Meie Elu = Our life, September 13, 1984

              Second Class Mail Registratiön No. b54.
Nr. 37 (1802) 1984 NELJAPÄEVAL, 13 SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 13 XX?CV aastelkfiitt
Põgenejad Saare-maalt
hukkusid
STOKHOLM - Tung väljapää-
Qomiseks Nõukogude rahvaste-vanglast
on Tshernenko võimule
tulekuga markantselt suurenenud
ja teateid tuleb suurte riskide trot­simisest.
Nagu Eesti Päevaleht
kuuleb, on hiljuti ühel udusel ööl
katsetanud üle Läänemere Rootsi
pääseda kaks Saaremaa perekon­da,
millised aga traagiUselt hukku­sid.
Paat põgenikega väljus paksus
udus Sõrve säärelt. Kuna aga tege­mist
oli tavalise kalapaadiga, siis
märgati seda piirivalve radaril ja
neid saadeti jahtima suure kiiru­sega
kaaterpaadid.
Jälitajail ei õnnestunud aga põ­genejaid
lokaliseerida udus, kuigi,
nagu hiljem selgus, nad läksid nen­dest
mööda nii lähedalt, et kaatri
tugevas järellainetuses väike kalu­rite
paat läks ümber ja seesolijad
uppusid. Alles järgmisel päeval,
udu lähtumisel, selgus tragöödia.
EPL/K •
Põgenikud Valdo Randpere ja Leila Miller pressikonverentsil Stok-holmis.
Saatkond Ütles „njef'
Põgenikud mures
maha jäänud lapse pärast
STOKHOLM — Küsimusele, kas nõukogude võimud võimaldavad
põgenike perekonna ühendamist Eestisse mahajäänud lapsega, vas­tas
N. Liidu suursaatkond Stokholmis „njet". Leila Miller ütles
pressikonverentsil, et ta oli saanud telefoniühenduse oma emaga,
kelle hoole alla jäi väike Kaisa ja kuulnud, et lapsega on kõik korras.
Toimunud on aga ema ülekuMlamine ja hiljem vastanud keskjaam, et
„number ei vasta".
ametisse
Brian Mulroney, kes saab uueks Kanada peaministriks, pidas oma esimese kõne pärast valimiste välja­kuulutamist
eestlastele. Konservatiivide erakonna juht koos ab^ . Y 'laa fTQA
mees^oomas Metsala teel Toronto mekojaplatsile, kus toi ^ MUirQIiey 1© UbA-§
Foto - Lembitu Ristsool wstukaja soüdne
?6neylt juhitud konservatiivide
võidu puhul Kanadas, mida ka
USA-s eelnevalt ennustati, oli esi­mene
reageering massimeedias ül­diselt
soodne. Naabrimaade vahel
oli juba mõnda aega peale hea-vahekorra
ka mitmeid „kana kitku-misi"
ja ühel või teisel pool lahen­duste
ootusi, nagu näit. kalapüügi,
saastamisest tingitud happeliste
vihmade, vastastikku suunatud ka­pitali
investeerimise j;m. aladel.
Neile lisanesid eriti Trudeau vii­mastel
aegadel siinpool kerkinud
mured Kanada delt. liberaalide
hoiakust mitmeist kaitse- ja välis­poliitiliste
küsimuste alalt. Brian
Mulroney võidu läbi loodetakse
ameerika avaliku arvamise koha­selt
neis probleemides soodsamaid
lahendusi, Mulroney oli ka ise va­limiskampaania
kestes lubanud
parandada Kanada . vahekorda
USA-ga, millised maad on maailma
suurimad kaubanduspartnerid.
Just mõni nädal enne Esto '84 pi­dustusi,
kus B. Mulroney esines
peakõnelejana eestlaste suurel va-badusnõudlusel,
ta külastas Kana­da
opostisioonipartei esindajana
Valget Maja Washingtonis D.C.
President Reagan tundis sellest
kohtumisest ilmselt rahulolu ja
siinsed ajalehed märgivad nüüd
meenutuseks, et kui Mulroney lah­kumisel
lausus naljatades, et „ . ..
