Meie Elu = Our life, May 15, 1986

              SXBX
. 15. MAIL— THURSDÄY, MAY 1§
il '
,,MEIE E L U " „ O U R irFE" - gs^onian W©©k8y
PublishedbyEstonianPublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R0
1 Tel. 466-0951 • • ^
Aktuaalsel teemal
Toimelajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Luhmann Dr., New Milford. N.I-.USA. ;
Tel. (201) 262-Ö773. ^
..M(.'if! Elu" väljaandjak\š on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut A.VWeiieri al^atijsel 1950.
..Meie Elu" loimelus jajalitus Kestj Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto. Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap.ja reedel kl. 9 hm; — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
k!l. 9 hm. — 1 p.l.
.,ME1E E L U " tellimishinnad: Kanadas,! a. S43.00.6 k.S24.00,
3 k. S15.00. @ USA-šse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00. 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse la.452.00, 6 k. $28.00. 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25. 3- k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50. 3 k.S8.00.Õhuposti,lisa üle­meremaadesse:!'
a. S62.00. ö k. S31.00. 3 k. S15.50.
9
tusquo rahvaste elus. Loodi
baalne majandus- ja Tähandussüs-teem
rahvusvahelise kapitali juhti­misel
ühes vastavate raha- ja teis­te
keskustega ÜRO raames. Selle
meisterpiaani teostamiseks
puudus kriitika. Poliitikud nägid
selles oma karjääri ja aitasid as­jale
kõigiti kaasa. Et avalikku ar­vamist
juhiti ka sama kapitali poolt,
siis kuuldus vaid suurtes^ progres­sidest
kõikide rahvaste hüvanguks.
Üksil^inumber — 75t
Kuuluiushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis S5.bo.
Ii9l!99tlllltlllilllllllllllllliilllllilliliillllllliiniil9in
40 a. hiljem, seisame ko-nesoleva.
meisterplaani kokkuvarise-misohus,
sest varjatud põhjustel ja­gati
sojaskurnatud ja ka teistele rah­vastele
ristiisa" eeskujul toetusi
laenude näol biljonites dollarites
(USA). Alles aastate pärast selgus, et
abiantäva laenu peapõhjus seisis
rahvusvahelise kapitali juurekasvu
probleemis - kasu liigk^rges protsen­dis!
- Vähe oli neid, kes saadud laene
kasutasid otstarbekalt ja kokkuhoid- '
likult, kuid enamus kaunistas ja kul­das
sellega vaid oma esinduskülge
(mitmed 3-d riigid). Sama aja jooksul
itäSvas rahvusvahelises skaalas töö-taolek
kuulmata kõrgusele koos ini-seal
üldse tehakse. On meste - juurekasvu eksplosiooniga.
raske tehniliselt määrata radioak- jõuti olukorda, kus saadud laenude
tiivsuse tugevust Eestis. Kuid see tasumine polnud enam võimalik. Et-neks!
Kuid poliitilised sadestused pidi tunduv olema, sest Tshernobo- tevõetud saneerimiskavad lõppesid
kestavad edasi ülemaailmses ula- list Eestini on lambes 960 km fiaskoga, tekitades eelarvetes kohu­ja
Tshernobõlist Stockholmi tavaid puudujääke laenuprotsentide
on 1200 km. Poola läänealad arvel.
asuvad Tshernobõlist umbes 450 Seega ootab rahvaid tasumata
km ja siin konstateeriti radioaktiiv- ..võlgade krahh", mille tulemusi kee-suse
tugevust kuni 500 korda nor- gi pole julgenud ennustada. Siinko-maalsest
suuremana. hai vöiks, nimetada vaid ,,Canada
Radioaktiivsus levis isegi Lää- Tomorrow" väljaandjat Frank Feat-dus
traditsioonilist pidupäeva, mil ne-Saksamaale ning ka Kanada heri, kes kirjutas et kuna USA ma-elanikele
ei suvatsetud teatavaks läänerannikul on radioaktiivsust jandus on ka veevoolus, siis globaal-teha,
et on juhtunud raskelõnnetus nimetatud olenevalt Tshernobõli se võlaprobleemi lahendamiseks ori
põlemisest. Saksamaa oh isegi mai­ninud
kahjutasu nõudmise võima­lust
venelaste käest.
