Meie Elu = Our life, September 13, 1984

              NELJAPÄEVAL, 13 THURSDAY, §1
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
HousejQSÖBroadviewA.ven Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.'Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDrMN,ewMiIford,N.J.,lFSA. '
^^^^[^^^^.ii^^ žmyrš. ^^^^^^^^^^ " •
' '' »Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kkjsstus Kanadas,
• Asut. A . Weileri algatuseni 1950.
„Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont; M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 -
I Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm
5 p.l., esmasp. ja n^ljap. k l . 9 hm.48 õ-. laöp.kl. 9 t m . - 4 p.
, , M E I E E I U " tellimishinnad: Kanadas la.S40.00,6 k. $22.00,
3k.$15.50. U S A - s s e - la.$44.00,6k.$25.00,'3k.J17.00.Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6. k. $26.00, ^ k . $19.00. '
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.2^. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: i l a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa .
ülenieremaade.sse^ l„a. $58.00, 6 k.
1 Cjksikriumber — 7M
Kuulutushiiinad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4,75.
„Mei8 EIM" nr. 30 {tmt] tm
tBXO
IV Ülemaailmsed Eesti Päevad:
liiiiliiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Uhe erakonna pikaajaline või-
MuloliBk on ohtlik demokraatlikule
tähiskonnale. Kuid see on ohtlik ka
võimulolevale erakonnale endale,
lagu näitasid 4. septembri valimi­sed
Kanadas. Viimast eriti siis, kui
erakonna liidriks ja seega ka pea­ministriks
on erilise polii|ilise
ideoloogiaga juht, nagu seda oli
Fierre Elliot Trudeau.
Mitte Trudeau puudumise pärast
ei variseiiud iiberaaliderpartei vali­mistel
kokku, ega ka mitte Turneri,
kui vahepealse peaministri pärast.
Vaid just Trudeau 15 aasta pärast
-valitsuses. Lühiajalise peaminist­rina
oli Turneril võimatu end näi-
See asetab uuele peaministrile to­hutu
vastutuse kõigi võimaluse
kõrval ja oleneb ka tema lähema­test
kaastöölistest, millise eduga ta
suudab Kanada välja tuua sellest
majanduslikust olukorrast, kuhu
Trudeau valitsus Kanada rahva
VIISA ,
Mülroney näitas end valimiste
kaigub aruka ja tarmuka juhina, kes
taktiilselt tõrjus Turneri ja liberaa­lide
kallaletungid ja ainult võitis
hääli. Tema organisatsioon vali­mistel
töötas paremini, kui see
avalikkusele paistis. Olles Quebe­ci
päritoluga, tõi ta selle provintsi
hääled konservatiividele ja saavu-
Rahvusvaheliste teaduslike kon'
verentside pidamine Nõukogude
Teadusliku Akadeemia algatusel J9
sealpoolse propaganda Georgi Ar*
batovi tõhusal, kuid hästivarjatud
suunamisel, on Läänemaailmale
annud mitu uut ühingut, mis tuuma'
pomme ja igatsorti tuumateaduse
mkendamist kirglikult vihkavad.
Kõige -Väljapaistvam neist ühin-guist
on Mui;elike Teadlaste Ühing
(The Union of Concerned Scientists),
mis peale rahünõudluse, aatomrelva-de
hukkamõistmise^ on kuulutanud,
ka aatomjõujaamad kardetavalt elu­ohtlikeks.
Neid ei tohi enam ehitada
ja olemasolevate tegevus peab lõpe­tatama.
Ühingu sellekohase otsuse avalda­mine
kogu maailma (ainult Lääne­poolse!)
meedias, on olnud väga mõ­jukas.
Seda tõendavad tuhanded,
kümnetuhanded tänavältammujad,
data ideoloogilisest ja praktilisest tas enamiku kohti parlamendis sel
küljest, kuidas ta tahab uujt Kana- lele provintsile. Ta tõi Quebeci lä
dat luua selleks, et valijaskonnas
Msaldust võita.
Partei liider Turner, arukas ja so­liidne
poliitik, langes Trudeau po­liitika
ohvriks ja on raske näha,
kuidas ta suudab end isoleerida
senisest „liberaalide pundist', ja
enda positsiooni päästa poliitiku­na.
