Meie Elu = Our life, January 28, 1982

              moo-k
saba
jmaks.
Itab sa-
[üa pa-tõm-bure
li­ilia
ku-;
ir ning •
pigis-ril
kuk-tsiooni-
^tis sel-'
iynnelik,
liit TOO- i
Ijä isalt
ale, et
mulfe
lisusime
\s kohe
Ula alia.
ja^rov
egi' kui
ind. Ta
püüdis
seda pa-ammas-ama
pa­ber,
sest
i räägi
ea olla,
i ön mi-
LOOl
1
le huuki
^e, pruu-ytik
teda
ite tuulte
?tud kuni
pehmete
ieepärast,
lümemate
iega peab
ii ta pel-
[test loo-
(ada pole,;
'kallale,
itakse nii-
• rannikul
?sa ehitab
ima pesa-läks
näh-.
m, et toi-
|hulk, mõ-
)eale. Kui
b vaevalt
.'külluses,
lümiöö-tseb
saaki .
::ma sugu=
Ipeenevöö--
sugugi ei '
meelsas-
IV Tallinn)
AP:
leen hool­in
õpeta-
Ija on rpõ-koolis
ja
fstuse. Kui
)lis, kõik
tegema,
heameel,
leelt teis-
|as ja õpin
b kl
iskool,. •:
sellepärast
Igal hom»
idi korda;
^ängifasjad
kuivatati
kui meil
Ka koolis
tõik kooli"
b kl. V
iskool
lui ta mind
ts ma tulen
Jm. Kuulen
inavänema-
^il on põB-Ja,
kutsuda
raa­ta
räägib
IpahandustJ
Liskool
Ite Ühingu
iFoimetuse
M 4 R : ! T 8
II
,^fieie Elu" nr. .(1665) 1982:
maTi:
, smvmt 28
Osadeõppimjne oli Zarahle kerge,
kuna tal oli hea mälu. Tema esimene
film UFA teeriistuses oli„Zum neuen
Ufehi" (Uutele kallastele) milles ing­lise
varietee lauljanna Gloria Vaiie
valesüüdistuse tõttu vängiha* Aust­raaliasse
deporteeritakse. Kus õil°
sameeliie farmer teda abiellumisega
sandisit se^^sundist; päästalb. Zärah
kolmas abikaasa, soome-rootslane
Arne Hiilpers kellega ta 1955. a. abi­ellus,
kirjeldab 1936. a. esietendust
Berliinis: lõpustseenis astub Gloria
oma õilsa farmeri 'käevangus Aust­raalia
väikese maakiriku altalri poo­le.
Kuna Zarah kandis lai^,krinoli-nitaolis.
t kleiti, tundus farmer Vik-|
tor . Stahl tema kõrval mannetult
väikesena. Publik nuttis rõõmupisa-raid.
HüJphersile tuletas kogu
stseen meelde suurt ookeaniaurikut,
mida väike puksiirpaat toetab, jp ta
puhkes laginal naerma. Mida pub­lik
talle kurjasti pahaks pani.. *
Järgnes film „Lä Habanera" Porto
Ricos. Ülesvõtted tehti Teneriffes,
Känari saartel. ' Kolmas film | oli
„Heimat", Herman Suderinanni 4d.
a. vana draama teemal. Isa osas' esi­nes
kuulus saksa näitleja Heinrich
George) kes nõudis oma partneriltj
näitlemisoskust ja kontsentratsioon
nivõimet. Film sai ;Veneetsia'auhin­na/
. •
Kui diktatuuri bürokraatia ja pa-berimäärimisemäänia
; kunstnikule
üle jõu hakkas käima,, nõudis ta en­dale'
sekretäri. UFA ametnik Walter
Bolz oli talle ses osas aastate viisi
usaldusväärseks toeks ja abiks.
Järgnesid ^filmid' „Der Weg: i^s
1941, ^„Die grosse Liebe" 1942,
mais" 1^42, „Blaufuchs"'jt.
GOEBBELS TERRORISEERIS
. Autor puudutab Oma' raamatus ka
natsi Saksamaa poliitikat. Dr. Goeb-bels
kui kultuurminister segas end
UFA töösse ja terroriseeris kunsti­rahvast.
