Meie Elu = Our life, May 15, 1986

              1888) 1986 '3 •
„Meie Elu" nr. 20 (1888) 198e MELJAPÄEVAL, 15. MAIL'^HU^SDAY, MAY
NK
Ihtuid, et ko-
]ja huvitama
Enda Raud-l^
mad. Enda
pisistindiasr
stlvalitudja
pestmaadest
jtsusest, jõu-
Isetulek läks
iretsemiseks
Ila mitte täie-'
bei ole mitte
|e on rahvuS"
ttesse lehvi^
jt^yalge. Aga
ratsiooni on
leme ikkagi
lodi demons-tme,
et meid
t)st saabuvad
lus viidi läbi:
il Peetri ko-ee
oli õhtu
htu, mis tõi
gi esinaine
vaidkevad-
3 kodumaal
kui see ma­ia
oli. Laulud
õpetaja abi-lud
need vihi-ölfOlljumja
iitre. Toidu
noored, kes
setulek läks
atuse ja Ha-ohtuil,
mida
otstarbeks.
Mõlemad
uditaväd ja
mist.
^; V.J.
lille
ei
litud
I. Liidu valit-
Elesti, Läti ja
lioaktiivsuse
idusliit, soo-isepresident
Iriikide abis-ligi
USA ei
Ija Eesti an^
jeiole amee-reid
tunnus-
^lepärimisel
Nõukogude
ihyast infor-
^suse ohust
rbõlituuma-inesid
Riiga
leada, et Ida-falminud
sa-
{lintmahutita,
ilju lähemal
Ihernöbõl.
Iile Balti Va»
ijalehtedele,
|e, üteldakse
Liidus peaks
line kontroll.
.•••ii
1.
vi
J;;
I
1
1
I
I
I
1
i:--^ •
S:
1
y\ -
lil
I
• j ; ' -
i
Kohtuministeeriumi
. "mm.
\<alev Esiiennie võimlejad. Vasakult — Kersti Pikk, Kathiiin'Hiir, KalrS Taiul, Leiki Veskimets,
Shwana Lea. Neggers. Taga ~ i Lisa Hogg,Julia Masa^^ • . •Fotp -
Kalev Estienne rüjmilise võimle­mise
ko oi i e si n em i n e toi mu s suure­le
rahvahulgale laupäeval IQ. mail
Minkleri Auditooriumis. Kaheosa­lises
kavas esines 80 võimlejat,
nende hulgas valikrühmade eliit-võimlejaid
36 ja võistlusvõimlejaid
10. Võistlusvõimlejad esinesid in-
Kanada ja Ontario võistlustel hõbe­ja
pronksmedaleid. Kanada hõbe­medali
võitnud võistlusrühm esitas
kava, millega nad oma auhinna olid
saavutanud. Esimese osaga selgita­ti
rütmilise võimlemise arengut ja
võimlejate edasijõudmist, teisega
le
iiiiiiii
iliiiiii-iiiÜiil:
Ü l i i l i i
' , 1 . ^ i.
ÄiPipiiiiip
Kalev Estienne eliitvõimlejad, vasakult — Linda Makk, Sirje Järvel,
Heli Oder, Liisa Bayko, Tamara Tambre, S a r i i a Westerblom\
- j Foto — H. Raigna
Kanada leedu ühiskond lar|S8ee-ris
hiljuti oma pagulasajaloo raa-n^
atu „DP. Lithuanian Immigration
to Canada After the Second World
War*'. Autoriks on Montrealis elu-ffiev
Milda Danys.
Avaõhtul oli kohal ka autor, kes
kirjutas pühendusi raamatüisse. Ter­vitusi
tõid Ontario Ajaloo Komisjoni
esindaja, kes teatas ka Ontario koda­kondsuse
ja kultuuriministeeriumi
ning Ottawa toetusist raamatu väl­jaandmiseks
ning kohaliku leedu
ühiskonna esindaja preester Pranas
Gaida.
Milda Danys sündis Montrealis
aasta pärast oma vanemate ja õe
saabumist Kanadasse Augsburgi DP-läagrist
Saksamaal. Ajalooraamatu
jaoks sai ta andmeid peamiselt inter-,
vjuudenäol. Üle 200 leedulase aval­davad
oma seisukohti raamatu veer­gudel,
enamik omas sõnastuses. Il­lustreerivad
fotod on must-valged.
