1985-08-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OTLJÄPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985 DQQHBCODB 90 ei tff Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Avö„ Toronto, Ont. Canada, M4K12R6 •'-.:-^\ - ,'• - . T e l . 466»0951:>' • v Toimetajad: H. Rebane ja S.V^idenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., I%w Milford, N.I.,USA. Tel. (201) 262«077^. ' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. , Asut, A. Weilerx^algatusell950. HMeieElu" toimetus jl talitusJEesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel, 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5 p.L, esmasp: ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. ^ hm.-4 P'l' ;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. $15.50. USA-sse (USS) 1. a.!$44.00,6 k. $25.00, 3 k. $17.00. ; Ülemeremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. : Kiripõstllisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: l a . 130.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ' ülemeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. Üksiknumber — 75C • • Kuuilitushinnad: 1 ioirühel veerul - esiküljel $5.50, 1 .tekstis $5.00, kuulutuste küljer$4.75. President Reagan operatsioonilaual Presidendi tervise- ja majandusmured. — Kuritegev is, osariigid tulelõõmas, ;,egiptuse roheline nuhtlus';ja- keemia, o .keemia, o o liiililllülllllllllillilllllllllllllillllllllllllllliilllillllllllllliSBint^ Kolme Balti rahva noored akti- kerki!) süüdistusena Nõukogude vistid teostasid oma ammuse kavat- Liidu vastu. See käitumine tuleb suse teostada poliitiline demons- Nõukogude Liidule kahjuks ja va-trätsioon otse oma kodurandade badusristlejate korraldajaile ka-lähedal. Üüritud laev„Ballic Star" suks. neljasaja osavõtjaga pardal sai Sõites Stockholmist üle Gotlandi oma .tuleristsed" just väljaspool ja läbides Leedu, Läti ja Eesti ran-mnnsvet^ 12 km piirkonda Hiiu- nikuid, heideti kõikjal lillepärgi maa kphaL vette. Kuid baltlaste laevakapten Seäl teostas nõukogude patruU- Frederick Sindahl ei võimaldanud laev||tserünnaku laevale, kuid siis vabadusristlejail õhku lasta bal-ometipõikus kõrvale kokkupõrget Ioone ega heita merre teisi sõnu-tekitamata. Järgnevalt üks nõuko- meid oma kodumaadele/Kapten ei gude kalalaev sõitis noorte laeva võimaldanud ka raadiosaatja kaa-ette ja jäi seal risti peatuma. „BaltiG savõtmist laevale, mille abil kavat- Star" pidi nüüd omakorda kurssi seti kodurandadega ühenduses ol-muutma, et kokkupõrkest hoiduda, la. Need olid programmilised puu- Nii toimip balti noorte „merela- dujäägid, kuna laevakapten ei julge-hiing" otse kodumaa ukse all ja nud terves ulatuses vabadusristle-nüüd tuleb ainult võite ja kaotusi jatega kaasas olla. lugema hakata. Et vabadusristie- , , . . , .' ^ r J 1 J . 1 Kuid ometi saavutati vabadurist-mine tõmbas pällude kuude look- , . . . . , sul laialdast tähelepanu, kuulub lejate poolt lohutu ptopagandavo.t, isegi võitude hulka. Et meresõidust ""'^ """j!™'"' ««'«J ""."'f - . Ä M * • • A - . A L L . panu pälludes maades la isegi To-võttis . osa 400 imme.s t,' nä.it.abJ h, u.v..i ^ro nt. o ing'l,i.s ,k ee,l sedj aj.ale,h edf toid p entusiasmi organiseeritud pom- „ , iZ - . • «i i & », . . » selle kohta sõnumi. Maalimale tootluse auk tsnico oinjiJ iv:ai stVu . 1. • dJl. j.a..l1l1e k1 ordJseltU sMilm e e*tt*e •in •i moi- . J ™ . 1 H B " ™ K''P«"'?«''8?"" guste küsimus Nõukogude Liidus, ^ n ' • w • " " 1 Näidati ära nõukogude agressiiv! volt ja sellest võtsid osa mitmed J .1 i J U J • * • • ' J • J 1 * 86" ähvardused vabadusristlejat© keskorganisatsioonid ja delegaate . . ,..1...» » j 1 J ™.,w«u i? • L, u r r , . vastu. Anti lühiülevaated kolme mitmelt Euroopa maalt. Tribunali , . . . . - -i * » aruanded ja resolWsioonid ei ole Laanemeremaa pogemke^saatusest veel ülemere jõudnud, kuid kahtle- «"'l^Sf mata on seal k1 u"lIlIa lut ma»te r•ja Vli, mi•s u, ue\s t,i 5p ä.e vako, rr,a le ,v a„b ad..u. sno. ud- on« NXTõ- uk1o gudJe LT u" dJ ul1e k1 ompromi. - ,l use küsimus kolmele Balti rahva-teeriv *®' ' Vabadusristlemise programm „ Ka nõukogude^teadeteagentuur toetab rahu ja tuumarelvadevaba Ta»se.saanjidse lest üritusest va.- T « - , . L Vr L J • Al kides mooda mmna. Kuid Tassi tsooni Läänemeres. Vabadusristle- 1 ' . 1. . . . J . * ITOÄ mise aktsioon võimaldas ka esma- •^omitaentaar oh süüdistus USA kordselt nii!ulatuslikult arutada T"".