Meie Elu = Our life, May 3, 1979

              1
i
NEUAPÄEVAJL, 3. HSAli — tHURSDAY, MAY 3 ,^eie Elu" nr. 18 (1525) 1979 J *
MSMIÄMOEPÄ
Toronto kevade algab siis kui Ees­ti
Seltsi lasteaed annab moenäituse.
Mis oli tänavu nõelasilmast ja vir­kade
näppude alt välja tulnud,' seda
nautisime õitsevate lillede vahelt. T.
Toose,. M. Medri ja M. Puusepp olid
moenäituse üldkorraldajad. Nad olid
ika õrn^õrna lavadekoratsiooni tei­nud.
1
Lasteaia tegelaste poolt ütles pub­likule
„tere tulemast" Ellen Leivat.
Ta lausus, et laste moenäitus ei ole
mitte nende julguse demonstreerimi­ne
ega õmblejate oskuse näitamine
vaid osa võitlujst eestluse püsimiseks.
See on meie ijhiskonnale palju täht­sam
kui meie seda praegu arvata os­kame!
Loteriil ja kohvi õhtul on ma­janduslik
mõte.
Kommentaatoriks pii • Milvi Puu­ssepp
oma kaunis Kihnu rahvarõivas
: ja klaveril L. Tiismann. Ja algabki
see huvitav laste-paraad. ;-.
.Risto Leivat esines ilusas hallis
ülikonnas õe Maajaga käekõrval. Kui
, aga Maaja pidi. hiljem üksinda koo
tud kleiti demonstreerima, siis oli ta
tujust ara. Paul Tralla kandis sinist
mantlit ja ülikonnal veel ruuduline
vest ka. Ingrid ja Kristi Laar olid pu­naste
kleitide, siniste mantlite ja val­gete
kübaratega väiksed daamid
Paul Sambla oli mehelik oma. disk­reetses,
ruudulises — bushikas. man­tel,
ülikond, müts ka samast polies-ter
villasegu' materjalis ja tume­pruun
särk sinna juurde, Silvi Jaa
son helerohelises. Arno Türk ainuke,
kes suusaülikonnas, Mai-Liis Tõu
mantli pikkuses oli 3 sm. tehniline vi
ga. Inge Foulds hiilgas vanaema koo
tud lõheroosas kleidis. Martin ja Ri-ki
Roos vanaema poolt õmmeldud
sportkostüümides.
Katrin Lepik oli esiteks- kooliklei-dis
ja hiljem; väga oskuslikult vai
mistatud Saaremaä-Jämaja rahvarõi
vas. Katrin Hiir •esin.es koini korda
Esiteks väga valuvas lilleneiu klei
öis, mis oli lapp .aplikatsioon, siis
män^u .ülikonnas ja lõpuks ÜUSTMU
hu rahvarõivas. Kõik selle toreduse
oli, valmistanud hea ja osav vanaema
•Emmy Hiir. . t'-.
; Edasi oli Mark Loit, Krista Baxter,
. Lehte Leesment ja Leida Mae libli-käd-
lilled kleidis ning' hiljem pikas
•kleidis. Sven Linkrus.omas ilusa si­nise
pluusi kdos ruudulise pükste ja
muidugi ka — vestiga sinna juurde.
Rita Läte järgiitüli Andres Abe.oma
koera Mopsiga; kes rambi valguse
vastu protesteeris. Merike Purje oli
väga tõsine oma drindel puuvillases
ja ka hiljem hästiistuvas peokleidis.
Leo ja Peeter Musta meeskonnal olid
pruunid ülikonnad. Lenita Karhunen
helesinises volangidega kleidikeses ja
temale järgnes Adam Medri väga hu­vitava
-mustrilises' Aafrika pluusis ja
lühipükstes, mis mõjus meelde jää­valt.
.
Liisa Teosele oli ema teinud trii­bulisest
materjalist kombinatsiooni.
Liane Lepik kandis ainsana seeliku
materialist õlarätti. Mati ja Toivo
Pajo mängupükse, Kristi ja Tiina
Ränd omapärases tumedapõhjalises,
peenelillelises kleitides, ja valged
kraed kaunina ümber kaela.
