Meie Elu = Our life, March 13, 1980

              :i: :v s
MEUAPÄEVÄL, 13. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 13 „Meie Elu" nr. 11 (IS
Möödunud pühapäeval toimus Va­na
Andrese kirikus järjekordne, ula­tusliku
kavaga muusikaline jumala­teenistus.
S^^ekord oli muusikalise
ülesande kardjateks Torontos tegut­seva
Cosmopolitan Opera liikmed.
Kava, midja nad olid valinud oli
peamiselt kitoliku kiriku literatuu­rist:
Schubetti • „Ave Maria" ja G-duüri
Messist Sanctus ja Benedictus.'
Samuti Cesar Francki „Panis angeli-cus'':^
Ainult Mendelssöhni aaria-;0ra-tooriumist„
Elias" kuulub nn. luter­likku
muusikaliteratuuri-. Samuti
Dvoraki „Psalm 23". .
Sellest hoolimata suutsid külalis­el
ulatanud ülejäänud ansambli tase­mele.;;
.
Orelisaatjana tegutses Gregory
Paskaruk. Ta 'kippus liiga valjult
mängima ning soliste katma. Samuti
; tuleb tal veel hoolega õppida solisti­ga
koos hingamist.
Schuberti G duur Messist esitasid
'kõik neli solisti 'kaks osa: Sanctus ja
Benedictus. Selle numbri saatmiseks
oli organiseeritud kahekordne keek
pillide kvartett — Schuberti pala
suuremat koosseisu nägu ei nõuagi.
Kogu ansamblit juhatas paenduvalt
ja kindlakäeliselt noor dirigent De-rek
Bate. Selle üusa polüfoonilise
esinejad jääda meie kiriku loomuliku materjali esiletoomiseks oli kujune-.
liturgia raamidesse ja tõestasid, et nud häältega ansamblil võimalus
tõestada ka koos laulmise osavust ja
mõjuvust.
Kontsert-jumalateenistusena oli,
õpetaja Taül säilitanud ilusa pro­portsiooni
teenistuse ja helikunsti
vahel. Tänu tuleb ütelda kõikidele —
kellede hulgast õpetaja ise eriti esile
tõstis Avo Kittaski •— 'kes selle ilusa
usulises tundes erinevused on ini­meste,
mitte Jumala tekitatud.
Kõige meeldivamat usulist tunnet
kuulsime Jane Dihel'1, Lorna Casta-neda
ja Avo Kittaski juures.
Nad laulsid meeldiva vokaalse või-makusega.
Kasutasid ilusaks müsit-
. seerimiseks kõik esitatavates
aasta suvel
Kopenhaagen, Amsterdam, Frankfurt,
saadavd kohti ESTO-80
Registreerige
EESTI MAJA, Toronto — Tel.: 466-4813
362 Danforth Ave.,
Toronto, Önt. M4K 1N8
Telr (416) 466-195!
mmm
\ -X
MEIE ÄRIS ON; SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS ' ;.
VALIK LILLI erišündmusteks ja tähtpäeva4eks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja ^
: PUUNIKERDUSE alal.
Ants Saar on tagasihoidlik eesti
mees, kelle ömadusel^s on olnud ala­ti
tahaplaanile jääda, kui kõik hästi
veereb eestluse rindel. On alati val­mis
iihiskondlikku koormat kandma,
: kui olukord seda nõuab. Isegi, kõige
raskemas olukorras tal jätkub huu-mpri,
et elu näha päiksepaistelisest
küljest, tema elufilosoofiaks on ela­da
nii kergelt ja lõbusalt kui vähegi
võimalik, ütleb sünnipäevalaps ise.
Ants Saar sündis Virumaal Salla
vallas 29. veebruaril 1920. Juubilar
märgib, et on alles 15. aastane „vana-
, mees", sest tema sünnipäeva kuu­päev
kordub iga nelja aasta järgi,
On lõpetanud Tallinna Tehnikumi ja
pärast eksamite sooritamist Kanadas
omab siin elukutselise inseneri õigu­sed.
Töötab Torontos suures insene­ride
firmas Fenco's peainseneri abi­na.