Nii siis järgneb nõukogude ra­dioaktiivsusele
üldine süüdistus N.
Liidu poliitilise süüdistuse näolsa-vaks
teha, et radioaktiivsus levib lapäratsemises poliitilise pimen-üle
Nõukogude piiri Soome, Skan- damise vastu, mille abil on aasta-^
dinaaviasse. Poolasse ja teistele kümneid muu maailma eest tõelisi rusega. Seda tõika kasutades kõik
Euroopa maadele. olukordi varjatud. Alles Tsherno- rahaliste väärtustega manunipuleeri-
Alles kui Rootsis märgati radio- bõli õnnetuse järel nähakse mujal, jad, nagu b^ ^imaaklerid, rahavahe-aktiivsuse
tõuisu ja pöörduti N. kui kahjustav võib olla informat- tajad ja kapitaliinvesteerijad ühes
Liidu poole järelepärimisega, anti sioonide pidurdamine, sest radio- „Wall Streefiga" ei toimeta enam
Moskvast mõista, et mici^ti ohtlik- aktiivsus levis paljudele teistele majanduslikke investeeringuid, veid
ku on juhtunud. N. Liidu informa- maadele ja oli ohustamas nende need on niiüd muutunud rahaga han-tlivnepimestamine
mängis seda inimesi. geidajate kodudeks. Sealt pärinebka
osi, et elanikel puudus teadmine, Tshernobõli plahvatuse tulemu-et
tuleb otsida varju sadestuvara- sena suri seal otseselt 5 in^
dioaktiivsuse eest olemasolevate Kaugemal õnnetuskohast kannata-võimaluste
piires, et tuleb kontrol- vad inimesed ja majandus arvata­vasti
pikema perioodi, võib-oUa
põhj«
Kiievit pn Nõukogude tiidu and­metel
sedapuhku Kustutatud. Õn-tuses.
Avalikkuse etteheide on
imõukogude salapäratsemište vastu
kõikides nõukogude ebaõnnestu­mistes.
Nii ka nüüd Tshernobõli
luumajõujaama põlemise puhul.
Tulekahju algas 26. aprillil jal.
mai pidustuste puhul peeti N. Lii-jõujaamaga,
kust kerkivad radio
aktiivsed pilved ja levivad üle piir­konna,
kus elablO;miljonit inimest,
kes on ohustatud. Vähe sellest, et
oma inimesi peeti pimeduses. Ka
välismaadele ei suvatsetud teata-jäänud
vaid selle kustutamine!
Rahvusvaheline kapital globaalse
majanduse ülesehitamiseks ei tunne
riigi piire ja moodsa kommunikat­siooni
abil rändab, see kapital ühest
maakera nurgast teise silmapilgu kil^
kontroversaalselt massiline ettevõt­ete
kokkusulatamine suurteks kon-glomeraatmonopolideks,
tegemata
vahet ettevõtte liikides. Neid kokku­keevitamist
finantseeritakse maksi­maalsete
võlgadega,riskides tulevik­ku
lootuses, et rahakurs võib lange­da,
nagu see juhtus Saksamaal kohe
pärast Esimest maailmasõda,'kus
berliini suuremad kinnisvarad vaheta­sid
omanikke üleöö. Pole usutav, et
kõnesolevatest nähtustest ei saada
aTu, kuna ju iga kalur teab, et suured
kalad mitte ainult ei neela väikse­maid,
vaid need kaovad suurte see-dimisorganites.
