1982-01-28-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
28. JMMÜAHii - THURSDAY, JANUARY ,^eie Elu" nr. 4 (1665) 1982
Pop-kontserdil pühapäeval, 24. Jažim.
Charles Kipper> Margit Viia ja Veikko
eeskoõr ül to.,Pirdil eesiilledega
Foto — 0. Haamer
Toronto Eesti Meeskoori, ja Toronto
Soome Meeskoori pop-könt-sert.
pühapäeval Eevsti Majas tõi
kokku saalitäie koorimuusika sõpru
vaatamata pakasele. Kell 3.00 p.l.
sammus lavale üle poolesaja T.E/
Meeskoori laulumeest jja moto järele
kõlas Enn \^õrk'i mehine .Meeste
laut" Charles Kipperi juhatusel
luueis tiheda sideme kuulajaskoijina-ga.
Järgnesid A. Kappi „Mu süda",
H. Vetterlingl .,Hele täht", A. Karin,
di eleegiline „Talvine õhtu", lõpetades
Roman Toi poolt J. Liivi sõnadele
kirjutatud „Kui tuijne v^l
kauaks ka sinu maa.. ."-ga; teenides
järjest paisuva aplausi. '.[; | ^
Kahekümnemeheline T^pronto Soome
Meeskoor (Tõronton Mieslaula-jat)
nende kauaaegse koorijuhi Veikko
Muppola juhatusel esitas | Soome
rahvalaule: .,Tää kylä ämmät' —-
Karjala rahvalaul — Pauli Helkiö
seades, „Talkoopolska" — Soome
rahvalaul Jaakko Tuuri seades (tüli
korrata), „Tule häitäni tanssimaan"
— $oome rahvalaul Viijo Mikkola
seades ja lõpetuseks Toivo Kuula
,.Eteläp^ohjalainen piirilaulu', milles
bassi soolo oli Esko Laakso kätes.
Kuigi väikesearvulirie, näitas koor
head koori distsipliini ja eeskujulikku
täpsusti saades teenitult kuulajaskonnalt
väga sooja vastuvõtu ja
kordamistnõudva aplausi.
Kava teise osa alguseks laulis Toronto
Eesti Meeskoor A. L. Rizzius*e
„Rõõmsad laulumehed" millel^ järgnesid
A. läte ^Malemäng" ja südamlik
„Kuldrannake" nin^ viimasena
C. Gounod „Sõdurite koor" ooperist
„Faust", mille eestikeelse tõlke on
teinud Roman Toi. Viimast saatis
klaveril Margit Viia. ~ Kõiki juha-tas
Charles Kipper, vallandades järjest
paisuva ja mitte lõppedatähtva
aplausi, mida vaevalt suudis vaigistada
viimase helitöö kordamine.
T.E. Meeskooriga lütusid laval
goome Meeskoori laulumehed ja
ühiselt lauldi Veikko Nuppola juhatusel
T. Vettikii „Kuu", 0. Merikan-to
„Merellä", mille meeskoorile
seadnud R. Toi, soomekeeles ette-kandeks
palus Charles Kipj)er T.E.
Meeskoori endist kauaaegset koorijuhti
ja auliiget, kuulajate keskel viibivat
dr. Roman Toi'd. Klaveril saatis
C. Kipper. Kuigi eesti laulumees^
te maadlemine soomekeelse tekstiga
pisut kahandas teksti ladusust, oli
kolmveerandsajaline ühendkoor R.
Toi juhatusel paenduv, pakkudes helisevat
pianot ja võimsat fortefor-tissimot,
mis vallandas samavõimsa
aplausi, Ka kordamine suutis vaevalt
vaigistada aplausi.
tyhendkbori viimaseks lauluks oli
traditsiooniliselt G. Ernesaks'a
„Hakkame mehed minema" Charles
Kipperi juhatusel, saades samuti
hingestatud aplausi, mis saatis ka
koorijuhtidele jä klaverisaatjale tänutäheks
annetatud lillekimpe.
Toronto Eesti Meeskoor oma noo°
re energilise koorijuhi Charles Kipperi
juhatusel on paisunud ligi kuue.
kümnemeheliseks kooriks ja on kujunemas
instrumendiks millel, kuigi
noor, kuid vilunud koorijuht võib
ette kanda ka nõudlikumaid helitöid.:--,-
vV
Kontserdi lõpul lauldi ühiselt„Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm". Lahkudes
oli kaasa võtta meeldivad mliljed
hästiõnnestunud ja vaga nauditavast
kontserdist,; ., „ , (-
nr
nn
Tuleval nädalal sõidavad .Lõuna-
Ontarlio kolmeliikmelise meeskonna
koosseisus Robert Vellend ja Allan
Mägi Ždmontoni Kanada murdmaasuusatamise
meistrivõistlustele. Kolmandaks
liikmeks on Ken Hawthor-ne
Bracebridge'ist.
Robert jVoitis laupäeval, 16. jaan.
Aberfoyleis 15 km võistlusklassi.
•Allan tuli noqrte meeste klassis kahe
Ottawa suusataja järele kolmandaks.
/ •
Rahvusvahelistel võistlustel tuli
hiljuti praegune parim kanada suu- .
sataja PierreHarvey; Itaalias 15
km-s esikohale ja Saksamaal parim
ameeriklane Bill Koch samuti võitjaks.
,Jumal on meie abi" 100 juiluse-ga.
Eesti Vaimulik Raamat Mr-jastus.
Trükitud Torontos enne
jõule 1981. Sisaldab 388 lehekülge.