Autor Milda Danys on tegev balti
inimõiguste ja ,,Amnesty Interna-tionari"
huvide kaitsja^na. A
Preester Pranas Gaida oma pike­mas
analüüsivas sõnavõtus hindas
kõrgelt autori senist tööd, kuid aval­das
samaaegselt ka lootust, et tule­vikus
võiks ilmuda veelgi ülevaatli­kum
ja tõetruum väljaanne leedu pa­gulusest.
Gaida peamine kriitika oli
suunatud mõiste ,,DP" tarvitamise
kohta. „01ime pP-d ainult teatudlaja
ja teatud maadel. Oleme lakanud
ammu olemast Displaced Persons.
Pigem võiks meie kohta veel edas­pidigi
kasutada sõna,,põgenik", sest
meie generatsioon jääb põhiliselt ala­ti
põgenikeks", ütles preester Gaida.
350-leheküljelise raamatu kaane­pildiks
on foto leedu põgenikest Ha-lifaxi
sadamas detsembris 1947. Ta­gapõhjal
on suur silt ,,Welcome
Home to Canada". Ekslikult arvasid
leedu põgenikud, et see tervitus oli
neile. Tegelikult tervitas Hälifax Eu­roopast
tagasitulevaid Kanada sõdu­reid^
Ajalooraamatu sisukord on jaga­tud
kolme ossa: esimeses osas on
kirjeldusi leedulasist II maailmasõja
ajal ja Saksamaal ajavahemikul
1944-48; DP-laagrid - ..ajutine elu"
jne.
II osas käsitletakse Kanada immi­gratsioonipoliitikat,
metsatööstus­tes,
kaevandustes, majaabilistena ja
põllumajanduses töötanute töö- ja
lelamistingimusi.
' III osas vaatleb autor leedu põge­nike
kohanemist Kanadas, !?in. ..elu­kutselisi",
kunstnikke ja vaimulikke^
ja leedulasi üldse Kanadas alguses ja
30 aastat hiljem.
Nimi ..Eesti" esineb kahel lehekül­jel,
„eestlased" ligi 10-1 korral.
Huvitava seisukoha avaldab autor
lk. 318: ..Leedu kui kõige agraarsem
ja enim konservatiivne kolmest Balti
riigist, oli paremini võimeline vastu
panema venestamisele kui Läti ja
Eesti.";,,. . • ••
•ESIMENE OSA.
Algas väikelaste harjutustega
pudega. Neile järgnes kahe erivanu-se
rühma kehatehnika esitamine.
Kuna rütmilises võimlemises esime­ne
ese, mis kasutamisele võeti oli
pall, siis esemetega võimlemise aren­gu
esitamist alustati harjutustega
pallidega, Järgnesid lindid, nöörid,
rõngad, nuiad ja rütmiline tants. Eel­viimase
osana esitati algajate teis­meliste
saavutusi Ontarios. Viima­sena
noorte eliitrühm demonstreeris
võimlemist lintidega.
Koostatud kava andis täieliku üle­vaate
riitmilise võimlemise arengust
ja samal ajal üksikvõimleja edasi­jõudmist
algajast eliitvõimlejani.
TEINE OSA •
Selles, osas esinesid solistid ja eliit-
Tühmad 26-s erinevas ettekandes.
Kava äigas tagasihoidlikult ..keha-soendamise"
ettekandega, muutudes
järjest raskemaks. Väljapaistvamaks
solistiks oli 20-aastane hispaanlanna
Marta Bobo, kes alles hiljuti Kana­dasse
emigreeris ja Kalev Estienne
klubiga ühines. Paremusjärjestuses
on ta viimaste saavutuste järgi neljas
parim maailmas, Teisena paistis eriti
välja 10-aastane hiinlanna Ly Ann
Cook, kes võimlemist alustas Kalev
Estienne klubis ja kes praegu on
neljas parim Kanadas. Peale nende
esinesid veel teised auhinde võitnud
võistlusvõimlejad. Võistlusrühm,
kes . saavutas Kanada hõbemedali,
esinesid sama kavaga mis võistlustel,
ka oli selles osas väga palju uusi hästi
esitatud osasid. Rühmaesinemistest
olid eriti väga head Kanada võistlustel
esitatud kava ja harjutused kolme
palliga.
