Meie Elu = Our life, October 22, 1981

              „Meie E|u'"nr. 40 (1651) 1981
PublishedbyiEstonianPubHshmgCo. Toronto]^
nian House, 958 Bro^dview Ave., Toronto, Ont.
M
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum.
Yorgis B. Farmin^, 473 Luhmann Dr., New Milford, N J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
:„p!EIE ELU" väljaandjaks
Asüt. A, Weileri algatusel
astus •
,,Meie Elu'' toimetus la talitus Eesti
vbnt! M4K 2R6: Ganada ~~ T
yastuvõtmiee igal .tööp., kl. 9. ho
-5 p l , esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
,,MEIE ELU''tellimishinnad: Kanadas ~
|16.00;3i. 11100; USÄ-sse — la^ |32,00, 6 k. $17.00, 3 k.
111.50; Ülemeremaadesse1 a. |36.00, 6 k. $18-00, 3 k.
$12,00. KiripostilisaKailadas :1a. $14.50, 6 $7.25. Kiri-ja
lennüpostilisa USA-sše: 1 a. $16*50, 6 k. $8.25. Lennu»
pöstilisa ülemeremaadesse • ! a. 132.75, 6 k.
Üksiknumber -—.55^1
oo
RIMINE KASULIK
K u u l ü t u s h i n n a d : 1 t o l l i veerul: esiküljel $5.00, tekstis
S4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Vabas maailmas laiali paisatud ajaloo õppekava Lääne^iichigani üli-
150.000-lise^ läti pagulaspere übis- kooli juures Kalamazunls. Üüõpila-kondliküd
ning poliitilised taotlused sed, kes registreerivad ja õpivad
kui Ica kommunismi vastane võitlus šetle kava raames saavad n.n. Läti
sarnaneb suurel määral eesti pagu- .minoris" vastavaid ,;krediite" või
laskonna: rahvuspoliitiliste ürituste-, tunnustusi lisaks oma üldisele õppe-:
•m - - • /:\ .;,-;^^ävaie.
, ; ^ i . / , I.-..,- Sama ülikooli juures juba mitmeid
.^Lati pagulaskonna rah.'i^ ^.^^^^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^ . ^ ^
elu juhib ja koprdmeeribülemaailm- ^use suvekursused millistest osavõt-
:ne Vabade Lätlaste Liit (PBLÄ). Eri- "^""'^ suveKursusea, millistest osavoi
Isegi osa konservatiive jahmus, kui
Ontario peaminister Billy Bavis tegi
parlamendi avaistungil teatavaks, et
vaHtsus ostab 650miljoni dollari eest
Siuicor Inc. aktsiaid. See ori Vi ü t e
kapitaliga töötavast Olikömpariiist.
Rahad tulevad provintsivalitsuse lae­kast
ja väljamaks suurendab seega
provintsivalitsuse defitsiiti.
Kui provintsivalitsus olnuks sot=
sialistide käes, mõistaks hästi valit­suse
otsust sekkuda eramajandusse.
Sotsialistide kaugemaks eesmärgiks
on ikka olnud eramajanduse ja -rä»
handuse natsionaliseerimine ükskõik
milliste vahenditega. Konser\'ätiivide
poliitika on ikka nõudnud vabu käsi
eramajandusele ja on piirdunud riii
gipoliitiliste küsimustega.
Kuld kas alati on olnud nii? Onta­rio
valitsus on teisigi operatsioone
teinud. Meenutame neist ainult hili-sernaid.