Selleks tuleb tal kõigepealt lah-hemale
Ottawale, kui see kunagi on
olnud. Võib-olla on see Mulroney
esimene teene Kanadele, mis
püüdleb ühtluse poole. Kuid see oli
ka konservatiivide läbimurd Que-becis,
mis oli pikki aastaid liberaa­lide
kants.
Võimalikult suudab Mulroney
konsolideenda Kanada Atlandist
LUGEJA KIRJUTAB
m i M m i i i i i M i i f — — m — a a
ti saada neist liberaalidest^ kes iga Vaikse ookeanini. Tähelepandav
Mnna- eest toetasid oma ^eias^ijriis- on ka Mulrosaey pöördumine Tuf-trit.
Valijaskond on temale jiiba ii^r||Joole erakondade jaheliseks
sibiks oliiüd, kukutades läbi tervelt » - - - J - * M — . M - -
15 ministrit, kes olid Trudeau valit­suses
ja osutusid valijaile vastuvõt­matuks.
Ainult 40 kohta suutis liberaa-
Inde partei omale kindlustada par­lamendis
konservatiivide 211 vas­tu.
See on suurim fiasko liberaa­lidele
terves Kanadas valimiste
aijalöos. Nii tuleb Turneril ülesehi­tust
alata praktiliselt liberaalide
see on tänamatu
Absoluutne enamus parlamen-dlis
Brian Mulröney'le |a tema kon­servatiividele
tähendab seda, et te­ma
valitsus võib arendada igasu­gust
poliitikat ja läbi viia kõik oma
eelnõud oposiitsiooniet.hoolimata.
Mlliillilllllllilllllllllllllllllllllllll|llililiiiliililllliH
koostööks Kanada tuleviku üles­ehitamiseks
ühiselt. Oma esimese
ülesandena näeb üus peaminister,
kes võtab ameti üle 17. septembril,
tööpuuduse likvideerimise hüüd­lausega:
„Paneme Kanada tööle!"
4. septembri valimiste suurimaks
saavutuseks jääb valitsevate era­kondade
vahetus Ottawas, sest li­beraalide
võimutsev poliitika oli
Kanada rahva ja majanduse rappa
juhtinud. Tuleb loota ainult, et
Mulroney uue peaministrina näi­tab
küllaldast poliitilist tarkust ja
majanduslikku arusaamist ning
suudab vastavalt sellele ka oma
valitsuse ning erakonna tööle ra­kendada.
V.
lilllllilllllllllllllllllllillillilllSlllllililillllllllll
Suvised liidupäevad on mälestus­teks
muutumaks ja viimased kriiti-kakilludki
on vist kirja pandud. Vars­ti
alustavad tööd arvukad seltsid ja
ühingud, noored ja vanad, ninp meie
ühiskondlik elu hakkab taas'kulge­ma
tuntud tavade alusel. Või KAS
VÕIKS ehk uuel tegevusaastal ka
midagi teisiti teha? Noored, kellel on
raskusi eesti keelega,võiksid hakata
vene keelt õppima. Noorte kongressi
lektorite arvamise kohaselt on Ihn-selt
see kergem ja kasulikum, kui
puuduliku emakeele täiendamine.
Poliitikaga tegelejad võiksid hakata
väljatöötama vanadele resolutsioo­nidele
uusi töisenjdeid, nii et neid
jällegi saaks mõnel tähtsal päeval
vastu võtta. Traditsioone austava
rahvana tuleks iga hinna eest vältida
praktiliselt rakendatavaid ettepane-kid.
Kirjaneitsi „elna" peaks ilmtin­gimata
hakkama elukutseliseks
muusika- ja teatrikriitikuks. Tema
kirjutised valgus- ja laulüjieo kohta
on lausa võrratud oma lakoonilises
sügavuses. Mitmesaja "rahvatantsija
poolt esitatud kümned tantsud,
võimlejate üldrühmade ja maailma-
0 0 0
kuulsate Idla tüdrukute, Malmö tüd­rukute
ja Kalev Estienne eliitvõimle-jate
esinemistsüklid kahe orkestri,
laulusolistide ja koori kaastööl —
kõik selle on „elna" suutnud analüü­sivalt
kokku võtta ühe ainsa lühi­lausega:
„pimeduspidu saurja leilis."