Põhja-Ameerika vajab veel ühe tei­se
iirlasest tüürimehe," siis vastas
USA president sellele nõusolevalt.
me. Ainult uusdemokraatide liider
Ed. Broadbent nõudis Kanada välja­astumist
NATO-st ja suurvõimudelt
läbirääkimiste alustamist relvastuse
vähendamiseks. Eriti ta nõudis.e t
USA lõpetaks uute relvade arenda­mise
võitlemiseks maailmaruumis;
./Mulroney välispoliitiliseks soo-
Viidukal progressiivsete konservatiivide partei juhil, Brian Mulroney!, oli esmaspäeval kokkusaa­mine
peaminister John Turneriga valitsuse üleandmise asjus. Lepiti kokku sellega, et Mulroney poolt
moodustatav valitsus annab ametivande 17. sept. ja samal päeval võtab valitsuse üle lahkuvalt pea­ministrilt.
Uus peandinister saadab ära Kanadat külastava paavsti John Paul II, kes lahkub Kanadast 20.
sept. Uuel peaministril on lahendada palju põhilisi probleeme, enne kui elu Kanadas saab muutuda
normaalseks.
Möödunud üldvaliniisf ei võidukas suudab rahuldada Broadbent nõud-
{srogressiivsete konservatiivide par- misi, sest valitsuse rahareservid on
tei saavutas parlamendis rekordilise kadunud.
enamuse. JEndistest valitsusliikmeist Mulroney on raskusi isegi „uue
15 ei pääsenud einam parlanienti. luua" printsiibi rakendamisel. See
Miks konservatiivia nii ülekaalukalt oleks riigile äärmiselt kulukas. Enne
võitsid ja liberaalid nii rängalt kaota- lahkurnist peaministri kohalt, Tru-sid,
on küsimas, mida selgitatakse, deau nimetas 216 ustavat liberaali
Brian Mulroneyl tuleb koostada va- kõrgepalgalistele kohtadele, peami- viks on vahekorra normaliseerimine
litsus, anda ametiyanne ja alustada selt konträkti alusel. Nende asenda- USA-ga majanduslikul ja välispolii-
Kanada majandusä ümberkorralda- mine võimekamate ja Mulroneyga tilisel alal. See ei leidnud vastuseisu
mišega, et seda välja viia praegusest koostöötahtelisemate isikutega on ku- ja Mulroney tõenäoliselt teostab oma
katastroofilisest olukorrast. - Selle lukas. Joe Clark, oma lühikese valit- kava ilma opositsiooni vastusetsmi-probleemi
lähendamisest võib olen- suse ajal, vabastas ametist Air Cana- seta.
da konservatiivide valitsuse iga Par- da direktori Bryce Mackasey, kes Konservatiivide suur valimisvõit
lamendimäel. sellel kohal oli teeninudainult 5 kuud viimastel valimistel oli esmakordne
1 190,000 aastapalgaga. Temale tuli Kanada ajaloos. Progressiivsed kon-
300 LUBADUST ; ametist lahkumisel valitsusel maksta servatiivid said parlamendis 211
Liberaalide arvates on Mulroney lepingu alusel hüvituseks $300,000. kohta; liberaalid said 40 kohta jauus-aridnud
üle 300 lubaduse, mida ta Mis ka ei juhtu, uus peaminister ei demokraadid said 30 kohta. Iseseis-kunagi
täita ei suuda. Lahkuvpeami- kavatse hakata kasutama „Uut luu- vana tuli parlamenti Tony Roman,
nister John Turner lubab tähelepane- da" kergekäeliselt. , kes tõenäoliselt ühineb konservatii-likult
jälgida nende lubaduste täit- Põletavaks probleemiks Mulro- videga.
mist. li neyle on kujunenud surmanuhtluse Tuntakse kahju, et baltlastele häs-
Sõjakamalt kui Turner, tahab rün- taastamise küsimus. Politseinike tituntud Peter Worthington kaotas,
nata Mulroney valitsust uusdemo- mõrvamise ja haavamise tõttu krimi- Pärast kahekordset kaotamist üld-kraatide
liider, Ed. Broadbent. Tema naalide poolt, on rahvas häälestatud valimistel, Worthington kavatseb
on õnnelik, et möödunud valimistel surmanuhtluse taastamise kasuks, enam mitte võtta osa poliitilisest
partei kaotas ainult lihe koha parla- Mulroney ise surmanuhtluse taasta- V
Põgenikepaari Leila Miller — Val­do
Randpere esimeseks apelliks
maaillma ajakirjandusele ja massi­meediumidele
oli pöördumine nende
poole toetuse saalniseks- 13-kuuse
tütre Kaisa Nõukogude Liidust välja­pääsemise
taotlusele.