*?' ."I^" o>ek» v'™''"'» balti rahvaste koostööd paguluses, seda eriti noorte vahel. Kui see majanduslikult taganud ettevõtet. Laevasõit oli korraldatud just ikro,o» «sotö4öx xn«i:n^g„ «p~õuh'i mõ-»tt»e dJ on 1ko1 lme- m, on.i paev0 en1 n•e HMels ingIis kokkutu-levat nn. Helsingi leppe konverentsi 10. aastapäeva. le rahvale sirgjoonelised ja positiivsed, 9ii8 tohiks ka seda asetata aktsiooni aktiva poolele. Oh kerge hinnata ka nõukogude Nagu kokkuvõttest võib järeldada, ei rünnanud nõukogude laevad kahe laeval segavat käitumist ..Bal- vabadusristjejaid otseselt rel-tic Stari" vastu. Viimane reisis neu-^"'** '""S"" 0"""' et traalsetel vetel vabalt. Nõukogude . . „ „ . . „ laevade käitumine neutraalsetes """g»" Hn«maa all vetes levib üle kogu maailma ja 'Oiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiinsiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiii^ @)smä3pä8val, 1. aygystil 198i Esmaspäeval, 5, augustil 1985 El QLE prügivedu. Esijriaspäevane (5. aug.) prügi viiakse ära teisipäeval, 6 . augustil. Teisipäevane (6. aug.) prügi viiakse ära kesk^nädalal, 7. augustil. Ajalehtede ja suuremate esemete äraviimist El OLE kesknädalal, 7. augustil. Palun hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäevaseks prügiveoks 14. augustil. Meeldetuletus: Torontos on 16-metalli ja klaasi ümbertöötlemise kogumispunkti. Aprillikuul koguti 234 tonni ajalehti, 40 tonni klaasi ja 6 tonni metalli. Lisainformatsiooni saamiseks lun helistage 947-7742. i R. M. BREMNER, P. Eng,,F.I.C.E. Commissioner of Public Works ' City of Toronto Esmakordselt ajalo " elab USA üle mitmelaadseid rask i d katsumusi. Neid on olnud varem, kuid mitte sellisel hulgal korraga. Edasijõudmatus eelarvega ja märgid, et puudujäägid veelgi suurenevad. Kesk- Ameerika, eriti ameeriklastele suunatav rahvusvaheline terrorism ja kuritegevuse kasvaraine oma linnades, kuritegelikud ja loo-dusõnnetuslikud tulelõõmad lää-ne- osariikides, rohutirtsude poolt teostatud hävitustöö ja keemiliste väetiste kasutamise tõttu tekitatud kahjud põllumajanduses. Sellele lisaks sotsiaal olukorra muretteki-tavus ja haridusliku taseme langus. Kõigele muule lisaks eelkokkulepe Reagan-Gorbatshovi kohtumiseks novembris. Need on USA momendi elupale ja päevamurede peajooned. ASEPRESIDENT AMETLIKULT PRESIDENDI ÜLESANNETES President Ronald Reagan läks Bethesda Naval haiglasse reedel, 12. juulil, kuna talle juba märtsis oli soovitatud lasta opereerida välja üsna väike jämesoole kasvaja (Poluri). Seda kella 2.15 - 3.20 vahel p.l. opereerides avastasid arstid teise, suurema kasvaja, millise kõrvaldamine nõudis juba 6-tollist lõiget ja täielikku anesteesiat. Kun^ Reagani sooviks oli kohene operatsioon, järgnesid nõupidamised Valge Maja kõrgema juhtkonna ja juristidega, mille tulemusena president Reagan laupäeval, 13. juulil kell 10.32 e.l. kirjutas alla dokumendile, volitadesabi-president Bushi toimima presidendi ülesannete täitjana seni, kuni' ta ise on jälle anesteesia mõjudest vaba ja võimeline oma ülesandeid täitma. Abipresident Bush ise viibis samal ajal oma kodukohas Kennebunkpor-tis (Me), kust lahkus laupäeval kell 9,30 e.l., jõudis keskpäevaks Wash-: ingtoni ja siirdus mitte Valgesse Majja, vaid omakorterisse, kuhu jäi volituste lõpuni. President Reagani teine operatsioon, mille eesmärgiks oli opereerida välja teine, suurem polyp (ühes ca 2 jala pikkuse jämesoole osaga), kestis laupäeval kella 11^8 kuni peagu kella 3-ni p.L ja juba samal päeval kell 7.22 kirjutas ta alla dokumendile, teatades, et on vaba anesteesia mõjust ja võimeline oma ülesandeid täitma. Seega lõppesid Bushi 7 tundi 54 min. kestnud volitused presidendi ülesannetes. Dokument, millega president delegeeris täisvolitused asepresidendile, on esmakordne juhtum USA ajaloos ja põhines põhiseaduse 1967. a. ratifitseeritud 25-ndale täiendusele (amendment). Kas dokument oli täpselt õiguspärane,^ selles suhtes ehk erinevad seisukohad, kuid see oli antud olukorras ainuke õige samm. Tervislikel põhjustel on ka varasemad USA presidendid lühemat või pikemat aega olnud võimetud oma ülesandeid täitma (George Washington, Grover Cleveland, Andrew Jack-son, Woodrow Wilson, F. D. Roose-velt, D. Eisenhov^er, Lyndpn Johnson) ja need on langenud asepresidendile ja valitsusliikmeile. Kõik see on sündinud aga suulisel kokkuleppel, mitte ajalukku mineva pretsedenti loova dokumendi alusel, näit. ^juhtum hambaoperatsiooni korral anesteesia all. Arvatakse, et dokumenti siiski sellisena võtta ei saa, kuigi 25. amendment ei märgista aega. 19. juulil teatas Reagan, et siirdub Valgesse Majja 20. juulil. Tema enda arvates on ta 14. augusti ümber võimeline ..ratsutama ja lõhkuma puid" oma farmis Kalifornias. Seda optimismi peavad arstid heaks märgiks,, kuid lisatakse ka, et tema täielik tervenemine, kui ei avastata enam vähki jämesooles või mujal, võtab aega vähemalt 6 -8 nädalat või rohkem. EBaSOE OLUKORRAD, MIDA EI SAA • VÕTTA NALJANA Looduslikest õnnetustest tuleb märkida ennekõike laäneosariikides — Washingtonis, Montanäs, Orego-nis, Idahos, Wyomingis, Nevadas, Utahis, Kolorados, Nebraskas, Lõuna- ja Põhja-Dakotas, Kalifornias, Arizonas ja New^Mexikos mölla vaid metsapõlemisi. Üle 4000 eri paigas puhkenud tules, millest umbes kol-mandjJc on saanud alguse kuritahtlikust süütamisest, oli hävinud 27. juunist kuni juuli keskpaigani ligi 2,5 milj. aakrit metsa. (Ainuüksi Kalifornias hinnatakse seniseid kahjusid üle 50 miljonile, kusjuures on hävinud ka hgi 200\elamut ja evakueeritud oma kodudest üle 5000 inimese. Kuna tõeline kuivusperiood seisab alles ees, ollakse augusti.septembri ja oktoobri pärast veel suuremas mures. Tulfele lisaks tabas Idahod, Utah t, Wyomingi, Arizonat, Koloradot, Montanat, Nebraskat, N.