Sama valemi alusel oli laulupidu
„võimas ja oli valge", nii et„võis
nautida laulu ja meie kaunite rahva­rõivaste
i l u . " Kujutan juba ette,kui­das
mõnes Toronto suurlehes süm­foonia
orkestri kontsert saab „el-nalt"
hea hinnagu, sest mängijate
frakid ja seelikud lausa särasid hele­das
rambivalgüses. Kuid häda lavas­tajaile,
kes julgevad kasutada värvi­list
valgustust või esineda kuuma i l ­maga
õhujahutuseta saalis! Ning iga
esinemine, mida ei saa päevauudiste
tarvis filmida, tuleb iseenesestmõis­tetavalt
täielikult ebaõnnestunuks
tunnistada. On tõepoolest tore, et
meil oA„elna" taolisi arvustajaid,
kelle laialdased teadmised võimal­davad
ka mitmetahulisi etendusi lau­sa
klassikalise lihtsusega vaagida.
HARRI KIVILO
50 YEÄRS OF GM SAUES ANt) SERVICE
OGANMMüük ja rentimine
Chev OWs Limited ^
5000 Sheppard Ave. E., Scarborougli, Ont. M15 4L9,
,Meie Elu" avaldab melsasti
oma lugejate mõtteavaldusi -—ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendad,a^^ning mittesobivusi
, Fcõjqjjftl jätiMil/a.valdxim . ^ r - ^ i
Škautlikuti nooreäsaid
osa võtta Esto üritusest
; Torontos, 2. se^t. 1984
Teie lugupeetud ajalehe 30/augus­ti
numbris küsib Harry Kiviloo „Kas
võiks . . . ? " all, miks toimus skauti-de/
gai|dide maailmalaagri „Eesti
Lipp" suurlõke Kotkajärvel ja „Rum-mujüri"
vabaõhulavastus Seedriorul
ühel ja samal õhtul.
Seda küsimust arutati pikemat ae­ga
enne Estot asjast puudutatud or­ganisatsioonides
ja ka eesti ajakir­janduses.
Oleks ipõttetu ' alustada
uuesti ja tagantjärele sihitut diskus­siooni,
pealegi, kus maailmalaager
õnnestus hästi ja sama võib öelda ka
Seedrioru pidustuste kohta. Õppida
ei ole siit midagi. Möödub palju aas­taid,
enne kui sama olukord võiks
uuesti esile kerkida, kui seda üldse
kunagi juhtub. Esimestel Ülemaailm­setel
Eesti Päevadel 1972 Torontos
toimus maailmalaager pärat ESTOT,
mitte enne nagu seekord. 1976 Balti-mores'is
ei peetud üldse skautide/
gaide laagrit. Hoopis olulisem on
kritiseerida teisi ESTO '84 üritusi,
kui seda vajalikuks peetakse, nagu
see näiteks ESTO-Visioon osas on
juhtunud, kuna siin on võimalusi
muudatuste tegemiseks juba nelja
aasta pärast, kus ESTO '88 siis ka ei
toimuks.
Harri Kiviloo, teine küsimus, miks
viidi mitusada eesti noort terveks
päevaks Muskoka ümbruse kanada
muuseumitesse, kuid ei peetud vaja­likuks
terves koosseisus osa võtta
mõnest ÜEP kyltuurilisest üritusest,
on kergesti vastatav.
Maailmalaagri ajal ei toimunud
ühtegi üritust, ei kultuurilist ega
muud. Maailmalaager lõppes lau­päeval,
7. juulil ja ESTO '84 algas
pühapäeval, 8; juulil. Terve laagri
koosseis toodi pühapäeva hommikul
Torontosse, kus noortel oli järgneva
nädala jooksul võimalik osavõtta
kõigist ÜEP üritusist vastavalt oma
soovile.
Ei ole mõeldav, et laager oleks toi­munud
ESTO ajal ja et mõni selle
kultuuriline üritus oleks toimunud
Muskoka piirkonnas.