Vennad,{Martin ja Robert Arro'd
olid saanud suveks sinised pikad
ksid ja helesinised kapuutsiga
pluusid. Peeter Kana denim mater­jalist
uue varustuse. David ja Kristi­na
Hogg rannariietuses. feraa oli tei­nud
Taavo Martinile rohelise mängu--
ülikonna. Kristian Loosberg oli läbi
ja läbi,sportlane. Pilvi Leesment oli
haruldaselt ilusas, rohelise-punase
kombinatsioon kleidikeses ja valges
pluusikeses sinna juurde. Markus.
Koiga esitas oma uusi esemeid kaks
korda. EricReppO; ema oli väga hoo­lega
pojale ilusad riided õmmelnud.
Leiki Veskimets oli vähenähtud klei-dimaterjali
Soomest saanud. ; .
Bradford Karjama tuli koos väik­se
vennaga, kes tuleval aastal alles
lasteaeda tuleb. Vennakesele meeldir
nii väga, et. hiilis tagasi ja jooksis
uuesti esinema. Isa abiga püüti elav
poiss lõpuks kinni. Kristi ja Tiina
Rand ilusates roosades kleitides ja
said suve vihmasteks ilmadeks veel
ilusad vihmavarjud. Tüdrukute õhtu
kleitide osas .'.• oleks. nagu soovinud
enam. omamaid ja moodsaid mater­jale
näha. Tiina KaskUõhevärvi õh­tukleidis
ja Märt-Matsoo argumen-teeris
kasvatajaga, jäi lõpuks kind­laks,
et pole mõtet vesti ülikonna.alt
näidata.
Liisa ja Kristiina Kukk said Meh­hikost
toodud ansamblis, mis oli va­naema
vaev, menu osaliseks. Nad esi­nesid
hiljem ka rahvarõivas. Tuleb
rangelt jälle meenutada, Ärge voltige
laste seelikuid ümberringi. Neil on
omal erinegi kõhuke ees! Reimar
Ratnik oli ainuke gentleman, kelle
ülikond oli villasest materjalist, teh­niliselt
tip-top ja pikk lips ees. Möö­dunud
aastal nii - arglik Taimi Peier-soo
oli enesekindel kaunis põll-klei-dis.
Sametit oli tänavu vähe, aga Sil­vi.
Jaašou kandis kirjust sametist,
broderii' põllega sooja kleiti. Eric
Reppo pii teine härra, kes kandis he­lesinise
pikapükstega ülikonna juur-
LAULUPEO EELTÖÖD TÄIES HOO!
Lasteaia moenäituselt. Ees vasakult: Kristi ja Tiina Rand, Parkus Timusk
ja Katrin Lepik; Üleval vasakult: Katrin Hiir, Uisa ja Kristina Kukk.
Foto — Elna Kunda
su. Melani Taylor oli kuningliku sü­gava
kummarduse ära õppinud.
Edasi libisesid üle lava Monika Kai
Medri, Peeter - Turk ja Marika Mei-,
poom. Viimasel kevadine lilleline si-foonkleidike,
vanaema poolt. Mai
Liis Tou teine kleit oli maasikatega
ja kahe volangiga uhke kleit ja volan­gil
veel kitsas äarepits. Alfi Seppa oli
madruse ülikonnas. Markus Koiga
pruun poliester-ülikond ja kollakas-beesh
rüüzhidega särk kuulus kind­lalt
kõrgemasse klassi.
Rachel Goodman esitas roosa taft
de tumedamas toonis sinist kikilip-' õhtukleidi valve nylon põllega ees ja
taga, mis sobiv suurpidudeks. Lehte
ja Pilvi Muhu ainetel rahvarõiva j uu
res mõjus vaga häirivalt läikiv puna­ne
põll. Need tuleks puuvillase ma­terjaliga
asendada, et saavutada ta
sakaalu.
Lõpuks pillandusid lavale M. Puu­seppi
saatel rahvuslikel ainetel kos­tüümides
lapsed. Lasteaia juhataja,
Iive Vaikla, tänas saali.täit publikut,
tänas kasvatajaid,, per.enaisi, lasteva
nemaid ja suure vaeva nägijaid saie
tanuks peotäie punaseid nelke.. :,
Eha Taraiet Toomberg-,
i^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiiiiiin iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
maaepaevo
Toronto Eesti koolide Emadepäe­va
aktus toimub 13. mail kell 2.00 p.l.