.Autori kolmas jutlusekögu,on rahulik
raamat. jPealkiri on tuntud jä
laiali tarvitatud loosung. See;onül°
latüs, kuna äijtori eelmised jutMež
raamatud .omapäratsesid; pealkirjadega;.
; Esimene „Jumala armastuse^
vangid", teine „Rändurid tolmu ja
täht'ede Vahel ja nad sisaldavad ka'^
jutlusi õige värviliste pealkirjadega.
Mitte enam siin. -Kiviranna on jätnud
välimise ilutüle ja on hoopis sür
gavamale usuelu väärtustesse haaran
u d . ' '
Usulise sügavtunnetuse märgiks
pn see kas juletakse kõneleda ainult
ristiusus leiduvast väest — surnust
:ü!essetõusmisest. Äj^ajajd ja poql-jcüpsed
autorid kardavad seda teemat
Kivirannagi I jutluste kogus on:
ainult üks iilessetõusmise jutlus.
Teises kogus juba kolm ja käesolevas
4. ja kogu raamat; isegi jõulu-jutlused,
toovad lugeja, silmade ette
- surmaäravõitja Jeesuse Kristuse ainulaadse
lunastuse. Ta tihti rõhutab
Jõulu-Suurreede ja Ülestõusmise
kolmiku kooskõla. Vabatahtlikult
maailma sündinu-kannatanu-sumust
ülessetõusnud Issandast.
Praost Kiviranna on huvitava,
omapärase Ja julge jutlustajana teinud
suure edusammu oma kolman-
' da koguga. Siin on ta sügav iuhnis-taj
a, kel 1 e sõnad haaravad ilgat, kes
-otsib igavest elu.
. Enamiku tema jutluste sisu on
hoiatus ärakadunud eesti kristlastele;
meeldetuletus, et see pole vääriline
tegu ja sõbralik anumine: tulge
tagasi oma hingeõndsuse' ja eestluse
• juurde. See on uue raamatu juhtmõte.
; V - .
Kuulgem ainult kuidas ta hüüab:
„Kedagi ei saa panna uskuma, kes
ei taha. Kedagi ei saa peasta, kes ei
lase ennast peasta." Kuid on võimalik
anda veenev tuninistus tõest (Ihk.
116). Ja seda ta teeb. "
Või ta küsib * „Sinu kris tlaseis olemine,
milles see seisab?" Ihk. 128 ja
Ihk. 169' „mille eest need inin^esed
õieti põgenesid?" küsivad ameeriklased
nähes ilma usuta ^eestlasi. Ja
ta laseb vanal. pastoril külastada
oma koguduse liikmeid ja neid uksel
üllatada küsimusega: „Kas siin elabv
Jeesus Kristus?" Ja usuliselt lage
isa oma poja haual peaks lugema
palve, kuid ta. kogeleb> et ta ei oskagi
palvetada. ;
Kliid'vaesed lapsed oma sentidega
emale jõülükinki ostes, vastavad küsimusele,
et mis nad endale kingiks
saavad:„Me ei vaja jnidagi, oleme
õnnelikud, et saame rõõmu valmistada
emale." :
Autor mitmes jutluses, mis küpsenud
30 aasta jooksul nagu sisust selgub,
laseb; pilku heita enese hinge.
See aina kinnitab, et'mees, on kasvanud
ja küpsenud tõsises ametis.
,,Palma non sine pulvere" ütleks
soomlane— ei ole võitu ilma rabele-
• miseta.;^.'
Kiviranna on väga värske jä leidlik
võrdlustes ja originaalne illustratsioonides.
Stalin olla ehitanud ausamba
äraandja • Juudasele Volga
äärde. Või jutlustaja Billy Grahapi
ronib voodi alla, et raske : haavatu
sõdur lamades näoga alla, saaks teda
näha. Või surija sõdur annab
oma passi kaaslasele, kes on endine
roimar,.et see saaks alustada puhast
elu...; •
Teose alguses leidub temaatilisi
loenguid.; M. Kampmaa; M. UnderT
Ja mõne teise kohta, mis eksitavad.
Nad pole jutlused. Nende paik on
raamatu lisas. Lisa annab huvitavaid
andmeid autori, ta teoste, kiriku
ja koguduse kohta. On hinnatav,
et nelja annetaja nimed on trü-:
kitud, kelle raha võimaldas raamatu
ilmumiše.-
Ma ei looda; et raamat tooks autorile
palju uusi sõpru, selleks on ta
kriitiline küllalt. Aga teos pälvib
kõrget tunnustust ja meie kiriku kiitust.
Ta on kaunis raamat,- väliselt
hästi presenteeritud, täis ideid, mõtteid
ja omapäraseid väljendusi. Aga
esmajoones ta on rikas usuraamat,
terava mõtleja ja vastutusrikka vaimuliku
looming.
See raamat näitab häid võimalusi
igale alata õigest otsast elama. Ta
on tuimadele ergutajaks ja ärksatele
kosuta jaks. Olgu ta kuldraha igale
eestlasele, ta v^äärib seda võrdlust.
"jJr K^odu-Eesti mees-Masterite 1981 a.
esivõistluste tagajärgi:
60 m: 55-f klassis 8,7 sek:, 60-f
9,2, 65-f 9,6.
JOO m- 45+ klassis 12,8 sek.,; 50+
J3,2.,'. ' /
3000 m: 45+ 10.04 min., 50+ 10.33,
55+ 11J6, 60+ 12.19, 65+ 11.35.