Kokkuvõetult võib seda kaheosa­list
kava hinnata koostamise kui ette­kandmise
poolest parimaks, mida ma
kunagi Kalev Estienne ettekannetel
olen näinud. Seda tõendasid ka peal-vaatajate
rohked aplausid, ettekan­nete
keskel ja lõpus.
Eesti treeneritena olid seda kava
aidanud õpetada Heli Oder. Seliina
Reiman.Anu Randlepp ja Kati Tiha­ne.
Teadustajaks oli Helga Lääne-mets-
Masakas. Üldjuhtimine oli
Evelyn Koopi kindlates kätes. Kor­raldajate
hulgast paistis veel eriti
välja Anu Ewen, kelle ülesandeks oli
selle eest hoolitsemine, et kõi^ võim­lejad
õigel ajal esinesid. OH ka palju
teisi häid abilisi, kes aitasid seda
üritust hästi korraldada. Mitte üksi
kava. vaid ka.ürituse korraldus oli
eeskujulik.
Eesti Vabariigi
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ÖNT
M2R 289
Omanik U N D A SEPF
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 2Ž3-0201
Maakondade päeva
loterii väljavõtmata
numbrid
ÜI ei inna kohal evi i m i n e LTD
Valge sinise triibuga pilet nr. 148.
Roosa pilet nr. 137. -
Roheline musta triibuga pilet nr.
17. •
Bee^ pilet nr. 33, 99, 50, 88.
Kollane pilet nr. 13.
Roheline pilet nr. 147.
Hallikas-valge pilet nr. 80,6,116,7.
Helistada Salme Vesi 255-3929 või
Juta Kübarsepp 751-1036.
: MAAKONDLIK ESINDUSKOGU
(Algus esiküljel]
tähtsusega N. Liidust saadud, vande
all saadud tunnistused.
, Sõjakuritegudes süüdistatud põ­genikud
Ida-Euroopa aladelt on sele­tanud
kohtutes, et nemad olid sunni­tud
täitma neid ülesandeid, mida
okupatsioonivõim neilt nõudis. Nad
®i võtnud osa mingisugustest vangi­de
piinamisest ega mahalaskmistest.
^agu N. Liidus ülekuulatud isikud
tunnistavad. Kui seda tehti, siis olid
selle tegijateks saksa okupatsiooni-võimu
esindajad ja vastavad eriko-
Piandod. Kohtuministeerium ja OSI
ei ole andnud võimalust süüalustele
esile tuua oniapoolseid tunnistajaid
nende süüdistuste ümberlükkami­seks.
See on tekitanud USA-s terava
vastuolu etniliste rahvusgruppide
vahel, kelle juuredulatuvad tagasi N .
-Liitu, Baltikumi ja Ukrainasse. Nen­des
ringkondades räägitakse avali­kult,
et USA kohtuministeerium ja
OSI on lasknud endid naiivselt ra­kendada
N . Liidu poliitiliste eesmär­kide
taotlemise teenistusse.
Ameerika juudid anti-defamat-siooni
liidu juhtimisel, B'nai ja B'rite
organisatsioonis, koos mõningate
.poolakate juhtimisel,jonnakalt kait­sevad
OSI ja USA kohtuministeeriu­mi
seisukohta. Nad süüdistavad teisi
otseselt anti-semitismis. OSI direk­tor
Sher peab OSI tegevuse kritisee­rimise
peamiseks eesmärgiks, üldise
kriitikaga sundida valitsust lõpeta­ma
OSI tegevus, et USA-sse tulnud
sõjakurjategijad seal saaks rahuli­kult
elada.
TERROR SÜÜTUTE VASTU .
USA immigratsioonikohus mõistis
kohtulikult õigeks kaks juudiorgani­satsioonide
poolt sõjakuritegudes
süüdistatud isikut. Nendele õigeks­mõistetutele
korraldati pommiaten-taat.
Üks sai surma ja teine vigasta­da.
FBI arvates olid atentaadi korral­dajateks
militaristliku juudi kaitselii­du
liikmed.