Tööülesanded on iteda vaga palju
Euroopasse viinud ja tiagu Ants ise
ütleb, siis on ta rohkem Vnni teatris
käinud kui Toronto 0'Keefe'is.
; Pärast Tallinna Tehnikumi lõpeta­mist
töötas masinaehituse alal Vol- ;
tas ta hiljem Kiviõlis vabrikute ehi­tamisel.
Pärast .Eestist . lahkumist
töötas Saksamaal omäi erialal kuni
sõja lõpuni. Põgenikul päevad veetis
Hannau laagris, kust siirdus Kana­dasse
1948. Tegeles Hannaüs 4 rahva­tantsu
rühmaga. Töötas, lepingu alu­sel
ühe aasta Ontario Hydrole, ehita­des
. Ottawa jõel asuvat Rolphtoni
. jõujaama tammi. Pärast lepingu aja
täitumist asus 1. jaanuaril 1949 To­rontosse
ja oh esimeseks eestlaseks
Hydro peakorteri. koosseisus. Prae­guses
tööl^ohas Fencos on töötanud
19 sastat. Küsimusele, niiks ta vahe-
; tas masinaehituse inseneri elukutse
. elektri alaga, vastab Ants, et kõik te­ma
sõbrad töötasid siin elektriinse-des
leiduvad võimalused ning süveh- muusikalise jumalateenistuse kuju-dasid
õpetaja Tauli jutluse riiõtet ja . nemisele ja läbiviimisele kaasa aita-sisu.
tenOr Michele Strano võimed sid.
fate" lipkonna tavakoha­ne
pidulik koondus Eesti Vabariigi
aastapäeva puhul toimus sel aastal
23. veebruaril Peetri kiriku ruumes.
Lipkonna liikmete kõrval võttis osa
rõõmustavalt rohkesti noorte vane­maid
ja külalisi.
Koondus algas kirikus lipkonna li­pu
sissetoomisega, millele järgnesid
rivikorras lipkonna liikmed. Praost
0. Puhm pidas südamliku päevafko-hase
palvuse. Lipkonna vanem gdr
Ene Runge tervitas kohalolijaid, mil­le
järele 14-aastane gaid Kristi Lüdig
pidas sisuka kõne teemal ;,Eesti Va­bariigi
aastapäev" öeldes järgmist:
neridena ja
da".- , •.•^ :
tahtis .i,sammupida-
SÜDÄMES- OLEME
„Homme tähistame vabas maail­mas
Eesti Vabariigi 62. aastapäeva.
Kahjuks aga 36 nendest oleme olnud
sunnitud väljaspool Eestit pidama.
Siiski, meie noorte-eestluse tunne ori
tugev. Vahest kuulete küll meid nu­risemas
oma lisakohustuste üle, aga
südames oleme- uhked, et oleme sün­dinud
eestlastena.
Me kännanie rinnanööpi, millelt
võiü lugeda „ESTO POWER"..
: Mäletan, kuidas lasteaias käies see
päev .oli alati suur pidupäev. Sellest
räägiti kui Eesti sünnipäevast. Me
saime selga panna oma uued, ilusad
rahvarõivad. Eesti :Maja suures saa­lis
ringi joosta ning hariliku kuiviku
asemel saime sünnipäeva kringlit.
Aastad möödusid ja käisin juba.
eesti koolis ja hellakestes. Eesti koo-arü,
et Eesti Vabariigi aastapäev ei
alga ja lõpe 24, veebruaril, väid kes­tab
läbi terve aasta..
Hakkan ka nüüd mõistma nende
pisarate tähtsust vanaema silmis.
Kui Esto 72 ajal tuhanded eestlased
kogunesid Toronto raekojaplatsile,
kus lehvisid igal pool sini-^must-val-ged
lipud, millega koos olid, suured
sildid FREEDOM FOR ESTONIA,
mõistsin, et need olid meie vanemad
ja vanavanemad, kes ohd pidanud
maha jätma omad kodud nendega,
kes kallid, põgenedes punase rezhii-mi
eest vabadusse.