Kui UFA 1942 aastal keeldus
lepingukohkst 53P-6 palgast rootsi
ka maksmast, hakkas Zarah
rai
Zarah Leanäer.
miga tuleroaks. Rootsis koges kimst-nik
külmvaenulikku suhtumist.
Ta rõhutab, et poliitika. teda ei
huvita ja ta pole sellele kunagi tä­helepanu
pööranud. Teda huvita­vad
xlu ja inimesed ning tema elu­kutse
on neid lõbustada j a neile
meelelahutust pakkuda. Tema lau­lud
ön 90% armastuslaulud ning te­ma
veendumus, et suuremale osale
inimestele on armastus tähtsam kui
poliitika. Kuid 1943 kuni 1947 kuju­nevad
Zarahle siiski surnud ja vaiki­vateks
aastateks.
L B #3402 V.INDILISED V I I S I D (Kopvi
L P #3403 N. Põld MAAM PÕLD LAULAB
LP # 3406 H.Verder SÕDURILAULUD
LP #3407 N. Põld JÕULULAULUD ..............................................
LP #3408 E . i o o KÜLASIMMAM
LP # 3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED
LP\ #3411 I Patrason~N..J'õld ENCHANTING ESTONIA^
LP #3412 H. Liiv & E . Loo TANTSUTAKTIS ..........................
LP #3415.N. Põld MUREMAA
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE .....,.„.„...
LP #3415 A. Raudsepp. ON AEG ANTUD LAULDA
LP #3417 E . Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA
LP #3419 EBATRUUDUS
LP #3420 Dr; H. TariMIND ÄRA UNUSTA" ........................
LP #0026 TALLINNA LAINEIL IL•v...........;....
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED:
LP #1001 Heli neli TEEME POPPI
LP # 305 VÕLUVAID VIISE VIISIMAALT
LP,#. 73 (3) (laste) JÕULULAULUD
L P # 72 (2) (laste) KEVAD JA SÜVELAULUI)
: 20912 E . Märge THE DIARY OF MY L I F E , . ; . . . . . . . . . . ..
. : - 211-^507. VÄIKESED H E L I P L A A D I I D / '
Meeskvartett — HELIVELID
V; J. Kuusk—MULT ÄRA KÜSI
J J. Kuusk - KODUKOTUS
I. Patarson - UNISTADES KODUMAAST .
14.00
4.00
4.00
4.00,
4.00-
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
.4.00
.4.00
4.00
4.00
' 2.00
2.00
2i)0
50 c.
a. sõitis ta ühe muusikakir­jastuse
kutsel. Zürichi, iköhtas seal
komponist Ralph Benatzkyt ja koos
tegid nad menuka' raadioprogrammi.
0»' eo 9-\
lil
sireikima ning keeldus. filmimast.
UFA andis lõpuks järele ja • raha-maksti
Rootsi, kuid dr. Goebbels
laskis Zarah enda juurde kutsuda
pakkus talle saksa kodakondsust ja
lubas ning tõotas talle kuud ja täh­ti
t a e v a s t - ^ ; ; : . :,
,,1942' aastal!?", ütleb'Zarah. .Es­makordselt
oh mul Saksamaal hirm
oma julgeoleku pärast."
1938 a. kui Zarah esmakordselt
kultuurministrit kohtas, ^ ütles päka­piku
suurune di". Goebbels: „Jaa,
teie nimi, proua Leander, tuleb mul­le
veidi juudilik ^tte — Zarah?"
