eesti Majas, Sini-must-valge 100 a.
juubelinäitus,mis hõlmas m.s. Eesti
lipu ja selle ajalooga ühenduses olevat
kirjandust ning „Sini-must;valge
. filateelias — Su üle.Jumal»valvaku".
Korraldajateks t)lid Eesti Kultuuri
Koondis ja Filateelia Toimkond. 2.,3.
ja 4. juunil oli Eesti Majas näituseruumides
Rootsi Postivalitsuse postkast,
millesse asetatud post tembeldati
Eesti lipu mälestustempliga 4. juunil
10. juunil,ühehduses suvepeoga
ja E. lipu juubeli tähistamisega Koitjärvel,
viidi Stokholmi näituse filate-^
listlik osa ka Koitjärvele^ „Sini-mus|f
valge loo a. Juubelikomitee" FiM-;'
teelia Toimkond andis sel puhul välja
nägusa 5uvenii^ümbriku ja E. Lipu
postkaardi. Rootsi Postivalitsuselt
saadi mälestustempel, kuid kahjuks
mitte eestikeelne ja poliitilistel põhjustel
ka mitte sini-must-valge juubeliks.
Kuna Torontos oli Esto'84 sel ajal
ukse ees, siis otsutati „Sini-must-yalge
100 a. Juubel" viia läbi Esto'84
'raames õpetaja UdoPetersoo juhtimisel.
Tänu õpetaja PetersQole ja paljude
organisatsioonide tööle,oli Toronto
sini-must-valges ehtes ja Eesti
lipu 100 a. juubel sai olla elamuseks
tuhandetele eestlastele.
„Eesti Lipu 100 a, Juubeli" filateelia
osakonna ülesandeks oli see tähtpäev
filatelistlikult jäädvustada. Otsustati
välja anda postkaart ja nel-ast
margist koosnev suveniir-blokk.
Abiks pöörduti meie tuntumate
kunstnike poole. Tänu Joann Saarniidule,
kes lubas tasuta kasutada
oma õlimaali — „ Sini-must-valge
100 aastat" millest tehtid kunstpost-kaart.
millel oli suur menu. Paljud
inimesed näitusel soovisid näha selle
originaali. Samuti tegid tasuta oma
töö Arne Roosman E. Lipu suveniir-bloki
kujundamisel ja Vello Hubel,
kes kujundes rahvusvärvides Esto
'84 suveniirümbriku ja postitempli.
Õnneks sai postitempel valmis just
juuni alul, nii et esimesed tembeldu-sed
sai teha 4. juuni kuupäevaga, E.
Lipu juubeli aastapäeval. Need fila-telistlikud
suveniirid jäädvustavad
ajalukku selle, mida Toronto eestlased
ori korda saatnud ja jäävad püsima
mälestuseks tulevastele põlvedele
meie vaba rahva pärandina.
H.M. :
Montrealist
0 0 0
Neid oli nimekirjas tervelt 84 „tei"
se nopruse" perest, kes Montreali
Pensipnäride Klubi koosseisus tegid
augustikuu esimesel nädalalõpul
väljaspidu Dalpsville, Karl Pruuli su-vitustallu.
Ilus^ilm.süvendas üleva meeleolu.
Järves tehti „pardimängu" või mini-olümpiaadi
100 meetrit, — vaötavalt
vanadusklassidele.. '
Asudes saalis söögilaudade juuF
de, pidas õpetaja Laaneots söögipal-ve,
paludes õnnistust meie igapäevasele
leivale ka tänapäev. Pidu võis
alata.
Söökide laud oli kokki itoodult rikkalik.
Veinigallonid tegid oma otš-tarveka
töö ja ei olnud kaua, kui saal
kudises kui kälkunipuur jõulueelsel
aastalaadal. -
Klubiliikmeist Anton Pindam deklameeris
vanameister Oskkr Lutsu ja
pr. Sügis isegi kõrgeklassilist Ra-bindrariathTagore't.
Klaveri ja kitarri
kaastööl löödi ühislaule ja pealelõuna
päike kippus heitma juba jär-vetaguselt
metsakohalt sügavaid
varje-kui pere, tänades esinaist pr.
Toome't ilusa päev eest, taandus tagasi
Montreali... Rahvas arvas, et
oli ilus pühapäev...