Eesti Maja suures saalis. Kõnelejaks
on Toronto Eesti Keskkooli Mustla?
ise Tiiu Vaikla.
Koolijuhataja Henn Ründva, laulu­õpetaja
Lydia Aruvalla ja keskkooli
rahyatantsu-õpetaja Anne Tülli pinge­rikka
koostöö tulemusena lavastatak­se
koomiline ooper „Kolmed kosjad
Mäeotsa talus"; milles on kaastege­vad
nii keskkooli kui ka algkooli õpi­lased.
Dekoratsioonide eest hoolitseb
jällegi Maniyald Meiusi. Aktuse ka­vas
on veel päevakohaseid deklamat­sioone,
õpilaskoor ja muid vaikse­maid
ettekandeid. Muidugi kinnita­takse
armsale emale ja vanaemale
rinda kimbuke kevadlilli sümbool­seks
tänuks hople ja armastuse eest,
"mis nad lastele fpiiramatult jaganud
ja) ei väsi iial seda tegemast.
[Täienduskoolid loodavad rohkear­vulist
osavõttu, kuna lapsed on kaua
harjutanud ja1 ettevalmistusi teinud.
Emadepäevale järgneb kiirel sam­mul
kooliaasta lopp ja ühenduses
sellega igakevadised traditsioonili­seks
kujunenud koolilõpetamisega
kaasas käivad üritused.
Keskkooli lõpuaktus koos lõpupeo­ga
toimub tänavu neljapäeval,
mail, mitte 11, mail, nagu varem tea-tarud.
Kõnelejaks lõpuaktusel on vi­listlane
ja praegune õpetaja Oscar
Müllerbeck. Tänavu lõpetab keskkoo­li
XIII lend.
Algkooli lõpuaktus on esmaspäe­val,
28. mail, mitte 22. mail, nagu va
rem teatatud. Toimub samuti Eest
Maja suures saalis. Algkooli lõpupi­du
on neljapäeval, 31. mail samas ko-
'.' has. ••'"•1:-.r..':'.:
,; - ; ^ r . -; - ' ;"
Põhja-Ameerika eestlaste üldlaulu­peost
Torontos, võtavad osa ka Tö-
. rorito Eesti Seltsi Täienduskoolide
:' õpilased/mii algkooli kui ka keskkoo­li
omad. Samuti on palutud laulu­peost
osa võtma Toronto, lasteaia
õpilasi;'Õpilased esinevad 5 lauluga:
Eestile, Kaunimad laulud, Naljalugu,
1 Noorte laul ja Kodumaa tammed.
Üldlaulupeol esinemine toimub
aupäeval, 26. mail kell 3.00 p.l. Var-sity
staadionil. Rongkäiguks kogune­vad
kõik õpilased ja õpetajad Queens
Parki kell 1.00, kust alustatakse rong­käiguga
kell 1.30. Riietus esinemisel
on rahvarõivad või nende puudumi­sel;'
tüdrukutel valge pluus ja tume
seelik, poistel valge särk ja tumedad
pikad püksid.
Kool palub, et kõik lastevanemad
püüaksid nii korraldada, et lapsed
saaksid laulupeol esinemisest osa
võtta.
Et laulud hästi kõlaksid, õpilased
korralikult ja väärikalt esineksid,
selleks on ettevalmistused kooli juu­res
käigus juba mitu kuud, kuid eri­ti
peab pingutama. nüüd viimastel
nädalatel enne laulupidu. On vaja
ühisproove. Üks selliseid proove on
vahetult pärast' emadepäeva aktust.
See proov on koos Toronto Eesti Se­gakoori
ja Estonia Orkestriga, kuna
osa laule lauldakse nendega koos.
Palutakse kõiki õpilasi tulla aktuse
le ja pärast aktust'jääda lauluproo­vile.
Teine laulupeo üldproov on teisk
päeval, 22. mail kell 7.00 õ. Eesti Ma­jas,
kuhu palutakse nii lasteaia kui.
ka algkooli ja keskkooli õpilasi.
v. ;. * .