Ontario va|itsus natsionali­seeris
tuhandeid aakreidmaad Picke-ringi
piirkonnas kavatsetud Toronto
teise lennuvälja ehitamiseks. Nagu
teame, lennuvälja kükmus on edasi
lukkunud ja keegi ei tea, kas sellest
üldse asja saab. Alles mõni aeg taga­si
üllatas avalikkust, et Ontario va­litsus
on ostnud Simcoe cpunty piir­konnas
tuhandeid aakreid mitme­kümne
miljoni dollari eest. Kui aru­pärimine
päevakorrale kerkis, ei
teadnud keegi midagi maa ostust .Al­les
hiljem selgus, et Ontario rahami-nister
oli ostu teinud ja oli näinud
selles kasulikku investeeringut tule­vase
linna asukohana. Keegi • ei tea,
kas seda linna vajatakse ja kas maad
: selleks kunagi kasutatakse;
Ontario valitsuse üheks perma­nentseks
unistuseks on võõrandada
1 miljon aakrit nn. Miägara Escarp-mendinäol,
milline kõrgendik kulgeb
Miagära kosest kuni Tobermoryni
Bruce poolsaare tipul.. Omapärane
maastik, kuid väga ebamäärased ka­vad
Ontario valitsuse poolt. Sellele
mõttele on kulutatud miljoneid dol­lareid
igasuguste kaardistamiste ja
planeerimistega. Vaiiepeal ori
alal piiratud ehitustegevust ja loo­dud
selle ala talurideile, elamuile ja
süvilaile ebakindel olukord. Kartuse
olukord meie konservatiivse valitsu­se
mõttekäikude pärast. Kuid suund
on juba imbunud igasugustesse orga­nisatsioonidesse
ja kohalikesse amet-isikuisse,
kes f ödeilaalvalitsusega
hoolega kaasa jooksevad.
.Nii on konservatiivide valitsusest
saanud konservatiivne-sotsialistlik
reshiim, kes on haaramas seda, mida
ta ei vaja. Wm. Davis peaministrina
märgib, et tema valitsus aitab kaasa
väliskapitali kanadastamise protses­sile
ja õliaktsiate ostuga saavutab
kaasarääkimise õiguse õUtööstuše
arengule. Ta loodab sellest tulevikus
isegi kasu. Ontario valitsus ei piirdu
sellega. Ta tahab lähema viie aasta
jooksul osta veel 28 protsenti kõne-alloleva
õhkompann aktsiaid.
Kas need ostud toimuvad Ontario
valitsuse rahaga? Vastus oh muidugi
eitav, sest valitsus saab oma rahad
maksumaksja käest. Ontario valitsu­se
eelarveline defitsiit on projektee­ritud
997 miljonit dollarit käesolev
vaks aastaks. Õliaktsiate ost suuren­dab
seda puudujääki veelgi ja sun­nib
valitsust uusi laene tegema kuni
1.00 miljoni dollari ulatuses maksm-maksja
kuluna.
Nii tungib konservatiivne-sotsia­listlik
Ontario valitsus majanduslik­ku
erasektorisse ajal, mil ta ei suuda
käigus hoida oma administratiivset
sektorit. Kärpimisl on tehtud näiteks
tervishoiu ja hariduse alal. Valitsus
on viimastel aastatel sulgenud rida
haiglaid ja vahendanud voodite ar­vu,
ainult sellepärast, et valitsus ei
leia raha nende kulude katmiseks.
Valitsuse defitsiitide suurendamise­ga
võib karta edasi koondamisi nii
olulistel aladel kui haiglad jä ülikoo-
-•:M. : : . .•.\^
Valitsusele näikse olulisem olevat
huvitavas õlitoodangu küsimuses
osaline olla. Tervishoidlikud, haridus­likud
ja .sotsiaalsed -küsimused või­vad;
oodata..'.
maades töötavad nende maade läti
organisatsoonide liidud või nõukogud
— Ameerika Ühendriikides Ameerika,
Läti Liit (ALA), 'Kanadas — Läti Rah-vusliit
Kanadas (LNAK). Lõuna-
Ameerikas üksikute riikide läti selt­sid
on koondunud Lõüna-Ameerika.
Läti Liitu. Samuti Euroopas üksiku­te
seltside tegevust koordineerib Eu­roopa
Läti Organisatsiopnide Liit.
Austraalia läti organisatsioone esin­dab
Austraalia Läti Liit.
• „ B Ü Ü N Ä KOTKAD" : ;
Suurimaks läti pagulaskonna orga°
nisatsioonoks od kujunenud võitk ja-
' te liit ^Daugavas Vanagi" • (Düi na
'Kotkad). Nimi Daugava on tuletakid
suurimast Läti j;õest Daugava (Dtiü-na),
mis oma alguse saab Venemaal,
läbistab Läti territooriumi ja suun­dub
Riia lahte.