Kellel vahelduseks klaasitäis jääkülma
karastavat jooki, või teisel
tunnike tukkumist ja siis pidu jätkus,
kui lähemate sõprade pere kogus
päikseloojangul Lättemäe „i,ereme-he",
skautmaster Alex Soomi sünnipäeva
pühitsemiseks Nõlvaku küla
kuuskede alla, Lexi suvilasse. Lex
sai küll vaid 69!
Lexi kallis kaasa Marje oli sättinud
mõnusa söögilaua,;— serveeritud
oli isegi Eesti rahvustoit, .rroosa
kartulisalat" ja kui karastavate jookide
mõju hakkas tunda andma, kõlas
mäng ja laul üle Lättemäe kõrgete
kuüselatvade, kas või kaugete
kodumaa kallasteni, kui vaid seda
metsa ees ei oleks... ^
•
Ja siis, vaevalt nädal hiljem juhtus,
et „Pruuli" peremees Kärla ja tema
kallis kaasa Hilda olidsaätnud sõnumeid
laiali: — tulge kokku kogu rahvas,
kauni jäyve kaldale . . . .
Neid suvilisi ja nende sõpru valgus
pimeda hakul Pruuli suveharja peole,
nagu mäejutluse söögiajale, tub-lisU
üle sajakonna — või veel enamgi.
Neid.oliKanada etnilisest perest
küll sakslasi, küll hispaanlaasi, leedulasi
ja poolakaid, isegi prantslasi,
kes küll olid „vähemusrahvusena".
Eestlaste käes'oli siiski veel jäme ots.
Sakslaste kõrgetehnilise leiutisena
oli lipuväljakule monteeritud uhiuus
„barbecue",' kus terve seapõrsas
pöördvõllil lõi hõõguvate süte kohal
tüürisid peale.
Lipuvardas lehvis seekord kõike-ühehdav
vahtralehe lipp, senini Esto-st
saadik lehvinud sini-must-valge
trikoloori asemel.
Peale „happy-hour'it" pikniku
platsil, siirdus kirev külalispere saali,
kus ees ootas pereproua isiklikul
hoolitsusel koostatud isuäratav söögilaud.
Peremees ütles avasõna ja
teretulemast, soovides head isu ja sobivat
läbisaamist. Joogilaual oli pudeleid
pumbaga ja ka õrnalt korvist
välatavaid nii kuidas kellegi iha ja
himud...
Quartet laulis ..Vihmasadu.. ."ja
„Üheks vaid ööks", rahvapillimehed
üritasid „Saaremaad" ja .,Ma
rõõmus õlle pruulija . . . " , tantsupõrandal
keerutasid ja väänlasid tantsupaarid,
— või ka graatsilised so-lotantsijad
Niagara viinamarja vööst,*
— nii kuidas keegi... Pidu oli aus!
A.A.
LEILI TERtŠ
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
-6337
HeakvalKeedilist skandinsavesi teak^ mQwoodl-ja tammepuumööbBiii
SÖÖGITUBA ELUTUBA
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ [^^
STEREO/VIDEO Ü H I K U D - LAMBID JA LAELAMBID
SoodšacS hinnad, Bsikllk tssnindamine, tasuta toJyit^omisiKS Torontosse
ja lähikonda.
7310 WOODBINE AVE. -^ÄRKHASVi - mJAPOOL STEELES AVE. E
Eestlased adventkirikute konverentsil. Vasakult — Valeria
Kotkas, Liina Hannes, Emmi Künnap, Peeter Teelahk,
Eestlased Adventkirikute konverentsil
Oshav^as peeti hiigeltelgis Ontario
Adventkirikute konverents. Advent-liikumine
on ülemaailmne ja viimaste
aastate jooksul on kasvanud üle 3-
miljonliseks pereks. Olles tugeva
protestantliku tagapõhjaga oma kuulutuses,
nõuab kogudus Piibli õpetuste
rakendamist oma igapäevases
elus ja käitumises. Alkoholi ja tubaka
tarvitamine on keelatud ja propageeritakse
tervishoidlikku ja lihtsat
eluviisi.
Jumalateenistuse ^päevana! pühitsetakse
neljanda käsu alusel nädala
seitsmendat ehk laupäeva pühapäeva
asemel, õpetades, et Kristuse ülestõusmise
päev, mis on maksma pandud
kiriku poolt, ei tühista hingamispäeva
tähtsust ja kestvust Kristliku
uue seaduse ehk lepingu raamis, kus
hingamise päeva nimetatakse Issanda
päevaks.