Kaugus 45+. 5.60 m,5Ö+ 5.11.
is( 10. jaan. „all-comers" sisevõistlu-sest
York Ülikooli areenal Torontos
võttis osa-400 atleeti, nende hulgas
ka dr. Jaai Roos (40+), kes 3 km
käimises oli teine ajaga 13 min.-47,5
sek. Tehti 15 kohalikku rekordit,
nende hulgas ka maailmaklassi
sprinteri Angella Taylor'i 50 m —
;;6.39.sek.;;';;.
ilr Kaks Kanada siserekprdit jooks-ti
16. jaan. Sherbrooki Ülikooli võistlusel
Qüebecis:' torontölased Desai
Williams 200 m — 21yl4 sek. (maail-marekord
on 21,05) ja Dan Johnson
50 m --5,74 sek.
1^ Kaks maailmarekordit saavutati
N. Jerseys ;„olümpialaste" sisevõist-lusel:
Carl Lewis hüppas kaugust
8.56 m. Jim Heiring kõndis. 1500 m
ajaga 5.27,00 min.
1^ Juulis Northview staadiõnir Torontos
peetud 5^ võistluse esivõist-lusel
püstitas Jan Hume, Quebecist,
masterite rekordi 65+ klassis 3776
ipunktjiga. V. Ko.?|tric oj)i' esimene
45+ klassis — 3369 ja K. Hering
50-1- klassis — 2887. Kahe suurima
punktide arvu saavutaja tagajärjed:
Hüme (65+) 'Kostrie (45-f-)
Kaugus 4.85 m —1016 p. 5.79 m
Oda : 42.36m- 1014 p.- 39.24 m
200 m ; " 29,6 sek.
Ketas ;31?i}m
1500 m 7.25,9 min.
'P; 25,0 sek.
• 662 p. 32.40 m
- 244 p. 5.01,1 min.
"••;•.• erk '
Toronto päevaleht ,,Globe . and
Mail" toob Andrew Juniper'i tunnustava
kirjutise võidukast „Estonia"
korvpallimeeskonnast ja selle mä-nedzherist
ning treenerist Harry Lii-vist;
koos pildiga.
•„Estonia" on Ontario parim mees-
.kond olles võitnud viimase viie aasta
jooksul viis Ontario Amateur Bas-ketball
Association'i meistervõistlust
ja ühe üleriigilise {1976—77). Möödunud
aasta märtsis meeskond võitis
OABA seenior-meistrivõistluse
Torontos 4:0. Nagu Harry Liiv ütles
ajj.lehele kuulus .,,Estonia" varem
Etobicoke Recreational Basketball
Associaton'i kus võitis pidevalt (18:
2) • „Meil ei ole parimad mängijad,
kui on head mängijad, mitte „tähed",
vaid ainult mängijad hea koosmänguga."
Üks endiseid meeskonna liikmeid
Londonist, Ont. märkis, et
„Harryl on hea kuulsus ja paremad
noored tulevad, una ta pakub kvaliteetset
korvpalli."
Liiv viib oma meeskonna tihti nädalalõppudel
; treeniiigmängudele
USA ülikoolides : jne.
/V e
Noorte kirjandite võistluse hindamiskomisjon
pidas esimese koosole-"
ku läinud nädalal Eesti Majas.
Hindamiskomisjoni esimehe nimele
oli tulnud 74 suurt ümbrikku töödega.
; \
Esimesse vanusegruppi, noored
kuni 10 aastani, oli saadetud 25 kirjandit.
Teise, 11—12 aastased, 15 kirjandit.
Kolmandasse, 13—15 . aastased,
30 kirjandit. Neljandasse, 16—17
aastaste gruppi, 3 tööd Ja viiendasse
gruppi, 18—20 aastased oli saadetud
j j ö ö . ; ^ ^ . . ^
Töid hinnatakse komisjoni poolt
sisuliselt ja keeleliselt. Kõik kirjandid
loetakse läbi iga komisjoniliikme
poolt. Tööde tulemustes, hinne-est
ja auhindadest teatab -komisjon
hiljem- • - ;-; ^
• H.L
H U G O A L L I S M A abikaasaga
E M I L I E J Õ E S A AR
OTTOMAR L A A M A NM
H E I N O P Ä L U V E E R abikaasaga
E N D E L PALMiSAAR abikaasaga
A N A S T A S PETRASICA abikaasaga
C A R L R A J A M E TS
E D U A R D R E B | 4 N E perekoenaga
L E I D A R E I MÖ
eiUA SAAR
VICTOR SNEC]KUS abikaasaga
WILLIAM TAMMER perekonnaga
VALTER TERA perekonnaga
EDGAR TULEN abikaasaga
R E I N yOLTRE abikaasaga
HILDA VOLTRE
kälimees R I C H A RD
i •
M Ü Ü G I L
Hind ä $5.(
0 « CO 0
Ave. Toronto.
Suvetöödeks üliõpilastel? ;„Sum-jxier
Ganada" raames teenivates or-
; garisatsioonides on tänavu ette nähtud
49 miljonit dollarit umbes 21 000
rakendamiseks. Ettepanekud projektideks
tuleb organisatsioonidel esitada
26. veebruariks. Kuni 2 miljonit
dollarit antakse üliõpilastele . mitte
kasil taotlevates organisatsioonides-töötamiseks
oma elukutsele ettevalmistamiseks
(Internshiips), mis'> on
esm^^°^^'^^ ^^^^^^^^^ Lisaks
sellele on 10 miljonit dollarit nähtud
gtte kuni kolmeks suveks „Intern-shipideks"
keskvalitsuse asutustes.
Jällegi on Floridas kõrghooaeg
kätte jõudnud.; On näha hulgaliselt
põhja-osariikide ja Kanada autosid,
paljudel kleebis „I love Florida".