-Dakotat, Oklahomat, Oregoni, S.-Dakotat ja Texast, kokku 12 osariiki säärane rohutirtsude armee, millele on võrdne ehk ainult piibellik „egiptuse nuhtlus". Juunis määrati 15 milj. dollarit üle 9 miljoni aakri põllumaa (nisu, kartulid, oad, herned, peedid^ karjamaad jne.) katmiseks putuka-mürgiga, rakendades selleks isegi sõjaväe lennukeid. Kõige raskemini näib kannatavat Idaho, kus „roheli~ ne taud" möllas ka juba mullu, tekitades kahju üle 11 milj. dollari ulatuses. Kaheldakse, et tänavustestki sammudest on palju abi. Põllumajanduslike kahjude kõrval on küsimusel teine, ülimalt ohtlik külg — pritsimistel kasutatavate mürkide ja ka keemiliste väetiste mõju põllu- ja aedviljade kaudu inimese tervisele. Tervist kahjustavaid mürke sisaldab praeguüle 52% läbilõike-. lise ameeriklase (ja osalt kanadlase) igapäevasest toidust. Sinna kuulu-, vad kartulid, banaanid, jahu, piim jne., kui nimetada ainult tähtsamaid. Tulemuseks on, et inimesi tabavad nüüd juba 40-50-nendates aastates hädad, mis peaksid ilmnema alles 75- 80-aastaste juures. Põllumajanduses on kasutusel üle 370 mitmesuguse kemikaali, kusjuures näit. farmerid kaasutavad põUukahjurite hävitamiseks üle 1 biljoni naela mürke aastas, s.o.^ ca 4,5 naela putukamürki iga USA elaniku kohta. Pärast lühikese aja jooksul üle 300 inimest tabanud toidumürgitust Kalifornias, Oregonis, Washingtoni osariigis, Idahos ja Alaskas, oldi sunnitud juuli esimestel päevadel hävitama üle 1 milj. meloni, mille läbi tekkinud kahju hinnatakse üle 6 miljonile dollarile. Küsimuses oli peamiselt Temik-nimeline putukamürk. Peatumata siinkohal pikemalt üha kasvava kuritegevuse statistikal pelle laieneva tendentsi puhul isegi väiksematesse linnadesse ja asulatesse, olgu ühe tüüpnäitena siiski nimetatud Leonard Lake'i juhtumit San Franciscost, kelle elukohast leiti 5 maetud laipa ja 50 kotti purustatud kontidega. Lake'i ja tema kaaslase, 24-a. Charles Ng-i (loe:Ing), kes oli põgenenud Kanadasse, ohvriks arvatakse olevat langenud 25-35 inimest, nende hulgas hulk 20-ndates aastates naisL MAJANDUS, KLASSID JA VANAD Nii loodusõnnetuslikud kui kuritahtlikud põlemised, kahjud põllumajanduses ja riigi sissetulekute suurendamise vajadus puudujääkide vähendamiseks eelarves on põhjustanud ebaharilikke hinnatõususid, eriti söögiviljade alal (kartulid kuni 69(1:, sibulad 39-49(1:, banaanid SSd:, viinamarjad 129-169(1:, mõned oasordid 2.99 dol. nael jne.) Värskena avaldatud statistika kohaselt on see avaldamas majandus-jikku survet 80% elanikkonnast, kuna 20%-le tuleb praeguse valitsuse majanduspoliitika sissetulekute mõttes kasuks. Palkade tõstmised kui streigid jätkuvad. Palkasid on tõstetud 7,5 ja isegi 10%,sellele vastavalt tõusevad hinnad. Kui see ühelt poolt suurendab kõrgema klassi hoiuseid pankades, ei kergenda see äride, eriti väikekaubanduse olukorda, kus toetutakse ju alati madalamale klassile, kaasa arvatud 70-ndates aastates pensionärid, kellel ei ole enam huvisid säastmisteks. Praegusel valitsusel, püüdes jagada miljoneid Aafrikasse, Aasiasse ja Kesk-Ameerikasse, on ikka veel kavas nkülmutada" sotsiaalkindlustuse najal elavate vanade 450-520- dollarilised kuusissetulekud järgmi-sekski aastaks, ilma isegi naeruväärset 3,5% lisamata, kuigi ennustused inflatsiooni laienemiseks järgmisel aastal kasvavad. Kas see elatanud tööinimeste nahal teenimine praegu jätkuvates eelarveyaielustes ja demokraatide selgema elukäsitluse juures õnnestub, ei ole veel selge. Meeleolude halvaendeline käärimine republikaanide klassipoliitika jä illusoorsete ,,kalkulatsioonide" vastu on järjest tõusmas ka ärimaailmas. Kas Reagani tervislik olukord ja Valge Maja kohale kogunevad tumedad pilved suudavad pöörata presidendi ja tä parteikaaslaste elukäsitlust reaalsemasse nurka, peab selguma lähemal ajal. Marylandi kongressiliige ja uus Helsingi Komisjoni kaasesimees Steny Hoyer tutvustamas Dante Fascelli, kes seisab paremaL Vasakul näeme üht leedu päritoluga osavõtjat. -r \ Foto — Maria Pedak-Kari Helsingi Komisjoni vastuvõtt Washingtonis WASHINGTON - Ameerika kongressi Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjoni (nn. Helsingi Komisjoni) uued esimehed korraldasid lahkuvale komisjoni esimehele Dante Fascellile (D-Florida)^ aus-tusvastuvõtu Hotel Washingtoni restoranis 11. juulil. Dante Fascelli austati paar aastat tagasi Ühendatud Balti Ameerika Komitee Balti Vabadus Auhinnaga. Kutsutud külaliste hulgas viibisid eestlased Mäido Kari, Maria Pedak-Kari ja Mari Ann Rikken. Senaator D'Amato New Yorgist avas kavalise osa ütelusega, et põhjus kokkutulekuks — Fascelli austamine — ei vaja kohalolijate seletust. Kõik tunnevad ja austavad Fascelli ligi 10-aastast tööd inimõiguste kaitseks. Rõhutades töö tähtsust, ta tänas komisjoni staapi nende teadliku ja põhjaliku töö, eest. Kongressiliige Fascell valiti hiljuti Kongressi esindajatekoja Välissuhete komitee juhatajaks. Marylandi kongressiliige Steny Hoyer, kes on uus kaasjuhataja Helsingi Komisjonis, tutvustas Dante Fascelli. Oma