Tänavune keskkooli väljasõit kor­raldatakse
Sudbury'sse 2. ja 3. juunil.
Sellest võtavad' .osa ka algkooli
kuuendate klasside õpilased. Välja­sõit
toimub bussidega Eesti Maj a
õuelt laupäeva, 2. juuni hommikul
kell 7.00. Ööbitakse Laurentiani Üli­koolis,,
kus toimub ka õhtune koos­viibimine.
Laupäeval külastatakse
Inco niklitööstust ja pühapäeva hom­mikupoolikul
tutvutakse ülikooli
Soome-Ugri raamatukoguga, mis ole­vat
suurim Põhj a-Ameerikas.
Laupäeva õhtul on seltskondlik
koosviibimine kireva eeskavaga, kus
esinevad noored Sudburyst; Kitche-nerist,
Hamiltonist ja Torontost. Ko­hapealseteks
korraldajateks on Sud­bury
.õpetajate ja lastevanemate:ko­mitee
eesotsas Juta Kõvamees-Kitc-
ALUMIINIUM KOMPANII
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminiüm siding). Neljas värvis alumiiniumist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H. OSSÖ, tel. 8844558 ja Richmond Hill, Omt0
Met.lic.nr.B
JÜRIPÄ ITREÄU
ja Eesti ning nende järel kolm eesli
lippu. Järgnevad skautide ja gaidide
lipuüksused marssides rivitrummide
saatel. Neile- järgneb lintidega laulu­peo
embleem. Järgnevad öpilas- ja
noortekoorid, USA koorid» Kanada
koorid ja viimastena Toronto koorid.
Iga koori ees kantakse koori lippu."
Loodetavasti annab; ilmataat ilusa il-.
ma> sest vihma puhul jääks rongkäik
ära. . ' .
Laulupeo üldkontsert
äigab Varsity areenil kl,.3.(X) p.l. Lau­päeva
õhtul toimub Eesti Maja Ju­hatuse
korraldusel rahvapidu alguse .;
ga kl. 8.00 õhtul, North York Centcn-nial
Gentre'is — 580. Finch Aye.vW.
(Bathurst-Eihch).
Pühapäeval kl. 3.00 p.l. toimub; vai -
mulik; kontsert Metropolitan United
ChurclVis — Queen ja Church. Samas
kohas toimub ka Sümfoonia kontsert
reede õhtul kl. 8.00.
Pühapäeval; kl. 5,00 p.l. Ryersoni
Teatris (Gerrard-Yonge) teatrieten­dusi:
„01eksin laululindu
• J,;- , •
; Toronto .... ümbruskonna kooride
peaproov . üldkoorijuhtide osavõtul
toimub laupäeval, 12. mail kl. 11,00.
e.l. Vana-Andrcse kirikus. Pühapäe­va^
13. mail on Õpilaskooride (laste­kooride)
üldproov Eesti Majas kl.
3.30, vahetult pärast täienduskooli.de
emadepäeva aktusy
Üldlaulupeo laulude viimistlemi-
Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameeri-kaš
juhatus koos laulupeo toimkon­naga,
on pingeliselt tegevuses, et la­hendada
Torontos 25/27. mail aset-leidva
laulupeoga seosesolevaid küsi­musi.
Pisut ajakulu tekitas löasaami-ne
Varsity areein ja staadioni kasu­tamiseks.
Juhatusel oli juba valmis
ka uus asukoht laulupeo kontserdiks,
kuid sel juhul oleks pidanud ära jää-,
ma ühine rongkäik, õnneks lahenes
kõik hästi ja laulupidu toimub Var­sity
Areenil nagu kavandatud. Muidu­gi
On kasutada ka Varsity Staadion.
Pidustused algavad juba 25. mail
Sümfooniakontserdiga Metropolitan
United Churchis (Queen-Ghurch), .kl.
8 õhtul. Ka jõuavad bussid lauljate­ga
Ühendriikidest ja mujalt laulupeo-liste
ja koorilauljatega juba. reedel
Torontosse. Eesti Maja on külalistele
avatud kogu reedene päev ja laupäev
ennelõunat. Bussidele on kasutada E.