„Düüna Kotkad" sai oma algatuse
jäid tavaliselt on olnud üle viieküm­ne.
Kasvav huvi läti noortes oma kee­le,
kirjanduse, ajaloo ja kultuuri vas­tu
on tekitanud läti ühiskonnas ja
organisatsioonides pikemaid arutlu­si,
täie aja läti gümnaasiumi asuta­miseks
ka Ameerika'kontinendil. Vii­masel,
30. kongressil 1981. a. mais
Los Angelesis Ameerika Läti Liit lei­dis
gümnaasiumi idee realiseerima­tuks.
Eriti sellepärast, et S^aksamaal,
Münsteris juba kümmekond aastaid
edukalt tegutseb Läti gümnaasium;
kLÜiu õpilased siirduvad kogu vabast
maailmast, ka Ameerikast.
Samal kongressil aga sai algatuse
uus idee — katsuda LääneMchigani
ülikooli juurde, lisaks korrapärastele"
suvekursustele, luua täie kursusega
läti õppekava. Kiires korras saavuta­ti
kokkulepe ülikooliga. Ameerika'
Läti Liit kuulutas välja 400 dollarili­se
stipendiumi igale läti noorele, kes
Euroopa sõjavane^ide laagris Zedelg astub Lääne^Michigani ülikooli ja re-heimis
(Belgias) rohkem kui 35 aä§-*:Sistreerib läti õppekavaks. Et see üri-
'tattaaasi. Alguses oli see puhtal ku-' tus ennast tasuks vajati 18-20 õpi-
^ • • last. ^ .
Varsti oli vajalik arv käes ja nüüd
ongi juba esimene semester täies
hoos. : '
ühis-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
müügtmaks 7% ja postiga tellides
• • 0 0 0 \ss
jul võitlejate organisatsioon ja selje
esimeseks tähtsamaks ülesandeks oli
võitlejate ja nende perekonnaliikme­te
abistamine. Hiljem muudeti or­ganisatsioon
üldiseks läti võitlusor-; XÄTi ÜLIÕPILASMAJA
ganisätsiöoniks j a selle ülemaailnÄe V -A n i
f.., , V , , ... , I', Kuid see on alles algus
liikmeskond on tublisti uletamid „ . -J
morn "• ! • T kc>nna abiga lati organisatsioonid on
lu uuu puri. , • , I väljatöötanud kavad Läti -üliõpilas-
, Siinkohal mu kavatsus ei ole ü k - j^^ja ehitamiseks ülikooli juurde,
sikasjalisemalt peatuda nimetatud: üliõpilasmaja kindlustaks väikse ta-läti
organisatsioonide tegevuse juu- gu eest elukortereid läti üliõpilastele
res. Võiks vaid viidata, et võrreldes talveks ja süvekursuslastele suveks,
eesti organisatsioonidega läti liitude Maja lätiiine sisseseade alati meenu-poliitiline
tegevus on kartlikult, taga-: taks üliõpilastele neride tihedaid si-
• sihoidlikum. Kas või, näiteks, hilju-- demeid läti keele, kult
tises ri.n. Ryani „sõjakurjategijate" ga. - '
komisjoni hangeldamiste, ikestatud : Viivitamatult osteti ülikooli elamu-maades
KGB-ga ei ole senini veel te rajoonis vajalik krunt ja talgute
ükski läti suurematest organisatsiöo- korras kuid enamasti läti ehitusette-nidest,
ei üksikult ega ühiselt aval-, võtjate kaasabil on maja esimene
danud ^ protesti või rahulolematust.; kord juba üles löödud Organisat-
Onkujildud-märkusi, et sellised pro- sioonide kui ka üksikisikute majan-testid
;,kahjustaks" organisatsioonide duslik toetus on senini olnud hea.