Rõõmustaval kombel on siia saabunud
ka eestlasi suuremal hulgal kui
eelmistel aastatel. Nähtavasti bensiini
kallidus rahvuskaaslasi veel ei
heiduta. Igal juhul ön siinsete eestlaste
poolt korraldatud üritustel pai- •
JU kaugelt tulnud külalisi.
Ürituste eeskavaline osa on kunstiliselt
märksa paranenud tänu abielupaar'Allikutele,
kes paar aastat
tagasi siia asusid Clevelandist,
Ohiost. Erich Allik tegutseb koorijuhina,
kirikutes organistina, saadab
klaveril lauljaid ja muusikuid ning
mängib kaasa instrumentaal-trios.
Tema abikaasa, Anadie Allik, on
hobehääleline lauljatar, kes ilustab
oma lauluga nii rahvuslikke üritusi
kui ka jumalateenistusi. Tema poolt
sisselauldud heliplaadi esimene väljaanne
müüdi kiiresti läbi, nüüd on
ilmunud teine, väljaanne. '
L.-Florida Eesti. Koondise korraldusel
toimus 20. detsembril jõuluõhtu
koosviibimine. See oli meelejääv
õhtu mis pakkus palju ilusat nii
silmale kui ka südaniele. Koosviibimise;
avas esimees Harald Hinno, südamlik
avapalvus oli Õpetaja Hel-m.
ut Rüdnriikult, Anadie Allik laulis,
„Jõulu unelm", klaveril saatis Erich
Allik. Järgnesid la§te ettekanded:
Veroonika Riisma deklameeris"Armas
Jõulü õhtu", Jaanus ja Ang'elika
Käänid laulsid „Põdra maja", Riki
Riisma. luges „Armas jõuluvanake-ne"-.
Järgnes, segakoorilt kolm laulu
E. Alliku juhatusel. Jõuluvana ootuse
pinevuse leevendamiseks balleti
kooli õpilane Veroonika Riisma esitas
tantsu „Viim valts". See, oli ilus.
Ehtsa jõuluvanana esines Alfred Lilleorg,
'
Traditsiooniliste jõulutoitude eest
hoolitses Koondise naispere Meta
Lembitu juhtimisel.
• ; • . • ••. • ' •
Vana-aasta möödasaatmine toimus
samuti Koondise korraldusel. Koosviibimise
avas abiesimees Alfred Lilleorg.
Kõhe algusest peale lõi hea •
peo tuju Leida Järvi oma „vindiliste"
viisidega, klaveril saatis temperamentselt
Hilma Lilleorg. Kunstilist
külakosti tõid: Erika Solom, kes
laulis Hilma Lilleoru klaverisaatel
Rombergi„Romansä" ja Raimond
Trälia, kes laulis Rays Bernetti klaverisaatel
kaks aariat ooperitest.
Külälislaüljate ettekanded kutsusid
esile tugeva aplausi.
Uus. 1982. a. võeti vastu juubeldu-
SQga; lauldi Eesti hümni ja vastastikkused
õnnesoovid ei tahtnud lõppeda.
Koondise esimees. Harald Hinno
soovis enda ja Koondise juhatuse
nimel kõigile rahvuskaaslastele head
Ja õnnistatud uut aastat ja tänas
LEINATEATEID
Agronoom Heino Tõnissar suri
Eestis 14. sept. 1981. ä. Ta oli sündinud
.27. okt. 1905, a. Viljandi vallas.
Peale ülikooli lõpetamist oli Simuna
lUlent ning hiljem
rna ja Lehma mõi-maatulundus
kon
Tallinna Unna Ku
sate vaHtseja.
Professor dr. jur.: Elmar Ilus suri
3. dets. Tartus. Ta oli sündinud" Hallistes,
kuhu ta ka maeti 8. dets. Iseseisvusajal
oli ta Tartu Ülikooli tsiviilõiguse
ja protsessi adj. professor
aastail 1935^40 ja hiljem Õigusteaduskonna
dekaan.
Eckart Lai suri 15, dets. Stokhol-mis.
Ta oli sünd. 4. jaan. 1904 Tallinnas.
Dr. Jüri Kukest
Kanada keemikute
ajakirjas
Prof. dr.. Olev Trass, kelle algatusel'möödunud
aasta juunis CIC aastakoosolek
Halifax'is võttis vastu resolutsiooni
seoses dr. Jüri Kuke surr
maga vangilaagris on nüüd avaldanud
ka pikema artikli enam kui
10000 eksemplaris levivas ajakirjas
,,Chemistry in Canada"..' Ta annab
selles ülevaate Jüri Kuke elukäigust
ja inimõiguste nõutamisest, mis viis
vahistamiseni, vaimuhaiglasse paigutamiseni,
kohtumõistmiseni ja ka-ristuslaagrisse
saatmiseni kus ta suri.
. . •''
CIC aastakoosolek tegi organisatsiooni
juhatusele ülesandeks protesteerida
dr, Jüri Kuke ja teiste eriarvamisel
olevate teadlaste tagakiu-saniise
pärast.
„Need protestid ei aita enam Jüri
Kukke, kuid võivad aidata teisi, arvatud
kaasa samal kohtuprotsessil
10 aastaks sunnitööle mõistetud
Mart Niklust",' kirjutab dr. Olev
Trass. „Sovjeti dissidentide ainuke
kaitse on pubHtseerimine Läänes ja
protestid." ;
peotoimkonda tubli töö eest. Rahvuskomitee
poolt tõi tervitusi Raimond
Tralla, Detroitist. Teadustajana
tegutses Alfred Lilleorg, kes
omalt poolt aitas tublisti kaasa heale
meeleolule. -
Järgmine suurem üritus toimub
20. veebruaril E.V. aastapäeva pühitsemiseks.