Koguduse liikmeks astumine, sünnib
isikliku usutunnistuse ja ristimise
kaudu Kristusesse kui Lunastajasse.
[
Eestlased olid esindatud konverentsi
rahvuste paraadil oma lipu ja
rahvarõivastega. Toronto Eesti Ad-ventkoguduse
jumalateenistused toimuvad
igal laupäeval 804 Broadview
Ave. kirikus.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Syüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kahe-ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine,
^ellstsige päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0932.
OSSO INVESTMENTS INC.,
110335 Keele St., Maple. Ontario LOJ 1
Paavsti ringsõit Torontos
JJ
Toronto Rooma Katoliku Kiriku
paavstliku sekretariaadi teatel paaVst
John Paul II lendab Toro^itosse 14.
septembril. Ta jõuab onia erilises
autos maantee 401 ja Avenue Rd.
kohale kell 13.50. Alustab seah sõitu
läbi linna, et jõuda kell 16.40 St. Pauli
kirikusse Bloor St. E. •
Tee ääres tervitavad teda 40 kuni
50 etnilist gruppi oma rahvarõivais.
Mõned nendest rahvusgruppidest
sõidavad lahtistes autodes kas paavsti
auto ees või taga.
Oodates paavsti auto möödumist,
etnilised grupid sõidutee ääres esitavad
rahvuslikku muusikat ja rahvatantsu.
Kell 12.30 paavst jõuab Toi-onto
raekoja ette,* sõites sinna University
tänavah mööda kõnniteed Osgood
Hairi ja Kohtuhoone vahel. Raekoja
ees paavst süütab tule sinna ehitatud
„Rahuaias" ja sõidab siis edasi ida
suunas, piki Queen St.
Kell 15;05 ta jõuab St. Michael
katedraali ette, kus kohtab katoliku
kiriku vaimulikke. Koos nendega ta'
peab kirikus lühikese palvuse.
Kell 16.25 ta alustab ^õitu põhja-suunas,
mööda Chürch St., et jõuda
kell 16.40 St. Pauli kiriku ette, osavõtuks
eukumeenilisest jumalateenistusest.
Jumalateenistus lõpeb kell
18.30.
Pärast jumalateenistust paavst sõidab
G. Emmett Cardinal Carter'i koju
Rosedale'is, õhtusöögiks ja lühikeseks
puhkuseks, enne minekut näituseväljakule,
kus leiah aset suurem
poolakate kogunemine staadionil
kell 21.05.
Seoses paavsti sõiduga läbi linna
on liiklus korraldatud ümber. Autoga
sõitjatel tuleb sellest teadlik olla.
„Meie Elu" nr. 36 (1801) 1984
KIRJAN
•
Ilmus t
Eesti Vaba
sangari
„Vabadu8sõia raskeis võitlusis ga.
1918.-1920.8. Eesti saavutas riik- tu sl
liku iseseisvuse, mis on kogu rahva sõjal
ülimate jõupingutuste vili. Seejuu- küm|
res osa kodanikke näitas üles eri- Ni
list vahvust lahinguväljal või eri- rohi
lisi teeneid. Tunnustustähona neile njimj
Vabadussõja kangelasile ja iseseis- tati
vuse rajamise silmapaistvamaile sel.
tegelasile Vabariigi Valitsus anne- me
tas Vabadusristi — Eesti Vabariigi borj
ainukese riikliku aumärgi. Selle Eesj
kõrge aumärgi osaliseks on saanud jad
2078 Eesti kodanikku ja 1057 vali- mel
maalast." dusi
Nii on kirjutatud teose EESTI isik
VABADUSRIST! KAVALERID sao- Tl
tesõnas, kui see ajalooline suur- kodi
teos esmakordselt ilmus Tallinnas võil
aastal 1935, iseseisvas Eesti riigis, bori
Vobadusristi Vendade Ühenduse Tui
KeskjuhotUsevöljoandel. Selle teo- Wii
se saatus vpõra võimu oli on olnud Ghi
sama raske, kui kogu eesli rohva winl
saatus. Okupatsioonivõimude vö- saji
givald on püüdnud teda konfiskee- sudj
rida ja jäägitult hävitada, et kaoks sidi
ajalooline dokument eipstlaste vap- kui
rusest oma vabaduse eest võitle- Pral
misel. Pool sajandit hiljem on Stok- gue
holmis Välis-Eesti & EMP kirjostu- sali
sel ning lahingveteranide kaasabil gas{
ja soovil nüüd ilmunud se le teose oh^
uustrükk täieliku teksti pii limater- mul
jaliga laitmatus trükite hnilises ftii
teostuses. Raamat on avaldatud nä- mai
gusas köites, suures formaadis ja gaaj
sisaldab üle 400 lehekülje. na.