Kui OSI uurimiskomisjon ei leid­nud
põhjendatuna Tsherim Söobzo-kov'i
vastu esitatud kaebust ja mõis­tis
tema õigeks 1985.a. augustis, siis
korraldati ka tema vastu pommiaten-taat.
Kell 4:30yhommikul äratati ta
üles hüüetega, et auto põleb. Väli­sukse
avamisel plahvatas- pomm.
Šoobzokov ise. tema naine ja laps
said vigastada. Soobzokov suri 6.
sept. Samal päeval, kell 4:30 hommi­kul,
plahvatas pomm Long Islandil
N.Y. ja lõhkus Elmeers Sprogis'e elu­maja.
Juudiorganisatsioonid olid
süüdistanud teda juutide tapmises
Lätimaal, kuid OSI uurijad ei süüdis­tanud
teda tõendusmaterjali puudusel.
Ta mõisteti kohtulikult õigeks. Kohe
pärast pommiplahvatust teatati Long
Islandi kohalikule ajalehele: „Kuu-lake
tähelepatielikult. Juutide kaitse-iit
natsi sõjakurjategijaid enam ei
pommita."
FBI hoiatas pärast seda prokuröre,
et nende poolt ülekuulatud isikutel
tuleb olla väga ettevaatlikud võima-
, like kallaletungide vältimiseks. \
OSI JA JUUDID
• Juudiorganisatsioonid USA-s ja
OSI töötavad koos ja. mõlemad kin­nitavad,
et nende poolt, kes kritisee­rivad
juudiorganisatsioone ja OSI tev
gevust. ei ole! ette toodud ühtegi
konkreetset juhtu, et N. Liidust saa­dud
tunnistused oleks olnud võltsitud
või valed, ja kedagi sihilikult süüdis­tatud
sõjakuritegudes. Oma seisukohti
õigustavas 40-leheküljelises raportis
nad ei nendi. et USA piirkonna ja
apellatsioonikohtutes ollakse hädas
N. Liidust saadud tunnistuste sealt
tõele vastavate tunnistuste väljasel­gitamisega.
Nende arvates N. Liidu
kohtu- ja politseivõimud on aidanud
nparandada" seal antud tunnistusi
nii. et need oleksid usaldusväärsed
USA-s ning teeniksid N . Liidu poliiti­lisi
huvisid.
Mais 1984 OSI direktor Sher nentis
ühes kõnes juutide kaitseliidu koos­olekul:
Ida-Euroopastpäritolevad et-nüised
grupid on algatanud erilist
. kampaaniat selle vastu, kuidas meie
kogume tunnistusi sõjakurjategijate
Süütegude .selgitamiseks. Nende ar­vates
OSI ja USA kohtuministeerium
töötavad koos KGB ja N. Liidu soo­vide
kohaselt. Sellele süüdistusele ei
tille omistada mingit tähelepanu.
Teadlik valetunnistuste kasutamine
kohtulikus menetluses on väga oht­lik.
See võib ohustada kohtumõist­mise
õiguslikke aluseid. Senised
süüdistused OSI vastu on olnud tühi­sed,
kirjutab Robert Gillette ajalehes
MLOS Angeles Times".
Shanghais on bussiiiiklus tihe, kuid v@el tihedamalt on rahvast täis
e¥a Hiina
Eramajandus on muutnud suurriigi näo
„Punane on i d a . . n i i kõlavad Hiina revolutsioonihümni sõnad.
Kuid viimaste aastate jooksul on see puna löönud kahvatama. Hiina
e on muutunud tundmatuseni.
LAANE TEHNOLOOGIA- meestega". Kõige suurem skandaal
Riigi majanduspoliitika siht paistab leidis aset Hainani saarel, kus kok-momendil
kalduma sinnapoole, et kumängus valitsusega parteitegela-
Lääne tehnoloogiat sisse tuua ühis- sed • importisid illegaalselt poole-ettevõtetena
koos välismaa kompa- teise miljardi dollari eest luksus-niidega.