märkustes ta ütles, kui hea meel tal.on selle komisjoni koosseisus töötada, ja et ta tahab õppida inimõiguste küsimustest palju rohkem. Oma sõnavõtus Fascell ütles, et ,',kuigi inimõiguste kaitsemise protsess on valus, on see töö äärmiselt tähtis. Ilma teieta (st. Balti, Eesti ja teiste eraorganisatsioonideta - „non-governmental organizations" ehk „NGOs" Washingtoni kõnepruugis), poleks Ameerikas arutust inimõiguste küsimuste üle ega Ameerika poliitikas tegevust selles küsimuses... Inimõigused ja inimese põhiline väärikus on üks kõige tähtsamaid tegevusalasid maailmas." ,,Teie, koos Helsingi Komisjoniga, annate jõudu neile, kes nõudsid omale minimaalseid inimõigusi ja keda nüüd piinavad riigid. Need julged naised jä mehed vajavad meie kõigi abi. Nad on teadlikud teie tööst. Seda tuleb jätkata." Vastuvõtt pakkus hea võimaluse rääkida ka Helsingi Komisjoni uue direktoriga, kelleks on MicKael Hathaway, ja paljude komisjoni staabi liikmetega, kes just hiljuti ühinenud komisjoni tööga. 'Kohal viibis ka mitmeid Kongressi liikmeid, kelledest võiks mainida eestlastele tuntud Benjamin Gilmani (D-New York), välisministeeriumi Euroopa-ala abisekretäri Mark Pal-mer'it ja inimõiguste büroost Gary Mathews'i"., Kuna Dante Fascell onVälissuhete komitee esimees, viibisid kohal ka mitmete riikide suursaadikud. Nendest võiks mainida Kreeka, Iisraeli, Türgi, Panama, Taani ja Norra. Eestlastel oli hea juhus pikemalt vestelda Taani suursaadikuga, eriti eelseisva Balti Tribunali asjus. Norra suursaadik Kjell Eliassen, kes seitse aastat esindas Norrat Nõukogude Liidus, oli väga teadlik Balti küsimustest ja avaldas suurt huvi tribunali ja vabaduse ja rahu laevasõidu asjus. LUGEJA KIRJUTAB . „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. Lõikuskuu ai (Pühendus Baptisti Koguduse suvepäevadele Kiviojal) Hurmav on Lõikuskuu ajal — kui laulavad kuuvalged ööd — kõndida üksteise najaL.. õnnesirbiga vööl. Pilvekaljudelt äikest sahmab hilisõhtusel tunnil. Palö veeren varakult ahmab juba millegi Sunnil. Siristav heinaritsik on viisi õppinud pähe — ja võrku Linnutee pitsik püüab lendava tähe. Kas ongi see Valgusepidu. mis lõpeb enne kui usud? Kõjik kaduv — on uuele idu, ~ aii^ult elunõrkasid rusud. „Suvi on kollaseks värvinud voored! — kõneleb ambralõhnane rukis — Lõikust lõigake noored... Sügis ju kõndimas sukis!" LEMBIT KÕVA Ensnn •ntn „MEIE ELU laupäeviti suletud |yuni, juuli ja augusti kuudel. Aktsioon Nõukogude „tõendite" kasutamise vastu Kanada uurimiskomisjonis Kanadas on arenemas vastuolu nn. „sõjakurjategijate" küsimuse kindlakstegemisel Nõukogude Liidu poolt esitatavate „tõendite" kasutamisel Deschenes'! komisjoni uurimistöös. Ottawas toimus hiljuti parlamendihoone ees suurem ukrainlaste ja balti rahvusgruppide liikmete demonstratsioon, kus protesteeriti Nõukogude Liidu poolt esitatavate „tõendite" kasutamise vastu DeschenesM komisjoni uurimisel, kuna neil „tõendeil" puudub läänemaailmas nõuetav usaldatavus. See demonstratsioon on ärri|a-nud Wiesenthali keskuse esindajat Torontos, Sol LittmanM, kes oma pressikonverentsil väitis, et Nõukogude dokumentide kasutamine on kasulik De8chene8'i komisjoni töös. Littmani järgi on ukraina, eesti, läti ja leedu rahvuslikud organisatsioonid asunud organiseerima miljoni-dollarilist kampaaniat, et iakistada Deschenesi komisjoni Sellele S. Littman'i väitele vaidles ühes TV-saates kategooriliselt va|3tu Ukraina Kanada Komitee inimõiguste komisjoni esindaja, Toronto ülikooli professor Lubo-mir Luciuk, kes on just lõpetanud oma doktoritöö ukrainlaste emigratsiooni kohta pärast Teist maailmasõda. Prof. Luciuk ütles, et väljarännanud ukrainlaste vastu on föderaalse uurimiskomisjoni näol tekkimas suurim ähvardus, mis on üldse olnud pärast II maailmasõda. Tuleks luua 1-miljoni dollariline fond, et tagasi tõrjuda komisjoni kaudu tulevaid süüdistusi. Komisjon peaks oma töös tulema toime ilma küsitava väärtusega Nõukogude allikaid kasutamata. Sõja ajal oli ka lääneeurooplasi koostöös sakslastega ja ka neid võis tulla Kanadasse. „Mik8 suunatakse nüüd uurimistööd ainult idaeurooplaste vastu?", küsib prof. L. Luciuk. «Meie Elu' „Ehatare'i ja Sulev Reedel, Eesti Pöi „Ehatare8'l hutusõhtu,! ja toimusii ded. Õhtuj Puhkekodt juht Eha Oi kesine ja Vaale eed nejate tulvi vikenü aki orelil vanu gu algust Al kese sõnavl le. Nad mäi lõpetades i Siis A. Tui Kallase orel da rahvas k lärgmisena tud viise, n kodukotus' naita paisl Edasi mäl terM.Su'tf: ger orelil k| „Läbimelsi kauniltjkut} viibis ka SlJ Sutt. lärgmisei Nn. erar gilaagris {s{ binud Mai rast jaani] ema Elfricl tuntud vab] Neil lubi jutelda — til külastades kasutada, hui toimun luluajaml dusasjad, n| luse võimal pärast väljj tervis jne., Okupeer^ se, et Mart kuid tema Kl K Helistad! õhtuti llllllllillllllliiliiiil Eesti Sl Annetused, mälestusfonj Suunake oi teistele Eesti Sl kaudu tului mlseks. — vlew Ave. Jiiiiiiiiiitiiitiiiiinir '}•
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 1, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-08-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850801 |