Seega maailmaareeni ulatuses ei
tegele üksi N.Vene geriljad etteval-omistamaks
globaalset kommunistlik­ku
revolutsiooni KGB subversiooni
ja provokatsiooniga, vaid ka rahvus­vahelise
kapitali või rahameeste
esindajad sõidavad portfellidega
ühest maakera otsast teise, et leida
kohti, kus kapitali investeering on
kasulikum oodatud kõrgema prot­sendi
arvel, nagu sellest juba läinud
aasta lõpul kirjutas Star'i majandus­ekspert
Alan Toulin. Viimane lisas
kogu asjale veel seda, et valitsused ei
ole võimelised seda nähet pidurda­ma,
kuna rahavahetuse kontroll,
maksud ja võõraste osavõtt koduka-pitali
turust surutakse kõrvale - glo­baalse.
rahaturu kompetentsi. Ka mit­med
lianada ettevõtjad, pankurid,
kindlustustegelased ja börsimaakle­rid
on viimasel ajal suurendand tun­duvalt
oma rahvusvahelist tegevust.
Muide, globaalse kapitalikäibega
seotakse ka igasugune tasuv produk­tsioon
ja teenindus ühes tööliste üm-berpaigutamistega
vajalikuks peetud
asukohtadesse.
Sellise missiooniga sobib oivali­selt
vabakaubanduse idee, sest
rahvusvaheline kapital ei salli kit­sendusi
äriilmas. Samuti võib eelda­da,
et tsentraalselt juhitud rahvus­vahelise
kapitali survel kaob ka rah­vaste
etniline probleem ja omapära,
kuna see loetakse „globaalse õnne­liku
ühiselu" piduriks. Nõnda võiks
käesoleva jutu lõpuks lisada, et vana
klassikaline moto, mida hiljuti mee­nutas
dr. Chi Beng-fei (Peking) sõ­nastusega,
et,,maad tahavad iseseis­vust,
rahvad vabadust ja rahvas re­volutsiooni"
hakab tasapisi vajuma
horisondi taha.
, A.M.- •
lida karjasaadusi ja toitaineid, ise­gi
joogivett.
Nii siis möödus mitu päeva, enne
kui elanikud tuulesuunalises piir­konnas
võinuks kaitsevahendeid
kasutusele võtta. Ka Baltimaad,
muidugi ka Eesti, olid otseselt ra­dioaktiivsuse
ohupiirkonnas, kuld
nagu Nõukogude Liidus ikka, ka
siin puudus vajalik informatsioon,
kui seda ei saadud just Soonie raa­dio
kaudu. Selle asemel oleks oo­danud
ometi juhiseid inimestele,
kuidas end tekkijnud olukorras hoi­da
endahoius ja toitluses. Kuni se­nini
ei ole Eestist ühtegi infortnat-siooni
väljunud ja ei ole sealtpoolt
radioaktiivsusest vabu toitaineid
nõutatud.
Kui juba Rootsis märgati radio­aktiivsuse
ootamatut tõusu, siis pi­di
see Eestis olema veelgi tugeva­malt
märgatav, kui
aastate jooksul, ja keegi ei saa kätt
peale panna, millest on keegi saa­nud
omale vähjahaiguse. Võib-olla
ainult statistilised andmed näitak­sid,
paljuks on vähjahaigus inimes­te
organites radioaktiivsuse tõttu
arvuliselt suurenenud. Kui sellest
jällegi N. Liidus poliitilist saladust
ei tehta. Kindlasti räägitakse
Tshernobõli õnnetusest pikemat
aega ja see kirjutatakse N. Liidu
kontosse.
Võib-olla tekitab Tshernobõli
õnnetus ka uue arusaama N. Liidus
endas, kus rahvamassid peaksid
huvi tundma, kuidas on neid infor-nleeritud
ja hoiatatud ja milliselt
on esmaabilisi korraldusi tehtud.