tegevust. Mitmed üksikisikud, kui ka üks jõukamaid Lõuna-Ameerika läti
mõned osariikide võitlejate liidu perekondi. - Vitols'id on annetanud
ühingud ' on siiski julgenud esineda selleks otstarbeks 20.000 dollarit. Esi-
.prptestidega. n^gstel nädalatel oli koos juba ligi
Kestvaks seisukohtade lahutajaks 50.000 dollarit. Peale Ühendriikide ja
ja läti rahvuslaste killustajaks on õl- teiste pagulasmaade tõhusat toetust
nüd koostöö küsimus KGB poolt or- on lubanud ka üsna suurearvuline ja
ganiseeritud Ja juhitud ,>kultuurilise jõukas Kanada läti pasulaskond ning
'koostöö" organisatsiooniga - n.n. organisatsioonid. 200.000 dollarile
,;Kultuurikomiteeg^'. Vanema põlve kalkuleeritud diituskulud on ena-esindajad
on alati iolnud kategoori--; mait jaolt mõeldud materjali ja sis-liselt
sellise koostöö Vastu, kuid osa seseade jaoks, kuna tööjõud on ena-'
.noortest alguses pooldasi(Lkoostööd. masti kas annetatud või talgute näol
Viimastel -aastatel iäti organisatsion- ^raani<i^pr\tud VviimnctPi an^m^f^i
Käesoleva kalendriaasta laenu- ja
investeerimiste intresside kiire tõus
tekitaS] olukorra, et paljud vähema
vaba kapitaliga isikud, kes oma sääs­tud
olid investeerinud Kanada sääs-tupaberitesse
(Canada Savings Bbrids
— CSB), hakkasid neid vahetama
ümber enam tulutoovmatesse paigu-tustesse.
Selle nähte pidurdainiseks
oU Kanada valitsus sunnitud aasta
jooksul korduvalt tõstma bondide
intresside määra, milleks viimase
kolme kuu määraks on kuni oktoob-rikuu
lõpuimi 181/2%. :
• Käesoleva aasta 1. novembril täht"
päevuv seeria 1970/71 (S 25) maksab
seega nüüd omanikule peale esialg­selt
lubatud intresside lisaks saja
dollariliselt bondilt „cash bonus't"
$10.95 (s.o. flÖOO bondüt $109.50). Su­laraha
boonuse eritlemine omab selle
omanikule tähtsust seetõttu, et seda
saab tulumaksulehe täitmisel mak­sustamisele
kuuluva sissetulekuna
märkida pooles summas. „T60ÖG
Siip"' on selle võimaluse oluliseks
aluseks, kusjuures tähelepanu tuleb
omistada tähele „G". Tulumaksulehe
täitmisel tuleb lisana kasutada kapi­tali
kasumit (Capital gain) käsitle­vat
tabelit.
Käesoleval aastal on uue bondide
seeria käibele laskmisel. intresside
määrad ülbeks aastaks tõstetud kõi­kidelt
valematelt bondidelt 191/2%-le,
mistõttu 1982. aasta 1. novembril (S
23) tähtpäevüvad bondid toodavad
eraldi „cash bonus'e" sajalt dollarilt
: 127.64/: \:
Nagu märgitud, uue seeria bondide
intressiks esimesel aastal on 19i/2°/o
j a ülejäänud kuueks aastaks on mii­nimum
määraks 101/2%. Viimast mn-nimum
intresside määra tuleb mõis- ,
ta, et kui kunagi kuue aarStä~^oksul
üldiselt makstavate intressideVnää-rad
peaks langema alla/märgitua ta­set,
siis bondide omanikkudele on ga­ranteeritud,
et nende bondid tooda­vad
vähemalt 101/2% aastas. Kanada
valitsus on, nende bondide käibele
laskmisel esmakordselt asunud
paindlikule (flexible) ja fluktueeriva-
'le moodusele, s.o. reguleerides aasta
kestel makstavate intresside määra
vastavalt rahaturu olukorrale.
Teatavasti Kanada Riigipank (Bank
"of Canada) vähendas hiljuti yähesel
määral teisi panku finantseerivate
laenüdfe protsente, mille tõttu pangad
on alandanud mõningal määral anta­vate
laenude, kui ka hoiuste protsen­te.
Käesoleval ajal pangad ei maksa
enam uutelt tähtajalistelt investee-rimistelt
(Term Deposits) või ka tshe-kikäibeta
hoiustelt protsente mis üle­taks.