See hea eestluse tünne kandub
edasi rahvatantsudesse, võinilemisse
ja laulukooridesse, kus esitame seda,
mille poolest Eesti on kuulus. Kesk­koolidesse,
kus õpime rohkem meie
kodumaast ja Maailmalaagritesse,
kus oluline eesti keel ühendab meid
kõiki ühte suurde sõprusringi.
Võrdlen Vabaduspäeva laagritule-ga,
kus paneme puid juurde, et te-
'kiks võimas eestluse lõke meie hin-
, ges.: EESTLUS • PEAB EDASI ELA­MA!
Toompeal peab jälle lehvima
sihi-must-valge!
Selleks peame meie, noored, val­mis
olema, kui meie vanemad ja va­navanemad
väsivad.
Võin kindlasti meie kõigi nimel
ütelda:
Meie, Eestimaa lapsed .ühiselt va-,
baks laulame kodumaa!"
Siis väike hellake Rita Lees dekla­meeris
vapralt Lydia Koidula „Eesti
Leon Tretjakewitsch, sai Toronto
Ülikooli doktori kraadi Euroopa uue
aja ja Vene ajaloo alal. Uurimistööd
tegi ta Euroopa j a Ameerika arhiivi­des,
baseerudes inglise-, prantsuse-,
saksa-, vene-, itaalia, eesti- ja ladina­keelsetel
originaaldokumentideL
Doktoritöö avaldab prantsuse jesu­iidi,
piiskop Micheal d'Herbigny
•(1880—1957), ideesid ja tegevust.
D'Herbigny määras ja sõnastas 1920-
te ja J930 algaastail Vatikani vene
poliitikat, kuni ta sattus paavsti põ­lu
alla ja saadeti eksiili jesuiidirasü-tusse
Prantsusmaal;täieliku vaikimi­se
kohustusega.
Leon TretjakewitSGh sündis 1934
aastal Tallinnas, on arhitekti, dipl,
ins. Victof Tretjakewitschi ja abi­kaasa
Welly" (sünd. Kudeberg) poeg.
Ta asus 1941 aastal ümber vanemate
ja õe Liviaga, Saksamaale, kust järg­nes
1949 aastal emigratsioon Kana­dasse.
Pärast abituuriumi Toronto
St. Michaers Coliege Schooris, jät­kas
õpinguid Toronto Ülikoolis, kus
ta sai B.A.idiplomi 1957 .aastal. Järg­nesid
mitmed aas tad õpeta j ana, pea­miselt
ajaloo, ja maadeteaduse alal,
' PalmerstõnT gümnaasiuriiis, Onta­rios,
hiljem gümhaasiumis Kanada
lennuväe -baasis ; Groštenquin'is,
.Prantsusmaal, ja^ Fontainebleau's,
Pariisi'lähedal, ..Lycee International-
• Leori'i abikaasa, hollahdlanha, Ro-sy
Cobben, on õpetajaks Torontos, •
,,FrenchImmersion" harus. Käesole­va
akadeemilise aasta teise semestri
jooksul Doktor Leon Tretjakewitsch
peab' loenguid McMaster'i Ülikoolis,
Hamiltonis, „Euroopa ajalugu alates .
1315 aastast" alal assistent-professo-
•riria.' ; • -
Eesti ühiskonnas tunneme Antsu
kui sportlasena ja suure'rahvatant­su
viljelejana. Talle on^ väga südame­lähedane
olnlu^d näiteklinst ja oleks
hakanud iiäitlejaks Hulgo Lauri mõ­jul
Estoniast, kuid emp. keelas selle
elukutse valiku. ^
Laskesport oli temale peale rahva­tantsu
teiseks lemmikalalks juba ko­dumaal,
oli mitmeid aastaid koolide
vahelistel võistlustel esikohal. Rah-.
vatansijate ridadesse asus. koolipoi-sina.
kodumaal 1936 j ^ alates 1940 on
pinud instruktoriks kuni 1978. Rah^
vatants viis teda juba kodumaal val-jaspoole
Eesti;piire.}^äis tantsimas
Soomes ja Lätisv OÜ üks kolmest
noorest juhist, kes ettevalmistasid
suure piduliku külakosti viimise Lä­ti
Vabariigi aastapäeva pidustustele
•-.Riiga.-- 1
,\^"',^™f , f "«.^'f'^ kotkas". Järgnes katsemäAide väi-gu
,,Veel kolab meie laul , ,,Hoidkem
kokku". Lauludega kaasas käisid
rahvarõivad, lipuvalve ja ikka pidi
kuulama neid pikki kõriesid, mille­dest
oli väga raske aru saada. Ei saa­nud
ka kuidagi aru, miks nii mitmed
vanematest salaja silmanurgast pisa­ra
kuivätasid.'