Eesti Vabadusrist loodi seadusil- Kl
kult Eesti Vabariigi esimesel aasta- külJ
päeval, 24. veebruoril 1919. Vaba- alla|
dusristi statuut nägi ett(3 autähti tav
kolmes liigis: sõjaliste teenete eest, lahi]
Vabadussõjas ülesnäidatud vahvu- vat
se eest ja kodanlike toonotc eest, Vabl
kusjuures iga liik jogunes kolme viiol
järku. Raamatus loiduvod ordeni- meil
saajate. Eesti kodanike eluloolised man
andmed,enamiku8 koos piltidega ja sünj
ordenikavaleride täieliku loetelu, tusi
eesotsas riigimeeste ja väejuhtide- kui
Läti äri
Uus aadress: ARCAM
Sissekäik: 74 Victoria a
tän. QueefVist lõunapool
,,Shopping Mai
Rikkalikus valikus imporditud lõngu
salu r ä t i ku lõng. Linaseid materjale
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATEf
RIGA. • Tasuta õpetamine ja höuarj
Avatud: esmasp,—reedeni 9,3Ö-
Peeter Kopvillem oli populaarne esin^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 6, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-09-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840906 |
Description
| Title | 1984-09-06-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, S. ŠEFTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 6 „Meie Elu" n?. m (lOÖl) 1984 ma Leesmen Pastor Harry Leesment saabub Torontosse 7. septembril koos oma abikaasa Jackiejä noorema pojaga. Seekord tulevad nad erinevate koguduste kutsel Ameerikas ja Kanadas ja peatuvad Torontos paar nädalat. Hiljem külastavad pastor Märt Vähi kogudust Frederi^tohis N.B., Ikus toimub se^inarimllles Jackie ja IHarry Leesment õpetavad. Peale: selle lendavaid külalised Ühendriikidesse, km nisnl seiesiE 'e@s tihe Harry Leesment emigreerus Austraaliasse aastal 1950, kus t J ka oihan-das hariduse, lõpetades ülikooli me-haanika- inseneriiia. Oma alal töötas ta kuni 1976. aastal kutsuti Adelaide' i Asšembly of God kogudus^ abipastoriks. Töö vaimulikul aläl osutus edukaks ja kogudus kasvas kiiresti, nii et inimeste osavõtt pühapäevasest jumalateenistusest on ligi kaks tuhat. Kaks aastat tagasi asus perekond elama Canberrasse, kus ta teenib kogudust, mis tetna juhtimisel on kasvanud kuuekordseks. Huvi vaimulike väärtuste vastu oli Harry Leesmenfil, kuita nt)orelt elas läbi sügava vaimuliku kogemuse Jumalaga. Pastorina oil ta hinnatud ja tema kõned õpetlikud ja sageli käsitab ta vaga aktuaalseid aineid. Torontos viibides kõneleb ta näiteks ainetel: „Perekonha tülid võivad õnnistada"] „Rahakriisl ja Jumpla lahendus",: „Elav Kirik isuirevas maail-tikrištuse võimubaas". Harry Lees-menti- abikaasa on inglanna, kuid on võimeline eesti keelest aru saama ja ka pisut rääkima. Ta töötab oma abi-, kaasa kõrval hoolsalt; kaasa kogudu-; se töös ja kirjutab praegu oma kolmandat raamatut. Perekonnas on kolm last. Torontos viibides kõneleb Harry Leesment peamiselt Emmanueli Kirikus, kuid külastab ka teisi kogudusi. Kavast võiks mainida seminari ainel„Perekonna relatsioonid". Seminar leiab aset laupäeval, 8. septembril, kell 10 o i— 4 iJ.l. Vhepeal ühislõuna) ja kell 7.30 õhtul. Need loengud peetakse ingliskeeles. Kõik teised loengud ja seminarid on eesti keeles. Esmaspäevast 10. kuni neljapäevani 13. septembrini kell 7.30 õhtul toimuvad Evangeeliumi kuulu-tusõhtud ja kõned käsitavad Piibli ennustusi. Reedel, 14. septembril kell 7.30 õhtul algab uus seminar, mis kestab ka laupäeval,15. septembril ainel ,,Koguduse kasv". Aine hõlmab nii isiklikku kui koguduse üldist