Description
Title | 1985-08-01-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | OTLJÄPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985 DQQHBCODB 90 ei tff Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Avö„ Toronto, Ont. Canada, M4K12R6 •'-.:-^\ - ,'• - . T e l . 466»0951:>' • v Toimetajad: H. Rebane ja S.V^idenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., I%w Milford, N.I.,USA. Tel. (201) 262«077^. ' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. , Asut, A. Weilerx^algatusell950. HMeieElu" toimetus jl talitusJEesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel, 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5 p.L, esmasp: ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. ^ hm.-4 P'l' ;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. $15.50. USA-sse (USS) 1. a.!$44.00,6 k. $25.00, 3 k. $17.00. ; Ülemeremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. : Kiripõstllisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: l a . 130.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ' ülemeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. Üksiknumber — 75C • • Kuuilitushinnad: 1 ioirühel veerul - esiküljel $5.50, 1 .tekstis $5.00, kuulutuste küljer$4.75. President Reagan operatsioonilaual Presidendi tervise- ja majandusmured. — Kuritegev is, osariigid tulelõõmas, ;,egiptuse roheline nuhtlus';ja- keemia, o .keemia, o o liiililllülllllllllillilllllllllllllillllllllllllllliilllillllllllllliSBint^ Kolme Balti rahva noored akti- kerki!) süüdistusena Nõukogude vistid teostasid oma ammuse kavat- Liidu vastu. See käitumine tuleb suse teostada poliitiline demons- Nõukogude Liidule kahjuks ja va-trätsioon otse oma kodurandade badusristlejate korraldajaile ka-lähedal. Üüritud laev„Ballic Star" suks. neljasaja osavõtjaga pardal sai Sõites Stockholmist üle Gotlandi oma .tuleristsed" just väljaspool ja läbides Leedu, Läti ja Eesti ran-mnnsvet^ 12 km piirkonda Hiiu- nikuid, heideti kõikjal lillepärgi maa kphaL vette. Kuid baltlaste laevakapten Seäl teostas nõukogude patruU- Frederick Sindahl ei võimaldanud laev||tserünnaku laevale, kuid siis vabadusristlejail õhku lasta bal-ometipõikus kõrvale kokkupõrget Ioone ega heita merre teisi sõnu-tekitamata. Järgnevalt üks nõuko- meid oma kodumaadele/Kapten ei gude kalalaev sõitis noorte laeva võimaldanud ka raadiosaatja kaa-ette ja jäi seal risti peatuma. „BaltiG savõtmist laevale, mille abil kavat- Star" pidi nüüd omakorda kurssi seti kodurandadega ühenduses ol-muutma, et kokkupõrkest hoiduda, la. Need olid programmilised puu- Nii toimip balti noorte „merela- dujäägid, kuna laevakapten ei julge-hiing" otse kodumaa ukse all ja nud terves ulatuses vabadusristle-nüüd tuleb ainult võite ja kaotusi jatega kaasas olla. lugema hakata. Et vabadusristie- , , . . , .' ^ r J 1 J . 1 Kuid ometi saavutati vabadurist-mine tõmbas pällude kuude look- , . . . . , sul laialdast tähelepanu, kuulub lejate poolt lohutu ptopagandavo.t, isegi võitude hulka. Et meresõidust ""'^ """j!™'"' ««'«J ""."'f - . Ä M * • • A - . A L L . panu pälludes maades la isegi To-võttis . osa 400 imme.s t,' nä.it.abJ h, u.v..i ^ro nt. o ing'l,i.s ,k ee,l sedj aj.ale,h edf toid p entusiasmi organiseeritud pom- „ , iZ - . • «i i & », . . » selle kohta sõnumi. Maalimale tootluse auk tsnico oinjiJ iv:ai stVu . 1. • dJl. j.a..l1l1e k1 ordJseltU sMilm e e*tt*e •in •i moi- . J ™ . 1 H B " ™ K''P«"'?«''8?"" guste küsimus Nõukogude Liidus, ^ n ' • w • " " 1 Näidati ära nõukogude agressiiv! volt ja sellest võtsid osa mitmed J .1 i J U J • * • • ' J • J 1 * 86" ähvardused vabadusristlejat© keskorganisatsioonid ja delegaate . . ,..1...» » j 1 J ™.,w«u i? • L, u r r , . vastu. Anti lühiülevaated kolme mitmelt Euroopa maalt. Tribunali , . . . . - -i * » aruanded ja resolWsioonid ei ole Laanemeremaa pogemke^saatusest veel ülemere jõudnud, kuid kahtle- «"'l^Sf mata on seal k1 u"lIlIa lut ma»te r•ja Vli, mi•s u, ue\s t,i 5p ä.e vako, rr,a le ,v a„b ad..u. sno. ud- on« NXTõ- uk1o gudJe LT u" dJ ul1e k1 ompromi. - ,l use küsimus kolmele Balti rahva-teeriv *®' ' Vabadusristlemise programm „ Ka nõukogude^teadeteagentuur toetab rahu ja tuumarelvadevaba Ta»se.saanjidse lest üritusest va.- T « - , . L Vr L J • Al kides mooda mmna. Kuid Tassi tsooni Läänemeres. Vabadusristle- 1 ' . 1. . . . J . * ITOÄ mise aktsioon võimaldas ka esma- •^omitaentaar oh süüdistus USA kordselt nii!ulatuslikult arutada T"".