Hellakestega oli. peamiselt sama
asi, airiult gaidlikul teemal. „Räja-leidjate"
hpkond kogunes koos va­nematega
siia, Peetri' kirikusse. Siin
jaandmihe hing pidulik osa kirikus
lõppes „Ra}aleidjate" lipkonna lau­luga'.:
-
XAULUVÕISTLUS;
Siirduti alla kiriku saali, kus paku­ti
kohvi või mahla küpsistega. Lühi-
'kese vaheaja järele asuti iga-aastase-le
lauluvõistlusele, kus võistlesid
kolm rühma; lipkonna hellakesed,
gaidid ja vanemgaidid. Iga rühm pi­me
pidasime oma kõnesid, lipuval- di esitama kolm laulu järgmistes ka-vel
seisid hellakesed ja gaidid.
Uued hellakesed ja gaidid andsid
lubadused ja tõotused ja ka katse-märgid
anti meile välja. Peale amet­liku
osa kirikus; järgnes ai] saalis
lauluvõistlus, kus mõni eesti algupä­rane
laul oli oluline.
EESTI. KEEL ÜHENDAB ' :
Nüüd olen vanem ja gaid; ja saart
yiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitssiiiiiiiiiiiiiiiiiiisii
Asudes Torontosse: 1. jaanuaril
1949 ja juba 15. veebruaril algas te­gevust,
tema organiseerimisel Toron­to
rahvatantsijate rühm, seega olles
: praeguse, i,Kungla" asutajaks. Rah­vatantsijate
esimene pidu toimus sa­mal
aastal märtsi alul sissepääsuga ^ Neljap., 13. märtsil Rutt Tulvingu
75 centi mille juurde kuulus einev näitus ja Ioeng„The Original Print"
. laud. Tulu saadi 12.00 ja alates sel^ Burlington Culture Centre'iš; alguse-lestajast,
kõik: rahvatantsu peod on ga kl. 8 õ.
olnud täidetud saalidega. Lisaks Reedel, 14. märtsil^^^A^^
igla" tegevusele, 12 aastat üldju- Kodu Sõprusõhtu Tartu College'is
algusega kl. 8 õ.
1^ Laup., 15. märtsil Kalameeste ke­vadpidu
Eesti Majas algusega kl, 7 õ.
Laup.; 22. märtsil Toronto Eesti
Seltsi kevadpidu Eesti Majas alguse­ga
kl. 19.00.
lir Pühap., 23. märtsil Kannatusaja
kontsert-jumalateenistus Vana^And-rese
kirikus algusega kl. 11 h.
Neljap., 27. ja 29. märtsil Cosmo­politan
Opera Ass. esitab ooperid
„CavaIleria Rusticana" ja „Pagliacci"
Avo Kittaski kaastegevusel Toronto
Ülikooli Edward Johnson Buildingis
algusega kl, 8 õ.
lir Reedel, 28. märtsil ja 29. märtsil
Kalev-Estienne juubelipidustused. 28,
märtsil Etobicoke Olympium, kl. 7.30
õ. ja 29. märtsil Four Season hotel­lis,.
Avenue Rd.,. ja Yorkville, algu­sega
kl 7.30 õ.
lör Pühap., 30. märtsil Eesti Invaliide
Toetava Naisringi loterii .Eesti Ma­jas
algusega ?kl. 12 p.
iisiiiiiiiiiiiioiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiioiiiigi^
hina, on jätkunud Antsul aega ka
rahvatantsu õpetamiseks Toronto
Eesti Täienduskoolis.