Sest nõukogude sõnakuulelikke
inimesi on liiga kaua poliitilises
pimeduses h)itud ja ükskord ta­haksid-
nad ka tõde
0 nnd Iisraelile
epaasu
piiramata juurdepääsu URO 40.900
toimikuga sõjakuritegude arhiivi­le,
mis 1943-48.a. anti sinna sõja­kuritegude
komisjonilt Londonis,
kuhu kuulusid 17 rahva esindajad.
Samuti keeldus ÜRO Iisraelile
andmast selle üldnimekirja 40.
esiküljel
KOOSOLEK
TORONTO EESTI MAJAS2®. MAIL
Eestlaste
mitee toetusallkirjade korjamiseks
ÜRO-le saadetavale apellile kut-
Vaikse ookeani; see lendaks kuue­kordse
häälekiirusega. (M'ach 6).
3.: KavandadpJärjekindlalt ohutu B^in^iisa^; e t l i s i ^ l ^ v i b e^jÖones
ohu-ruumilennuk [Aerospaceplane ® o .
e. ASP), mis saavutaks orbiidi, s.t. 25-
Y. Bein, Iisraeli ÜRO delegatsiooni
liige, avaldas selle üle pahameelt,
üteldes et,.midagi oh siin väga vale.
Me tahame teiste valitsuste kaudu
nõuda juurdepääsu kõigile toimiku­tele,
need ei ole mitte.antud ÜRO-le
hoidmiseks suletud pimedas ruu-
/mis." ÜRO-st üteldi, et üldnimekiri
on kõigil komisjoni liikmeks olnud
valitsustel. Komisjonis olid tol korral
Austraalia, Belgia, Briti, Kanada,
Hiina, Tšehhoslovakkia, Prantsus­maa,
Kreeka, India, Luksemburg,
Holland, Uus-Meremaa, Norra, Poo­la,
Lõuna-Aafrika, USA ja Jugoslaa­via.
Liikmesriikidele antakse toimi-kuist
koopiaid ainult üksik- või eri-juhtumeil,
sedagi usalduslikult. Y.
kordse häälekiirüse. .(Mach 25).
Esimesed 2 kavai^idit moodustavad
era-õhuveonduse, kuna kolmas
oleks juba esimehe aste maailmaruu­mi
ja vihjab NASA süstiklennuki
n.ö. ,,erastamisele" ehk selle reisi­jate
teeninduseks kohandamist.
Põgusalt kirjeldas referent mõnd
tehnilist raskust nagu õhupauk (so-nic
boom) ja materjalide ülekuume­nemist.
Nende lahendamine toimub
praegu ka kolmes harus: kütusega
lennukikere jahutamine, uute mater­jalide
ja uute mootorite leiutamine.
Kõnet illustreeriti ohtralt slaidide
. PREEM
esindajaid ühisele ni
Toronto Eesti Majas 28. mail kell
19:00 Kalevi lipkonna ruumis,
vas: 1. Ülevaade senise toetusall­kirjade
korjamisest; 2. Toetusall­kirjade
korjamisel saadud tähele-saada
arhiivi toimikutele ligipääsu
,,sadade" isikute suhtes.
KURT WALDHEIM •
Mõned nädalad tagasi Iisrael,
Austria ja USA said koopia ÜRO
panekud; 3. Soovitusi edukamaks end. .peasekretäri Kurt Waldheimi
toetusallkirjade korjamiseks; L kohta tema teenistusest II maailma-
Eestlaste osa koostöö arendami- sõja ajal leitnandina Saksa armees,
seks lätlaste ja leedulastega; 5. kus tema väeosa oli Balkanil hukanud
Ühendatud aktsiooni voldik; 6. Tito partisane ja deporteerinud kree­ka
juute. Waldheim on üks neist
5000-st Saksa sõdurist, kelle kohta
Koosolekul algatatud mõtteid.