vaimulikku arenemist ja kasvu. Pühapäeval, 9. ja 16. septembril on jumalateenistused kell 3 p.l. ja kell 6.30 õhtul (ingliskeelsed]. - Emmanueli Kirik asub aadressil 21 Swanwick Ave., mis on Maini sub-way peatuse lähenduses. [Üks blokk lõuna pool Gerrädi St. ja üks blokk lääne pool Main St.) Seminarid, koosolekud ja jumalateenistused on avamas" ja ,;Euroopa ühendriigid — an-. tud kõigile, Algas üu€i EESTI KORTERIMAJA Ehitus saab valmJS|märtsis 1985 ® ÕHUJAHUTUS, PUHTUS, PRIVAATSUS, JUIGEOLEK, EMAKEEL ja MURETU ELU ® ¥eol saadavsiB m^nddj korterid: Ainulaadne kondominium. korteri hind($88-9b sq.ft.) ©Ruumikad korterid (1020-1075 šq.ft.) ® Päikesepaistelised ja mugavad @ ASUKOHALT: liiklusele hästi kätte saadavad. HELISTAGE: G. E. Laikve või 0. V. Laikve, tel. 444-6405, 444-2897 ® 101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A 1T1 RE & RE AUTO COLLISION TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI Räägitakse eesti keelt.— R.POLASHEK. Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke Hf/^ufi avofud EESTI LILLEiTRt 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVÄRK FLORIST Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine [ LTD 1065 STEELES Avi NORTH YORK ONT, M2R 2S9 Eesti lipu juubel Koitjärvel Göteborgi ja selle ümbruskonna eestlased kogunesid pühap., 10. juunil Koitjärvele, et tähistada Eesti lipu 100 a. juubelit. Korraldajad olid Eesti Üliõpilaste Seltsi Göteborgi Koondis ja Koitjärve. Kokku oli saabunud umbes 600 eestlast, millist arvu võib pidada rekordiliseks. Eesti lipu õnnistasid praost Voldemar Täkkel ning abipraöstid Eduard Kägi ja Jaak P. Reesalu — kõik EÜS-i vilistlased. I^ipuvalvel seisid EÜS-i liikmed. Aktus algas Eesti, Soome ja Rootsi lippude heiskamisega. Avasõna lausus Koitjärve esimees Arri Kaar, peokõne pidas Koitjärve esimene esimees, EÜS-i auvilistlane Heino Rio-mar ja soomlaste poolt tervitas EÜS-i sõprüsorganisatsiooni Etelä-Pohjo-lainen Osakunta esindaja dr. Olavi Leskinen Tämperest, Muusikalises osas esinesid Göteborgi Eesti Nais- ja Meeskoor ühendatud koorina. Juhatasid Hilja Ivalo ja EeroTarjus. Lõppsõna lausus EÜS-i Göteborgi Koondise esimees Robert Rebas. Aktus lõppes Eesti hümniga. {„TEATAJA") Eesti lipu 100 a. juubel filateelias Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt kokkukutsutud koosolekul, mis toimus Stokholmis 22.nov. 1983 ja millest osa võtsid 16 eesti organisatsioonide esindajad, moodustati Eesti lipu juubeliürituste läbiviimiseks ,,Sini- must-valge 100 a. Juubelikomi-tee".- Selle komitee programmis viidi Rootsis läbi järgmised üritused: 3. juunil Jakobi kirikus pidulik jumalateenistus ja Eesti riigilipu Õnnistamine. 24. mai— 7. juuni, Stokholmi Eesti Majas, Sini-must-valge 100 a. juubelinäitus,mis hõlmas m.s. Eesti lipu ja selle ajalooga ühenduses olevat kirjandust ning „Sini-must;valge . filateelias — Su üle.Jumal»valvaku". Korraldajateks t)lid Eesti Kultuuri Koondis ja Filateelia Toimkond. 