Üle kahe tuhande välismaa kaupu, enne kui nad selle tehi\igu
firma on investeerinud kapitali ühel juures tabati. Tavaliseks on muutu-või
teisel viisil Hiinas. See kõik mui- nud ka riigitööstuses kasude kunstlik
dugi toimub aga range valitsuse se- suurendamine tulumaksudest kõr-lektsiooni
ja kontrolli all. Sisse vee- valehoidmise näol. Tulumaks on Hii-takse
terved vabrikud koos tehnilise nas uudne idee, varem läksid kõik
ja juhtiva personaliga. Alles mõned tulud riigile ja riik otsustas, kuidas
päevad tagasi läbis ajalehti teade, et neid jagada,
üks siinse mandri suletud õllevabrik Et oma uut korda läbi viia, on Deng
monteeritakse lahti ja transporteeri- tasapisi üles ehitanud parteis ja valit-takse
Hiinasse.
Koos lääne tehnika sissevooluga
on ka kohalikule riigitööstusele an­tud
vabamad käed. Varemalt töötati
suses oma meeste kamba, mis koos­neb
noorematest ja pragmaatilistest
inimestest. Et see on tal õnnestunud,
näitab eelmine partei kongress, kus
täielikult Nõukogude viis-aastaku opositsioon uutele reformidele oli
plaani eeskujul —kõik produktsioon palju väiksem kui oodati.
oli ette määratud keskasutuste poolt.
Nüüd plaanimajandus kirjutab ette
ainult teatud protsendi ühe tehase
produktsioonist ja jätab ülejäänud
osa tehase juhtkonna otsustada, kes
seda siis teeb oma äranägemise järgi
vabaturu nõuetest. Muidugi seal, na-
MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS
Välispoliitiliselt on võimaldanud
uue reform-süsteemi kaasaaitami­seks
kolm otsustavat sammu. Esime­seks
selles seerias oli suhete murd­mine
Nõukogude Liiduga, mis toi-gu
ka kapitalistlikul vabaturul, kõik mus juba 1950-ndatel aastatel Mao
prohvetid pole selgeltnägijad. Näi- ainuvõimu ajal. Põhjuseks"oli Hiina
teks möödunud aastal, kui ahvides
lääne moekarjet tekkis suur nõud­mine
mundritaolise riietuse järgi.
Tagajärjeks oli selle kauba suur üle­produktsioon,
kui mood Läänes
haihtus.
Eraettevõtted on muutunud järjest
rohkem rafineerituks, Linnades on
moes diskoteegid ja prantsuse resto­ranid
ning mõned ettevõtjad on orga­niseerinud
isegi koduabiliste ja koris­tajate
tööbürood, mille kaudu jõu­kamad
perekonnad omale tööjõudu
palkavad. Tfelevisiooni levik on teki­tanud
kustutamatu janu kõige vastu,
mis eksisteerib Läänemaailmas —
olgu see siis tarbekaup või moenar-rus.
Lääne stiilis riietus on üle võtnud
Mao-vammuste territooriumi. Popu­laarseks
on muutunud iludussalon-gid,
diskoteegid. golf, Coca-Cola ja
hamburgerid. Jõukad pekinglased
võivad külastada Pariisi Maxim'i
restorani osakonda, kandes oma
Pierre Cardin'i rõivaid. Turismi laie­nemine
on kaasa toonud hotellide
ehitamispaanika. Moodsad hotellid
kerkivad kõikides turismikeskustes,
"peamiselt ehitatud ja majandatud
Lääne hotellikompaniide poolt. Üks
uuemaid Pekingi hotelle, Peking-
Toronto. ei erine palju oma teisiku­test
Torontos.
IGAPÄEVASED PROBLEEMID
Kuid nagu alati, uued tuuled ei too
veel kaasa taevariiki. Vaatamata ma­janduslikule
arengule; riik, mille
elanikkond on juba üle miljardi,
pole võimeline lahendama igapäeva­seid
probleeme, mis on ülemaailm­sed.
Rahva juurdekasvu tõttu kasvab
töötute hulk; samuti kasvab kurite­gevus.
Hiina valitsejad pole mitte nii
lahked ja järeleandlikud kurjategija­tele
kui on Läänemaailma liberaal­sed
juriidilised süsteemid. Parool ja
tingimustega vabastus pole Hiinas
just igapäevased sõnad. Alates 1983.
aastast arvestatakse, et üle kümne
tuhande surmanuhtluse otsuse on
täide saadetud. Jaanuaris 1986 Pe­kingi
väljakul, kuhu oli koguögiLu4,
vastupanu vene kommunistide do-mineerimiskatsele,
kes Hiinat tei­seks
Venemaaks tahtsid muuta.