19%. Ilmneb, et CSB-sse inves­teerimine
näib olevat üsna meelitav,
pealegi kui bondesaab alati muuta
sularahaks, kui avaneb võimalus pa­remaks
investeerimiseks. Olgu siin­juures
ainult meenutatud, et seda ei
ole kasulik teha esimese kahe kuu
jooksul, kuna siis ümbervahetamise
puhul ei maksta möödunud aja eest'
protsente jä saadakse tagasi vaid os­tu
nimiväärtus.
Uue bondide seeria müük algas 13.
oktoobril, kusjuures üksikisikule os­tu
ülemmääraks on 115,000. Kui bon­dide
ostmisel soovitakse kasutada
oma tshekikäibeta pangaarvet, siis
võiks soovitada,et bondide ostulepin­gu
sõlmimisel märkida raha ülekan­de
ajaks mitte varem kui 2. novem­ber,
kuna vastasel korral kaotaie ok-toobrikuii
protsendid hoiustelt. Kuul­davasti
on bondide müügiagentidele
tehtud korraldus, et tellitud bondide
ostuhind tuleb tasuda hiljemalt 6.
novembriks. Kuni 13. novembrini
bondide ostmisel ei nõuta veel hilis-ostu
protsente, kuid siin seisate riisi­ko
ees, et bondide müük. on pärast
6. novembrit lõpetatud.
E.SOOMET
LUGEJA KIRJUTAB
iisatsjoo-nid
üks teise järele:on avalikult dek­lareerinud,
et igasugune.koostöö ko­dumaa
lätlaste ;Kultuurikomitee" või
teiste KGB poolt,algatatud või toeta-organiseeritud.
(Viimastel andmetel
— laiendatud ehituskava maksaks
300.000 doL)
Läti keeleteadust ülikooli tasemel
vüib veel õppida Kenti ja Stanfordi
958 Broadview Ave.,.Toronto, Ont. M4K: 2R6
tud I ürituste raamides pole midagi ülikoolides Ühendriikides. Toronto
muud kui läti rahvusluse reetmine, ülikoolis Kanadas, Stokholmi ja
Kaläti pagulasnoored on vähehaaval Bonni ülikoolides Euroopas, Monasa
jõudnud arusaamisele komitee tõeüs- Ja Flindersi ülikoolides Austraalias.^
test/eesmärkidest.
Võrreldes eelmiste aastatega dras­tiline
pööre läti noorte seisukohtades
ja poliitilistes- vaadetes avaldus vii­masel,
5»ndal Ülemaailmsel Läti"
Noorte Kongressil k.a. augusti lõpul
\'' ^1/^ wl^9' sulgvoodid, padjad ja voodv'','
otse. tööstusest
: pesu.
:.i tegemine.
Täie kursusega Läti gümnaasium
tegutseb Münsteris, Saksamaal. Su-ve
keskkooHd tegutsevad enamasti
läti suvekodudes, mis on varustatud
Inglismaal (sellest oTi pikemalt juttii ^'^^'^^^'^^^^ elamisruumidega kui ka
M.E.38-S). Ka viiendad ,;Kultuuriko- ^P^^^" •'^ seltskondlike ruumidega.
* TL f"
äri 2311 Bloor St. W. (lää
1
mitee" kavatsetud suvekursused
:Riias (6-^0. augustini) jäeti, pi^jä»
mata kuna kohale oli ilmumid vaid 2
' pagulasnoört —: üks Ühendriikidest,
teine Kanadast.
Pidades silmas asjaolu, et noored
vähehaaval võtavad üle läti rahvus­kultuuri
ja rahvuspoliitika edenda­mise,
katsume heita pilku läti noor-
. te rahvusliku hariduse ja kultuuri
taotlustesse.
^ LÄTI-ÕPPEKAVA
; Esijoones kogüpagulaspere lätioiv
Suurim neist on Garezers (Michigani
osariigis), kus käesoleval suvel kesk-kooli
kursustest võttis osa üle 200
õpilase, nende seas 24 abiturienti, kes
lõpetasid 4 aastase kooli kursuse. Ga­rezers
alustas tegevust 1965 aastal.