2.,3. ja 4. juunil oli Eesti Majas näituseruumides Rootsi Postivalitsuse postkast, millesse asetatud post tembeldati Eesti lipu mälestustempliga 4. juunil 10. juunil,ühehduses suvepeoga ja E. lipu juubeli tähistamisega Koitjärvel, viidi Stokholmi näituse filate-^ listlik osa ka Koitjärvele^ „Sini-mus|f valge loo a. Juubelikomitee" FiM-;' teelia Toimkond andis sel puhul välja nägusa 5uvenii^ümbriku ja E. Lipu postkaardi. Rootsi Postivalitsuselt saadi mälestustempel, kuid kahjuks mitte eestikeelne ja poliitilistel põhjustel ka mitte sini-must-valge juubeliks. Kuna Torontos oli Esto'84 sel ajal ukse ees, siis otsutati „Sini-must-yalge 100 a. Juubel" viia läbi Esto'84 'raames õpetaja UdoPetersoo juhtimisel. Tänu õpetaja PetersQole ja paljude organisatsioonide tööle,oli Toronto sini-must-valges ehtes ja Eesti lipu 100 a. juubel sai olla elamuseks tuhandetele eestlastele. „Eesti Lipu 100 a, Juubeli" filateelia osakonna ülesandeks oli see tähtpäev filatelistlikult jäädvustada. Otsustati välja anda postkaart ja nel-ast margist koosnev suveniir-blokk. Abiks pöörduti meie tuntumate kunstnike poole. Tänu Joann Saarniidule, kes lubas tasuta kasutada oma õlimaali — „ Sini-must-valge 100 aastat" millest tehtid kunstpost-kaart. millel oli suur menu. Paljud inimesed näitusel soovisid näha selle originaali. Samuti tegid tasuta oma töö Arne Roosman E. Lipu suveniir-bloki kujundamisel ja Vello Hubel, kes kujundes rahvusvärvides Esto '84 suveniirümbriku ja postitempli. Õnneks sai postitempel valmis just juuni alul, nii et esimesed tembeldu-sed sai teha 4. juuni kuupäevaga, E. Lipu juubeli aastapäeval. Need fila-telistlikud suveniirid jäädvustavad ajalukku selle, mida Toronto eestlased ori korda saatnud ja jäävad püsima mälestuseks tulevastele põlvedele meie vaba rahva pärandina. H.M. : Montrealist 0 0 0 Neid oli nimekirjas tervelt 84 „tei" se nopruse" perest, kes Montreali Pensipnäride Klubi koosseisus tegid augustikuu esimesel nädalalõpul väljaspidu Dalpsville, Karl Pruuli su-vitustallu. Ilus^ilm.süvendas üleva meeleolu. Järves tehti „pardimängu" või mini-olümpiaadi 100 meetrit, — vaötavalt vanadusklassidele.. ' Asudes saalis söögilaudade juuF de, pidas õpetaja Laaneots söögipal-ve, paludes õnnistust meie igapäevasele leivale ka tänapäev. Pidu võis alata. Söökide laud oli kokki itoodult rikkalik. Veinigallonid tegid oma otš-tarveka töö ja ei olnud kaua, kui saal kudises kui kälkunipuur jõulueelsel aastalaadal. - Klubiliikmeist Anton Pindam deklameeris vanameister Oskkr Lutsu ja pr. Sügis isegi kõrgeklassilist Ra-bindrariathTagore't. Klaveri ja kitarri kaastööl löödi ühislaule ja pealelõuna päike kippus heitma juba jär-vetaguselt metsakohalt sügavaid varje-kui pere, tänades esinaist pr. Toome't ilusa päev eest, taandus tagasi Montreali... Rahvas arvas, et oli ilus pühapäev... Kellel vahelduseks klaasitäis jääkülma karastavat jooki, või teisel tunnike tukkumist ja siis pidu jätkus, kui lähemate sõprade pere kogus päikseloojangul Lättemäe „i,ereme-he", skautmaster Alex Soomi sünnipäeva pühitsemiseks Nõlvaku küla kuuskede alla, Lexi suvilasse. Lex sai küll vaid 69! Lexi kallis kaasa Marje oli sättinud mõnusa söögilaua,;— serveeritud oli isegi Eesti rahvustoit, .rroosa kartulisalat" ja kui karastavate jookide mõju hakkas tunda andma, kõlas mäng ja laul üle Lättemäe kõrgete kuüselatvade, kas või kaugete kodumaa kallasteni, kui vaid seda metsa ees ei oleks... ^ • Ja siis, vaevalt nädal hiljem juhtus, et „Pruuli" peremees Kärla ja tema kallis kaasa Hilda olidsaätnud sõnumeid laiali: — tulge kokku kogu rahvas, kauni jäyve kaldale . . . . Neid suvilisi ja nende sõpru valgus pimeda hakul Pruuli suveharja peole, nagu mäejutluse söögiajale, tub-lisU üle sajakonna — või veel enamgi. Neid.oliKanada etnilisest perest küll sakslasi, küll hispaanlaasi, leedulasi ja poolakaid, isegi prantslasi, kes küll