*?' ."I^" o>ek» v'™''"'» balti rahvaste koostööd paguluses, seda eriti noorte vahel. Kui see majanduslikult taganud ettevõtet. Laevasõit oli korraldatud just ikro,o» «sotö4öx xn«i:n^g„ «p~õuh'i mõ-»tt»e dJ on 1ko1 lme- m, on.i paev0 en1 n•e HMels ingIis kokkutu-levat nn. Helsingi leppe konverentsi 10. aastapäeva. le rahvale sirgjoonelised ja positiivsed, 9ii8 tohiks ka seda asetata aktsiooni aktiva poolele. Oh kerge hinnata ka nõukogude Nagu kokkuvõttest võib järeldada, ei rünnanud nõukogude laevad kahe laeval segavat käitumist ..Bal- vabadusristjejaid otseselt rel-tic Stari" vastu. Viimane reisis neu-^"'** '""S"" 0"""' et traalsetel vetel vabalt. Nõukogude . . „ „ . . „ laevade käitumine neutraalsetes """g»" Hn«maa all vetes levib üle kogu maailma ja 'Oiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiinsiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiii^ @)smä3pä8val, 1. aygystil 198i Esmaspäeval, 5, augustil 1985 El QLE prügivedu. Esijriaspäevane (5. aug.) prügi viiakse ära teisipäeval, 6 . augustil. Teisipäevane (6. aug.) prügi viiakse ära kesk^nädalal, 7. augustil. Ajalehtede ja suuremate esemete äraviimist El OLE kesknädalal, 7. augustil. Palun hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäevaseks prügiveoks 14. augustil. Meeldetuletus: Torontos on 16-metalli ja klaasi ümbertöötlemise kogumispunkti. Aprillikuul koguti 234 tonni ajalehti, 40 tonni klaasi ja 6 tonni metalli. Lisainformatsiooni saamiseks lun helistage 947-7742. i R. M. BREMNER, P. Eng,,F.I.C.E. Commissioner of Public Works ' City of Toronto Esmakordselt ajalo " elab USA üle mitmelaadseid rask i d katsumusi. Neid on olnud varem, kuid mitte sellisel hulgal korraga. Edasijõudmatus eelarvega ja märgid, et puudujäägid veelgi suurenevad. Kesk- Ameerika, eriti ameeriklastele suunatav rahvusvaheline terrorism ja kuritegevuse kasvaraine oma linnades, kuritegelikud ja loo-dusõnnetuslikud tulelõõmad lää-ne- osariikides, rohutirtsude poolt teostatud hävitustöö ja keemiliste väetiste kasutamise tõttu tekitatud kahjud põllumajanduses. Sellele lisaks sotsiaal olukorra muretteki-tavus ja haridusliku taseme langus. Kõigele muule lisaks eelkokkulepe Reagan-Gorbatshovi kohtumiseks novembris. Need on USA momendi elupale ja päevamurede peajooned. ASEPRESIDENT AMETLIKULT PRESIDENDI ÜLESANNETES President Ronald Reagan läks Bethesda Naval haiglasse reedel, 12. juulil, kuna talle juba märtsis oli soovitatud lasta opereerida välja üsna väike jämesoole kasvaja (Poluri). Seda kella 2.15 - 3.20 vahel p.l. opereerides avastasid arstid teise, suurema kasvaja, millise kõrvaldamine nõudis juba 6-tollist lõiget ja täielikku anesteesiat. Kun^ Reagani sooviks oli kohene operatsioon, järgnesid nõupidamised Valge Maja kõrgema juhtkonna ja juristidega, mille tulemusena president Reagan laupäeval, 13. juulil kell 10.32 e.l. kirjutas alla dokumendile, volitadesabi-president Bushi toimima presidendi ülesannete täitjana seni, kuni' ta ise on jälle anesteesia mõjudest vaba ja võimeline oma ülesandeid täitma. Abipresident Bush ise viibis samal ajal oma kodukohas Kennebunkpor-tis (Me), kust lahkus laupäeval kell 9,30 e.l., jõudis keskpäevaks Wash-: ingtoni ja siirdus mitte Valgesse Majja, vaid omakorterisse, kuhu jäi volituste lõpuni. President Reagani teine operatsioon, mille eesmärgiks oli opereerida välja teine, suurem polyp (ühes ca 2 jala pikkuse jämesoole osaga), kestis laupäeval kella 11^8 kuni peagu kella 3-ni p.L ja juba samal päeval kell 7.22 kirjutas ta alla dokumendile, teatades, et on vaba anesteesia mõjust ja võimeline oma ülesandeid täitma. Seega lõppesid Bushi 7 tundi 54 min. kestnud volitused presidendi ülesannetes. Dokument, millega president delegeeris täisvolitused asepresidendile, on esmakordne juhtum USA ajaloos ja põhines põhiseaduse 1967. a. ratifitseeritud 25-ndale täiendusele (amendment). Kas dokument oli täpselt õiguspärane,^ selles suhtes ehk erinevad seisukohad, kuid see oli antud olukorras ainuke õige samm. Tervislikel põhjustel on ka varasemad USA presidendid lühemat või pikemat aega olnud võimetud oma ülesandeid täitma (George Washington, Grover Cleveland, Andrew Jack-son, Woodrow Wilson, F. D. Roose-velt, D. Eisenhov^er, Lyndpn Johnson) ja need on langenud asepresidendile ja valitsusliikmeile. Kõik see on sündinud aga suulisel kokkuleppel, mitte ajalukku mineva pretsedenti loova dokumendi alusel, näit. ^juhtum hambaoperatsiooni korral anesteesia all. Arvatakse, et dokumenti siiski sellisena võtta ei saa, kuigi 25. amendment ei märgista aega. 19. juulil teatas Reagan, et siirdub Valgesse Majja 20. juulil. Tema enda arvates on ta 14. augusti ümber võimeline ..ratsutama ja lõhkuma puid" oma farmis Kalifornias. Seda optimismi peavad arstid heaks märgiks,, kuid lisatakse ka, et tema täielik tervenemine, kui ei avastata enam vähki jämesooles või mujal, võtab aega vähemalt 6 -8 nädalat või rohkem. EBaSOE OLUKORRAD, MIDA EI SAA • VÕTTA NALJANA Looduslikest õnnetustest tuleb märkida ennekõike laäneosariikides — Washingtonis, Montanäs, Orego-nis, Idahos, Wyomingis, Nevadas, Utahis, Kolorados, Nebraskas, Lõuna- ja Põhja-Dakotas, Kalifornias, Arizonas ja New^Mexikos mölla vaid metsapõlemisi. Üle 4000 eri paigas puhkenud tules, millest umbes kol-mandjJc on saanud alguse kuritahtlikust süütamisest, oli hävinud 27. juunist kuni juuli keskpaigani ligi 2,5 milj. aakrit metsa. (Ainuüksi Kalifornias hinnatakse seniseid kahjusid üle 50 miljonile, kusjuures on hävinud ka hgi 200\elamut ja evakueeritud oma kodudest üle 5000 inimese. Kuna tõeline kuivusperiood seisab alles ees, ollakse augusti.septembri ja oktoobri pärast veel suuremas mures. Tulfele lisaks tabas Idahod, Utah t, Wyomingi, Arizonat, Koloradot, Montanat, Nebraskat, N.