Valdo Randpere tegi lühida avaldu­se
pressiesindajatel, üteldes muuhul­gas:
rahvasse, kes on oma suurust näi­danud
suhtumisega ühe väikese rah­vuse
muredesse, tema kultuuri ja te­ma
püüdesse eksisteerida. Seepärast
pöördume me kõigi poole, kos meid
kuulevad ja palume — aidake meid
saada N. Liidust kätte meie veidi üle
aastane tütar Kaisa, keda me kahjuks
ei saanud ise kaasa võtta.
— Me tahame loota, et üks suurriik
võib endale vähemalt rahvusvaheli­ses
ulatuses lubada veidi suuremeel­sust
ning võimaldada väljasõidu ühe­le
väikesele inimesele, kelle ainus
süü selle riigi ees on see, et ta va­nemad
otsustasid mitte pöörduda ta­gasi
anastatud Eestisse, valikuvaba­dus,
mis garanteeritud Helsingi kok-
.kuleppes.
Üks välisajakirjanik avaldas kar­tust,
et nõukogude võimud kätte­maksuks
võivad lapse vanaema
käest ära võtta ja sundkasvatamisele
viia.
Leila Miller vastas, et ta seda ei
tahaks uskuda, kuna tema isiklikult
ei ole mingi poliitline isik ega eriti
tähtis. Repressioonid võivad tabada
rohkem tema abikaasa Valdo Rand­pere
perekonda, näit. võetakse võib­olla
kaugesõidu võimalused ära isalt,.
kes on meremees ..riikliku laevana"
klassifitseeritud alused ja kes mere-teenistuses
saavutatud erilf ste teenete
Ajaleht „Expressen" pöördus N.
Liidu suursaatkonna poole Stokhol­mis
küsimusega, kas nõukogude või­mud
võimaldavad perekonna ühen­damist
lapse väljalaskmisega. Vas­tus
oli'rõhutatud „njet":
— Nende oma süü. Nõukogude
valitsus saab hoolt kandma nende
lapse eest, ütles pressiatasee Pjotr
Kugujenko, kes on edasi ütelnud, et
Miller-Randpere pidanuks enne mõt­lema,
kui nad ära hüppasid. Nüüd on
mure lapse pärast nende eraasi, mis
meid ei puutu: — Meil ei ole mingit
mõistmist ' ärahüppajate suhtes.
Nüüd peab Randpere mõtlema järgi
oma saatuse üle. Võin ainult kinni^
tada, et lapsel pole mingit hädaja
praegu on ta oma vanaema juures.
Ma võin lubada, et riik hoolitseb lap­se
eest...
Piiskop Karl Raudsepp
paavsti audientsile
Paavst John Paul II jõuab oma külaskäigul reedel, 14. septembril
Torontosse. Sel puhul toimuvast ökumeenilisest jumalateenistusest
võtab osa ka EELK piiskop Karl Raudsepp, keda koos teiste kõrge­mate
vaimulikega esitletakse paavstile. Piiskop annab üle ka ajaleht
„Võitleja" toimetuse kolleegiumi kirja, mille oma viimase tööna
illustreeris kunstnik Joann Saarniit.
mendis. Ta loeb enesW olevat suure­ma
valijaskonna usalduse kui libe­raalidel
ja peab end selle tõttu tõeli­seks
oppositsioonijuhiks parlamen­dis.
Uut valitsust ta lubab toetada,
mist ei poolda, kuid nõuandjate sur­vel,
kes on surmahuntluse taastami­se
poolt ta nähtavasti on sunnitud
küsimust parlamendis arutusele võt­ma
ja andma parlamendiliikmetele
N.
kui see esitab uue tulumaksuseaduse vabaduse hääletada omaparema ära-ja
paneb rikkad kandma raskemat tundmise kohiaselt, arvestamata par-maksukoprmat;
kui yalitsus leiab teijuhi seisukohta. Surmanuhtluse
rahvale tööd ja annab naistele võrd- rakendamine tühistati Kanadas Tru-sed
õigused meestega. Loomulikult deau ettepanekul 1976. aastal,
ei tohi Mulroney valitsus kärpida VÄLISPOLIITIKAST VÄHE
riigi (eelarvet rahva sotsiaalabi ja . Möödunud valimisvõitluses ei
pensionide alal. Mulroney vaevalt puudutatud välispoliitilisi problee-
HARDY KRUG-BUNN
ymosGalepia,461 King St. E.Torontos,tel.368-6830
Avatudll. sept — 30. seipt. Esmasp., tQisipäev, kolma^
pÄ®v, re®do kolla 10.00-5.00; neljapäeval koHa 10.0^
i 8.00; laupäeval kella 10.00-2.00 p.l.