Vastavalt ÜEP teadetele nr. 1,2 ja 3
ning ESTO '84 juhisele (lehekülg 9)
olid maailmalaager „EeSti Lipp" ja
Seedrioru suveharja pidustused
ESTO'84 e e l s ü n d m u s e d.
ELVIN ALEVE, skm.
Maailmalaagri „Eesti Lipp"
informatsioonijuht.
aatojõujaamade ümberpiirajad ja
juurdepääsuteede sulgujad Euroopas
jaijVmeerikas. Televisioon on toonud
rikkalikult ettekandeid jõujaamade
riketest ja sellele kaasuvast radiat-sidopi
hädaohtudest. Oleme näinud/
kuulnud debatte, kuis teadlased, aja­kirjanikud
ja poliitikud üksteise või­du
radiatsiooni ohte kirjeldavad.
Oleme näinud filme, mis hirmujudi­nad
nahale ajavad ja unerahu röövi­vad.
Lastele antakse koolides lisa­tunde,.
et nad, lapsukesed, ikka tõe­poolest
mõistaksid, millises kohuta­vas
surmaohus meie oleme sunnitud
elama. Oleme lugenud ajalehtedest ja
näinud televisioonikastis tänaval ja­lutajate
ja vabrikutes töötajate küsit-lemisi,
mida nemad aatomjõujäama-lle
hädaohust arvavad. Vastajate
näod ja hääled tunnistavad — Mure­like
Ühingu täielikku edu.
Inimesed on väga hirmunud. Õi­gem
küll ütelda — ärahirmutatud!
Murelike Ühing levitab pamflette,
mis kirjeldavad aatomsõja ja aatom­pommide
koledusi ja tuumajõu ra- '
kendamise hädaohte ja palub seal­juures
kõigi, toetust õilsa võitluse
jätkamiseks (valitsuse vastu!). Ühin­gu
liikmeskond olla sajatuhandeline.
Üheksaliikmelises direktoriaadis on
viis teadlast ja samasugune suhe on
ka ühingu eksekutiivis.
^ÜÜRlMÜ^''- ,
Advokaadid, arhitektigi arheoloo­gid,
sotsioloogid, limnoloogid, mate­maatikud,
statistikud, poliitikud, bo­taanikud
jne. jne. — need kõik on
teadlased ja nende tiitlite hiilgus sä­rab
kaugele. Kuid — kuivõrd nad on
enamteadlikud aatomjõujaamade
või radiatsiooni hädaohtlikkusest —
on kindlasti asjalik küsimus.
Sellele küsimusele vastuse saami­seks
on kaks ülikooli professorit (po-liit-
teadused) Robert Lichter ja Stan­ley
Rothman, võtnud ette uurimuse.
Üldisest teadlaste nimistust (Ame­rican
Men & Womeri of Science)
juhuslikult nopitud nimedest saadi
741 vastust, millest 53% arvasid, et
valitsus peaks kiires tempos jätkama
aatomjõujaamade ehitamist, 36% .
soovisid aeglast arendamist, ja 68%
kõigist neist arvasid, et aatomjõu-jaamadega
seotud väike risk on para­tamatu
pahe, millega peab leppima.
Uurijad eraldasid nimistust ener­gia
eriteadlased ja lisasid sinna juur­de
umbes samavõrra energiaküsi-mustega
tegelevaid spetsialiste, kok­ku
358. Viimastest 75% soovitasid
aatomjõu kiiret arendamist, 25% aeg­lasemat,
ja 85% nendest arvasid, et
risk seoses aatomjõujaamadega on
talutav. »Iga energiatootmine või
muutmine on seoses riskidega ja õn­netuse
võimalustega.
USA tuumajõudu korraldav ko­misjon
(Nuclear Regulatory Com-mission)
usaldas Sandia Laboratoo­riumid'ele
ülesande uurida aatom­jõujaamade
õnnetuse tõenäolijust ja
nende ulatavust. Selleks valiti näilik
juhus — 100.000 inimese hukkumi­ne
ja 300 miljardi väärtuses kahjus­tusi.