• ,,Ja teie nimi, härra kultuurmi­nister
— Josenh?" vastas
Siis naersid, mõlemad. Kõigist
naisi Saksamaa suurustest peab Za­rah
dr. Goebbelsit siiski kõige hari-tuihaks
inimeseks. •
1939 aastal ostis Zarah dstra Mus-by
kihelkonda. Läänemere rannale
Lönö mõisa. Maaomand, maksis
235,000 rootsi krooni ja selle ma­japidamises
oli 48 lehma. Zarah oli
aastate jooksul maakodu ostmisest
unistanud ja ettenägelikult antiik­mööbleid
ja vaipu ostnuü.- Tekkis
probleem kuidas neid Rootsi toinie°
tada,;1942i,a. polnud see enam mitte
lihtne.! UEA pressisheff ^ Carl Opitz
abikaasaga tuHd talle appi: korral­dati
pidulik koosviibimine, kuhu oli
palutud. ka majandusminister Wal­ter
Funk.Žarah provotseeris Funki
A^alget viina maitsma ja vedas tema­ga
kihla, et minister.jääb enne pur­ju
kui tema. Võitja palgaks oli lu­batud
üks soov tema enda vaiilj:ul.
Zarah prepareeris endymitme karbi
sardiinide söögiõliga - ja või tis kihl­veo.
Tema „sõov" oli templite-ja all­kirjadega
paber, mis võimaldaks tal
paar mööblitükki ja isiklikke ^sju
Rootsi toimetada.
R O T E S T I P • : :
Kui Zarah 1944 a. Kad Gerhardi
revüüs „Circus" pidi esinema, pro­testeerisid
selle vastu taani ja norra
põgenikud Rootsis, kuna nad pida­sid
Zaraht; saksasõbralikuks. Revüü
leidis aset alles mõned' aastad hil-
• jem. '
. 1951. a. toinius Zarah esimene
laialdane Lõuna-Ameerika turnee,
kus saatjana oli temaga kaasas tun-
'tud saksa komponist Peter Kreuder.
Viimane kirjutas Zarah jaOks kaks
operetti. „Madame Scandaleuse" (B.
Shaw ainetel), esietendus toimus Vii­nis,
ja Rootsi; riigiparkide tsentral-organisatsiooni
patronaazhi all. Za­rah
oli 51 .aastat, vana ja peale esi­etenduse
lõppu tõusis lavaeesriie 41
korda juubeldavale publikule.
Esimerie pealesõjaaegne kontsert
toimus 1948 a. Saarbrückenis, prant­suse
okupatsioonitsoonis, aasta hil-.:
jem Berliinis.; "
Esimene pealesõjaaegne krirai-naalfilm-.
..Gabriele" filmiti Ham­burgis.
Sellele järgnesid 1952 „Cuba
Cabana", 1953 „Ave Maria"," 1954
„Bei dir \var eš immer so schön" ja
1959 „Der blaueNachtfaiter".' Li­saks
kontserdid ja operetid Viinis
ja Hamburgis ning Rootsi linnades.
Paljudel aastatel toimis Zarah
saatjana ja kapellmeistrina tema
kolmas abikaasa Arne Hülphers.
Nende harmooniline "koostöö ja
kooselu kontsertreisudel, kindla ko-dubaasiga
Lönös, pakkus Zarahle
rahuldust ja rõõmu.-
Tema „suitsune" hääl on vaikinud.
See püsib ainult ,veel plaatidel ja
toob tagasi palju vanu mälestusi ae-,
gadest kui. meloodiline muusika ja
laul olid veel moodsad.
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.M4K:2M
Maailma. Gaidide Keskorganisat-
.sioon Londonis on avaldanud üles­kutse
aidati rajada uut keskust —
maailma peagaidi:: Lady- Baden^^o-welli
malestushoonet.
Samaaegselt on USA-s New Yorgis
inkorporeeritud sellekohane maail­ma
asutis (World Foundation for
Girl Guides and Girl Sdbuts, Inc.)
oma ülesandeks võtnud vajaliku
summa kokku.saamise.
Kavatsetav hoone haaraks büroo-ja
koosolekute ruumid, raamatuko­gu-
ja muuseumi. Selles leiduks ka
elamisruume sajale isikule lühemaks
ja pikemaks peatusiks. ' •
Ühtlasi o3eks see gaidiliikümise
maailmatsentrumiki.
,;Meie Elu" eelmises numbris on
juhtunud üliõpilaskonna võrkpalli-turniiril
võistehiud! Korp! Amicitiä
naiskonna pildi allkirjas eksitav vi­ga,
tagareas kolmas on SILVI VER-DER,
mitte Silvi Veedla. Loodan, et
pr. Verder mulle eksituse andestab.