olid „vähemusrahvusena". Eestlaste käes'oli siiski veel jäme ots. Sakslaste kõrgetehnilise leiutisena oli lipuväljakule monteeritud uhiuus „barbecue",' kus terve seapõrsas pöördvõllil lõi hõõguvate süte kohal tüürisid peale. Lipuvardas lehvis seekord kõike-ühehdav vahtralehe lipp, senini Esto-st saadik lehvinud sini-must-valge trikoloori asemel. Peale „happy-hour'it" pikniku platsil, siirdus kirev külalispere saali, kus ees ootas pereproua isiklikul hoolitsusel koostatud isuäratav söögilaud. Peremees ütles avasõna ja teretulemast, soovides head isu ja sobivat läbisaamist. Joogilaual oli pudeleid pumbaga ja ka õrnalt korvist välatavaid nii kuidas kellegi iha ja himud... Quartet laulis ..Vihmasadu.. ."ja „Üheks vaid ööks", rahvapillimehed üritasid „Saaremaad" ja .,Ma rõõmus õlle pruulija . . . " , tantsupõrandal keerutasid ja väänlasid tantsupaarid, — või ka graatsilised so-lotantsijad Niagara viinamarja vööst,* — nii kuidas keegi... Pidu oli aus! A.A. LEILI TERtŠ Registered Massage Therapist Vastuvõtt kokkuleppel. Tel. 757-8679 -6337 HeakvalKeedilist skandinsavesi teak^ mQwoodl-ja tammepuumööbBiii SÖÖGITUBA ELUTUBA ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ [^^ STEREO/VIDEO Ü H I K U D - LAMBID JA LAELAMBID SoodšacS hinnad, Bsikllk tssnindamine, tasuta toJyit^omisiKS Torontosse ja lähikonda. 7310 WOODBINE AVE. -^ÄRKHASVi - mJAPOOL STEELES AVE. E Eestlased adventkirikute konverentsil. Vasakult — Valeria Kotkas, Liina Hannes, Emmi Künnap, Peeter Teelahk, Eestlased Adventkirikute konverentsil Oshav^as peeti hiigeltelgis Ontario Adventkirikute konverents. Advent-liikumine on ülemaailmne ja viimaste aastate jooksul on kasvanud üle 3- miljonliseks pereks. Olles tugeva protestantliku tagapõhjaga oma kuulutuses, nõuab kogudus Piibli õpetuste rakendamist oma igapäevases elus ja käitumises. Alkoholi ja tubaka tarvitamine on keelatud ja propageeritakse tervishoidlikku ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistuse ^päevana! pühitsetakse neljanda käsu alusel nädala seitsmendat ehk laupäeva pühapäeva asemel, õpetades, et Kristuse ülestõusmise päev, mis on maksma pandud kiriku poolt, ei tühista hingamispäeva tähtsust ja kestvust Kristliku uue seaduse ehk lepingu raamis, kus hingamise päeva nimetatakse Issanda päevaks. Koguduse liikmeks astumine, sünnib isikliku usutunnistuse ja ristimise kaudu Kristusesse kui Lunastajasse. [ Eestlased olid esindatud konverentsi rahvuste paraadil oma lipu ja rahvarõivastega. Toronto Eesti Ad-ventkoguduse jumalateenistused toimuvad igal laupäeval 804 Broadview Ave. kirikus. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Syüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad, kolmes värvis, kahe-ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindamine, ^ellstsige päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0932. OSSO INVESTMENTS INC., 110335 Keele St., Maple. Ontario LOJ 1 Paavsti ringsõit Torontos JJ Toronto Rooma Katoliku Kiriku paavstliku sekretariaadi teatel paaVst John Paul II lendab Toro^itosse 14. septembril. Ta jõuab onia erilises autos maantee 401 ja Avenue Rd. kohale kell 13.50. Alustab seah sõitu läbi linna, et jõuda kell 16.40 St. Pauli kirikusse Bloor St. E. • Tee ääres tervitavad teda 40 kuni 50 etnilist gruppi oma rahvarõivais. Mõned nendest rahvusgruppidest sõidavad lahtistes autodes kas paavsti auto ees või taga. Oodates paavsti auto möödumist, etnilised