Sandia asus uurima seesuguse
õnnetusjuhu tõenäosust. Oletati, et
jõujaamas varisevad kõik kaitsesea-deldised
ja massiivne hulk radioaktiiv-.
set materjali pääseb keskkonda. Kõi­ge
kardetavama.juhu juurde liideti
.kõige halvemad ilmastiku tingimu­sed
(õnnestuse ajal tuulevaikne, hil­jem
tuul, mis viib pilve ligidalasuva
metropolise kohale, ja siis vihmasa­du!).
Sandia otsus oli 1:100 000 reaktor/
aasta kohta, mis kogu USA jaamade
(ja plaanitsetud jaamade) kohta oleks
2% võimalust, et seesugune õnnetus
juhtuks enne aastat 2000.
Et aga kõik õnnetuse.elemendid ja
tingimused oleks kõige raskemad ja,
et ilmastik oleks just samal ajal kõige
soodsam radiatsiooni levimiseks —
pole tõenäolik. Sandia uurimuste
alusel, kui eraldada pildist ilmastiku
osa, siis kõigesuurema rikke puhul
aatomjõujaamas — oleks õnnetuse
võimaluse tõenäosus 10 000 korda
IV Ülemaailmsete Eesti Päeva­dega
alustasime teist ringi vaba
maailma eestlaste suurkokkutule-kuld
Kanadas, Ühendriikides ja
Rootsis. Nüüd, millal E6to'84 kohta
on ajakirjanduses ilmunud repor-taazhid,
arvustused ja inimeste
tunnete-mälestuste killukesed, ta­jume^
kui suur see rahvuslik ette­võte
oli oma tuhandete detailidega.
Samaaegselt teame, et Estp kohta
mõtete avaldajad on erinevate ta­gapõhjadega
inimesed, kes erine­vaid
asju näevad voi samu asju näe­vad
erinevaist vaatepunkidest. Sel­line
lai ja mitmekülgne vaatlusviis
aitab meid paremini tervikut näha
ja mõista. Ja lõpuks Eesti Päevad on
ju iserahva üritus, mis teoks saa­nud
rahva on oma jõu ja nõuga.
Püüan IV Estot vaadelda pisut tei­se
nurga alt kui seda on varem teh­tud.
Seda on tehtud peamiselt üritus^
te vaatlemise teel. Ülemaailmsed
Eesti Päevad ei ole aga siiski selle
üksikute ürituste kogusumma, vaid
palju enam ÜEP juured lähevad kogu
meie rahvusliku olemuse juurde, ja
mida me antud olukorras ja ajal ühes­koos
Esto organiseerimisega ära teha
saame oma eesmärkide taotlemisel.
Peaksime seega täpsemalt teadma,
mis on Eesti Päevade eesmärgid. A l ­les
siis saame nende najal oma te­gevust,
ka tagantjärele analüüsida.
DEFINITSIOON
Püüan ÜEP mõtte ja üldeesmärgi
kokku võtta ühte lausesse definitsi­oonina:
ÜEP üldeesmärgiks on eesti
rahvusliku jõu kasvatamine kultuu­rilise
omapära viljelemise, Vabadus-võistluslike
eesmärkide taotlemise ja
üldist sidet edendava tegevusega
eestlaste hulgas globaalselt selleko­hase
laiemale ühiskondlikule alusele
toetuva suurkokkutuleku kavanda­mise,
eeltööde ja teostamise kaudu.
S.o. ÜEP eesmärgiks ei ole Esto ise,
vaid eesti jõu kasvatamine rahvus­liku
isetegevuse kaudu, mille konk­reetseks
hoorattaks suurkokkutulek
on.
Kõik Ülemaailmsed Eesti Päevad
on sedaüldeesmärki teeninud. Peak­sime
siis ka Esto'84 vaatlemisel kü-sima.
mida see andis meie rahvusli­ke
tähiste poole sammumisel: eesti
kultuuri viljelemisel, vabadusvõit-^
luslike taotluste saavutamisel ja
kommunikatsioonis inimeste vahel
eestluse mõtte stimuleerimisel.
Peaksime küsima, mida Esto andis
kõikidele meie tegevussektoritele ja
mitte üksnes mida lauldi ja tantsiti
teatud eduga. Peaksime küsima,mida
tähendas EstO' meie kohapealsele
eestlusele ja seda kandvatele organi­satsioonidele.