: • O..HAAMER
Selle hoone teokssaamine vajab
USA rahas 7.000.000. Toetussummad
tuleb saata—-World Foundation for
Girl Guides and Girl Scoüts, Inc.,
830 Third Ave., New York, N.Y.
Aastaid tagasi rajati taoline suur-hoöne
skautluse rajaja Lord Baden-
Powelli mälestuseks Londonis, Ken-singtonis,
just Eesti Saatkonna vas­tas
blokis.
BIHäTirtTÜBBB
OVER 50 YEARS ÖF GM SALES AND gERVICE
ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E.,SGarborough;Önt.^
Corvette Oldsmobife
pmega Cel<^brity
Cutlass Torbnado
Cutlass Ciera CheW Trucks and Vans
Ghe vette
Camaro.
Citation
Cavalier
Malibu:
Monte Carlo
Gaprice
a
1943 a. oktoobris lahkus Zarah
Berliinist ja asus elama Lönö mõisa.
Nagu ükski prohvet pole kuulus
omal maal, nii oli Zarah Rootsis vä­hem
tuntud kui Euroopa maades
kuhu saksa filmid ulatusid. Kunstni­kuna
kandis ta seetõttu Saksamaa
vastu ikka mingit sooja tunnet süda­mes
ning tema tihe side Saksan^aa
publikuga püsis hiljem ka pealesõ-jaaegsetel
aastatel ' • \ \
1944 a. sügisel saabus LÖnÖ lahte
mitmeid Baltimaade ipõgenikepaate.
Paljud paadid, kes. Gotlandile sifiti-sid>
kuid veest ja tuulest põhjapoole
triiviti, randusid Zarah kodu lähe-däe..
Ta ütleb, et mõnikord peatu­sid
tema katuse all kiirii 80 meest,
naist ja last. Sõjaolukorra kitsen­duste
tõttu pidi mõis end ise majan­dama
ning seetõttu jätkus pai j iidele
tööd ning tegevust. Pealegi kuulusid
maaomandi juurd^ saagirohked hee-ringapüügi
veed.
Behiinis langes Zarah üüritud
Dahlemi villa ikogu simiajaetud kraa-ja
teised kõrgetasemelised soome mööblid ostate kõige odavamalt otse
importeerijalt ~ FINPEX TRABING CORPORATION, 48 Sheppard Ave. W.
(( blokk läänepool Yonge'i).— Nüüd alandatud himiaga märaiist mööblid
ja mitmesugused põrandavaibad/-- Müügil ka kiik nahast tugitooUd
>uust), laelambid, Taamaturüuli(| ja igasuguseid kinkeesemeid. - Väga ilusad Arabia aastataldrikud
kuulsa lapi kunstniku A. Alariesto maalid®. VAT^ A , V „ U ^ m ^ ^ ^ . . ^ : _ ^ Avatji/ii:.«,«^^i^_:.'«_j!*s -A JS so.«,ii.«m;i+r
ennustab:
TULEB TAEVAST
Lääne-Saksamaal ja Prantsusmaal
on moodi läinud ennustada maail-mahukkü
ja lugeda varasemate
„prohvetite ning hoiatajate" enam
või vähem segaseid värsse ning teha
neist järeldusi.
Teatavasti oodati enne aastat 1000
suure murega maailma hukkumist,
kuna piiblist oli välja loetud, et
maailma hukkub — või Messias koos
Jumalariigiga tuleb — tuhat aastat
pärast. Kristuse süiidimistx
Uued maailmahuku ootused käisid
üle maailma suurte taudide ajal ja
seoses vägevate komeetidega taeva­laotusel.
Halley komeet ilmus vii­mati
a. 1910, neh aastat enne Esi­mese
maailmasõja puhkemist.