Maja parkimisplats. Külaliste toitlus­tamise
eest hoolitsemise on võtnud
onia, peale Toronto Eesti Selts. H.
Kiwi reisibüroo vahendamisel suuna­takse
külalised neile; varutud hotel­lidesse.
; '••'
Laulupidude traditsioon—- ühine
rongkäik
algab. laupäeval, 26. mail kl. 1.30
Queens. Pargist. Rongkäigu üldjuhiks
on süurte kogemustega skautmaster
Arnold Kukk.-Üksiasjalik rongkäigu
ca va on valmis jä on üldjoontes järg­mine
Laupäeval, 26. mail kogunemi- j seks toimuvad 24, aprillist alates igivl
: kell 1.30 Queens Pargis. Koorid' teisipäeval ja neljapäeval proovid kl.
kogunevad iga osavõtva laulukoori
iimeplakati juurde. Rongkäigu liiku­misel
on esikoht Kanada riigilipul,
730 õ. Eesti Majas.
Orkestri, proovid ori regulaarselt
igal'kolmapäeval kl. 8.00 õ., Eesti Ma-sellele'
järgnevad kaks lippu — USA jas
MÄLESTUSTE RADADEL' PAELUS
O O <D
Ilmselt meie skautide-gaidide ja, leidis Linda Lestal esiletõstmist väl-hundude-
hellakeste read on aastate | japaistva gaidina, skaudid Toomas ja
jooksul kahanenud; mõnevõrra tõe­näoliselt
meie uue põlve suhteliselt
näpi järelekasvu tõttu, osalt sega­abielude
tõttu, mis mõjutab tihti jä-reletuleva
põlve eemalejäämist meie
ringkondadest, ja; kindlasti ka meie
noorte küllaltki rohkearvulise muja-lesiirdumišega
meie stabiliseerunud
gruppidest. Kuid ilmselt kõik see ei
ole kahandanud meie nooruse meele­olu
ja seda optimismi, mis nendest
.hoovab. Nagu võisime uuesti kogeda
meie skautliku nooruse seekordsel
jüripäeva kokkutulekul Montrealis.
Linda Lestal, Mark Teose ja Toomas
Ältosaar andsid sügava väärikuse sel­le
piduliku kokkutuleku liputsere-mooniale,
Linda Lestal oli haarav te­ma
südamlikus lüulepühenduses Ko-du-
Eestile, ja hundüde tõotuslik luu-leesitus
kõlas hardalt ja usutavalt.
Kõiki neid muljeid kinnitasid Eesti
Skautide Maleva samuti- kui Mont­reali
oma „Kalevi" lipkonrta jüripäe-va-
traditsioonilised tunnustusavaldu­sed.
Maleva ringkiri tõi' Toomas Puh-velile
hundu hoolsusdiplomi ja noo-rem-
skautmaster Mark Teosele
skautmasteri väitekirja kaitsmise õi­guse.
Montreali oma. lipkonna poolt
hinguga, Loodame, et Sudbury j a
ümbruskonna eestlased. 100-pro^sen­diliselt
sellele üritusele tulevad' ja ka
soome, läti. ja -leedu .rahvusgruppe
kaasa kutsuvad, r
Nagu. eeltoodust nähtub, on kooli­del
veel palju pingerikast tööd ees
enne kui: saadakse suvepuhkusele'
kuid ühisel jõul; lastevanemate kaas­abiga,
suudame kõik edukalt läbi
viia, et- rõõmsalt suvepuhkusele m j n _
na. v ; 1 '
Koolikomitee :
Markus Pedriks eriliselt märkimis­väärse
oma innukusega õnnetaalrite
müümisel (mõlemad on müünud 75
õnnetaalrit), ja hundipoeg Jaan
Kukk 50-ne õnnetaalri müümisega,
hundipoeg Allan Sutt oma erakord­selt
hoolika osavõtuga koondustest
(mitte kordagi puudunud koondistelt
viimase kahe aasta jooksul,), hundi­poeg
Kristjan Pühvel oma1 eriliselt;
rõõmsameelse kaasätegemise huh-dude
koondistel ja laagris, ning Hei­ki
Viita oma väljapaistva kunsti in­nukusega.