Ja muidugi, mida tä­hendas
Esto meile kõigile üksikult.
Et selgusele jõuda Esto '84 mõjust,
peaksime sellest veel enam kõnele­ma.
Peaksime rohkem teadma üksi­kasju
selle mõjust. Muljete õhtud ja
edaspidinegi debatt E. Päevade tee­mal
ajakirjanduses oleks teretulnud.
Praegu saame vaid üldsõnaliselt öelr
da — Esto*84 täitis oma üldeesmärgi,
äratas ja kasvatas.
EESMÄRGID (
Kõikidel ÜEP^-del on olnud ka oma
lähemad eesmärgid või sihid. Esi­meste
Põhja-Ameerika E. Päevadega
taotleti üldist läbimurret meie rah­vuslikku
tegevust ähvardavast tui­musest,
I ÜEP-ga aga vabade eest­laste
jõuallikate ühendamist ja ku­jundamist
ühiseks jõujaamaks. Balti >
more'is oli rõhk meie vabadusjvõit-luslikel
taotlustel USA kui meie va- ,
badusmõtte lootusmaa 200. juubeli
kaastähistamisega. Stokholmis oli
fookuses meie kodumaa oma füüsili­se
ja hingelise lähedusega. Kuna Ees­ti
kuulub Euroopasse, siis reageeris
selle kontinendi massmeedia roh­kearvuliselt
ja mõistvalt meie taot­lustele.
Esto'84 Peakomitee võttis
oma lähemad eesmärgid kokku sõna­desse:
..sõprus, kultuuriarendus ja
vabadusnõudlus."
Minu arvates saavutas psto''84 täp­selt
oma lähemad eesmärgid ja samas
järjekorras nagu märgitud! Eks olnud
ju möödunud Esto esmalt just vanade
ja uute sõprussidemete arendamise
kokkutulek. Mõelgem, kui paljud
Eesti Päevade kohta sõnavõtjad on
rõhutanud rahvapeo, maakondade
päeva, sõduriõhtu, noorte seltskond­like
ürituste-ja igasuguste teiste sõp-ruskondadele
baseeruvate kokkutu­lekute
köitvat mõju. Kultuuriaren-duse
osa oli küll tugev ja lai oma
mitmekesiste üritustega, kuid mille-gipärast
tundus, et rahva hing ei
löönud nendest osavõtuga eriti lõk­kele,
välja arvatud Neeme Järvi süm­fooniakontsert.
Seal aplodeeriti oma
käed paiste. Vabadusnõudlus,vaata-'
mata suurele rongkäigust osavõtmi­sele,
tundus sedakord väljendavat
rohkem kohustuslikku külge meie
vabadusvõitluses. Meie hääl väljas^
poole jäi võrdlemisi väikeseks.
Kuigi see just Esto'84 eesmärgina
polnud välja kuulutatud, tähistati
meie suurkokkutulekuga mõjuvalt
sini-must-valge väryikolmiku ja lipu
õnnistamise sajandat juubelit. Seda
tegid esmalt skaudid ja gaidid oma
maailmalaagris „Eesti Lipp". Vana-
Andrese kirikus õnnistati lipp teise
aastasajandissse astumisel ning see
lipp toodi ka Esto avamisel Ontario
Places. Linnas oleks siiski jvõinud
rohkem eesti lippe lehvida.
Võiksime küsida,kas oli Esto'84
lähemate eesmärkide püstitamine ja
sihiasetus õige ja kohane. Millises
olukorras oleme praegu oma rahvus­likus
töös? Kas ei ole praegu mefeäja
kõi^e tähtsamäkfe"k*üsimüs'eks siiski
vanema eesti põlvkonna suurearvu­line
tegevuse areenilt lahkumine ja
kogu meie vaimse varamu üfeandmi-ne
järgnevatele, välismaadel üles
kasvanud noorematele põlvkonda­dele?
See on tohutult suur ja tähtis
küsimus. Oleme ausad — meie To­ronto
kokkutulek täitis seda
küsimuste kompleksi väga poolikult
ja sedagi iga ringkond omaette. Läksi­me
Torontost tagasi om^ kpdukohta-desse
kindlama globaalse töökavata
ja strateegiata!