Oli esimeste eestlaste suvepäevade
programmi koostajaks ja organisee­rijaks
St. Catharines. Aitas lavasta­da
ka esimese näidendi koos Rein
. Andrega. Organiseeris Spordiselts
Kalevi juurde suusäklubi,'Estonian
Ski Club,, mille presidendiks oli pal­judel
aastatel. On 'käasasõitnüd 6
Muskoka Loppetil. '
Lapsed, poeg ja tüt^r on ülikoolid
lõpetanud. Viimastel aastatel on Ant­su
ja abikaasa Öie tähelepanu pühen­danud
Midlandis ostetuÜ talu korda­seadmisel,
kus kavatsevad puhke­päevi
veeta. _;
Laupäeval 1, märtsil oli suur sõp­rade
ring kogunenud tema kodusse,
et juubilari õnnitleda ja veel palju
aastaid soovida.
tegooriates: 1) üks Maailmalaagri
laul, 2) koduarmastuse laul, 3) üks
hoogne laul.
Zhüriisse kuulusid gdr Ene Runge,
ngdr-id Anne Tüll jaMonica Haar-mann.
Hinnati esitusviisi, diktsiooni,
laulule" kaasaelamist, sõnade tund­mist
jne.
Vanemgaidid esitasid , Kotkajär­ve"
maailmalaagri laulu, ,,Meil meri­vood
on vabad"'ja „Küi kaste veel .
hommikul maas"; gaidid ,',Ühendaja"
maailmalaagri laulu, ^Mälestus Pü­hajärvelt"
ja „Naabri Mari"; hella-keste
valik oli ,;Kogiija II" kaanon,
„Kui kaste veel hommikul maas" ja
,,Möödunüd päevad päikesekullased".
Kõik rühmad olid teinud tubli töö
ja tasavägise võistluse järele tunnis­tas
zhürii võitjaks vanemgaidide
rühma, keš võitis lipkonna auvane­ma
Meeli-Ann Tanneri rändauhinna
selleks aastaks. Auhinna andis mle
vanemgaidide juhtidele Susan Valvu-
. rüe ja Elda Käärmannile zhürii lii
ge iigdr Anne Tüll j a lipkonna juhi
ngdr Rita Valteri lõppsõna järele
asuti kodiiteele südames soe
meeleolukast koondusest.
Ä/S. Eesti Maja Torontos korraline
peakoosolek toimub pühapäeval, 30.
märtsil s.a., algusega kell 12.00^ päe^
vai Eesti Maja Noorteruumis, mil­lest
kõiki aktsionäre
osa/võtta.
. P ä e v a k o r r a s ,:
Koosoleku avamine ja
rakendamine
Tegevus ja majanduslikud
aruanded
3. Tegevuskava ja eelarve
1 Valimised
5. Koosolekul algatatud
küsimused
6. Läbirääkimised.
Kui ettenähtud kellaajaks kvoorami
kohal ei ole, siis peetakse koosolek
üks tund hiljem, vaatamata kokku­tulnud
osanikkude arvule.
Neil aktsionäridel, kes soovivad
peakoosolekust osa võtta volituse
alusel, on võimalik oma aktsiate hää­li
ülekanda mõnele teisele aktsionä­rile
vastava volituse kaudu.
Lugupidavalt
N. Valge,
Esimees.
K. M a r i e y
Sekretär.
SAUNA
PEREKONNA SAUN
Sunset Beach Rd, P.O. Box
Oak Ridge, Ontario LOG IPÖ
Johan Krulli juhtimisel.
Korraldusel toimub 20. märtsil To­ronto
Eesti Majas; kell 7.30 õhtul
,ESTO '80" kiirmale treeningturniir.
ja male sõprusmängude õhtu. Toron­to
Eesti Male klubis on nii, noortel:
kui ka vanematel malehuvilistel või-,
maius malet õppida ja kõik on tere-
•tulnud.
Veebruaris peetud 5-voorulise ma­leturniiri
võitis L.Joselin 5 punktiga.
Teiseks^tUli A. Koresaar (3 p.). Tur­niirist
võtsid osa veel E. Talve, :P.