ERA KOMITEE
„ME8E ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenisty-oocn>
ac!Z>e<ta>o3ai>o<3x&o«i»o4B2»o<Ec><>CT^^
Jugoslaavia saatis toimikud ÜRO Sõ­jakuritegude
Komisjonile. Vümane
siiski registreeris neist vaid umbes
pooled, kelledest 150 anti välja. On
küsitud, et miks Jugoskavia vare-mait
ei nõudnud K. Waldheimi kohtu
alla andmist, mille kohta Jugoslaavia
pressiamet seletas, et seda olla tõkes­tanud
,,külm sõda ja rahvusvahelis­te
suhete allakäik". Ja edasi, et,,nüüd
kus Kl Waldheim kandideerib Aust­ria
presidendiks, ei ole Jugoslaavia
tahtnud segada ennast Austria sise-asjusse".
Aga olukord olevat muutu­nud
seepärast, et K. Waldheim hiljuti
ütles avalikult, et see sõda oli
metsik mõlemapoolselt, k a Saksa sõ­dureid
mõrvati Balkanil parisanide
poolt". Jugoslaavia meedias on sel
puhul kritiseeritud; et Austrias tahab
presidendiks saada isik. „kes teeb
võrdseks Rahva Vabastamise Ar­mee
(Jugosl.) Wehrmachfiga, (Sak­sa)
ohvrid kurjategijatega, okupeeri^
tüd okupantidega ja vabastajad kal­laletungijatega".
VARI AUSTRIALE
New York Timesis, küst õietralus-tati
esimesi süüdistusi K. Waldheimi
vastu, ei ole möödunud peaaegu päe­vagi,
kus nädalate viisi ei järgne
sõnumid ja artiklid samas vaimus.
Neil päevil Flora Lewis'i sulest ilmu­nud
artiklis visatakse K. Waldheimi
küsimuse puhul varju kogu Austriale.
Tuuakse ette, et austerlased ühinesid
natsiparteiga 10% ulatuses, samal
ajal kui Saksamaal oli see protsent 7.
Kahetsetakse, et K. Waldheim valiti
ÜRO peasekretäriks, kuna ,,parim
kandidaat" olnud sel ajal soomlane
Max Jakobson, kes oli Soome peade-legaat
ÜRO-s. Viimase vastu olnud
aga araablased, kuna Max Jakobsoni
. isa ja naine olid juudi rahvusest, ja
mõjutasid siis N. Liitu tema vastu
hääletama. Veel tuuakse ette, et aja­kiri
,,Der Spiegel" on neil päevil
avaldanud karikatuuri, kus Austriast
üle Alijide Saksamaa poole tõuseb
hitlerliku tervitusega käsi.
1. 4
„Meie Elu"'nr. 20 (1888) 1986
r
TORONTO EtSTI ÜHISPANK
958 Broadview AVe., Toronto,
• Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
laenud 10.00%
alates 12.
465-4659
Pank avsatud esmasp.-rGQda 10:00-3:
Teistip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
XPO-I ei lubata Eesti lippu
,Mäeotsa" on probleem, kuid müük kahtlane.
Enno Lepnurm Vancouveri Eesti Seltsi
esimeheks tingimustega
Vancouveri Eesti Seltsi erakor­raline
peakoosolek peeti „Meie
Kodu" aulas ligi 60 liikme osavõtul,
mis kvoorumi puudusel algas hili­nemisega.
Koosolekut juhatas VES
esimees Enno Lepnurm, protokol­lis
sekretär Lia India. Koosolekul
selgus, et EXPO-I ei lubata Eesti
Kohe peale tervituse teatas esi­mees
Lepnurm, et ta ei ole leidnud
VES-ile esimehe kandidaati. Samuti
teatas ta, et raske oli leida juhatust ja
veel raskem ,,Mäeotsale" toimkon-da.