ROBERT KREEM
EESTI ALUMIINIUM KOMPAiySII
Syüüd saad^aval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kahe-ja kolmekordse klaasiga..
Tasuta hindamine.
Helõstage päeyal töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-
OSÖO BNVESTMENTS INC.,
IO335I Keele St./Maple, Ontario LOJ 1E0
väiksem, ehk üks miljardik (l:l6o-
000 000).
MOSKVA EHITAB
Sõda aatomrelvadega oleks õudne.
Selle kohta ei ole mingeid vaielusi
ega mitmetpidi mõtlemist. ,
Hoopis teine lugu on aatomjõu-'
jaamade sulgemise nõudlusel. Riigi
energiamajanduses ei tohi olia ega
tuua tühemikke, see oleks katast­roof.
Aatomjõujaamade ehitamine ja
rakendamine võib vältida õliallikate
pärast tekkiva sõja.
Nõukogude Liidus käib aatomjõu­jaamade
ehitamise hoogtöö. Mitte
keegi seal ei protesteeri nende ega ka
tuumapommide ehitamise vastu.
Üksikud aktivistid on Siberis või hul­lumajades.
Samal ajal Nõukogude
agendid Lääneriikides külvavad ka­buhirmu
baktereid ja tekitavad roh­kem
Murelikke Ühinguid...
Murelike Ühingu aatomivastašed
loosungid ja massdemonstratsioonid
Lääneriikide linnatänavail, mida
meedia nii i^õõmsalt reklameerib ja
sageli ka idealiseerib — pidurdavad
valitsuse sumvat tööd, lammutavad
korda, mõni avad seadusi ja kohtuid,
tekitavad suuri ja täiesti asjatuid ku­lutusi
ja külvavad värsket vaenu ko­danike
vahele...
H. RIGA
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Vana võid venelastele
Euroopa Majandusühenduse riigid
on otsustanud müüa venelastele vana,
ladudesse seismajäjänud võid. Tea­tud
hulk müüakse ka Lähis-Itta.
Mõlemal puhul müüakse aga või
maha normaalsest palju odavama
hinnaga. Muidugi pole või riknenud,
sest seda on hoitud külmutusruumi-des.
Kuid Euroopa võimäed on kas­vanud
niivõrd suureks, et neist tahe­takse
lahti saada.
Euroopa Majandusühendus loo­dab,
et aastavahetuseks on lahti saa­dud
50 000 tonnist võist. Järgmisel
aastal on kavas müüa 150 000 tonni.
N. Liit võtab või heameelega vas­tu,
sest sealne toodang on väike ja
rahvale, sellest alaliseks tarbimiseks
ei jätku.Peale või esineb peaaegu
kogu Lääne-Euroopa ulatuses ka liha
üleproduktsioon.
EPL
„Meie Elu" nr, 37 (1802) 1984 _^
Eestlasele vahvusmedal
Major Marg
aitas päästa irn
„Toronto Starl" teatal on 12 höc
mereväelast saanud aumärgid 20- kui
ne meremehe päästmise eest. sell
„Štar" (18. aug.) nimetab kolme väi
Ontario elanikku, nende seas Mar*
gus Aruja. eni
H
Kanada sõjaväe populaar-ajakiri uuj
nSentinel" (no. 1,1984) kirjeldab se- ' tal
da juhtumit pikemalt. Kaubalaeva koj
„Ho Ming 5" laadung qli tormis nih- hä(
kunud ja laev 30 kraadi kallakuga. . mÖ
Kanada sõjalaev, üks kahe-helikop- koj
teriga hävitajaist, oli 150 km eemal ja St(
pöördus" appi. Lainetus oli 10—12 gai
meetrit, tuule, kiirus 110-157 km pij
tunnis. Kui laev rullub kuni 57 kraa- rel
di, võib palju juhtuda, kaasa arva- nZl
tud, et mootorid jäävad seisma,kuna paf
õli voolab välja. Kirjeldusest paistab,
et laevja peamasinatel oli ka muid uul
parandusi vaja,enne kui saadi 27 sõi- nu!
melist (50 km tunnis) kiirust arenda- Hfj
da. hei
vai
4. detsembri öösel, kui sõjalaev oli ret
veel 67 km eemal, saadi helikopter kej
üles, 50-sõlmelise tuulekiiruse peale
vaatamata, kuid pimeduses selle toi
tormi ja lainetuse juures ei olnud
helikopteril vibutavate mastide va­hel
võimalik positsiooni pidada. Ka vi
0 f Piiskop.