Smeelen, V. Puna ja V.PiMand. Väl­jaspool
turniiri mängisid maletajad
Sarnak: ja Tani.
ÄRI 2584 YONGE STREET
TEGEVy S i 12. APRILLIl 1980
., 28. VEEBRUARIL
SOODSAD
Rutake vdimd ainulaadseid esemeid
kiiBf iks va^
Hieieiad ©Sl veelgi alandatud äl^
IITTALA KLAASESEMED 30-40%, SOOME HÕBE-EHTED50«/o,
SUUSAD JA VARUSTUS 30-50%, SUUSAKOSTÜÜMID 50%,
TREENINGÜLIKONNAD 40%, REUMA ALUSPESU 30%, LAAS-TULAMBID
40%, PUUST ESEMED— KAUSIB - LUSIKAD 40%,
XZ-SHAMPOO 50%,.SAUNASEEBID 40%, KÜÜNLAD'40% JA
VEEL PAUU TEISI ESEMEID VÄGA ODAVATE HINDADEGA;
Äri avatud: Esmaspi ja keskn. kella 10.00—6.00
neljap. ja reedel kella 10.00—8.00, laupäeviti kella 10.00-5.00.
PSI 488 72/?
JOHN E. SOOSAAR, e.A.
Ghartered Accountant
Süite 600,55 University Ave., Toronto; Ontario, M5J 2W1
Tel/862.7115
ILMUS
Hii@ra®ils@'i' mSfwajuttu
Hind tellij.aliikmetele:brosh. |6.90; koites |9.00
Kaanehind mitteliikmetele: brosh. $9.00; köites 111.50
Poölsari (6 raamatut) brosh. 139.00; köites 152.00
Ediidajad: Ä. ¥Maid, 6S Glen Davis Cres., toronto, OHtarib M4E
1X7; Estonian Publishing Co., „Meie Elu" 958 Broadvicw Ave, To­ronto,
Csitario, M4K 2R6; V. Kolda, 86 Stirüng Ave. N., Kitchener,
Ontario; E. Kivestn, 588 Westluke Ave., Montreal, Que.H4XlP7; tel.
4844)685; V. Kurni, 368 Toledo St., Thunder Bay, Oht.; The Scandina-vian
Shoppe, 279 Danforth Ave., Tor. M4K 1N2; V. Lenk, 511 Lawson
Rd.London,Ont.,N6G lYl; H.Lille, 1 Eriksdale Rd, Etobicoke, Ont.
M9C 2B5; W. MetsM, 6 Dawn Rd., St. Catharines, Ont. L2N 4M6;
Mrs.i.. Normet, 343 Cannon St. E., Hanülton, Ont. L8L 2C1; K/Pik­ker,
3876 Pandora St., N. Bumaby, B.C.; ü. Veedler, 47 Kent Ave.;
SaultSte.Marie,Ont.; V.Spargue,2313 Samuel Drive, Ottawa,Ont.
.KlG3e3. . ^ •
MULKIDE SELTSI
Helistada pärast kella 6 õlitiil
iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse,
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. '
Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
toimub pühapäeval, 23. märtsil
kl. 3 p.!. Toronto Eesti Majas.
JUHATUS
m
m
HOGAN PONTIAC BUICK
VvLTD.
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
Esto Miitua! Fund LM
5. märtsil aktsia hind $12,93
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1— tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812 -
MAf.J AO
PONTIAC
BUieK •
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRB
SUNBIRD
CENTURY • :
ACADIAN
SKYHÄWK
GJW.C. Veoautod
Pruugitud autod
Küsimus ühele Praha kodanikule:
„Kas soovite sada aastat vanaks
saada?" :
„Präeg^ kindlasti mitte, aga võib­olla
hiljem."
Poola minister naaseb Moskvaist.
Gierek küsib:
,,Mis sinuga on juhtunud? Sul ju
suur auk põses."
„Mul 'tõmmati Moskvas hammas
välja!" ^ •
„Ja auk põses?" imestab Gierek.
„Ma ei julgenud seal suud lahti te­ha."
' • •
Uus olümpiaparool Moskvast:
„Külastage Moskvat enne kui meie
teid ise tankidega külastame!" v .