Käesoleval ajal annavad kartused
aatomisõja eest uut ainet ennustaja­tele
ja meelitavad lugema vanu
prohveteid sel alal. Peale selle en­nustab
ju rida äärmuslikke usulahke
perioodiliselt lähenevat maailma-hukku
ja manitseb,, koha kinnipane­kule
paradisiis". "
Nostradamus on kirjutanud järg­neva
ennustuse, mis ju ajaliselt meie
hulgas nooremaid võiks puudutada:
„Aastal |1999 ja seitse kuud tuleb
taevast suur hirmtikuningas, ta toob
kaasa mongolite kiminga. Enne ja
^ pärast seda valitseb sõda."
Kuul3amaistkuul3&im ennust&J& Nostr&damua (l^õOS-^1666).
TEGEVUST
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega detsembris 1981. a. alljärgnevad kaas­maalased:
Arno Äärma, Valdur Aasa, Aädo
Alfred, Mihkel Alas, V. Alasi, Helene
ja Hugo Allisma, A. Altosaar, B. Al-vet,
Adolf Anelin, Elmar Ani, Jaan
Ani, Erich F.Annion, Hilja ja Aado
Annus, Jearinette ja Johannes Aii-ton,
Endel Arro, Sigrid ja Hans
Arus, V. Arvo, Mari Aser, Ada Avi.
Kersti Biro> Gertrude Blum, N.
Bockfeidt, M. Devergnas.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas,
Toomas Eichenbaum, Jaan ja Leida
Einola, Joosep Eistrat, Mati Eipner,
Triinu Estra.
A. ja H. Haljasmaa, J. Hansmann,
Eduard ja Helmi Harilaid, Salme
Harris, Augu&tin Havi, A. Hein, V.
Heinar, R. Hiielo, Hemut Höövel.
Endel Igarik, M. Isberg.
J. ja K. Jakobson, Nikolai Jaus,
Ella Jostman, Paul Juttus, Enn Jõ-gar,
Henno Jõgeva, Lembit Jänes, E.
Järvis, Erich Järvlepp, Herbert ja
Meida Jürgman.
Alfred ja Hiide Kaarsoo, Isak
Kain, Albert Kaldre, Eduard Kal­kun,
Eve ja Leonid QK^llas, A. Kal-iäsmaa,
Eerik iKalmet, Henno Ka-marik,
Reet ja Leo'Kann, E. ja H.
Kannel, F. Kanger, Julius Karelson,
Arnold Karu, Meta iKasak, Daniel
Kase abikaasaga, Alfred Kask, Ralf
ja Frieda Kasper, Marta Kaunismaa,
S. V. Kaimismaa, Kalju Kaur, Hugo
ja Irene Kesker, Juhan Kesamaa,
Leo Kiima, K. Kilu, A. Kimmel, E.
Kinnas, Herbert iKirves, Arnoldi ja
Niina Kivi, Endel Kivioja, E. Kivis­tik,
Jaan Klaas, S iM Kolaczek, Sel-ma
ja Rihard Kollina, Jaan ja lvi
Kont, Arnold ja Helga Kontus, Jaan
Konze, Uno ja Linda Kodk, W. ja H.
Koppel, Vaike Knuut, U. Krusberg,
Evald Kruus, lvi ja Heikki Kuld,
Hjalmar Kuld, Arnold Kuul, Vladi-mir
ja Viima Kurpl, E. Kuuslnc, Il­mar
Kurvits, Valeria Kõks, J. Kõr-gemaa,
K. E. Kõrgemets, A. Kõre,
August ja Liivia Kõre, Maria Kägu,
E. J. Käärmann.
Lydia Laar, Hella Laame, Max
Laenda, Jaan Laider, Edgar ja Vil-m
Landers, Amandüs Lattik, Edith
Laur, E. Lauri,. Abel Lee, M. Leemet,"
E. Leinberger, Alfred ja Hella Leivat
H.Lentsius, Martin Lepik, E. L i i -
gand, Anettq Liiva, 'Elmar Liivet,
Aira Lill, A. Lind^ B. Lindre, Arman-da
Linnaniägi, Heino'Loo, H. Loo-'
rits,- Hilda Lootus, G. Lootus, E,
Luik, H. Luks, Joh. Luksepp, Jaak
Lupp, E. ja M. Lüdrg, Herta Lüdig.