Sellel aastal toimub see
esinduslikus „Moose Lodge" ruumides,'
Fort Lauderdales, 1201 NE 7^
Ave. Oodata on rekordihst osavõttu.
Aktusel kõneleb E. Rahvusnõukogu
esimees Joh. Simonson, aktusele
järgneb pidu.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 28, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-01-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820128 |
Description
| Title | 1982-01-28-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 28. JMMÜAHii - THURSDAY, JANUARY ,^eie Elu" nr. 4 (1665) 1982 Pop-kontserdil pühapäeval, 24. Jažim. Charles Kipper> Margit Viia ja Veikko eeskoõr ül to.,Pirdil eesiilledega Foto — 0. Haamer Toronto Eesti Meeskoori, ja Toronto Soome Meeskoori pop-könt-sert. pühapäeval Eevsti Majas tõi kokku saalitäie koorimuusika sõpru vaatamata pakasele. Kell 3.00 p.l. sammus lavale üle poolesaja T.E/ Meeskoori laulumeest jja moto järele kõlas Enn \^õrk'i mehine .Meeste laut" Charles Kipperi juhatusel luueis tiheda sideme kuulajaskoijina-ga. Järgnesid A. Kappi „Mu süda", H. Vetterlingl .,Hele täht", A. Karin, di eleegiline „Talvine õhtu", lõpetades Roman Toi poolt J. Liivi sõnadele kirjutatud „Kui tuijne v^l kauaks ka sinu maa.. ."-ga; teenides järjest paisuva aplausi. '.[; | ^ Kahekümnemeheline T^pronto Soome Meeskoor (Tõronton Mieslaula-jat) nende kauaaegse koorijuhi Veikko Muppola juhatusel esitas | Soome rahvalaule: .,Tää kylä ämmät' —- Karjala rahvalaul — Pauli Helkiö seades, „Talkoopolska" — Soome rahvalaul Jaakko Tuuri seades (tüli korrata), „Tule häitäni tanssimaan" — $oome rahvalaul Viijo Mikkola seades ja lõpetuseks Toivo Kuula ,.Eteläp^ohjalainen piirilaulu', milles bassi soolo oli Esko Laakso kätes. Kuigi väikesearvulirie, näitas koor head koori distsipliini ja eeskujulikku täpsusti saades teenitult kuulajaskonnalt väga sooja vastuvõtu ja kordamistnõudva aplausi. Kava teise osa alguseks laulis Toronto Eesti Meeskoor A. L. Rizzius*e „Rõõmsad laulumehed" millel^ järgnesid A. läte ^Malemäng" ja südamlik „Kuldrannake" nin^ viimasena C. Gounod „Sõdurite koor" ooperist „Faust", mille eestikeelse tõlke on teinud Roman Toi. Viimast saatis klaveril Margit Viia. ~ Kõiki juha-tas Charles Kipper, vallandades järjest paisuva ja mitte lõppedatähtva aplausi, mida vaevalt suudis vaigistada viimase helitöö kordamine. T.E. Meeskooriga lütusid laval goome Meeskoori laulumehed ja ühiselt lauldi Veikko Nuppola juhatusel T. Vettikii „Kuu", 0. Merikan-to „Merellä", mille meeskoorile seadnud R. Toi, soomekeeles ette-kandeks palus Charles Kipj)er T.E. Meeskoori endist kauaaegset koorijuhti ja auliiget, kuulajate keskel viibivat dr. Roman Toi'd. Klaveril saatis C. Kipper. Kuigi eesti laulumees^ te maadlemine soomekeelse tekstiga pisut kahandas teksti ladusust, oli kolmveerandsajaline ühendkoor R. Toi juhatusel paenduv, pakkudes helisevat pianot ja võimsat fortefor-tissimot, mis vallandas samavõimsa aplausi, Ka kordamine suutis vaevalt vaigistada aplausi. tyhendkbori viimaseks lauluks oli traditsiooniliselt G. Ernesaks'a „Hakkame mehed minema" Charles Kipperi juhatusel, saades samuti hingestatud aplausi, mis saatis ka koorijuhtidele jä klaverisaatjale tänutäheks annetatud lillekimpe. Toronto Eesti Meeskoor oma noo° re energilise koorijuhi Charles Kipperi juhatusel on paisunud ligi kuue. kümnemeheliseks kooriks ja on kujunemas instrumendiks millel, kuigi noor, kuid vilunud koorijuht võib ette kanda ka nõudlikumaid helitöid.:--,- vV Kontserdi lõpul lauldi ühiselt„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Lahkudes oli kaasa võtta meeldivad mliljed hästiõnnestunud ja vaga nauditavast kontserdist,; ., „ , (- nr nn Tuleval nädalal sõidavad .Lõuna- Ontarlio kolmeliikmelise meeskonna koosseisus Robert Vellend ja Allan Mägi Ždmontoni Kanada murdmaasuusatamise meistrivõistlustele. Kolmandaks liikmeks on Ken Hawthor-ne Bracebridge'ist. Robert jVoitis laupäeval, 16. jaan. Aberfoyleis 15 km võistlusklassi. •Allan tuli noqrte meeste klassis kahe Ottawa suusataja järele kolmandaks. / • Rahvusvahelistel võistlustel tuli hiljuti praegune parim kanada suu- . sataja PierreHarvey; Itaalias 15 km-s esikohale