grupid sõidutee ääres esitavad rahvuslikku muusikat ja rahvatantsu. Kell 12.30 paavst jõuab Toi-onto raekoja ette,* sõites sinna University tänavah mööda kõnniteed Osgood Hairi ja Kohtuhoone vahel. Raekoja ees paavst süütab tule sinna ehitatud „Rahuaias" ja sõidab siis edasi ida suunas, piki Queen St. Kell 15;05 ta jõuab St. Michael katedraali ette, kus kohtab katoliku kiriku vaimulikke. Koos nendega ta' peab kirikus lühikese palvuse. Kell 16.25 ta alustab ^õitu põhja-suunas, mööda Chürch St., et jõuda kell 16.40 St. Pauli kiriku ette, osavõtuks eukumeenilisest jumalateenistusest. Jumalateenistus lõpeb kell 18.30. Pärast jumalateenistust paavst sõidab G. Emmett Cardinal Carter'i koju Rosedale'is, õhtusöögiks ja lühikeseks puhkuseks, enne minekut näituseväljakule, kus leiah aset suurem poolakate kogunemine staadionil kell 21.05. Seoses paavsti sõiduga läbi linna on liiklus korraldatud ümber. Autoga sõitjatel tuleb sellest teadlik olla. „Meie Elu" nr. 36 (1801) 1984 KIRJAN • Ilmus t Eesti Vaba sangari „Vabadu8sõia raskeis võitlusis ga. 1918.-1920.8. Eesti saavutas riik- tu sl liku iseseisvuse, mis on kogu rahva sõjal ülimate jõupingutuste vili. Seejuu- küm| res osa kodanikke näitas üles eri- Ni list vahvust lahinguväljal või eri- rohi lisi teeneid. Tunnustustähona neile njimj Vabadussõja kangelasile ja iseseis- tati vuse rajamise silmapaistvamaile sel. tegelasile Vabariigi Valitsus anne- me tas Vabadusristi — Eesti Vabariigi borj ainukese riikliku aumärgi. Selle Eesj kõrge aumärgi osaliseks on saanud jad 2078 Eesti kodanikku ja 1057 vali- mel maalast." dusi Nii on kirjutatud teose EESTI isik VABADUSRIST! KAVALERID sao- Tl tesõnas, kui see ajalooline suur- kodi teos esmakordselt ilmus Tallinnas võil aastal 1935, iseseisvas Eesti riigis, bori Vobadusristi Vendade Ühenduse Tui KeskjuhotUsevöljoandel. Selle teo- Wii se saatus vpõra võimu oli on olnud Ghi sama raske, kui kogu eesli rohva winl saatus. Okupatsioonivõimude vö- saji givald on püüdnud teda konfiskee- sudj rida ja jäägitult hävitada, et kaoks sidi ajalooline dokument eipstlaste vap- kui rusest oma vabaduse eest võitle- Pral misel. Pool sajandit hiljem on Stok- gue holmis Välis-Eesti & EMP kirjostu- sali sel ning lahingveteranide kaasabil gas{ ja soovil nüüd ilmunud se le teose oh^ uustrükk täieliku teksti pii limater- mul jaliga laitmatus trükite hnilises ftii teostuses. Raamat on avaldatud nä- mai gusas köites, suures formaadis ja gaaj sisaldab üle 400 lehekülje. na. Eesti Vabadusrist loodi seadusil- Kl kult Eesti Vabariigi esimesel aasta- külJ päeval, 24. veebruoril 1919. Vaba- alla| dusristi statuut nägi ett(3 autähti tav kolmes liigis: sõjaliste teenete eest, lahi] Vabadussõjas ülesnäidatud vahvu- vat se eest ja kodanlike toonotc eest, Vabl kusjuures iga liik jogunes kolme viiol järku. Raamatus loiduvod ordeni- meil saajate. Eesti kodanike eluloolised man andmed,enamiku8 koos piltidega ja sünj ordenikavaleride täieliku loetelu, tusi eesotsas riigimeeste ja väejuhtide- kui Läti äri Uus aadress: ARCAM Sissekäik: 74 Victoria a tän. QueefVist lõunapool ,,Shopping Mai Rikkalikus valikus imporditud lõngu salu r ä t i ku lõng. Linaseid materjale SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATEf RIGA. • Tasuta õpetamine ja höuarj Avatud: esmasp,—reedeni 9,3Ö- Peeter Kopvillem oli populaarne esin^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-06-04