1973. :a. järgnesid suvekoolid Beveri-na
(Pennsylvania osariigis) ja Kursa
Läänerannikul (Washingtoni osarii­gis).
Austraalia läti noorte suvekool
alustas tegevust 1975. a. ja Euroopa
suvekool, järgnes paar aastat hiljem.
Kuuekümnendatel aastatel läti pa-:
aulaskoolides.õppis umbkaudu 5000
»Mjii;wWi'W«»TOi!iMBi;«itt»ii<ii»!Wti>tii>..iä«)ii>»>»ji»ita>ii><.iii3ttt
ganisatsioonidega eesotsas innukalt õpilast. Viimase: 15 aasta kestel aga
toetab nii majanduslikult kui ka on'õpilaste arv pidevalt vähenenud,
ideoloogiliselt-noorte rahvuslike üri- langedes alla 3000. 150.000 pagulase
tusi. Suurem ühiskondlik üritus sel kohta see arv on üsna väike. ^
alal on käesoleval sügisel algatatud - 1^^^^ rõõmustav on asjaolu, et ka­l
l a t i Icecle, kirjnndu^e, kultuuri w hanenudõpilaste arvu positiivselt ta­sakaalustab
kooiide ja kursuste arvu
suurenemine kui. ka noorte õpetajate
ja õpilaste haridustaseme tõus. Koo­lide
ja kursuste õpetajate, seas lei­dub:
suuremal hulgal doktori kraa­didega
läti noori teadlasi.
Teistest hariduslikest ettevõtteist
n.n. 2x2. suvelaagrid algatasid tege­vust
1964. aastal. Lääne-Michigani
suvekursused 1966. a. Ameerika ja
Lõuna-Ämeerika 2x2 suvelaagrite
mitmekesiste programmide järele on
hakatud 2x2 laagreid organiseerima
kä Euroopas ja Austraalias.
Viimastel aastatel on algatatud re­feraatidega
ja rikkaliku õppekavaga ^
varustatud suvekursusi laste vane­matele.
Neid on hakatud nimetama
3x3 laagriteks ja sealt võtavad osa
nn lapsed kui ka täiskasvanud. Hil­juti
lõppenud 3x3 laagrist Garezeris
võttis osa üle 120 täiskasvanu ja 40
.noort.
Üldiselt võib öelda, et kuigi läti
noorte arv koolides on viimastel aas­takümnetel
vähenenud, koolid ja kur­sused
ise on miiutunud rikkaliku­maks,
sügavamaks, suurel määral tu­lemusrikkamaks.
Koolides ja ülikoo­lides
kasvab uus, hästi etteValmista-tu4
läti rahvuslike tegelaste põlv­kond.
j Esiteks ncored harrastavad oma
seltskondlikku ja poliitilist tegevust
läti noorte Uitudes, mis töötavad" pa­ralleelselt
Läti rahvusliitudega pagu­luses.
t)lemaailmsesse Läti Noorte
Kongressi kuuluvad — Ameerika
Läti Noorte Liit, Kanada Läti Noorte
Liit, Lõuna-Ameerika Läti Noorte
Liit,' Euroopa Läti ^Noorte Liit ja
Austraalia Läti Noorte Liit. Need
noorte organisatsoonid omakorda va-,
rustavad suuremaid läti pagulasor-ganisatsioone
hästi ettevalmistatud
ja teretulnud järelkasvuga.
• <LEO;SVM0S •
,Met« Elü" (XVoXiQ^ meelsasti
oma lugejotc mõtX^^vMu^ — /ca.
neid mis ei tihtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume k\r]vX^i(x kokku-võtlikult
]o. Wifxio. oma n\m\ ja
Q^^ir^zi.loKw.^Xv^ jötab endale õi­guse
lugejate k%r]v. rt^\(^2tr\^ix]tx
lühendada n\n^ mittesobivuss
korral/jätta avaldamata.
TÄiENbAVAT
iRlGH TOFFERIST
. „Meie Elu*' tõi numbris 38 kirjutj-se
Erich Tofferist, kes nüüd töötab
Saksa—Taani piiril „Hotel an der
Grenze" omanikuna ja on multimil­jonär.