ja Saksamaal parim ameeriklane Bill Koch samuti võitjaks. ,Jumal on meie abi" 100 juiluse-ga. Eesti Vaimulik Raamat Mr-jastus. Trükitud Torontos enne jõule 1981. Sisaldab 388 lehekülge. .Autori kolmas jutlusekögu,on rahulik raamat. jPealkiri on tuntud jä laiali tarvitatud loosung. See;onül° latüs, kuna äijtori eelmised jutMež raamatud .omapäratsesid; pealkirjadega;. ; Esimene „Jumala armastuse^ vangid", teine „Rändurid tolmu ja täht'ede Vahel ja nad sisaldavad ka'^ jutlusi õige värviliste pealkirjadega. Mitte enam siin. -Kiviranna on jätnud välimise ilutüle ja on hoopis sür gavamale usuelu väärtustesse haaran u d . ' ' Usulise sügavtunnetuse märgiks pn see kas juletakse kõneleda ainult ristiusus leiduvast väest — surnust :ü!essetõusmisest. Äj^ajajd ja poql-jcüpsed autorid kardavad seda teemat Kivirannagi I jutluste kogus on: ainult üks iilessetõusmise jutlus. Teises kogus juba kolm ja käesolevas 4. ja kogu raamat; isegi jõulu-jutlused, toovad lugeja, silmade ette - surmaäravõitja Jeesuse Kristuse ainulaadse lunastuse. Ta tihti rõhutab Jõulu-Suurreede ja Ülestõusmise kolmiku kooskõla. Vabatahtlikult maailma sündinu-kannatanu-sumust ülessetõusnud Issandast. Praost Kiviranna on huvitava, omapärase Ja julge jutlustajana teinud suure edusammu oma kolman- ' da koguga. Siin on ta sügav iuhnis-taj a, kel 1 e sõnad haaravad ilgat, kes -otsib igavest elu. . Enamiku tema jutluste sisu on hoiatus ärakadunud eesti kristlastele; meeldetuletus, et see pole vääriline tegu ja sõbralik anumine: tulge tagasi oma hingeõndsuse' ja eestluse • juurde. See on uue raamatu juhtmõte. ; V - . Kuulgem ainult kuidas ta hüüab: „Kedagi ei saa panna uskuma, kes ei taha. Kedagi ei saa peasta, kes ei lase ennast peasta." Kuid on võimalik anda veenev tuninistus tõest (Ihk. 116). Ja seda ta teeb. " Või ta küsib * „Sinu kris tlaseis olemine, milles see seisab?" Ihk. 128 ja Ihk. 169' „mille eest need inin^esed õieti põgenesid?" küsivad ameeriklased nähes ilma usuta ^eestlasi. Ja ta laseb vanal. pastoril külastada oma koguduse liikmeid ja neid uksel üllatada küsimusega: „Kas siin elabv Jeesus Kristus?" Ja usuliselt lage isa oma poja haual peaks lugema palve, kuid ta. kogeleb> et ta ei oskagi palvetada. ; Kliid'vaesed lapsed oma sentidega emale jõülükinki ostes, vastavad küsimusele, et mis nad endale kingiks saavad:„Me ei vaja jnidagi, oleme õnnelikud, et saame rõõmu valmistada emale." : Autor mitmes jutluses, mis küpsenud 30 aasta jooksul nagu sisust selgub, laseb; pilku heita enese hinge. See aina kinnitab, et'mees, on kasvanud ja küpsenud tõsises ametis. ,,Palma non sine pulvere" ütleks soomlane— ei ole võitu ilma rabele- • miseta.;^.' Kiviranna on väga värske jä leidlik võrdlustes ja originaalne illustratsioonides. Stalin olla ehitanud ausamba äraandja • Juudasele Volga äärde. Või jutlustaja Billy Grahapi ronib voodi alla, et raske : haavatu sõdur lamades näoga alla, saaks teda näha. Või surija sõdur annab oma passi kaaslasele, kes on endine roimar,.et see saaks alustada puhast elu...; • Teose alguses leidub temaatilisi loenguid.; M. Kampmaa; M. UnderT Ja mõne teise kohta, mis eksitavad. Nad pole jutlused. Nende paik on raamatu lisas. Lisa annab huvitavaid andmeid autori, ta teoste, kiriku ja koguduse kohta. On hinnatav, et nelja annetaja nimed on trü-: kitud, kelle raha võimaldas raamatu ilmumiše.- Ma ei looda; et raamat tooks autorile palju uusi sõpru, selleks on ta kriitiline küllalt. Aga teos pälvib kõrget tunnustust ja meie kiriku kiitust. Ta on kaunis raamat,- väliselt hästi presenteeritud, täis ideid, mõtteid ja omapäraseid väljendusi. Aga esmajoones ta on rikas usuraamat, terava mõtleja ja vastutusrikka vaimuliku looming. See raamat näitab häid võimalusi igale alata õigest otsast elama. Ta on tuimadele ergutajaks ja ärksatele kosuta jaks. Olgu ta kuldraha igale eestlasele, ta v^äärib seda võrdlust. "jJr K^odu-Eesti mees-Masterite 1981 a. esivõistluste tagajärgi: 60 m: 55-f klassis 8,7 sek:, 60-f 9,2, 65-f 9,6. JOO m- 45+ klassis 12,8 sek.,; 50+ J3,2.,'. ' / 3000 m: 45+ 10.04 min., 50+ 10.33, 55+ 11J6, 60+ 12.19, 65+ 11.35. Kaugus 45+. 