-Dakotat, Oklahomat, Oregoni, S.-Dakotat ja Texast, kokku 12 osariiki säärane rohutirtsude armee, millele on võrdne ehk ainult piibellik „egiptuse nuhtlus". Juunis määrati 15 milj. dollarit üle 9 miljoni aakri põllumaa (nisu, kartulid, oad, herned, peedid^ karjamaad jne.) katmiseks putuka-mürgiga, rakendades selleks isegi sõjaväe lennukeid. Kõige raskemini näib kannatavat Idaho, kus „roheli~ ne taud" möllas ka juba mullu, tekitades kahju üle 11 milj. dollari ulatuses. Kaheldakse, et tänavustestki sammudest on palju abi. Põllumajanduslike kahjude kõrval on küsimusel teine, ülimalt ohtlik külg — pritsimistel kasutatavate mürkide ja ka keemiliste väetiste mõju põllu- ja aedviljade kaudu inimese tervisele. Tervist kahjustavaid mürke sisaldab praeguüle 52% läbilõike-. lise ameeriklase (ja osalt kanadlase) igapäevasest toidust. Sinna kuulu-, vad kartulid, banaanid, jahu, piim jne., kui nimetada ainult tähtsamaid. Tulemuseks on, et inimesi tabavad nüüd juba 40-50-nendates aastates hädad, mis peaksid ilmnema alles 75- 80-aastaste juures. Põllumajanduses on kasutusel üle 370 mitmesuguse kemikaali, kusjuures näit. farmerid kaasutavad põUukahjurite hävitamiseks üle 1 biljoni naela mürke aastas, s.o.^ ca 4,5 naela putukamürki iga USA elaniku kohta. Pärast lühikese aja jooksul üle 300 inimest tabanud toidumürgitust Kalifornias, Oregonis, Washingtoni osariigis, Idahos ja Alaskas, oldi sunnitud juuli esimestel päevadel hävitama üle 1 milj. meloni, mille läbi tekkinud kahju hinnatakse üle 6 miljonile dollarile. Küsimuses oli peamiselt Temik-nimeline putukamürk. Peatumata siinkohal pikemalt üha kasvava kuritegevuse statistikal pelle laieneva tendentsi puhul isegi väiksematesse linnadesse ja asulatesse, olgu ühe tüüpnäitena siiski nimetatud Leonard Lake'i juhtumit San Franciscost, kelle elukohast leiti 5 maetud laipa ja 50 kotti purustatud kontidega. Lake'i ja tema kaaslase, 24-a. Charles Ng-i (loe:Ing), kes oli põgenenud Kanadasse, ohvriks arvatakse olevat langenud 25-35 inimest, nende hulgas hulk 20-ndates aastates naisL MAJANDUS, KLASSID JA VANAD Nii loodusõnnetuslikud kui kuritahtlikud põlemised, kahjud põllumajanduses ja riigi sissetulekute suurendamise vajadus puudujääkide vähendamiseks eelarves on põhjustanud ebaharilikke hinnatõususid, eriti söögiviljade alal (kartulid kuni 69(1:, sibulad 39-49(1:, banaanid SSd:, viinamarjad 129-169(1:, mõned oasordid 2.99 dol. nael jne.) Värskena avaldatud statistika kohaselt on see avaldamas majandus-jikku survet 80% elanikkonnast, kuna 20%-le tuleb praeguse valitsuse majanduspoliitika sissetulekute mõttes kasuks. Palkade tõstmised kui streigid jätkuvad. Palkasid on tõstetud 7,5 ja isegi 10%,sellele vastavalt tõusevad hinnad. Kui see ühelt poolt suurendab kõrgema klassi hoiuseid pankades, ei kergenda see äride, eriti väikekaubanduse olukorda, kus toetutakse ju alati madalamale klassile, kaasa arvatud 70-ndates aastates pensionärid, kellel ei ole enam huvisid säastmisteks. Praegusel valitsusel, püüdes jagada miljoneid Aafrikasse, Aasiasse ja Kesk-Ameerikasse, on ikka veel kavas nkülmutada" sotsiaalkindlustuse najal elavate vanade 450-520- dollarilised kuusissetulekud järgmi-sekski aastaks, ilma isegi naeruväärset 3,5% lisamata, kuigi ennustused inflatsiooni laienemiseks järgmisel aastal kasvavad. Kas see elatanud tööinimeste nahal teenimine praegu jätkuvates eelarveyaielustes ja demokraatide selgema elukäsitluse juures õnnestub, ei ole veel selge. Meeleolude halvaendeline käärimine republikaanide klassipoliitika jä illusoorsete ,,kalkulatsioonide" vastu on järjest tõusmas ka ärimaailmas. Kas Reagani tervislik olukord ja Valge Maja kohale kogunevad tumedad pilved suudavad pöörata presidendi ja tä parteikaaslaste elukäsitlust reaalsemasse nurka, peab selguma lähemal ajal. Marylandi kongressiliige ja uus Helsingi Komisjoni kaasesimees Steny Hoyer tutvustamas Dante Fascelli, kes seisab paremaL Vasakul näeme üht leedu päritoluga osavõtjat. -r \ Foto — Maria Pedak-Kari Helsingi Komisjoni vastuvõtt Washingtonis WASHINGTON - Ameerika kongressi Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjoni (nn. Helsingi Komisjoni) uued esimehed korraldasid lahkuvale komisjoni esimehele Dante Fascellile (D-Florida)^ aus-tusvastuvõtu Hotel Washingtoni restoranis 11. juulil. Dante Fascelli austati paar aastat tagasi Ühendatud Balti Ameerika Komitee Balti Vabadus Auhinnaga. Kutsutud külaliste hulgas viibisid eestlased Mäido Kari, Maria Pedak-Kari ja Mari Ann Rikken. Senaator D'Amato New Yorgist avas kavalise osa ütelusega, et põhjus kokkutulekuks — Fascelli austamine — ei vaja kohalolijate seletust. Kõik tunnevad ja austavad Fascelli ligi 10-aastast tööd inimõiguste kaitseks. Rõhutades töö tähtsust, ta tänas komisjoni staapi nende teadliku ja põhjaliku töö, eest. Kongressiliige Fascell valiti hiljuti Kongressi esindajatekoja Välissuhete komitee juhatajaks. Marylandi kongressiliige Steny Hoyer, kes