.Artikli lõpus toob allakirjutav
nün A.H.J. oma arvamise „Pole kuul­da
olnud, et ta oleks kusagil eestlase­na
esile kerkinud".
Erich on Rakvere Ühisgümnaasiu­mi,
rahvusluse kasvatamise kantsi,
vilistlane, kes oli koolis silmapaist­valt
andekas. Kuiei ta ema on vene-lanna
nii nagu paljude kõrgemate
^esti sõjaväelaste naised olid. Ta ei
andesta oma isa küüditamist koos
teiste' sõdalastega ja oma poliitilise
meelsuse tõttu on ta teinud väga,
head poliitilist tööd Eesti riigi ka­suks
kuigi mitte Eesti organisatsioo­nide
kaudu. Ajapuuduse'tõttu ci kuu­lu
ta ühtegi organisatsiooni ega kir­juta
ka; ühtegi kirja, vaid helistab
kas v^i südaöösel ükskõik kust
maailma otsast.
Esimese abiellumise teel tekkinud
sugulastega Stokholmis, Vancouvc-ris,
Torontos, New Jerseys ja Flori­das
peab ta ühendust ja kutsub viru-lasi
külla nii samuti kui ÜSA endisi
presidenti Nixoni. Tofferist kuuleme
veel tulevikus.
Erich, kuulub meie perekonda 1943
aastast -saadik. Ta on väga töökas,
magabi .vähe, pole kunagi haige, oi
joo ega suitseta, laseb rahal ringleda
ja peab väga lugu jõuluajal verivors­tidest.
Flensburgis 1945 aastal oli
Icüttepuudus, siis korjas metsast ha­gu,
et tuba soojaks kütta, kuid nüüd
juhib oma mitmete direktoritega äri­sid..
„TofferKaffe" on alati turul saa­daolevatest
parimatest kahviubadesl
ja väga aromaatne. Erich Toffer al­gas
oma äri kohviga.
TORONTO SUGULASED
AITÄH PIAI
See haigusejuhtum, mis mu möö­dunud
suvel haiglasse juhtis, tegi mu
veidi murelikuks tänavusest Lätte­mäe
laagrist sõnumi kirjutamise pä­rast
lehele. Olin seda teinud kõikidel
eelmistel aastatel ja see oli saanud
nagu minu „ülesandeks". Seepärast
muretsesin, et kas leidub kedagi
teist, kes selle ülesande üle võtaks.
Mul kahjuks ei jätkunud enam korra­ga
mahti seda korraldada, i a siis —
see kujunes mulle rõõmsaks üllatu­seks
— leidsin korraga „Meie Elu"
veergudelt^ laagri lõppedes, et keegi
oli tõepoolest selle ülesandega hak­kama
saanud. Ja kogesin, et see olid
sina — meie mitmesüvine laagi-ikii-laline
Torontost — Pia Metsala! Kii­resti
selle sõnumi läbi iugcdcs nauti-sin
samas teist rõõmsat üllatust —
söe oji esmaklassiline kirjutis! Suur
aitäh, Pia! See hea eesti keel ja asja­tundlik
aine-kirjeldus olid midasi,
mis valmistasid tõsist headmeelt. Eri­ti
veel teadmine, et meie nooruse
hulgas kasvab ülesse talente, kes on
suuteline'nii ladusalt meie oma kee­les
kirjutama selliselt meeldiva asja­likkuse
ja tundelikkusega. Pia -
Lättemäe laagrist kirjutamine ootab
sind ituleval aastal uuesti!
Vahepeal P i a m i n u südamlik ai­tab
sulle nende tervitavate ridade
eest üheskoos kõikide teiste nimel
Lattmäel! Ja omakorda ma kasutaks
meeleldi siinkohal võimalust tänada
ka koiki teisi sõpru Montrealis ja-
Tordntos heade kosumissoovide eest.
Olge ^ südamest tänatud kõik Head
sobrad! Olen tagasi jõudmas oma
endisesse skau^ivormi!
' "'• . HENN-ARVO .