5.60 m,5Ö+ 5.11. is( 10. jaan. „all-comers" sisevõistlu-sest York Ülikooli areenal Torontos võttis osa-400 atleeti, nende hulgas ka dr. Jaai Roos (40+), kes 3 km käimises oli teine ajaga 13 min.-47,5 sek. Tehti 15 kohalikku rekordit, nende hulgas ka maailmaklassi sprinteri Angella Taylor'i 50 m — ;;6.39.sek.;;';;. ilr Kaks Kanada siserekprdit jooks-ti 16. jaan. Sherbrooki Ülikooli võistlusel Qüebecis:' torontölased Desai Williams 200 m — 21yl4 sek. (maail-marekord on 21,05) ja Dan Johnson 50 m --5,74 sek. 1^ Kaks maailmarekordit saavutati N. Jerseys ;„olümpialaste" sisevõist-lusel: Carl Lewis hüppas kaugust 8.56 m. Jim Heiring kõndis. 1500 m ajaga 5.27,00 min. 1^ Juulis Northview staadiõnir Torontos peetud 5^ võistluse esivõist-lusel püstitas Jan Hume, Quebecist, masterite rekordi 65+ klassis 3776 ipunktjiga. V. Ko.?|tric oj)i' esimene 45+ klassis — 3369 ja K. Hering 50-1- klassis — 2887. Kahe suurima punktide arvu saavutaja tagajärjed: Hüme (65+) 'Kostrie (45-f-) Kaugus 4.85 m —1016 p. 5.79 m Oda : 42.36m- 1014 p.- 39.24 m 200 m ; " 29,6 sek. Ketas ;31?i}m 1500 m 7.25,9 min. 'P; 25,0 sek. • 662 p. 32.40 m - 244 p. 5.01,1 min. "••;•.• erk ' Toronto päevaleht ,,Globe . and Mail" toob Andrew Juniper'i tunnustava kirjutise võidukast „Estonia" korvpallimeeskonnast ja selle mä-nedzherist ning treenerist Harry Lii-vist; koos pildiga. •„Estonia" on Ontario parim mees- .kond olles võitnud viimase viie aasta jooksul viis Ontario Amateur Bas-ketball Association'i meistervõistlust ja ühe üleriigilise {1976—77). Möödunud aasta märtsis meeskond võitis OABA seenior-meistrivõistluse Torontos 4:0. Nagu Harry Liiv ütles ajj.lehele kuulus .,,Estonia" varem Etobicoke Recreational Basketball Associaton'i kus võitis pidevalt (18: 2) • „Meil ei ole parimad mängijad, kui on head mängijad, mitte „tähed", vaid ainult mängijad hea koosmänguga." Üks endiseid meeskonna liikmeid Londonist, Ont. märkis, et „Harryl on hea kuulsus ja paremad noored tulevad, una ta pakub kvaliteetset korvpalli." Liiv viib oma meeskonna tihti nädalalõppudel ; treeniiigmängudele USA ülikoolides : jne. /V e Noorte kirjandite võistluse hindamiskomisjon pidas esimese koosole-" ku läinud nädalal Eesti Majas. Hindamiskomisjoni esimehe nimele oli tulnud 74 suurt ümbrikku töödega. ; \ Esimesse vanusegruppi, noored kuni 10 aastani, oli saadetud 25 kirjandit. Teise, 11—12 aastased, 15 kirjandit. Kolmandasse, 13—15 . aastased, 30 kirjandit. Neljandasse, 16—17 aastaste gruppi, 3 tööd Ja viiendasse gruppi, 18—20 aastased oli saadetud j j ö ö . ; ^ ^ . . ^ Töid hinnatakse komisjoni poolt sisuliselt ja keeleliselt. Kõik kirjandid loetakse läbi iga komisjoniliikme poolt. Tööde tulemustes, hinne-est ja auhindadest teatab -komisjon hiljem- • - ;-; ^ • H.L H U G O A L L I S M A abikaasaga E M I L I E J Õ E S A AR OTTOMAR L A A M A NM H E I N O P Ä L U V E E R abikaasaga E N D E L PALMiSAAR abikaasaga A N A S T A S PETRASICA abikaasaga C A R L R A J A M E TS E D U A R D R E B | 4 N E perekoenaga L E I D A R E I MÖ eiUA SAAR VICTOR SNEC]KUS abikaasaga WILLIAM TAMMER perekonnaga VALTER TERA perekonnaga EDGAR TULEN abikaasaga R E I N yOLTRE abikaasaga HILDA VOLTRE kälimees R I C H A RD i • M Ü Ü G I L Hind ä $5.( 0 « CO 0 Ave. Toronto. Suvetöödeks üliõpilastel? ;„Sum-jxier Ganada" raames teenivates or- ; garisatsioonides on tänavu ette nähtud 49 miljonit dollarit umbes 21 000 rakendamiseks. Ettepanekud projektideks tuleb organisatsioonidel esitada 26. veebruariks. Kuni 2 miljonit dollarit antakse üliõpilastele . mitte kasil taotlevates organisatsioonides-töötamiseks oma elukutsele ettevalmistamiseks (Internshiips), mis'> on esm^^°^^'^^ ^^^^^^^^^ Lisaks sellele on 10 miljonit dollarit nähtud gtte kuni kolmeks suveks „Intern-shipideks" keskvalitsuse asutustes. Jällegi on Floridas kõrghooaeg kätte jõudnud.; On näha hulgaliselt põhja-osariikide ja Kanada autosid, paljudel kleebis „I love Florida". Rõõmustaval kombel on siia saabunud ka eestlasi suuremal hulgal kui eelmistel aastatel. Nähtavasti bensiini kallidus rahvuskaaslasi veel ei heiduta. Igal juhul ön siinsete eestlaste poolt korraldatud üritustel pai- • JU kaugelt tulnud külalisi. Ürituste eeskavaline osa on kunstiliselt märksa paranenud tänu abielupaar'Allikutele, kes paar aastat tagasi siia asusid Clevelandist, Ohiost. Erich Allik tegutseb koorijuhina, kirikutes organistina, saadab klaveril lauljaid ja muusikuid ning mängib kaasa instrumentaal-trios. Tema abikaasa, Anadie Allik, on hobehääleline lauljatar, kes ilustab oma lauluga nii rahvuslikke üritusi kui ka jumalateenistusi. Tema poolt sisselauldud heliplaadi esimene väljaanne müüdi kiiresti läbi, nüüd on ilmunud teine, väljaanne. ' L.