Lia India luges ette möödunud
peakoosoleku protokolli, mis paran-'
dusteta vastu võeti. Kuna esimehe
kohale kandidaati ei leitud, siis Lep­nurm
teatas, et ta on nõus edasi
jääma, kui koosolek leiab,,Mäeotsa­le"
toimkonna. Valmar Tamm tegi
ettepaneku ,,muuta päevakord, et
arutada ,,Mäeotsa" probleeme enne
valimisi". Ettepanek võeti vastu.
Tamm tegi teise ettepaneku: ,,Kui •
Lääneranniku Eesti Päevade juhatus
otsustab pidada rahvapeo ,,Mäeot­sal",
siis pidada pidu ära ja pärast
seda panna ,,Mäeotsa" müügile. Kui
LEP juhatus otsustab rahvapeo te­ha
mujal, siis ,,Mäeotsa" panna
müügile kohe." Põhjenduseks oli, et
müügist saadud rahaga saaks teha
vajalikku propagandat,,kaasa aidata
ja toetada vabadusvõitlust. Ta tõi
esile Andres Küngija Arvo Piirisilda,
kes on tubli töö teinud meie tutvusta­misel,,
kuid nende tegevus on väga
piiratud suuremate summade puudu­sel.
Ettepanek jäi õhku rippuma, kui­gi
järgnevad elavad sõnavõtud seda
puudutasid.
Sõnavõtud olid nii optimistlikud
kui ka pessimistlikud,,Mäeotsa" tu­leviku
suhtes. Optimistid kindlasti
,,Mäeotsat'' müüa ei tahtnud. Pessi-^
mistid aga otsisid põhjusi, miks seda
müüa tuleb ja peab. Mingisugust vi­siooni
tuleviku suhtes päevavalgele
ei tulnud; Koosolek venis pikaks',
kuna siin on sageli tavaks, et koos­oleku
juhataja teeb pidevalt pike­maid
sõnavõtte ja kogu koosolek
muutub omavaheliseks diskussiooni
foorumiks, kus on võimatu otsusi
läbi viia. Lõpuks jõuti siiski nii kau­gele,
et võeti vastu ettepanek ..anda
Eesti Seltsi juhatusele volitus leida
inimene, või inimesi, kes oleksid ta­suliselt
valmis läbi viima „Mäeotsa"
korrastustöid ja samuti leida ..Mäe­otsale"
perenaine". Ettepanek võeti
ühel häälel vastu.
Enn Lepnurm nõustus esimehe ko­hale
astuma/tingimusel, et ta ei pea
tegema .,Mäeotsal" tegelikke töid,
ning esitas juhatusse järgmised kan­didaadid:
Kristi Stern, Ants Aug,
Tommy Vesik, Susan Muld, Harry
Muld ja Vello Püss, kes kõik.ühel
häälel vastu võeti.
Läbirääkimiste all teatas Lep­nurm,
et EXPO-1 ei lubata välja pan­na
Eesti lippu. Lia India luges ette
minister Grace McCarthy kirja, mis
selgitas väljapaneku keelu põhjusi.
Koosolek lõppes kelL2.45.
dati isegi eraviisiliselt õhtuid, et ko­guda
raha. Ühe ilusama ja huvitama
sellise õhtu korraldasid Enda Raud-sepp-
Bardelli ja ta vanemad. Enda
näitas diapositiive oma reisist Indias­se
ja Nepaali, mis olid hästi valitud ja
andsid täieliku pildi nendest maadest
— nende vaesusest, viletsusest, jõu­kusest
ja küllusest. Sissetulek läks
sini-must-valge muretsemiseks
EXPO-le. Kuid meie ei ela mitte täie­likult
vabal maal ja meile ei ole mitte
<õike lubatud, eriti raske on rahvus-vahelistesse
kogunemistesse lehvi­ma
panna meie sini-must-valge. Aga
meie värvide demonstratsiooni on
varemgi keelatud. Oleme ikkagi
suutnud neid kuidagimoodi demons­treerida
ja seekord loodame, et meid
siin abistavad ka Torontost saabuvad
esinejad!