Moskva-jaht tallinna
arhiivmaterjalidele
NEW YORK (ME) - Pärast mõ­ningat
vaheaega on N. Vene ameti­asutused
E.V. valitsus eksiilis and­meil
asunud taas avaldama survet
Lääne-Saksa võimudele, et antaks
sealt välja viimase sõja päevil Sak­samaale
evakueeritud Tallinna
linnaarhiivi materjalid. Varemate
nõudmiste puhul jäeti need taga­järjeta,
kusjuures selleks oma po­sitiivset
mõju vastava selgitustöö ja
protestidega avaldasid eestlaste
ringkonnad, eriti teadlased ja sa­muti
ka mõjukad endised Eesti-sakslased
ümberasujate hulgast.
Äsjase aktsiooni puhul on arhiiv­materjalide
väljaandmise vastu
kirjaliku kaitseseletusega esine­nud
Laäiie-Šaksa võimudele E.V.
valitsus eksiilis nimel Elmar Lip-ping,
kes pärast August Koerni er­ruminekut
täidab eksSaSval. vllio-
Piibel ja kiriklik
konverents
Kirikutel läänes on nüüd moeks viia
oma konverentse ja kongresse rau-eesriide
taha. Motiivina üteldakse, et
see-kergendavat idakirikute olukor­da.
Kirikute Maailmanõukogu pidas
ka Tallinnas oma Euroopa-konve-rentsi,
kuid vaatamata võrdlemisi
pika aja möödumisele, ei ole Eestis
niärgata olnud kirikute olukorra pa­ranemist.
•
^ Vaimulikel, kes läänest sõidavad
ilta, tekib ametalaseid sekeldusi juba
piiril. Näiteks üks rootsi piiskoppe,
kes oli teel Tallinna, põrkus tollis
otsekohe küsunusele: nKas teil on
Piibel kaasas?"
Muidugi oli ja tolliraees nõudis,' et
see deponeeritakse tollilattu piisko­pi
N. Liidus viibimise ajaks.
Kui rootsi piiskop selgeks tegi. et
la vaimuhkul konverentsil esinedes
vajab Piiblit kui allikmaterjali, siis
sai ta selle küll lõpuks kaasa võtta,
kuid tal tuli andd allkiri, et ta selie
^amatu N. Liidust väljudes taas ette
Ä a b ja välja viib.
•., . EPL-.
Paavst John Paul 11 jõudis Kana­dasse
Itaalia lennukil, pühapäeval, 9.
sept. ja maabus Quebeci lennuväljale
kell 11:35. Esimeseks ta suudles Ka­nada
pinda ja võttis vastu tervitused
kindral-kubernerilt ja peaministrilt,
John Turnerih. 7 tütarlast tervitasid
teda lilledega ja igale nendest andis
paavst mälestuseks palveketi. Pike­mas
kõnes tervitas paavsti kindral-kuberner,
pr. Sauve. Oma vastuses
avaldas paavst rõõmu võimaluse üle
tulla Kanadasse ja esimesena peatu­da
siin, kus 350 aastat varem püsti­tati
rist ja peeti esimene katoliiklik
palvus.
Lennujaamas oli paavsti vastuvõt­jate
arv piiratud 600-jale. Tohutu rah­vahulk
tervitas paavsti, kui ta oma
kuulikindlas autos sõitis läbi linna.
Paavst tegi peatused Laval ülikooli
juures, Quebeci basiilikas ja katet-raalis,
kus pidas palvused.
JUMALATEENISTUS
. Vabaõhujumalateenistuseks oli
püstitatud kõrge,, v^aipadega kaetud
ja lilledega kaunsitatud altar. Seal
teenis paavst John Paul 11 vaheldu­misi
mitme vaimulikuga. Altarikõnes
(Järg Ihk. 3)
E@sti Pensionäride Klubi sügishooaja esimone
KOOSVIIBIMINE
KOOUMAALT LAHKUMISE 40-NE A. MÄLESTUS­PÄEVA
TÄHISTAMISEGA
neljapäeval, 20. sept. kell 2.00 Eesti Maja
suures saalis # Kõik teretulnud
JUHATUS