on uus kaasjuhataja Helsingi Komisjonis, tutvustas Dante Fascelli. Oma märkustes ta ütles, kui hea meel tal.on selle komisjoni koosseisus töötada, ja et ta tahab õppida inimõiguste küsimustest palju rohkem. Oma sõnavõtus Fascell ütles, et ,',kuigi inimõiguste kaitsemise protsess on valus, on see töö äärmiselt tähtis. Ilma teieta (st. Balti, Eesti ja teiste eraorganisatsioonideta - „non-governmental organizations" ehk „NGOs" Washingtoni kõnepruugis), poleks Ameerikas arutust inimõiguste küsimuste üle ega Ameerika poliitikas tegevust selles küsimuses... Inimõigused ja inimese põhiline väärikus on üks kõige tähtsamaid tegevusalasid maailmas." ,,Teie, koos Helsingi Komisjoniga, annate jõudu neile, kes nõudsid omale minimaalseid inimõigusi ja keda nüüd piinavad riigid. Need julged naised jä mehed vajavad meie kõigi abi. Nad on teadlikud teie tööst. Seda tuleb jätkata." Vastuvõtt pakkus hea võimaluse rääkida ka Helsingi Komisjoni uue direktoriga, kelleks on MicKael Hathaway, ja paljude komisjoni staabi liikmetega, kes just hiljuti ühinenud komisjoni tööga. 'Kohal viibis ka mitmeid Kongressi liikmeid, kelledest võiks mainida eestlastele tuntud Benjamin Gilmani (D-New York), välisministeeriumi Euroopa-ala abisekretäri Mark Pal-mer'it ja inimõiguste büroost Gary Mathews'i"., Kuna Dante Fascell onVälissuhete komitee esimees, viibisid kohal ka mitmete riikide suursaadikud. Nendest võiks mainida Kreeka, Iisraeli, Türgi, Panama, Taani ja Norra. Eestlastel oli hea juhus pikemalt vestelda Taani suursaadikuga, eriti eelseisva Balti Tribunali asjus. Norra suursaadik Kjell Eliassen, kes seitse aastat esindas Norrat Nõukogude Liidus, oli väga teadlik Balti küsimustest ja avaldas suurt huvi tribunali ja vabaduse ja rahu laevasõidu asjus. LUGEJA KIRJUTAB . „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. Lõikuskuu ai (Pühendus Baptisti Koguduse suvepäevadele Kiviojal) Hurmav on Lõikuskuu ajal — kui laulavad kuuvalged ööd — kõndida üksteise najaL.. õnnesirbiga vööl. Pilvekaljudelt äikest sahmab hilisõhtusel tunnil. Palö veeren varakult ahmab juba millegi Sunnil. Siristav heinaritsik on viisi õppinud pähe — ja võrku Linnutee pitsik püüab lendava tähe. Kas ongi see Valgusepidu. mis lõpeb enne kui usud? Kõjik kaduv — on uuele idu, ~ aii^ult elunõrkasid rusud. „Suvi on kollaseks värvinud voored! — kõneleb ambralõhnane rukis — Lõikust lõigake noored... Sügis ju kõndimas sukis!" LEMBIT KÕVA Ensnn •ntn „MEIE ELU laupäeviti suletud |yuni, juuli ja augusti kuudel. Aktsioon Nõukogude „tõendite" kasutamise vastu Kanada uurimiskomisjonis Kanadas on arenemas vastuolu nn. „sõjakurjategijate" küsimuse kindlakstegemisel Nõukogude Liidu poolt esitatavate „tõendite" kasutamisel Deschenes'! komisjoni uurimistöös. Ottawas toimus hiljuti parlamendihoone ees suurem ukrainlaste ja balti rahvusgruppide liikmete demonstratsioon, kus protesteeriti Nõukogude Liidu poolt esitatavate „tõendite" kasutamise vastu DeschenesM komisjoni uurimisel, kuna neil „tõendeil" puudub läänemaailmas nõuetav usaldatavus. See demonstratsioon on ärri|a-nud Wiesenthali keskuse esindajat Torontos, Sol LittmanM, kes oma pressikonverentsil väitis, et Nõukogude dokumentide kasutamine on kasulik De8chene8'i komisjoni töös. Littmani järgi on ukraina, eesti, läti ja leedu rahvuslikud organisatsioonid asunud organiseerima miljoni-dollarilist kampaaniat, et iakistada Deschenesi komisjoni Sellele S. Littman'i väitele vaidles ühes TV-saates kategooriliselt va|3tu Ukraina Kanada Komitee inimõiguste komisjoni esindaja, Toronto ülikooli professor Lubo-mir Luciuk, kes on just lõpetanud oma doktoritöö ukrainlaste emigratsiooni kohta pärast Teist maailmasõda. Prof. Luciuk ütles, et väljarännanud ukrainlaste vastu on föderaalse uurimiskomisjoni näol tekkimas suurim ähvardus, mis on üldse olnud pärast II maailmasõda. Tuleks luua 1-miljoni dollariline fond, et tagasi tõrjuda komisjoni kaudu tulevaid süüdistusi. Komisjon peaks oma töös tulema toime ilma küsitava väärtusega Nõukogude allikaid kasutamata. Sõja ajal oli ka lääneeurooplasi koostöös sakslastega ja ka neid võis tulla Kanadasse. „Mik8 suunatakse nüüd uurimistööd ainult idaeurooplaste vastu?", küsib prof. L. Luciuk. «Meie Elu' „Ehatare'i ja Sulev Reedel, Eesti Pöi „Ehatare8'l hutusõhtu,! ja toimusii ded. Õhtuj Puhkekodt juht Eha Oi kesine ja Vaale eed nejate tulvi vikenü aki orelil vanu gu algust Al kese sõnavl le. Nad mäi lõpetades i Siis A. Tui Kallase orel da rahvas k lärgmisena tud viise, n kodukotus' naita paisl Edasi mäl terM.Su'tf: ger orelil k| „Läbimelsi kauniltjkut} viibis ka SlJ Sutt. lärgmisei Nn. erar gilaagris {s{ binud Mai rast jaani] ema Elfricl tuntud vab] Neil lubi jutelda — til külastades kasutada, hui toimun luluajaml dusasjad, n| luse võimal pärast väljj tervis jne., Okupeer^ se, et Mart kuid tema Kl K Helistad! õhtuti llllllllillllllliiliiiil Eesti Sl Annetused, mälestusfonj Suunake oi teistele Eesti Sl kaudu tului mlseks. — vlew Ave. Jiiiiiiiiiitiiitiiiiinir '}• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-01-02