Sööja vastuvõttu leidis
hundupere 5-aastase pesamuna Paul
Jommi tutvustamine; Kõik nimeta­tud
noored said nende esiletõstmise­ga
koos meeldivate kingitusesemete
osaliseks. Toomas Altosaar osutus
Montreali Eesti Võitlejate Ühingu in-dividuaal-
r, ändaühinna võit j aks käes­olevaks
aastks oma lasketagajärge-dega,
mis on Kanada Skautide Male­va
tipptulemused. Selle kokkutuleku
vaimne ja tehniline koordineerija oli
.Montreali „Kalevi" lipkonna juht
skm.. Endel Ruberg, sügavamõttelise
aktuskõnega esines n-skm. Heino Al­tosaar
ja heasoovlikke tervitusi tõid
Montreali Eesti Seltsi nimel.'Hugo
Muru ning Montreali Eesti Võitleja­te
Ühingu poolt Ülo Ojamaa; koos
majandusliku, toetusega; Endel Ru­berg
andis edasi Eesti Skautide Ma­lev
Kanadas juhi skm. Silver Kase
isiklikud tervitused. Populaarsed pe­reemad
Elsa Peets ja Laine Altosaar
hoolitsesid mõnusa kohvilaua eest.
Toronto Peetri koguduse Vaimulik
Segakoor Cantate Domino oma ener­gilise
esinaise Nelly Lindi ja muusi­kajuhi
Charles Kipperi juhatusel te­gutseb
aktiivselt kontserte andes ja
kirikus jumalateenistustel lauldes.
Pühapäeval, 29. apr. Õhtul oli korral­datud
Cantate Dbmi.no poolt Peetri
kiriku alumistes saalides laulu- ja
müüsikapõimik „Mälestuste rada­del",
kuhu oli sisse punutud ka „dis-co"
tants ja haruldane kandlemängi­jate
ansambel. Saal oli rahvast tulvil
täis ja suhtus kiitvalt esitatud ka­vasse;
Sissejuhatavad"" sõnad ütles^sinai-iie
Nelly Lind. Lauldi ühiselt „Ma
kummardan sind armu vägi". Järg­nes
siirdumine ,,mälestuste radade­le"
sopran Elna Libe lauldes „Ä£u
meelen kuldne kodukotus". Aili Vähi
ja Virve Mathias lisasid sellele juur­de
,.Ellerhein", Harjo Tari ^Rukki­väli",
Aili Vähi „Kui ma alles noor
veel olin" ja klaverisoologa Charles
Kipperilt,-Uinu vaikselt mu lind'
lõppes esimene osa. '
teine osa kõlas hoogsamalt. Selles
esitasid Ingrid Kivi,; Linda Kolli, Vir­ve
Mathias ja Alfred Tamm Tiiu Roi-seri
akordioni-saatel ,.Lehekuu tuL
nud ju", „Keerle, yeerle jõeke" ja
„Miki merehädas". I. Kivi deklamee
j ris „Tibukese Unenägu".. Järgnesid
lauluettekanded „Siis kui aovalgus
kaob' — H. Tari ja „Kui saabub taas
kaunis maikuu" — Aili Vähi ja Alf­red
Tamm.
Vahelduseks esitasid tantsu „dis-co"
stiilis Ingrid Kivi ja Linda Kolli
— ,,Õhtu palavik" ja läksid siis kla
veri juurde, kus L. Kolli mängis L. y
Beethoveni „Elsie". Bravuurselt lõpe
as selle et tel annete osa bass-bariton .
Andres Raudsepp, lauldes ;,Kui .sa
mind ei kurvasta", „Kodumaa neid"
ja „Popurrii sõduri-lauludest".
,,Armsaid viise mälestuste rada­delt"
esitasid kanneldajäd Alfred
Kuus; Reet Mae, Peeter Lään.iste;Tiii
Kao; Tõnu Mägi ja Vootele Tooming..
Huvitav on märkida, et Peeter Lää­niste
mängis omatehtud kandlel, V.