(Algus esiküljel)
ta rõhutas vajadust rahval ja vaimuli­kel
kinni -pidada Kristuse õpetuse
põhilistest alustest^ ja kanda need
edasi moodsa aja arusaamiste ja või­maluste
kohaselt.
Vabaõhujumalateenistus kestis 2
tundi. Osavõtjate seas oli hulk vai­mulikke,
diagnitaare ja rahvast, roh­kem
kui 250,000. Pärast päikese loo­jumist
oli altar kunstlikult valgusta-'
tud ja pakkus võrratut vaatepilti.
Enamik jumalateenistusest osavõt­jaist
läitis küünlad.
Enne lõpupalvust paavst jagas ar­mulauda
noortele ja siis teistele.
Nende seas olid kindral-kuberner,
Kanada peaminister John Turner ja
Quebeci peaminister Rene Leves-que.
Sellel järgnefs kingituste üleand­mine
paavstile. > ,
Viimaseks meeltülendavaks mo­mendiks
oli rahva Õnnistamine
paavsti poolt ja Meie-Isa-Palve laul­mine.
Jumalateenistus oli hästi orga­niseeritud
ja möödus vahejuhtumis-teta.
Paavst John Paul' II jääb Kana­dasse
kuni 20. septembrini^külastab
seitsmel provintsi ja peab 12-ne8 ko­has
kokku 13 jumalateenistust.
..VÕITLEJA" KIRI PAAVSTILE
Ingliskeelne kiri paavst John Paul
Il-Ie, mille koostas ..Võitleja" toime- ]|
tuse kolleegium, kunstnik Joami t|
Saarnidu poolt illustreerituna ja üm-berklrjutatuna
gooti tähestikus, an­takse
üle paavstile ökumeenillsel ju- ij
malateenistusel St. Pauli kirikus ree­del,
14. sept., piiskop Karl Raudlepa
poolt lühikesel audlehtsll, kus
paavstile tutvustatakse kõrgemaid
vaimulikke, kes on kutsutus osa
võtma ökumeenlllsest jumalateenis­tusest.
Kunstnik Joann Saamilt lõpetas
„VOltleja" kolleegiumi kirja kaunis­tamise
ja ümberkirjutamise gooti tä­hestikus
paar tundi enne haiglasse
viimist' ja 12 tundi enne surma.
Paavstile saadetava kirja viimistle­mine
oli tema viimaseks tööks.
Paavsti sõidu ajal ökumeenillsele
jumalateenistusele, on suletud liiku­miseks
Avenue Rd. Queen^sPark,
Unlversity, Queen, Church ja Bloor
E. tänav. Bloor E. tänav jööbsuletuks .
autosõiduks kogu jumalateenistuse
ajaks. Vaimulikel, kes võtavad osa
ökumeenlllsest jumalateenistusest,
tuleb võtta kaasa oma ametlrõlvad
kohvriga, ümberriietumine on ette
nähtud kiriku kõrvalruumides. Sealt
minnakse ühises protsessioonis kiri­kusse.
Samas korras minnakse kiri­kust
kõrvalruumidesse pärast juma­lateenistust.
Seal tutvustatakse
paavstile vaimulikke ja antakse neile
võimalus lühikeseks mõtetevahetu­seks
paavstiga. Selle võimaluse juu­res
piiskop Karl Raudsepp annab üle
paavstile ..Võitleja" toimetuse kol­leegiumi
kirja, mis on kirjutatud alla
7 liikme poolt. Audientsile järgneb
ühine eine.
aiiiniiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiniiinitniiMiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamcndl-pärariduscdja
inälestusfondid on tulumaksuvabad,
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsloonfdelc
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
- Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ
iniiiiiiiiiiiiiniiiinniniiniiNiiiNHniiiiiiiNiinMmi^^^^^^