Ideoloogilised lahkhelid viisid vae­nulikkuse
nii kaugele, et kardeti sõja
puhkemist kahe kommunistliku hiig­lase
vahel. Aeglaselt on suhted nende
vahel paranenud, kuid Hiina on sel­les
suhtes väga ettevaatlik olnud, et
mitte mingil juhul jällegi Nõukogude
Liidu orbiiti sattuda.
Teiseks suureks sammuks oli kau­bandus-
ja kultuurisuhete jalule­seadmine
Hiina ja USA vahel, mis
algatati juba enne Mao surma tolle­aegse
USA presidendi Nixoni poolt.
Oma sisepoliitilistele skandaalidele
vaatamata oli Nixon pragmaatik na­gu
Deng ja nägi ette plusse, mida
suhet6 paranemine nende riikide va­hel
Ameerikale toob. See oli ka tõ­kestav
löök selleks juhuks, kui Hiina
oleks jällegi Nõukogude Liidu rüppe
maabumas olnud. Lähenemise polii­tikat
on praktiseerinud ka kõik järg­nevad
USA presidendid ja teised de­mokraatlikud
riigid. Viimaseks ja
majanduslikult kõige tähtsamaks
sammuks oli leping" Inglismaaga
Hong Kongi tuleviku suhtes, mis alla
kirjutati aasta aega tagasi. Kuni kok­kuleppe
saavutamiseni oli Hong*
Kongi tulevik ebakindel ja aeg-ajalt
tegi Hiina ähvardusi Hong Kongi
hõivamiseks. Kokkulepet saavuta­mata
oleks kriitiline punkt saabunud
sajandi lõpul* millal lõpeb üürileping
suure osa Hong Kongi territooriumi­le.
Need maa-alad olid renditud Ing­lismaale
99-aastase lepingu põhjal,
mis alla kirjutati möödunud sajandi
lõpul. Uue lepingu põhjal läheb polii­tiline
võim Hong Kongis Hiina kätte
aastal 1997, kuid samal ajal garantee­rib
Hiina, et vabakaubandus ja kapi­talistlik
majandus võib segamatult
eksisteerida seal veel vähemalt viis­kümmend
aastat. See leping leeven­das
välisfirmade kartust, et investee­ringud
Hiinas hädaohus olla võivad
ja avas tammiväravad uue kapitali
juurdevooluks igast maailmakaarest.
Samuti on aidanud ka asjaolu, et
13.000 inimest, loeti ette surmaotsu- Dengi valitsus on eitanud varemat
sed 18 kurjategijale ja otsused täideti poliitikat, mille sihiks oli kõmmu-iKn
»o«D»<Hn»« >0«B>»IE»<Ma»«aZ»<KB»0«UMMiiJM
EI
MINGIT •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
sealsamas.
üha enam levib ka korruptsioon
ja musta turu majandus. Üks vane­maid
Poliitbüroo liikmeid, Chen Yun,
oponeeris reforme-viimasel partei­kongressil,
Öeldes muuhulgas:
..Plaanimajandus peab jääma meie
peamiseks sihiks» vabaturg võib olla
ainult ajutine lahendus." Ta mainis
ka. et möödunud aastal 20.000 partei­liiget
ja nende perekonnad alustasid
eraettevõtteid Ja paljud nendest on
tihedas koostöös kriminaalsete ele­mentide
ja ebaausate välismaa äri-nismi
võimule toomine teistes Aasia
riikides. See pole loomulikult mingi
garantii, et .tulevikus selles suhtes
jälle meelt ei muudeta, kuid momen­dil
on materiaalne abi mässulistele
teistes maades lõpetatud, välja arva­tu
Afganistanis ja Kambodžas, kus
toetatakse võitlust Nõukogude Liidu
tüüpi komn^unismi vastu. On raske
ette näha, milliseid keerulisi kurve
leidub Hiina tulevikus, kuid paistab
selge olevat, et fanaatiline maaoism
on oma viimsed hingetõmbed teinud.
V. M.