-Florida Eesti. Koondise korraldusel toimus 20. detsembril jõuluõhtu koosviibimine. See oli meelejääv õhtu mis pakkus palju ilusat nii silmale kui ka südaniele. Koosviibimise; avas esimees Harald Hinno, südamlik avapalvus oli Õpetaja Hel-m. ut Rüdnriikult, Anadie Allik laulis, „Jõulu unelm", klaveril saatis Erich Allik. Järgnesid la§te ettekanded: Veroonika Riisma deklameeris"Armas Jõulü õhtu", Jaanus ja Ang'elika Käänid laulsid „Põdra maja", Riki Riisma. luges „Armas jõuluvanake-ne"-. Järgnes, segakoorilt kolm laulu E. Alliku juhatusel. Jõuluvana ootuse pinevuse leevendamiseks balleti kooli õpilane Veroonika Riisma esitas tantsu „Viim valts". See, oli ilus. Ehtsa jõuluvanana esines Alfred Lilleorg, ' Traditsiooniliste jõulutoitude eest hoolitses Koondise naispere Meta Lembitu juhtimisel. • ; • . • ••. • ' • Vana-aasta möödasaatmine toimus samuti Koondise korraldusel. Koosviibimise avas abiesimees Alfred Lilleorg. Kõhe algusest peale lõi hea • peo tuju Leida Järvi oma „vindiliste" viisidega, klaveril saatis temperamentselt Hilma Lilleorg. Kunstilist külakosti tõid: Erika Solom, kes laulis Hilma Lilleoru klaverisaatel Rombergi„Romansä" ja Raimond Trälia, kes laulis Rays Bernetti klaverisaatel kaks aariat ooperitest. Külälislaüljate ettekanded kutsusid esile tugeva aplausi. Uus. 1982. a. võeti vastu juubeldu- SQga; lauldi Eesti hümni ja vastastikkused õnnesoovid ei tahtnud lõppeda. Koondise esimees. Harald Hinno soovis enda ja Koondise juhatuse nimel kõigile rahvuskaaslastele head Ja õnnistatud uut aastat ja tänas LEINATEATEID Agronoom Heino Tõnissar suri Eestis 14. sept. 1981. ä. Ta oli sündinud .27. okt. 1905, a. Viljandi vallas. Peale ülikooli lõpetamist oli Simuna lUlent ning hiljem rna ja Lehma mõi-maatulundus kon Tallinna Unna Ku sate vaHtseja. Professor dr. jur.: Elmar Ilus suri 3. dets. Tartus. Ta oli sündinud" Hallistes, kuhu ta ka maeti 8. dets. Iseseisvusajal oli ta Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja protsessi adj. professor aastail 1935^40 ja hiljem Õigusteaduskonna dekaan. Eckart Lai suri 15, dets. Stokhol-mis. Ta oli sünd. 4. jaan. 1904 Tallinnas. Dr. Jüri Kukest Kanada keemikute ajakirjas Prof. dr.. Olev Trass, kelle algatusel'möödunud aasta juunis CIC aastakoosolek Halifax'is võttis vastu resolutsiooni seoses dr. Jüri Kuke surr maga vangilaagris on nüüd avaldanud ka pikema artikli enam kui 10000 eksemplaris levivas ajakirjas ,,Chemistry in Canada"..' Ta annab selles ülevaate Jüri Kuke elukäigust ja inimõiguste nõutamisest, mis viis vahistamiseni, vaimuhaiglasse paigutamiseni, kohtumõistmiseni ja ka-ristuslaagrisse saatmiseni kus ta suri. . . •'' CIC aastakoosolek tegi organisatsiooni juhatusele ülesandeks protesteerida dr, Jüri Kuke ja teiste eriarvamisel olevate teadlaste tagakiu-saniise pärast. „Need protestid ei aita enam Jüri Kukke, kuid võivad aidata teisi, arvatud kaasa samal kohtuprotsessil 10 aastaks sunnitööle mõistetud Mart Niklust",' kirjutab dr. Olev Trass. „Sovjeti dissidentide ainuke kaitse on pubHtseerimine Läänes ja protestid." ; peotoimkonda tubli töö eest. Rahvuskomitee poolt tõi tervitusi Raimond Tralla, Detroitist. Teadustajana tegutses Alfred Lilleorg, kes omalt poolt aitas tublisti kaasa heale meeleolule. - Järgmine suurem üritus toimub 20. veebruaril E.V. aastapäeva pühitsemiseks. Sellel aastal toimub see esinduslikus „Moose Lodge" ruumides,' Fort Lauderdales, 1201 NE 7^ Ave. Oodata on rekordihst osavõttu. Aktusel kõneleb E. Rahvusnõukogu esimees Joh. Simonson, aktusele järgneb pidu. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-28-08