B Malleus, Valter Märge, Aleksan­der
Mardimäe, Edgar Marten, Rita
Matiisen, Elsa Matkur, Ed. Miil, Lin­da
Meema, R. Meemann, August Mel-.
likow, Arnold Mets, E. Midenbrit,
Aksella Mihunas, V. Mullaste abikaa­saga,
A. Murunurm, Peeter Musting,
Hedvig Mutso, Helmi Mägi, E. J. Toetuste laekumine jätkub.
Mägi abikaasaga, Raimond Mägi,
Vello Mändvere, Helmut Mölder.'
Anna Neemre, Adele Neivelt, Alf­red
Nii, H. Nuume abikaasaga.
H. Oidla, Oskar Oja, A. Ojassoo,
Karl Ollino, Paul ja Elvine Osko, El­len
ja Kaljo Ott, Endel Ott. George
Orgusaar. |
Joos^ep Paist, Elmar pajo. August
Pajur, T. Pallandi, Linda Pailop, A.
Paulus, Linda ja Endel Pedeman,
Leida 'Peepre,E. Pehme, G. Perle,
E. Püberand, Valter Piigli, R. Piir,
Vaideko Pikkand, Arnold Pille, Os­kar
Pint, Villu Pint, Maria Poom,
Valter Pormeister, Meeri Prants, K.
Priidik, Feodossi Pruul, Larissa Püh­vel,
Maria Pults, Uis' Purre, M. P.,
Aino Poides, August ja R. Pärna,
Tiiu Päfnsalu, R. Pärtelpoeg, Olga
Pääbo.
B. RandaloVi Aadu Randlpalu, Jaan
Randsalu, Otto Rannamäe A. ja H.
Ratas, Aug. Raud, Salme Raud, A.
Raudsepp, Karl Haakon ja Senta
Raudsepp, August ja Erika Reesalu,
Armilde Reili, Oskar Ristmäe, R.
Ritsing, Hermilde ja Jüri.Roht, Eu­gen
ja A. Ruus, N. ja G. Rõuk, E.
Rämmeld.;
Hilja Saar, Leo Saar, Joann Saar­niit,
Ewi ja Leo Saarnok, Linda
Saidla, Karl Salurahd, Paul Sander,
Alfred Sepa, Selma Sepp, Juhan Siig,
Helene Sild, Lydia ja Victor Sild,
Harry Sildva, Leo ja Marta Silla­maa,
U. Sillavere, 0. Silm, Elmar ja
Miide Soiu, V. Sommers, Lex Soom,
Älexander Soop, Jaan Soosaar, A.
Soosalu, Tõnu Soovere, Martha
Sperber, R. Stamm, A. Steinberg, Ju­ua
Stern, U. Suits, Alfred Sule, He­lene
Sultson, Meeme Sultson, Tõnu
Sultson, Agnes ja L. N. Susi, Na­talia
Sõber, Evald ja Eili Soerd.
Edvin Talbaok, Rein Talvak, Ha­rald
Tamm, Ingrid Tamm, K. Tam-mark,
Mdks Tamme, Otto Tarkus,
M. Teder, L Teose, E. Tigane, Ilmar
Tihane, E. Timusk, Ä. Tinits, M, Tiis-ler.
August ja Maria Tomander, In-ga
ja Tarvo Toomes, A. Tooming,
Helrnar Toomsalu, Thekla Torrim,
Olev Trass, Leonhard Tuul, L. Tõsi-ne.
, 1 / • '
Meinhard Vabasälu, Alvine Vahi,
Andrus Vahtra, Ludvig ja Leida
Wabtras, Harry Vaino, Gus Wainu,
Nikolai Valge jun., A. Valdma,
Evald A. Wallaste, Hella Vallner,
Nadia ja Walter S. Walter, Oskar
Vares, Jakob Vares, Isak Varma,
Ülo Vastopä, T. Vellend, K. Vende-lin,
Oskar Viia, Edward Viigi,. H. V.
Viiding, Hjalmar Vilbaste, A. Vii-lem.
Kalle Viires, Helmi Virkus, Er­na
Visman, Adar Woode, Boris Zei-sik.