Üks teistlaadi korjandus viidi läbi
siin laupäeval, 12. aprillil Peetri ko­guduse
naisringi poolt. See oli õhtu -
söögiga kevadlaulude õhtu,' mis tõi
sisse üle SllOO. Naisringi esinaine
Mai Veemes kogus tuttavaid kevad-laule,
mida meie noorus kodumaal
koolides õppinud oli siis, kui see ma
veel oma rahva valitseda oli. Laulud
oli trükkinud koguduse õpetaja abi­kaasa
Airi Vaga ja köitnud need vihi­kusse.
LaulajuhatasRudolf Olljum ja
klaveril saatis Tarmo Viitre. Toidu
ettekandjaiks olid kirikunoored. kes
hiljem ka koristasid. Sissetulek läks
koguduse Kristliku Kasvatuse ja Ha­riduse
Fondi. Mõlemail õhtuil, mida
korraldati heategevaks otstarbeks,
oli vähevõitu' osavõtjaid. Mõlemad
õhtud olid aga väga nauditavad ja
vajaksid tulevikus kordamist,
VJ.
Nii kaua kui see kesta võis, näitas
Vancouveri eestlaskond suurt huvi
sini-must-valge muretsemiseks, et
seda EXPO-1 lehvima panna. Korral-
Balti riikide
elanikke ei
informeeritud
radioaktiivsuse
ohust
LOS ANGELES - N. Liidu valil-sus
ei informeerinud Eesti, Läti ja
leedu elanikke radioaktiivsuse
ohust, teatab Balti Vabadusliit, soo­vides
kohtumist asepresident
George Bushiga Balti riikide abis­tamise
küsimuses. Kuigi USA ei
tunnusta Leedu, Läti ja Eesti an­nekteerimist
N. Liidu, ei ole amee­rika
uudistemeedium neid tunnus­tanud
eri riikidena.
Telefonilisel järelepärimisel
Tallinnast selgus, et Nõukogude
võimukandjad ei ole rahvast infor-meerinud
radioaktiivsuse ohust
ega õnnetusesl|Tshernobõli tuuma-jõujaamas.
Telefonikõnesid Riiga
ja Vilnosse sagati. On teada, et Ida-
Leedus, Igalinas, on valminud sa­masugune,
ilma tsementmahutita,
tuumareaktor, mis palju lähemal
Skandinaaviale kui TshernobõL
Informatsioonis, mille Balti Va­badusliit
saatis USA ajalehtedele,
TV- ja raadiojaamadele, üteldakse
et Balti riikides ja N. Liidus peaks
lubatama rahvusvaheline kontroll
Vajatakse
„Meie Elu" nr, 2
tm
P
Kalev Estienne
Shwana Lea Nei
Ka
Kalev E8tienn«i
misekooli esinei
le rahvahulgale l|
Minkleri Auditoc
Ilses kavas csii
nende hulgas vt
võimlejaid 36 ja
ib. VõistlusvõimI
dividuaolsclt ja
Kalev Estienne
Heli Oder, Liisal
Ilmus
Kanada leedu
ris hiljuti oma
motu „DP. Lithui
to Canadu After
War*'. Autoriks
ncv Milda Danyj
Avaõhtul oli
kirjutas pühendu!
vitusi tõid Ontari
esindaja, kes tcut|
kondfiuso ja kui
ning Ottav^a tooj
jaandmisoks nin
ühiskonna esindi
Gaida.
Milda Danys
aasta pärast oi
saabumist Kanai
laagrist paksanif
jaoks sai ta andu
vjuude näol. Ül^|
davud oma soisul
gudel. enamik o
lustreerivad fotol
Autor Milda r
inimõiguste ja
tionari" huvide
Preester Pranil
mas analüüsiva.']
kõrgelt autori sei
das samaaegselt!
vikus vöiks ilmi
kurn ja tõetruum!
gülusest. Gaida
suunatud mõisti
kohta.,,Olime D|
ja teatud maad|
ammu olemast