Toomingal oli ühe eesti meistri pOutt
valmistatud.kannel ja teistel Tallin­na
klaverivabriku poolt valmistatud
kandled. Kandlemängijatest Alfred
Kuus on tuntud oma esinemiste poo­lest
väljaspool eesti ühiskonda ja
TV saadetes. Asjahuvilistele. ta õpe­tab
kandlimängu oma kodus.
Humoreskse laulu ,,Meenutus" ja
samasuguse mälestuste rea ,,Veel üks
kord" kandis ette Leida Järvi.
Viimases ettekannete sarjas 'iii -
koorilt MMa lillesideme võtaks". Sop­ran
E. Libe'lt „Mälestus kodutalust"
ja ,,Kodunõmm". Cantate Domirc
naiskoor „Linnukene mäe pea'",
E. Libe — „Üks ainus kord veel ta­haks"
ja. lõpuks koori ettekandel
„Oma saar"; (solist Andres Raud­sepp)
ja M. Lüdigi „Koit".
Mälestuste radadele järgnes koh­vilaud
kõrvalolevas saalis ja loterii
võitude loosimine.
Samal päeval; kell 4 p.l. oli Peetri
kirikus kontsert, kus Musica Divina
lauljad ja Musica Viva Kammer Or­kester
esinesid Lembit Avessoni ju(-~
timisel. Kavas oli „Concerto'in G ma­jor
— A. Vivaldi, Sõnata & 5 ih E
minor — samalt autorilt ja ,.Mass la
G", Eestlastest oli lauljate seas tenor
Lembit Siilats.
Isiklikult mul oli piinlik vastu vot
ta Eesti Skautide Liidu sõprusaval-
•dust V „Tammetähe" teenetemärgi
I näol;'ma ei tunne end selle vääriline
'olevat. Südamlik aitäh ometi! Veidi
I
Pakid Baiti riikidesse ja Venemaale
eie saadame riide- ja ja la nõu pakke kuni 19 34
naela netfo. Kõik on täielikult kindlustanud.
1 Swiir wlik kaupw meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5. p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. "KESKNÄDALATEL SULETUD^
- Pärast kella 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BAIT IC IXPORTING CO.
Roneesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisal, sepik ja
, rukkileib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitselised
pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusingid, suitsuribid
ja soplaheermgad. Suitsukalkunid tellimise peale.
DE B Ä K i R
; SOOME PAGAR.
2851 LÄWRENGE AVE., E . (Brimley). — Tel. 261 2238
'JU trufltangaaiiEBnoi
kergem oli vastu võtta; eesti s kau di
kaelarätikut, mille Endel Ruberg an­dis
Olev Kukele ja nende ridade kir­jutajale
kui endistele noorkotkale j a
noorsepale ühtekuuluvuse tunnuseks.
See kindlasti seob meid «mõnevõrra
rohkem. -
• ÖenuÄrvö"-
'l'lllH!!ini!lllllliinilllllll!llllll|||!!IHIIIIN!llllll||||||||H
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronfo, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiipiiifiiHiiiiiiiiijjiiiiiiiiiiiiinii^
tekitt
Haral
ligikt
rid
toaga
mast
Hiil
tundi
pensi|
üksi!
male.
saaeuj
OSTI
.'" M:l
'•ma j iil
Poni]
Palm|
tule vi
mes
• lauldi
clam
minei
. kurn
Boi
. juba
•dalisa
joõnq
derei;
juoni|
; välise
samul
rajod
edasi
Kui
vad,
: ga xii
ostu c|
võib
Algi
on ni
samal
pool.
saab
on n
nud.
Soel
siia ci
pus,
kü ril
ne soj
ju so|
joon
nisl k
. sam
MÄD/
Nud
oma
ühed
riik oi
V U S (J
pcnsitl
ja od|
. lus.
rikkad
Sami
soojal
vanad
red,
ettev
siaal
lüsi
Pall
Yorgil
mai i kl
eestla.
see or
ka Ki
mõtc,|
nada
olulist
peab
siia ei
^ On
./suu rea
keskse
jri-ku
-raga 11
Muil
kuipall
ösariia
Neel
vad ei
saab
suve!
fprmal
NÄPUI
Mõr
soovi vi
asuda
ja telsj
lased
ärite2(j